Inimese organismi vajaduse kõigi Tärkliserikkad toiduained tooted leib, tangained, makaronid ja toitainete järele rahuldab ainult kartul, leib, sai, makaronid, kartul. Neid peab sööma iga päev. tasakaalustatud segatoit. Segatoitlus on müsli, teraviljahelbed Pisut väiksem osa on aed- ja puuviljal kujunenud inimese pikaajalise arengu Köögivili, puuvili, marjad Liha ja lihatooted, kala, munad ning marjadel. Osa aedvilja tuleb süüa käigus. Piim ja piimatooted kohupiim, toorelt. Et saada rohkem vitamiine ja
Toit peaks rahuldama keha vajadused. Toitumise juures tuleb veel arvestada stressoritega, mis on kas bioloogilised (teatud toidu talumatus vms), käitumuslikud (siutsetamine, alkoholi tarbimine) või sotsiaalsed. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid ja seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, tangained, makaronid, müsli, teraviljahelbed; · köögivili, puuvili, marjad; · liha ja lihatooted, kala, munad; · piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust. Kui palju vajab inimene toitu? Organismi normaalseks elutegevuseks ja kasvamiseks vajlikud toidukogused on erinevad ning sõltuvad mitmest tegurist (kasvukiirus, kehaline aktiivsus). Lastel on energiakulu 1 kilogramm kehakaalu kohta 3-4 korda suurem kui
Kadi Lõiv TU10 Tootepoliitika Kellog's Kellogs on maailma suurim teravilja toodete tootja, toodeteks on näiteks küpsised, kreekerid, hommikusöögi helbed ja külmutatud vahvlid. Tema kaubamärgi hulka kuuluvad maisihelbed, teraviljahelbed ja riisihelbed. Kellogs on ülemaailmne organisatsioon. Tema tooteid valmistatakse 19 riigis üle maailma ja müüakse rohkem kui 180 riigis. Meie ebakindlas maailma, on organisatsiooni strateegia , et tuleb keskenduda tootele ja kaubamärgile, mis on kas turuliider või tugeval teisel positsioonil, firma usub, kui keskenduda edukatele toodetele võimaldab see tagada järjekindla ja usaldusväärse tulu ning kasumi osanikele.
Tervislik toitumine ja eluviis Alusta päeva hommikueinega. See täidab Sinu pika öö jooksul tühjaks kulunud „paagi“ uue energiaga. Hommikune söömine aitab Sul ka koolis paremini toime tulla. Hommikueineks sobivad pudrud, teraviljahelbed piima või mahlaga, täisteraleib juustu-vorsti vm kattega. Võimalusi on palju, peaasi, et Sa kooli tühja kõhuga ei lähe! Liigu! See on lihtne. Kõnni, sõida jalgrattaga, sörgi – koos sõpradega võib see saada mõnusaks ajaviiteks! Püüa teha aktiivseid 10-minutilisi pause ka kodus õppimise, lugemise ja televiisori vaatamise vahele. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit iga päev!
Suhkur, ksülitool, sorbitool, fruktoos, fariinsuhkur, kakao(joogi)pulber suhkruga/ta 380-400 Salaami, keedu-, suitsu-, grill- ja verivorst, sink, viiner, lihakonserv, suitsupeekon, sült, pelmeenid, frikadellid 110-420 Majonees R33% ja R40%, 400 Jahud, kliid, teraviljahelbed, kruubid, teraviljaterad ja -idud, kamajahu 300-390 Juustud (tavaline, sulatatud, hallitus) 150-450 Kuivatatud puuviljad 180-390 Pasteedid 130-390
saadava valgu puhul. 1985.aasta uurimistulemuste alusel on loomse toidu faktor vajalik taimse valgu paremaks omastamiseks (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:152). Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim( madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30%) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid (Rein Jalak 2006:127) Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organism ühed Tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55-60 %, rasvad 25-30% ja valgud 10-15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25-30 grammi.
võimunadega. Võib ka kartuleid koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2grammi. Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla30 %),tursk, lest tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. · Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3 = rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% ja annab 145 kalorit, aga 50 g. kartulikrõpsu annab 60 % rasva ja 795 kalorit.
toiduained. Nad toidavad hästi kõhtu, andmata liigset toiduenergiat. Täisteratooted ja aedvili sisaldavad lisaks tärklisele ja kiudainetele palju teisi vajalikke toiduaineid- vitamiine ja makro- ning mikroelemente. Tähtsuseta pole seegi, et tärkliserikkad toiduained on suhteliselt odavad Tärkliserikkad toiduained leib, sepik, sai kartul tangained makaronitooted teraviljahelbed, müsli Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Kiudained on taimse päritoluga polüsahhariid ja ligniin, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes.
Täisteratooted ja aedvili sisaldavad lisaks tärklisele ja kiudainet palju teisi vajalikke toidueineid- vitamiine ja makro- ning mikroelemente. Tähtsuseta pole seegi, et tärkliserikkad toiduained on suhteliselt odavad. TÄRKLISERIKKAD TOIDUAINED · leib, sepik, sai Kiudained on taimse päritoluga polüsah- · kartul hariid ja ligniin, mida inimese seede- · tangained ensüümid ei ole võimelised hüdro- · makaronitooted lüüsima. Nad jagunevad vees lahus- · teraviljahelbed, müsli tuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes. Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. HEAD KIUDAINETE ALLIKAD ON: · must rukkileib, täisterasai, sepik · tatra- ja kaerahelbepuder · täisterahommikueined, näiteks müsli · täisterajahust makaronitooted · aedvili · pähklid ja seemned
- Jood osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja energiavahetuses. - Seleen on tähtis antioksüdant, ta kaitseb rakumembraane. Eesti pinnas on seleeni poolest rikkas. Üledoseerimisel on seleen mürgine. Mineraalained on küll stabiilsemad kui vitamiinid, kuid ebaõigel toidu valmistamisel on mineraalainete kaod märgatavad. Toidupüramiid: Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · Tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli, teraviljahelbed · Köögivili, puuvili, marjad · Liha ja lihatooted, kala, munad · Piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid ja seetõttu peab toituma mitmekülgselt. ANOREKSIA... ...on psüühikahaigus ja sellega kaasnevad tõsised tervisehäired. Anoreksia on põhiliselt noorte neidude haigus ja seotud tavaliselt stressi, vähese
Võib ka kartuleid süüa koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2 grammi. Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla 30 %),tursk, lest, tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3= rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% rasva ja annab 145 kalorit, aga 50 g kartulikrõpse annab 60 % rasva ja 795 kalorit.
Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud · nende kestev vaegus on organismile kahjulik
Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud · nende kestev vaegus on organismile kahjulik
Tiamiini puudusel ei teki ainevahetuseks küllaldaselt vajalikke ensüüme ning seetõttu on raskendatud rakkude energiaga varustamine. Tiamiini defitsiidi puhul häirub esmalt süsivesikute metabolism. Tagajärjeks on beriberi. Vajadus, leidumine Vajadus tõuseb süsivesikute rikka toidu puhul. Leidub paljudes taimedes. Esineb ka sealihas, veiselihas, kalas, munades ja siseorganites. Täisteraleib ja kartulid on tähtsad allikad; puhastamata teraviljahelbed, teraviljad, oad, pähklid, seemned. Stabiilsus, lagunemine Stabiilsus vesilahustes on suhteliselt madal. Seda mõjutab pH, temperatuur, ioontugevus ja metalli-ioonid. Tiamiini termiline lagunemine (tekivad tiasooli ja pürimidiini derivaadid) on kaasatud liha- sarnase aroomi tekkimisel keedetud toiduainetel. Tugevad oksüdeerijad ( H2O2 või kaalium-raud-tsüaniid) annavad fluoresteeruva tiokroomi. Kaod võivad olla: 1) 15-25% puu- ja juurviljadel
- keskmise- või lühikeseteraline (risotto, valencia jne) Teiser riidis kiirkeedu, eeltöödeldud, pruun, punane. Pasta makaronid on üks past liike. Pasta peab olema valmistatud durum jahust. Itaalias valmistatakse üle 300 erineva pastatoote. Jaotus lähtub toorainest: nisu, riisi, mungaoa, tatranuudlid. Helbed sorteerimine, puhastamine, koorimine, röstimine, kuumutamine, pressimine, kuivatamine, jahutamine, pakendamine. Müsli põhikoostis: teraviljahelbed, värske v kuivatatud puuvili, pähklid, seemned. Piima toiteväärtus, joogipiima saamine. Põhiline kaltsiumiallikas, oluline osa päevasest toitainete vajadusest, sisaldab täisväärtuslikku valku, vajalikke vitamiine, makro- ja mikroelemente. Piimas on tunduvalt rohkem asendamatuid aminohappeid kui teistes toiduainetes. Piimas olev kaltsium on kergesti omastatav, piimas on soodne fosfori ja kaltsiumi suhe; piimarasv on kergesti seeditav. Piim sisaldav üle 20 aminohappe.
vähe saadakse ka rasvades lahustuvaid vitamiine. Taimedes olev kaltsium imendub halvasti ja inimene ei saa seda luude kasvuks piisavalt. Taimetoitlastel võib tekkida ka raua- puudus, sest taimsete toiduainete rauast imendub ainult 5 kuni 10 %. ÜKSKI TOIDUAINE EI SISALDA KÕIKI VAJALIKKE TOIDUAINEID JA SEETÕTTU PEAB TOITUMA MITMEKÜLGSELT. Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli, teraviljahelbed; · köögivili, puuvili, marjad; · liha ja lihatooted, kala, munad; · piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust. [5] 1.1Toitumise kord ja menüü koostamise nippe Toitumise kord on tervisliku toitumise üks tähelepanuvääremaid aspekte. Hea enesetunde ja normaalse kehakaalu tagamiseks tuleks kõrvuti õige ja tasakaalustatud toiduvalik ning tervisliku toiduvalmistamise viisiga pöörata tähelepanu ka toitumise korraldamisele- tuleks
Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. 9 Tervisesportlase treening Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on
õigusaktidega, ISO 22000:2005 standardiga ning hea tootmistava nõuetega. Tooted: Hellus piim, Hellus Haps maasika, Hellus hapukoor, Meloodia maasika jogurt, Helluse jogurtijook maasika, Vanilli kohupiim magus, Meloodia kodujuust sibula ja küüslauguga, banaani kohupiimakreem, Emma kohuke kakao, Karamellipuding, Tere piimajäätis, Merevaik, Taluvõie, Küüslaugu-juustu dipikaste, Joya sojajook sokolaadi, Mustikakissell, Krõbedad teraviljahelbed punaste marjadega, StarLight mango. (Tere koduleht: http://www.tere.eu ) 12 SUUREMAD TOIDUAINETÖÖSTUSED 12.1 OÜ Saaremaa Lihatööstus Ettevõte alustas tegevust 1803. aastal ehitatud majas, mis jäi vaatamata korduvatele laiendamistele ja ümberehitustele lõplikult ajale ja arengule jalgu. Uue tööstuse ehitamist alustati 1981. aastal ning 1984. aastal käivitati külmhoone. Pärast seda alustati uue olmehoone ja vorstitsehhi rajamist, 1987. a avati lihatööstuse II järk.
normid Vastupidavusalad 1,2 1,5 g/kg Kiirusjõualad 1,5 1,7 g/kg Jõualad 1,5 2,0 g/kg · 100 kg kehakaalu korral - 150 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained · Kohupiim (mage), piim (madal rasva%), rasvavaene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala · Linnuliha · Loomaliha,lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. RASVAD · Organismi suurim energiaallikas, mida jätkub lõpmatult · 1g rasvu annab 9 kalorit energiat · TÄHTSUS o Energeetiline varuaine, energiat üle 2x rohkem kui süsivesikutes ja valkudes o Sisaldavad rasvaslahustuvaid vitamiine A, D, E, K o Ajukoe talitlus, rakumembraanid jm. Rasvade lõhustumisel tekivad rasvhapped
o Lapse arengu huvides tuleks tarbida palju valku, tulevase ema energiavajaduse täitmiseks tuleks tarbida aga palju süsivesikuid o Tuleks süüa toitu, milles on palju vitamiine ja mineraalaineid, eriti rauda Raseduse ajal tuleks piirata järgmiste toiduainete tarbimist: o Kõik magustajad (k.a. suhkur, suhkrusiirup, suhkruasendajad) o Maiustused ja sokolaad o Karastusjoogid o Tööstuslikult toodetud küpsised, koogid, sõõrikud, pirukad, moos ja marmelaad o Tehislik koor o Magusad teraviljahelbed o Jäätis [4] 4.3 Kehaline koormus Füüsilise ja emotsionaalse toonuse säilitamine on raseda naise jaoks esmatähtis. Liikumine aitab püsida heas füüsilises vormis nii raseduse ajal kui ka pärast sünnitust. Suurendades vastupidavust, painduvust, jõudu ning parandades enesetunnet, aitab liikumine organismil kohaneda rasedusaegsete vajadustega ning taluda sellest tulenevat koormust. Ohutud spordialad raseda naise jaoks: o Jalutamine o Ujumine o Jooga
võtta suhkrut ükskõik millisel kujul, see tõstab kiiresti veresuhkru taset ja muudab seisundi taas normaalseks. Suhkrut sisaldav karastusjook või neli-viis glükoosidrazeed on veresuhkru taseme tõstmiseks piisav, kuid on oluline jälgida, et enne mistahes tegevuse juurde asumist oleks tase kindlasti normaliseerunud. Oleks hea võtta kohe peale hüpoglükeemianähtude kõrvaldamist ka kerge suupiste või eine, mis sisaldab süsivesikuid (leib, pastatooted, teraviljahelbed vms) ning hoiab 22 veresuhkru pikema aja kestel normi piires. 5 10.2 Hüperglükeemia (vere kõrge suhkrusisaldus) ja ketoatsidoos Püsivalt kõrge (2-3 päeva) vere suhkrusisaldus võib viia väga tõsise komplikatsiooni- ketoatsidoosini. Mida suurem on insuliinivaegus organismis, seda intensiivsem on rasvade lõhustumine rasvkoes ja seda enam vabaneb verre rasvhappeid.
Jahust toodete kontsentraadid on pannkoogijahu (nisujahu, piimapulber, suhkur, sidrunhape, söögisooda), tordi-, pontsiku-, vahvli-, pitsapõhja jt. pulbrid ja kamajahu. Lastetoitude kontsentraadid on Frutolinad (apelsini, banaani, õuna, pirni, mee, riisi, sokolaadi), mis sisaldavad mannat, nisujahu, suhkrut, kuivikupuru, puuvilju, vitamiine ja mineraalaineid, imiku 5-viljapudrud (nisu-, odra-, rukki-, kaera-, riisijahu, linnaseekstrakt, suhkur, vanilliin, vitamiinid ja mineraalained) ning teraviljahelbed puuviljade ja vitamiinidega. 43 Röstitud helbeid valmistatakse teradest või samaviljalistest jahudest. Lisatakse soola, suhkrut, linnaseekstrakti, vitamiine, mineraalaineid, värvaineid jm. Praetakse taimeõlis. Paisterad on valmistatud ekstruudris, kus töötlemine toimub suure rõhu all, mille järsk langus põhjustab niiskuse kiire aurustumise ja koos sellega mahu mitmekordse suurenemise