Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist 1. Kaaluge koormised (3...5 tk.). 2. Mõõtke iga koormisega vedru pikenemine l. 3. Arvutagevalemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) omavõnkeperiood T0 ning nende vead. 4. Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (10...20) aja kaudu. Katsetulemused tabelisse 1. 5. Joonestage sõltuvuse T2 = f(m) graafik. Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 1. Teostage mõõtmised ühe koormisega kasutades 3...5 erinevat vedru. Töö käik on analoogiline eelnevaga. Katseandmed kanda tabelisse 2. Mõõtmistulemuste põhjal joonestage sõltuvuse T2 = f(k) graafik. Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine 1. Hõõrdejõu suurendamiseks paigutage koormis veeanumasse ja pange võnkuma. 2. Mõõtke ajavahemik, mille jooksul võnkumise amplituud väheneb n korda (n= 2...5). Katset teostage vähemalt kolme erineva
2.3 Paigutage koormisele C lisakoormisi. 2.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja fikseerige koormis C´. Nullige ajamõõtja. 2.5 Voolu välja lülitamisega vabastage süsteem ning mõõtke koormiste kiireneva liikumise aeg t ja ühtlase liikumise aeg t´. 2.6 Muutke teepikkusi s ja s´´ ning korrake mõõtmisi. 3. Newtoni teise seaduse kontroll 3.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 3.2 Asetage lisakoormised nii, et m1>m´1. 3.3 Teostage mõõtmised nagu 1.1 3.4 Viige osa lisakoormist C´-lt üle koormisele C, jättes süsteemi massi muutumatuks. 3.5 Teostage uues mõõtmised teepikkuse s samadel väärtustel. Tulemused kandke tabelisse. 3.6 Arvutage kiirenduste ja jõudude suhted ning vead. Tabelid Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi kontroll m1=..........±............g Katse nr
2.3 Paigutage koormisele C lisakoormisi. 2.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja fikseerige koormis C´. Nullige ajamõõtja. 2.5 Voolu välja lülitamisega vabastage süsteem ning mõõtke koormiste kiireneva liikumise aeg t ja ühtlase liikumise aeg t´. 2.6 Muutke teepikkusi s ja s´´ ning korrake mõõtmisi. 3. Newtoni teise seaduse kontroll 3.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 3.2 Asetage lisakoormised nii, et m1>m´1. 3.3 Teostage mõõtmised nagu 1.1 3.4 Viige osa lisakoormist C´-lt üle koormisele C, jättes süsteemi massi muutumatuks. 3.5 Teostage uues mõõtmised teepikkuse s samadel väärtustel. Tulemused kandke tabelisse. 3.6 Arvutage kiirenduste ja jõudude suhted ning vead. Tabelid Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi kontroll m1=..........±............g Katse nr
harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mōōtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t . Täisvōngete arvuks vōtta 15 ÷ 20. 3. Mōōtmised teostage 6-e erineva pendliga. 4. 6-nda pendli period mõõtke otse vastava seadme abil. 5. Tuletage matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valem ja arvutage tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja. Katse nr. L(m) n t(s) T(s) T2(s2) gi (m/s2) g- gi(m/s2) 1. 0,77 34,88 20 1,744 3,04 9,999 -0,085 2
harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). joonis A 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta.Määrake etteantud n täisvngete kestvuse aeg t . Täisvngete arvuks vtta 15 ÷ 20. 3. Mtmised teostage 6-e erineva pendliga. 4. 6-nda pendli period mõõtke otse vastava seadme abil. 5. Tuletage matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valem ja arvutage tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja. Katsetulemused Katse nr. l [m] n t [s] T [s] T2 [s2] gi [m/s2] gk-gi [m/s2] 1 0,79 20 35,49 1,7745 3,14885 9,904552 0,031987418
Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta.Määrake etteantud n täisvngete kestvuse aeg t . Täisvngete arvuks vtta 15 ÷ 20. 3. Mtmised teostage 6-e erineva pendliga. 4. 6-nda pendli period mõõtke otse vastava seadme abil. 5. Tuletage matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valem ja arvutage tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja. Tulemused kandke tabelisse. Katse nr. l,m n t,s T,s T² , s² gi , m/s² gk gi, m/s² 1. 0,759 15 26,31 1,75 3,06 9,79 0,03 ; -0,02 2
Lisaülesanne praktikumist puudunutele Koostage õigusalase sisuga või õiguslikku kontekstiga väitlause (kui peate tegema kaks lauset, siis peavad need olema erinevat tüüpi). Teostage selle lause ümberpööramine, muutmine, vastandamine ja transpositsioon. Asetage lause loogilisse ruutu ja omistage talle tõeväärtus (seda tuleb põhjendada). Koostage laused loogilise ruudu ülejäänud nurkade jaoks ning näidake loogilise ruudu omaduste abil, millised on nende lausete tõeväärtused. 1) Ükski kuritegu pole õigustatud (E) Ümberpööramine: Ükski õigustatud tegu pole kuritegu. Muutmine: Kõik kuriteod on mitteõigustatud.
2). Joonis 2 Matemaatiline pendel Töökäik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Edasistel mõõtmistel vajalike täisvngete arvu annab õppejõud (n = ...). Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga. Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta. Määrake etteantud n täisvngete kestvuse aeg t. 3. Mtmised teostage viie erineva pendliga. 4. Kuuenda pendli pikkuse mõõtmise järel mõõtke periood otse vastava seadme abil. 5. Avaldage matemaatilise pendli perioodi T avaldisest ( 5 ) g arvutamiseks valem ja arvutage tabelis olevate andmetega kõik g väärtused välja. 6. Arvutage väärtus ja keskmine absoluutne viga k. 7. Tulemused kandke tabelisse 4. Tabel 4. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil
rõngasplatvorm F, sellest kaugusele s´´ aga platvorm G. 2.3 Paigutage koormisele C lisakoormisi. 2.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja fikseerige koormis C´. Nullige ajamõõtja. 2.5 Voolu välja lülitamisega vabastage süsteem ning mõõtke koormiste kiireneva liikumise aeg t ja ühtlase liikumise aeg t´. 3. Newtoni teise seaduse kontroll 3.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 3.2 Asetage lisakoormised nii, et m1>m´1. 3.3 Teostage mõõtmised nagu 1.1 3.4 Viige osa lisakoormist C´-lt üle koormisele C, jättes süsteemi massi muutumatuks. 3.5 Teostage uues mõõtmised teepikkuse s samadel väärtustel. Tulemused kandke tabelisse. 3.6 Arvutage kiirenduste ja jõudude suhted ning vead. Tabelid Katse nr. s+/-s, cm t, s t-t, s (t-t) 2, s2 1 2 3 4 5 m1=..........+/-............g t1=............+/-............, t2=...........
rõngasplatvorm F, sellest kaugusele s´´ aga platvorm G. 2.3 Paigutage koormisele C lisakoormisi. 2.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja fikseerige koormis C´. Nullige ajamõõtja. 2.5 Voolu välja lülitamisega vabastage süsteem ning mõõtke koormiste kiireneva liikumise aeg t ja ühtlase liikumise aeg t´. 3. Newtoni teise seaduse kontroll 3.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 3.2 Asetage lisakoormised nii, et m1>m´1. 3.3 Teostage mõõtmised nagu 1.1 3.4 Viige osa lisakoormist C´-lt üle koormisele C, jättes süsteemi massi muutumatuks. 3.5 Teostage uues mõõtmised teepikkuse s samadel väärtustel. Tulemused kandke tabelisse. 3.6 Arvutage kiirenduste ja jõudude suhted ning vead. Tabelid Katse nr. s+/-s, cm t, s t-t, s (t-t) 2, s2 1 2 3 4 5 m1=……….+/-…………g t1=………...+/-…………, t2=………..
difraktsioonpildi muutumist. Esimese difraktsioonmiinimumi tekkimine okulaarivaatevälja keskel vastab juhule, kui n=2, järgnev maksimum tekib, kui n=3 jne. Mõõtke difraktsioonpildi maksimumidele ja miinimumidele vastav okulaari kaugus b ümmargusest avast, kasutades optilise pingi mõõteskaalat ning fikseerige Fresneli tsoonide arv n. Ava diameeter D on märgitud ekraanile. 5. Mõõtmisi teostage vähemalt 5 erineva n väärtuse korral. Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 6. Arvutage toodud valemi abil valguse lainepikkus iga b ja n väärtuste paari korral. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine ja leidke juhuslik viga. Katse nr. n b - ( - ) 2 1. 3 24,3 613 2. 4 16,5 635 15,5 240,25 3
- pendli mass. 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1.Mōōtke pendli õla pikkus. 2.Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t . Täisvōngete t arvuks vōtta 20 ÷ 30. Võnkeperiood T= . n 3.Mōōtmised teostage 6 erineva pendliga. Tulemused kandke tabelisse. Kats l, n t, e nr. m s T,s gI , m/s² g – gI , m /s² 1. 0, 0,76 20 34,83 ~1,7 10,4 1 2. 0 0,55 20 31 ~1,6
T=2* π* √ (I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1.Mōōtke pendli õla pikkus. 2.Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t . Täisvōngete arvuks vōtta 20 ÷ 30. 3.Mōōtmised teostage 6 erineva pendliga. Tulemused kandke tabelisse. Katse l, m n t, s T, s T² , s² gI, m/s² gkeskmine – gI, m/s² nr. 1. 81 20 - 1,815 3,29 9,7 -0,08 2. 40 20 25,55 1,2775 1,63 9,7 -0,08 3. 71,5 20 33,75 1,6875 2,85 9,9 -0,28 4
masskeskme kaugus pöörlemisteljest ja m = pendli mass 4. Töö käik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1.Mōōtke pendli õla pikkus. 2.Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t . Täisvōngete arvuks vōtta 20 ÷ 30. 3.Mōōtmised teostage 6 erineva pendliga. Tulemused kandke tabelisse. 4.Arvutage keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga. 5.Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti. 5. Tulemuste tabel Katse nr. l, m n t, s T, s T2, s2 gl, m/s2 ∆=∆g- gl, m/s2 1. 75 20 34,88 1,744 3,042 9,734823 0,0296 2
Lisa 4. Vajuta taimeri Hach Programs proov üks pakike ikoonile. Valige programm üksusel 10-ml nimetusega DPD Vajuta OK. 50 Bromine. märgini Total Chlorine Algab Vajuta Start. koos prooviga. Powder Pillow kolmeminutiline proovi(see on reaktsioon. ettevalmistatud Teostage samme 5-7 proov). Segada. reaktsiooniperioodide Ilmub roosa värvus, ajal. kui leidub broomi Lk 1 / 2 Broom DPD Meetod
abstsissteljega, milleks on Celsiuse temperatuuri telg, metalli ja pooljuhi takistuse temperatuurisõltuvust kajastavate funktsioonide Rm = f (t ) ja R p = f (t ) graafikud, kusjuures kasutage kahte erineva mastaabiga y-telge. Ühele y-teljele valige metallitakistuse kogumuutusele vastav mastaap ja teisele pooljuhi takistuse kogumuutusele vastav mastaap. (Konkreetsem tegevuse kirjeldus on lisajuhendi lõpuosas) 6. Järgnev andmetöötlus teostage programmi ,,Lineaarne regressioon" abil. (Kuidas oma andmeid selle programmi jaoks ette valmistada ja kuidas programmi kasutada selle info leiate samuti lisajuhendist.) 7. Metalli takistuse Rm temperatuurisõltuvust kajastava graafiku Rm = f (t ) abil leidke takistuse temperatuuritegur (täpsem info on lisajuhendis). 8. Programmiga ,,Lineaarne regressioon" joonestage pooljuhi takistuse temperatuurisõltuvust 1
Arvutuste läbiviimisel (pindala või ruumala) võib Vajutage pindala mõõtmise nuppu. iga üksikmõõtmise kustutada ning teha uus Näidikul kuvatakse kahemõõtmeline mõõtmine. pindalamõõtmise piktogramm (vt lk 5). Valgustus Külg, mida tuleb mõõta, vilgub. Vajutage korraks valgustuse nuppu. Teostage 2 mõõtmist (I x w). Valgustus lülitub nupuvajutusega vastavalt sisse Näidikul kuvatakse tulemus ja kaks vahetulemust. või välja. Ruumala Valgustus lülitub välja, kui 30 sekundi jooksul ei Vajutage ruumala mõõtmise nuppu. vajutata ühtegi nuppu. Näidikul kuvatakse kolmemõõtmeline ruumalamõõtmise piktogramm (vt lk 5).
Uue saetera paigaldamisel peab veenduma, et see on poolitusnoa suhtes sobiv. Poolitusnoa paksus peab jääma saetera paksuse ja lõikelaiuse vahele. Peab veenduma, et saetera on lõigatava materjali jaoks sobiv. Detaili käsitsemine: Käed detailil lõikepiirkonnast väljas. Lükake detaili saetera poole Lõikejoone suunas. Lükake detaili ühtlaselt ettepoole; teostage lõige ühes järgus. Toestage pikad ja laiad detailid abitugedega. Õige tööasend: Seadme ees, lõikejoonelt eemal. Höövelpink. A....Sisse- ja väljalülitamise lüliti B....Ülekoormuskatkesti C....Transportrullikud D....Mootori harjad E....Paksuse hoob F ....Kandepidemed G....Paksuse skaala H....Paigaldusavad I .....Rullikuga etteandelaud
Ebaõnnestumise põhjuseid on palju: liiga julge pealehakkamine, ,,vale jalaga voodist väljaastumine" ning sellele järgnev paha päev ja kasvõi tunded. Viimased haarasid endasse Indreku, kes soovis kangesti ülikooli astuda, kuid ei suutnud üliõpilase- eksamit teha ei vene keeles ega ka mitte matemaatikas: ,,sest tal pole olnud võimalik õieti ette valmistuda, ilmunud ju takistuseks kas rahapuudus või armastus jah, armastus." ,,Kui teil kunagi elus on mõni suur unistus, siis teostage ta ise, ja kui te seda ise ei suuda, siis loobuge, alistuge, aga ärge lootke teistele" see mõttetera on pärit ,,Tõe ja õiguse" II osast. Teiste peale lootmist võib pidada valeks meetodiks. On ju kirjandusest, filmidest ja ka päriselust võtta mitmeid näiteid, kus võimuahned tegelased kaaskondlasi ümber enda sõrme keerates ise auku astuvad. Tihti juhtub nii allmaailmas näiteks Tallinna Keskturu endine
7. Muutke teepikkusi s ja s'' ning korrake mõõtmisi. Tulemused kandke tabelisse 2. 8. Arvutage valemiga v=s'/t'=s''-h/t' süsteemi kiirused lisakoormiste äravõtmise hetkel ja veenduge seose a=V1/t1=V2/t2=...=Vn/tn Kehtivuses. Arvutage leitud kiiruste määramatused. 4.3. Newtoni teise seaduse kontroll 1. Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 2. Seose a1/a2=F1/F2 kontrollimiseks asetage koormisele C ja C' lisakoormised nii, et m1 > m'1. 3. Teostage mõõtmised nagu teepikkuse valemi kontrollimiselgi punktis 4.1. 4. Viige osa lisakoormistest C' lt üle koormisele C, jättes süsteemi kogumassi m muutumatuks. 5. Teostage uued mõõtmised teepikkuse s samadel väärtustel. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 3. 6. Arvutage valemitest a1/a2=t22/t21 ja F1/F2=m1-m'1/m2-m'2 vastavalt kiirenduste ja jõudude suhted ning nende vead. Tehke järeldus Newtoni teise seaduse kehtivuse kohta. Tabel 1
Selleks valige suvaline pendli pikkus ja kandke see “Mõõtmistulemuste” all toodud tabeli 1 kohal olevasse lahtrisse. 3) Liigutage pendel tasakaaluasendist välja ja kandke “Tabelisse 1” nurk, mille võrra pendel on tasakaaluasendist väljas. Arvutage valemi (1) abil pendli period ja täitke vastav lather. 4) Mõõtke “Period Timer”-iga period. Vajutage lihtsalt see käima ja see jääb ise seisma. Kandke see tulemus samasse tabelisse. 5) Teostage kokku 5 mõõtmist erinevate nurkade korral. Katse 2. 6) Selles katses uurime matemaatilise pendli perioodi sõltuvust tema pikkusest. Jäta pendel seisma vajutades punasele kaheksanurgale. Vali pendli pikkus ja kanna see “Mõõtmistulemuste” all toodud “Tabelisse 2”. 7) Vii pendel tasakaaluasendist välja, mitte rohkem kui 10⁰. Seejärel määra pendli periood “Period Timer”-i abil. Kanna see sama tabeli lahtrisse “T”.
kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m - pendli mass. 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1.Mtke pendli õla pikkus. 2.Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta.Määrake etteantud n täisvngete kestvuse aeg t . Täisvngete arvuks vtta 20 ÷ 30. 3.Mtmised teostage 6 erineva pendliga. Tulemused kandke tabelisse. Penedel 1 Katse nr. l, m N t, s T, s T², s² g, m/s² g - g, m/s² 1. 0,84 10 18,28 1,83 3,34 9,93 0,02 2
5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polarimeetrisse. Teravustage uuesti pikksilma I1 I 2 vaateväli ( ). Leidke analüsaatori asend, mille korral pikksilma kogu vaateväli on jällegi I1 I 2 1 ühtlaselt nõrgalt valgustatud ( ). Märkige üles vastav lugem . Sellega on üks katse teostatud. 6. Mõõtes nurka kord ilma lahuseta, kord lahusega, teostage kokku 5...10 katset. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 21.1. 1 0 7. Leidke iga katse korral polarisatsioonitasandi pöördenurk α =α1 −α0 . Arvutage nende aritmeetiline keskmine . 8. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (5) abil. 9. Hinnake tulemuse liitmääramatus, kasutades pöördenurga A-tüüpi ning kontsentratsiooni ja
2 2 4 0,500 4 0,500 4) T0 = 0,000003 + - 0,03954 -3 -3 = 1,91689 10 1,92 10 s 8,04 8, 04 2 8,04 Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest: Teostage mõõtmised ühe koormisega kasutades 3...5 erinevat vedru. Töö käik on analoogne eelnevaga. Katseandmed kandke tabelisse. Mõõtetulemuste põhjal joonestada sõltuvuse T2=f(k) graafik. Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest: Katse m ± m l ± ( l ) N t ± t T ± T T 2 ± T 2 k ± k T0 ± T0 nr. g cm S s s N/m s
6. Kruvinihuti (kruviku) keeramisega viige niitrist rõngaste tsentri kohale, kontrollides ühtlasi, kas niitristi vertikaalne joon liigub paralleelselt ringide tsentrit läbiva püstsirgega. Kui ei, siis saavutage see komplekti (klaasplaat + lääts) nihutamise ja niitristi pööramisega. 7. Kui seade on välja reguleeritud, siis paluge juhendajal saadud pilt kontrollida ning küsige, milliseid rõngaid tuleb mõõta. Mõõdetavate rõngaste arv peab olema vähemalt 6. Mõõtmisi teostage selliselt, et mikroskoobi alus liiguks kogu aeg ainult ühes suunas. See võimaldab vältida kruvinihuti vabakäigust tekkivat mõõtehälvet. Näiteks viige alus algul nii palju paremale, et mikroskoobi niitrist jääks vasakule kõigist mõõdetavatest rõngastest. Seejärel hakake alust kruvinihuti abil nihutama tagasi vasakule ning viige niitrist esmalt kohakuti kõige suurema mõõdetava rõnga vasakpoolse äärega (joonis 14.3). Lugege kruvinihuti (kruviku) mõõteskaalanäit
Kui ei, siis saavutage see alusplaadi nihutamise ja niitristi pööramiesga. Rõngaste tsentris peab olema tume laik. Kui tsentris on hele laik, ei ole lääts plaadiga kontaktis (nende vahele on jäänud segavaid tolmukübemeid) ning kokkupuutepindu tuleb puhastada. 8. Kui seade on välja reguleeritud, siis paluge praktikumi juhendajal saadud pilti kontrollida ning küsige, milliseid rõngaid tuleb mõõta. Mõõtmisi teostage selliselt, et mikroskoop liiguks kogu aeg ainult ühes suunas. See võimaldab vältida kruvinihuti vabakäigust tekkivat viga. Selleks viige näiteks mikroskoop algul niipalju vasakule, et tema niitrist jääks vasakule kõigist mõõdetavatest rõngastest. Seejärel hakake mikroskoopi kruvinihuti abil nihutama tagasi paremale ning viige niitrist esmalt kohakuti kõige suurema rõnga vasakpoolse äärega (joon. ). Lugege mõõteskaala näit.
Iseseisev töö nr 5. Nivelleerimisvõrgu tasandamine programmiga ADJUST. Ülesanne 1. Tasandada joonisel 1 toodud nivelleerimisvõrk programmiga Adjust. Kaaludena kasutage sektsioonide pikkusi L (km). Jämedate vigade avastamiseks kasutage Data Snooping testi. Andke hinnang tasandustulemusele tervikuna (χ²-test), tasandatud kõrguste ja kõrguskasvude täpsusele ning usaldusväärsusele. Vajadusel eemaldage jämedad vead või skaleerige kaalud ümber ja teostage tasandus uuesti. Võrrelge, mis on muutunud enne ja pärast tehtud tasandamise aruannetes. Joonis 1. Nivelleerimisvõrgu mõõtmisandmed (kõrguskasvud (m), jaamade arvud n, (m) ja sektsioonide pikkused L (km) koos lähtepunktide (A, B, C, D) kõrgustega. Esmalt valmistame ette sisendfaili. Esimesel real ülesande kirjeldus, teisel real lähtepunktide-, mõõtmiste- ja kogu punktide arv. Kolmandast reast alates on
4 minutit pärast psühromeetri käivitamist koguda andmed. Seejärel on võimalik kas arvutuslikul teel või psühromeetrilise monogrammi abil leida õhu suhteline niiskus. TÖÖ KÄIK I OSA: MÕÕTMISED Mõõtmisprotokoll on toodud töö viimasel lehel. Tabelisse 1 märkida nii staatilise kui aspiratsioonpsühromeetriga mõõdetud kuiva ja märja termomeetri näidud. Tabelisse 2 märkida teiste seadmetega mõõdetud tulemused. II OSA: ANDMETE ANALÜÜS Ettenähtud teisendused ja arvutused teostage lisalehel. Andmetabelitesse tuleb kanda lisaks eelnevale järgmised näidud ning arvutuste tulemused: 1. Küllastunud veeauru rõhk Pm [1 mm Hg] - võetakse tabelist 1-4 märja termomeetri näidu tm järgi; 2. Küllastunud veeauru rõhk Pk [1 mm Hg] - võetakse samast tabelist kuiva termomeetri näitu tk järgi; 3. Õhurõhk H, baromeetri näit [1 Pa] ja kooli termomeetri näit [1 mbar ] - arvutuste
4 minutit pärast psühromeetri käivitamist koguda andmed. Seejärel on võimalik kas arvutuslikul teel või psühromeetrilise monogrammi abil leida õhu suhteline niiskus. TÖÖ KÄIK I OSA: MÕÕTMISED Mõõtmisprotokoll on toodud töö viimasel lehel. Tabelisse 1 märkida nii staatilise kui aspiratsioonpsühromeetriga mõõdetud kuiva ja märja termomeetri näidud. Tabelisse 2 märkida teiste seadmetega mõõdetud tulemused. II OSA: ANDMETE ANALÜÜS Ettenähtud teisendused ja arvutused teostage lisalehel. Andmetabelitesse tuleb kanda lisaks eelnevale järgmised näidud ning arvutuste tulemused: 1. Küllastunud veeauru rõhk Pm [1 mm Hg] - võetakse tabelist 1-4 märja termomeetri näidu tm järgi; 2. Küllastunud veeauru rõhk Pk [1 mm Hg] - võetakse samast tabelist kuiva termomeetri näitu tk järgi; 3. Õhurõhk H, baromeetri näit [1 Pa] ja kooli termomeetri näit [1 mbar ] - arvutuste
4 minutit pärast psühromeetri käivitamist koguda andmed. Seejärel on võimalik kas arvutuslikul teel või psühromeetrilise monogrammi abil leida õhu suhteline niiskus. TÖÖ KÄIK I OSA: MÕÕTMISED Mõõtmisprotokoll on toodud töö viimasel lehel. Tabelisse 1 märkida nii staatilise kui aspiratsioonpsühromeetriga mõõdetud kuiva ja märja termomeetri näidud. Tabelisse 2 märkida teiste seadmetega mõõdetud tulemused. II OSA: ANDMETE ANALÜÜS Ettenähtud teisendused ja arvutused teostage lisalehel. Andmetabelitesse tuleb kanda lisaks eelnevale järgmised näidud ning arvutuste tulemused: 1. Küllastunud veeauru rõhk Pm [1 mm Hg] - võetakse tabelist 1-4 märja termomeetri näidu tm järgi; 2. Küllastunud veeauru rõhk Pk [1 mm Hg] - võetakse samast tabelist kuiva termomeetri näitu tk järgi; 4
Vajutage Add ning jätkake. - Post hoc käskluse alt võite valida mõlemad sõltumatud muutujad ning Tukey test. - Options alt valige sõltumatud muutujad ning nende interaktsioon. Display käskluse alt saate valida erinevate statistikute kuvamist. Enamasti tasub valida kirjeldavad statistikud, hajuvustest, efektisuurus ning võib valida ka statistilise jõu (statistical power). - Kui olete kõik valikud ära teinud, teostage analüüs. Väljundiaknas on mitmed tabelid ning üks joonis. Sarnaselt one-way ANOVA-ga on ka faktoriaalses lahenduses esmalt toodud kirjeldavad statistikud, seejärel hajuvustest, ANOVA-tabel ning post hoc analüüsid. Viimasena on joonis, mis ilmestab graafiliselt kas peamõju või interaktsiooni. ANOVA tabel (ehk Test of Between-Subjects Effects) annab infot selle kohta, kas mudel, sõltumatute muutujate peamõjud ning interaktsioon on statistiliselt olulised
· Tööajal peab töötaja kasutama vastavaid ohutuskaitse seadmeid (kaitseekraan, kõrvaklapid, vastavat peakatet), samuti peab ta ära võtma sõrmused, käevõrud, käekellad, jne. · Tööriietel ei tohi olla lipendavaid osi, kaitsekindaid võib kasutada ainult töödeldavate materjalide peale- ja mahavõtmisel, kui pink ei tööta. Pingi tööajal (juhtimisel) ei tohi kaitsekindaid kasutada! · Remondi- ja teenindustöid teostage alati ainult pingi seisaku ajal! Ettevalmistus ja töötlemine · Kandke heakskiidetud kaitseriietust (prillid, kindad, kõrvaklapid, jalanõud, jne.) · Ärge mitte kunagi muutke ettenähtud ohutusseadeid. Pingi tootja ei vastuta inimestele või toodetele tekkinud vigastuste eest, kui need tulenevad niisugustest muudatustest. · Tööpingi peab ette valmistama ainult üks töötaja. Seiske hea selle eest, et mitte keegi ei läheneks
Vajutage Add ning jätkake. - Post hoc käskluse alt võite valida mõlemad sõltumatud muutujad ning Tukey test. - Options alt valige sõltumatud muutujad ning nende interaktsioon. - Display käskluse alt saate valida erinevate statistikute kuvamist. Enamasti tasub valida kirjeldavad statistikud, hajuvustest, efektisuurus ning võib valida ka statistilise jõu (statistical power). - Kui olete kõik valikud ära teinud, teostage analüüs. Tulemused: Sarnaselt one-way¬ ANOVA-ga on ka faktoriaalses lahenduses esmalt toodud kirjeldavad statistikud, seejärel hajuvustest, ANOVA-tabel ning post hoc analüüsid. Viimasena on joonis, mis ilmestab graafiliselt kas peamõju või interaktsiooni. a) ANOVA tabel (ehk Test of Between-Subjects Effects) annab infot selle kohta, kas mudel, sõltumatute muutujate peamõjud ning interaktsioon on statistiliselt olulised
mitte-S E: Ükski S pole P E: Ükski P pole S A: Kõik S on mitte-P I: Mõni mitte-P on S (lim) O: Mõni mitte-P pole mitte-S (lim) I: Mõni S on P I: Mõni P on S O: Mõni S pole mitte-P –– O: Mõni S pole P – I: Mõni S on mitte-P I: Mõni mitte-P on S O: Mõni mitte-P pole mitte-S 14 Järeldamise tagasipööramise võimalus on loogikas pigem erand kui reegel. Seda märgitakse valemites tavaliselt võrdusega, harilikku järeldamist nt märgiga ⇒. 13 ÜLESANDEID Tüüpülesanne 5.1.: Teostage väite muutmine, ümberpööramine, vastandamine ja transpositsioon. Tööjuhend: Kõigepealt tuleb väide viia traditsioonilisele kujule, seejärel teostada nõutud tehted. Soovitatav on kõigepealt teostada väite ümberpööramine kui eraldiseisev tehe. Seejärel on mõistlik teostada väite muutmine, vastandamine ja transpositsioon. Kategooriline väide esineb traditsioonilises loogikas kujul: Kvantor-subjekt-koopula-predikaat.
P mitte-P S mitte-S 14 Järeldamise tagasipööramise võimalus on loogikas pigem erand kui reegel. Seda märgitakse valemites tavaliselt võrdusega, harilikku järeldamist nt märgiga . 13 ÜLESANDEID Tüüpülesanne 5.1.: Teostage väite muutmine, ümberpööramine, vastandamine ja transpositsioon. Tööjuhend: Kõigepealt tuleb väide viia traditsioonilisele kujule, seejärel teostada nõutud tehted. Soovitatav on kõigepealt teostada väite ümberpööramine kui eraldiseisev tehe. Seejärel on mõistlik teostada väite muutmine, vastandamine ja transpositsioon. Kategooriline väide esineb traditsioonilises loogikas kujul: Kvantor-subjekt-koopula-predikaat.
E: Ükski S pole P A: Kõik S on ¬P E: Ükski P pole S I: Mõni ¬P on S (lim) O: Mõni ¬P pole ¬S (lim) I: Mõni S on P O: Mõni S pole ¬P I: Mõni P on S O: Mõni S pole P I: Mõni S on ¬P I: Mõni ¬P on S O: Mõni ¬P pole ¬S 6_fl_vi-x ÜLESANDEID: 6. Teostage otsustuse muutmine, ümberpööramine, vastandamine ja transpositsioon. 6.1. Kõik intellektuaalid on skeptikud. See on üldjaatav otsustus SaP. S intellektuaalid, P skeptikud. Muutmine (S e ¬P): Mitte ükski intellektuaal ei ole mitteskeptik. Ümberpööramine (P i S): Mõni skeptik on intellektuaal. (Lim!) Vastandamine (¬P e S): Mitte ükski mitteskeptik ole intellektuaal. Transpositsioon (¬P a ¬S): Kõik mitteskeptikud on mitteintellektuaalid. 6.2
= = = 7 8 9 0 = = = = 1 2 3 4 5 6 0 = 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 = X Merlecons ja Ko OÜ 265 NUMBRITE SÜSTEEM Tehted Teostage järgmised tehted: x = : = = + = Merlecons ja Ko OÜ 266 OLEVUSED TEISELT PLANEEDILT Tööleht On avastatud planeet seal elavate olenditega, kes sarnanevad väliselt täielikult inimestega. Nende olevuste areng on inimeste omast oluliselt maha jäänud ning
mõtelnud, vaid ikkagi issameiet lugenud. ,,Jah, siin on see tema Rheini-äärne," algas härra Schulz pärast palvelugemist. ,,Teie muidugi ei mõista, mis see tähendab, sest teil ei ole oma Rheini. Aga mina mõistan oma isa, kuigi ma pole Rheini näinud. Rhein oli minu isa viimne eluunistus ja mina pidin selle unistuse teostama. Ma teile vist rääkisin, kui tõite mulle härra Mauruse kirja. Aga pidage meeles, mis mina teile ütlen: Kui teil kunagi on elus mõni suur unistus, siis teostage seda ise, ja kui te seda ise ei suuda, siis loobuge, alistuge, aga ärge lootke teiste peale. Ärge lootke ei vennale ega pojale, õest või tütrest rääkimata. Ükski ei teosta teiste unistusi, iseendalgi on neid rohkem kui suudab teostada. Minu isa lootis minu peale, noh, ja mis ta sai? Teate, mis ta sai? Veel surisängil tema poeg valetas talle, seda sai ta; uskuge või ärge uskuge, aga ta lausa valetas, sest ta tõotas oma isa korjuse viia Rheini äärde, jah, seda tõotas ta
annaabi.ee 
