Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12. aprillil 1933 Barcelonas. Ta on ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga. Neil on kaks last. Poeg Bernabe ja tütar Montserrat Martí Caballé. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel canto stiilis. Bel canto tähendab itaalia keeles ilusat laulu. Tema hääl on tuntud erilise puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti on tal head näitlejaoskused. Kokku on ta laulnud ligi kaheksakümnes ooperis
laulvaid purskkaevusid. See muusika stiil oli mulle uus ja kui kuulsin, et läheme mingi ,,ooperilaulja" esinemist vaatama, polnud see minu jaoks esmapilgul eriti huvitav, aga otsustasin siiski kuulama vaatama minna. Etteruttavalt võin öelda, et minu üllatuseks olid laulud väga head, mis väljendus meloodilisuses ja purskkaevude värvidemäng laulude taustal aitasid õige meeleolu loomisele palju kaasa. Sellel õhtul esitati seal Itaalia tenori Andrea Bocelli tuntumaid lugusid, mille taustaks olid kõikvõimalike variatsioonidega purskavad suured uhked veejoad, mis olid erineva kuju, kõrguse ja värviga. Esitamisele tulid tenori tunutimaid laule nagu näiteks ,,Ave Maria", ,,Time to say goodbye" ja ,,Vivo Por Ella". Kontsert oli väga tore ja kohal oli sadakond inimest. Kontserdi õnnestumisele aitasid kaasa soe pilvitu ilm ning taevas säravad tähed ning pimedus, mis tegi purskkaevude vaatemängu eriti nauditavaks.
Preestri käsu järgi pannakse Zurga põlema,sest saadakse teada tema tegudest. Olin kõigi kolme vaatusega rahul, neid iseloomustas meloodia erakordne voolavus ja eksootiline orkestratsioon.Tegemist oli siis väga heade solistidega ja kõik laulsid hästi,kuigi tundus,et lõpuks hakkas juba muusika vajuma.Võib-olla olid solistid natukene väsinud,sest ka nemad on inimesed.Alguses olid hoogsad meloodiad ja vahepeal oli armulood ka sees.Tuli ette ka üks tuttav tenori aaria «Je crois entendre encore», mida olen varem ka kuulnud.Tahtsin seda lähemalt uurida.Sain teada, et see aaria on olnud ühes filmis nime "Match Point."Võib siis näha,et 1863 aasta muusika on ka praegugi aktuaalne ja seda kasutatakse.Nende kuulsad autorid on küll surnud, aga laulud elavad igavesti ja kõige edukamad jõuvad ka meieni. Kokkuvõttes tahaksin öelda, et kontsert oli väga meeldiv ja olen õnnelik, sest seda kontserdit näidati ainult üks kord Eestis
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad
Ooper 19.ndal sajandil Kirjeldage, milline oli romantismiajastu ooper? Mis linnast sai 19.ndal sajandil ooperi pealinn? Milline oli ooperi ainestik? Tolleaegne ooper reageeris ühiskondlikele sündmustele ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ...
Cabellé on kõik oma tuntuimad rollid laulnud bel canto stiilis. Ta on laulnud ligi 80-s ooperis. Cabellé on andnud ka mitmeid soolokontserte, kus erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Tal on hääl, mis on eriliselt puhas, kontrollitav ja tugev. Peale väga hea lauluoskuse on tal ka head näitlejaoskused. Montserrat Cabellé on osalenud ka poppmuusikas. Nimelt laulis ta koos rokklaulja Freddie Mercury´ga laulu "Barcelona", mis sai ka hittlauluks. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos. Aastal 1970 lõigati Cabellé köhust välja healoomulik kasvaja. Õnneks laulja taastus hästi ja naases lavale tagasi 1975. aasta alguses. Cabellé on tegelenud ka heategevusega. Ta on UNESCO Hea Tahte Saadik ning on ka rajanud Barcelonas erivajadustega laste fondi. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Montserrat_Caball%C3%A9
Grazi ja Salzburgi muusikaülikoolides, saades hästi selgeks nii pillide mängimise kui ka laulmise. Perest: Lauri pole ainuke, kes on muusikast huvitatud: Lauri ema, Ülla Millistfer, tegeleb samuti muusikaga. Lauri ema on olnud Estonia teatri kauane kontsertmeister, praegu aga Rahvusooper Estonia opereti kontsertmeister. Ka Lauri kasuisa, Jüri, võib seostada muusikaga - tema on klarnetist. Lauri pärisisa on Harri Vasar, kes täidab tenori osa ning on ühtlasi ka nukumeister. Kuid see ei ole veel kõik meie muusiku perest: Lauri on abielus samuti muusikuga, kelle nimeks on Katrin Lehismets-Vasar, kes on olnud aastatel 1998- 2000 Praha Riigiooperi solist. Neil on ka tütar Mariann. Väike kokkuvõte elust: Peale TMA lõpetamist ühines ta Eesti kammerorkestriga. Oma debüüdi tegi ta Rahvusooper Estonias 1999 aastal. Kuid see ei ole ainuke kord, kui ta oma
Ära kadus kogu koori kantileeni üldine sügavus. Teiste häälerühmade varju jäi aldirühm, kel puudus sügav toon ja kes üldiselt ei esinenud väga tugevalt. Tallise esituse puhul oli kõik palju läbipaistvam ja väiksema koosseisu tõttu oli vigade välja kostmise oht palju suurem. Õnneks vigu väga ei esinenud, kui välja jätta mõned sopranite ebatäpsed sisseastumised. Lauljate hääled sulandusid üldiselt hästi ja eriti kena oli Tallise teoste puhul just tenori partii esitus. Oleksin soovinud pisut rohkem ühtset energiat ja liikuvust, mida peaks mõlema helilooja teostes piisavalt olema. Koosmusitseerimine ja ühtsus andis rohkem tunda suure koosseisu puhul ja seda oleks võinud rohkem olla ka väikese koosseisu esitustes. Oli näha, et kogu koor mõistab dirigenti ja seepärast oli esitus üldiselt täpne ja näiliselt lihtne ja loomulik. Hästi tulid välja kõik dünaamilised kontrastid ja meloodilised teemaarendused.
Kontserdi eesmärgiks oli inimeste tähelepanu juhtimine HIV levikule ja samuti ka sellest hoidumisele. Kontserdil esinesid Mikk Saar, Aile Asszonyi, Lenna Kuurmaa, Heldur-Harry Põlda, Siiri Sisask, Dwight West, Estonia Seltsi segakoor ja XXI Sajandi Orkester mida dirigeeris Erki Pehk. Kontserdi algul kõlas ,,Näkineiu laul kuule" ooperist Rusalka, mida esitas Aile Asszonyi. Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lugu Tõnis Mäe loomingust ,,Ballaad", mida esitas Mikk Saar. Mikk Saare esituses olnud lood jäid mulle sel kontserdil kõige enam meelde kuna tal on puhas ja selge hääl täpselt, selline nagu mulle meeldib.
1987. aastal moodustati ansambel Lainer, kus Joala oli solist. Ansambli Lainer tuntuimad üleastumised olid X Tartu levimuusikapäevadel ning 1988. aasta Rock Summeril. Tema tuntumad projektid lauljana sel ajal olid 1960. aastate muusikat esitanud Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderi jt) ning kümnendi keskel ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mäega "Las jääda kõik, mis hea" (rahvasuus "Kolme tenori tuur"). Hiljem loobus Joala laulmisest, pühendudes pedagoogi-, produtsendi- ja saatejuhitööle. Viimased kümme aastat oli Joala äärmiselt eraklik, isegi paljudel kunagistel sõpradel ei õnnestunud temaga enam kohtuda. 2005. aasta mais tabas lauljat infarkt. 17. mail 2011 viidi ta jälle infarktiga Põhja-Eesti regionaalhaigla südame-veresoonkonna haiguste intensiivraviosakonda. Vaatamata sellele, et tegemist oli teise infarktiga, taastus ta kiiresti.
........................................ 4 Miliza Korjus .................................................................................................................................... 5 Alt ..................................................................................................................................................... 6 Kontraalt ........................................................................................................................................... 6 Tenori ................................................................................................................................................ 7 Bariton ............................................................................................................................................... 7 Bass ................................................................................................................................................... 8 Rahvusooper Estonia solistid...............
veidi parema kõlaga. Minu arvates oleks võinud olla see lauldud palju emotsionaalsemalt, sest Sisaski muusika juba iseenesest on väga lüüriline ja mõtlema panev. Ka järgmisena kõlas missa osa ja seekord viimane jällegi Guillaume de Machaut ,,Agnus Dei". Ka see esitus oli üldiselt täpne kui välja arvata täiesti esimene sisseastumine, mis oli veidi värelev. Esinesid ka mõned mitte häälestuvad akordid. Üldiselt oli jällegi kõla ilus, aga tenori kõrged noodid olid natuke ,,pigistavad". Nüüd oli esinemisjärg Soome koori käes. Alustuseks esitasid nad Johannes Brahmsi ,,Warum ist das Licht gegeben dem Mühseligen" ja Felix Mendelssohni Psalm 43 ,,Richte mich, Gott". Teose algus ehmatas mind natuke, sest esimesed akordid kõlasid väga mustalt, aga õnneks ei pidanud ma ikkagi pettuma, sest selliseid vigu rohkem väga palju ei olnud. Kõikide nende esitatud teoste juures jäi silma väga tugev, võimas ja särav forte, mis
võtmesõnaks saab pidada polüfooniat. Kontserdil tulid esitusele erinevad hümnid ja motetid, itaalia frottola, villanella ja madrigal, prantsuse sansoonid ja ka gregooriuse koraal, mis oli samuti tolle ajastu õukonnamuusika erinevatest riikidest pärit. Enne igat muusikapala tutvustas ansambli juht järgmisena esitusele tulevat lugu ja rääkis, mis zanriga täpselt tegu on. Sellest oli palju abi, sest mõnedel zanritel oli üsnagi raske vahet teha. Bassi, baritoni ja tenori puhul üllatas mind kõige rohkem dünaamika ja see, kuidas emotsioonid publikuni jõudsid. Mõnede tempokamate lugude puhul oli ka üllatavalt hea diktsioon ja teksti selgus. Kogu ansambli puhtus ja häälestus oli väga hea ning oma rolli mängis selles kindlasti ka kontserdipaiga kompaktsus. Sageli jäin kuulama vaid ühte kindlat instrumenti või jälgima vaid ühte kindlat muusikut ja siis uuesti kogu üldpilti. Kontsert kestis
Marina Rebka Barbara Frittoli Mariusz Kwiecien Luca Pisaroni Ramon Vargas Antud teose lavastajaks oli Michaela Grandage (METi debüüt) ja suursuguse orkestri dirigendiks oli Fabio Luisi. Luca Pisaroni sündis 1945 aastal Venezuelas. Ta on Itaalia bassbariton ja eelkõige tuntud oma Mozarti rollide poolest. Kuigi ta sündis Venezueals, kolis tema perekond peagi ümber Itaaliasse, kus mees alustas ka oma muusika karjääri, õppides kuulsa Itaalia tenori Carlo Bergonzi käeall. Ta alustas õpingud Milaanos ja hiljem jätkas neid New Yorgis. 2001 aastal sai ta oma esimese rolli eest aasta uustulnuka auhinna Viini Rahvuslikus Oopris. Peale seda on teda saanud kuulda mitmepool Euroopas ja Ameerikas. Don Giovannis oli tema( Leporello) Giovanni usaldusväärne käskjalg ja ühtalsi ka mehe parim sõber. Michael Grandage sündis 1962 aastal Inglismaal. Ta on Briti teatri direktor ja produtsent
Tema hääl oli eriline puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti olid tal head näitlejaoskused. Aastal 1987 osales Caballé ka popmuusikas. Ta laulis koos rokklaulja Freddie Mercuryga laulu "Barcelona", mis sai hittlauluks. Hiljem oli sama laul 1992. aasta Barcelona olümpiamängude hümniks. Caballé on tegelenud ka heategevuses. Ta on ka UNESCO Hea Tahte Saadik ning on rajanud Barcelonas erivajadustega laste fondi. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos. Plácido Domingo Üks armastatumaid ja kuulsamaid ooperilauljad 20. sajandil. Ta sündis 1941 Madriidis. Tema vanemad olid mõlemad lauljad. Kui ta oli viie aastane, kolis pere Mehhikosse. Plácido hakkas õppima klaverit esiteks enda tarbeks ja hiljem konservatooriumis. Laulnud oma perega filmides "Minu veetlev leedi" ja "Merry Widow", hakkas ta valmistuma suuremaks rolliks.
Muusikaretsensioon Ooper Reedel 9. aprillil käisin ma Metreopolitan Opera vahendusel kuulamas ja vaatamas Gioachino Rossisni ooperit Ory Krahv. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Peaosas mängis Juan Diego Florenz, kaasa tegid ka teised tuntud ooperlauljad: Diana Damrau, Joyce DiDonato, Susanne Resmark, Stephane Degout ja Michele Pertusi. Dirigendiks oli Maurizio Benini ja lavastajaks Bartlett Sher. Juan Diego sündis Limas 13. jaanuaril 1973 aastal. 4. juunil 2007 sai ta oma riigi kõrgeima autasu Gran Cruz de la Orden del Sol del Perú . Juan päris oma isalt head vokaalsed võimed ja ka armastuse Ladina-Ameerika muusika vastu. Tema isa on laulja ja tema ema Maria toetas oma poega kogu tema õpingute aja. Juan Diego on temor ja tema jaoks on keged kõrgemad toonid, tavõtab välja ka kõrgema E, vastupidisel aga on tema mada...
Opereti ,,Nahkhiire" kirjutas Strauss Karl Haffneri ja Richard Genée tekstidele. Etendus algas selle, kui Rosalinde mees, Gabriel tuli koju, teatades, et läheb 8 päevaks vangi kohtuniku solvamise eest. Teades, et tal on vähe aega enne vangi minemist veel lõbutseda, otsutab ta minna koos vana sõbra Dr Falkega Prince Orlofsky ballile. Oma naisele valetab ta et läheb vangi. Kui Gabriel lahkub, tuleb Rosalindele külla tema armuke, Alfredo, kes võlub ta enda tenori C- noodiga. Alfredo külaskäigu ajal tuleb vangidirektor Gabrielile järgi. Teadmata, võtab ta kaasa endaga hoopis Alfredo. Teine vaatlus toimub Orlofsky peol, kus tuleb jutuks väike naljavenp, mille oli Gabriel kunagi Dr Falkele teinud. Nimelt oli ta jätnud peale maskiballi purupurjus Falke tänavale pingile magama, kes järgneval keskpäeval pidi häbis enda nahkhiire kostüümis koju minema. Peole
pianist, orkestrijuht ja helilooja Duke Elington orkestrijuht Fletcher Henderson tenorsaksofonist Coleman Hawkins orkestrijuht Paul Whiteman kornetist Bix Beiderbecke kitarrist Eddie Lang Bud Freeman Lawrence "Bud" Freeman (13. aprill 1906 - 15. märts 1991) oli ameerika jazzi muusik, ansamblijuht ja helilooja. Tuntud peamiselt kui tenor saksofoni mängija, kuid oskas ka klarnetit. Tal oli tenorik hääl. Ta oli üks mõjukamaid ja olulisemaid jazz tenori saksofoniste Big Band ajastul. Ta oli üks 1922 aastal alustanud Austin High School Gang(Austin Keskkool) algliikmetest. Bud Freeman Pärast seda tal kujunes välja oma stiili. Üks tema silmapaistvaim soolo oli 1933 aastal- Eddie Condon. Freeman hüüd-nimeks sai angerjas (The Eel-pikkade nootide järgi). Pärast teistes bändides mängimist moodus- tas oma bändi, Summa Cum Laude Orchestra (1939-1940). Tema peamised salvestused on " The Eel“, "You Don't Look
millele pole saadud sobitada klappidesüsteemi. Orkestris kuulub fagott basspillide rühma. Fagoti tämber on üpris omapärane. Madalas registris kõlab pill torisevalt, tihedalt ja isegi kohmakalt; keskmises registris (c-c1) pehmelt ja pisut tuhmilt; kõrges registris kandvalt. Mängutehnikalt võimaldab ta esitada nii kiireid liikumisi kui ka laulvaid, meloodilisi lõike. Fagoti diapasoon on kolm ja pool oktaavi – kontraoktavi sib – teise oktaavi re-ni. Noodid kirjutatakse bassi- või tenori-, harva viiulivõtmes. Orkestris kasutatakse teda nii soolopillina kui ka koos teiste basspillidega.
olemuselt. Meloodiad on lihtsad, aga rütm on väga põnev ja pulseeriv. Mängib väga tähtsat rolli, nagu ka Stravinskyl. Rütm on lihtne, aga taktimõõt vaheldub ühest teise väga vabalt ja kiiresti. Rütmilised muutused ja tsensuurid nende vahe peal tekitavad tunde, et muusika on hästi liikuv ja jutukas. Rütm ei tundu seepärast nii keerukas, kui see tegelikult on. Mõni soolo on väga nõudlik lauljatele. Nt. tenori soolo ,,Olim lacus coluera" tuleb laulda peamiselt falsetiga. See näitab karakteri kannatusi. Samuti on baritonil selline näide : ,,Dies nox et omnia". See on haruldane näide baritoni repertuaarist, et nii kõrged noodid on baritonil. Soprani aaria ,,Dulcissime" on samuti väga kõrge. See on kirjutatud lüürilisele sopranile, mitte koloratuurile. Siis on see kannatus rohkem väljapaistvam. Ka orkester, koor on väga suur Carmina Buranas
Madalmaade koolkonnas kujunes prantsuse ars nova eeskujul uudne helikeel /stiil, mis koosnes inglise päritolu tertsidest-sekstidest ja itaalia laululisusest Selle helikeele parimaks näiteks sai imitatsiooniline polüfoonia, milles hääled üksteist jäljendavad Selgeim vorm-kaanon, kus on testist lähtuv hingav meloodia ja tekstirütmist sõltuv laulurütm Peegelkaanon, vähikaanon, peegelvähikaanon Alumise hääle ehk tenori asemele tuleb bass Seoses bassi lisamisega kolmehäälsele polüfooniale 15. Saj. Keskel pandi alus harmooniasüsteemi arengule (homofoonia) A capella tähendab saateta vokaalmuusikat madalmaade muusikas tähendas võrdsete häältega ansamblipolüfooniat, esitasid nii instrumentaal- kui vokaalmuusikud 1.Põlvkond 1420-1460 Guillaume Dufay (preester) Madalmaade muusikastiili alusepanija Uusaegse heakõlalise kompositsioonilaadi rajaja
Kooriteose üldine diapasoon on 3 oktavit. Üksikutest häälerühmadest on suurim diapasoon aldil. (vt näide 4) Näide 4. Diapasoon Üldiselt on tessituur mugav, kuid esineb kohti, mis on tenorile ja sopranile ebamugavad. Vokaaltehnilised raskused 1. Basside ,,kuku" p.5 hüppes võib esineda intonatsioonilisi probleeme. 2. 8. taktis võib sopranitel olla raske laulda teise oktavi g-nooti puhtalt. 3. Taktis 1011 (vt näide 5) võib probleemiks osutuda I tenori kõrge register seal on intonatsiooniliselt täpselt ja ühteaegu vaikselt laulmine keerukas. Kuna aldid 8 dubleerivad tenorit, siis mugavamaks laulmiseks võivad aldid laulda ülemist häält ning tenorid alumist häält. Näide 5. Takt 1011 4. B-osa polüfoonia paremini esiletoomiseks peavad saatehääled vaiksemalt laulma. 5. Sopranite B-osa sisseastumine kõrges registris. 6. Teose viimane takt sopranitel kõrge g-noodi laulmine
loote merereisil, mille eesmärk on lisaks kauplemistele ka Leo leida. Dina esimene mees, Jacob Grønelv, oli 48 aastane. Tal olid hallisegused lokkis juuksed. Kui Jacob 15 aastat tagasi Reinsnesile oli tulnud, olid tal pruunid lokkis juuksed, ta oli hea kehaehitusega ja nõtke. Nüüd oli täiesti nähtav kõht, ehkki see ei paistnud eriti välja ning seetõttu võis öelda, et ta on sale. Jacob nägi välja noorem kui Dina isa, kuigi tal oli vanem. Mees oli sõbraliku tenori häälega, mis polnud lauldes eriti puhas, ja ülimalt viisakas. Küll aga võis öömajapidaja terve öö tantsida. Jacob oli erakordselt hea, ta hoolitses vaeste ja teenijate eest. Näiteks saatis ta regulaarselt vaestele ja teistele abivajajatele toitu ja muid asju. Jacobi jaoks oli põhiline, et tema majapidmisel läheks hästi. Ta tegeles kaubandusega, näiteks ostis värsket kala ja müüs kuivatatud kala ning kalakonserve.
iseloomustus või tähtsus; V põlvkonna helilooja Orlandus Lassus ) Madalmaade koolkonnas kujunes prantsuse ars nova eeskujul uudne helikeel (uus stiil), mis koosnes Inglise päritolu tertsidest-sekstidest ja Itaalia laululisusest. Selle helikeele parimaks näiteks sai imitatsiooniline polüfoonia, milles hääled üksteist jäljendavad. Selgeim vorm kaanon, kus on tekstist lähtuv hingav meloodia ja tekstirütmist sõltuv laulurütm. Alumise hääle ehk tenori asemele tuleb bass. Seoses bassi lisamisega kolmehäälsele polüfooniale 15.saj. keskel pandi alus harmooniasüsteemi arengule (homofoonia) Sõna a cappella tähendab tänapäeval saateta vokaalmuusikat, 15.saj. Madalmaade muusikas tähendas see aga võrdsete häältega ansamblipolüfooniat laul, mida esitasid nii vokaal- kui instrumentaal- muusikud. Kuna heliloojad ei kirjutanud nooti esituse koosseisu, siis kanti hääled ette vastavalt võimalustele.
"Illibata Dei virgo nutrix" "Victimae paschali laudes" "In exitu Israel de Aegypto" "Virgo prudentissima" "In illo tempore assumpsit Jesus "Virgo salutiferi" (Ferrara, 1504/05) doudecim disciplus" "Vultum tuum deprecabuntur" "Iniquos odio habui" (4-h, säilinud (1480ndad) ainult tenori partii) "Jubilate Deo omnis terra" "In principio erat Verbum" (autorsus kahtluse all)[53] "Liber generationis Jesu Christi" "Inviolata, integra et casta es, "Magnificat quarti toni" Maria" Tabel 2. Motetide teosed 2.3 Sansoonid ja instrumentaalteosed Ilmaliku muusika vallas sisaldab Josquini looming arvukalt prantsuse sansoone, milles on
arenduselt jääb siiski tavaliseks; selle ettekandmine nõuab kooride maksimaalset pingutust. Kärnteni rahvaviis ,,Üksinda" on saanud sentimentaalsed sõnad, kuigi meloodia on mazoorne ja seetõttu sisuga vastuolus, pealegi on viis väheilmekas ja harmoniseeritud tavaliste vahenditega. Teistest lauludest tõuseb kõrgemale Neithardti ,,Armastuse kiitus", millel on algusosas arendatud meloodiat ja originaalset harmooniat, ent teises osas valitseb nõudlik tenori soolopartii; koorisaade on aeglane, kuid mitte päris lihtne. II laulupeo kavast võetud laulud olid saksa komponistide ,,Mets ja maailm" ning ,,Laul", soome autori K.Collani ,,Vaasa marss". Teine soome laul oli H.Wächteri seatud ,,Rongikäigu laul", mis oli ühendatud C.R. Jakobsoni sõnadega, kuid tema nimi jäi noodis märkimata. L. Koidula luuletusele ,,Kodu" kohandatud eesti rahvaviis oli nukker-lüüriline, traditsioonilise töötlusega
iseloomustus või tähtsus; V põlvkonna helilooja Orlandus Lassus ) Madalmaade koolkonnas kujunes prantsuse ars nova eeskujul uudne helikeel (uus stiil), mis koosnes Inglise päritolu tertsidest-sekstidest ja Itaalia laululisusest. Selle helikeele parimaks näiteks sai imitatsiooniline polüfoonia, milles hääled üksteist jäljendavad. Selgeim vorm kaanon, kus on tekstist lähtuv hingav meloodia ja tekstirütmist sõltuv laulurütm. Alumise hääle ehk tenori asemele tuleb bass. Seoses bassi lisamisega kolmehäälsele polüfooniale 15.saj. keskel pandi alus harmooniasüsteemi arengule (homofoonia) Sõna a cappella tähendab tänapäeval saateta vokaalmuusikat, 15.saj. Madalmaade muusikas tähendas see aga võrdsete häältega ansamblipolüfooniat laul, mida esitasid nii vokaal- kui instrumentaalmuusikud. Kuna heliloojad ei kirjutanud nooti esituse koosseisu, siis kanti hääled ette vastavalt võimalustele.
Jüri Tarile. Kõik kolm andsid Cyrillus Kreegi muusikalisse edenemisse erineva ja omal alal olulise panuse.Karl Tiikmann õpetas talle klarnetit ja mõnda vaskpilli. Märganud Nikolai kooli orkestrandi Kirill Kreegi edusamme, kutsus Tiikmann ta ka parema tasemega Tuletõrje Seltsi orkestrisse. Vaimustudes seal esmakordselt kuuldud pasunakvarteti mängust, asutas Kreek peatselt koos vend Vladimiri ja paari naabripoisiga oma kvarteti. Nelja pilli kahe korneti, aldi ja tenori koosmängu harjutati Cyrilluse eestvedamisel nii hoolega, et varsti hakati esinema Kungla seltsi pidudel ja kirikukontsertidel. Jüri Tarist sai Kreegi klaveriõpetaja, kelle juhendamisel mängitud repertuaar mõned Haydni, Mozarti ja Beethoveni sonaadid see viitab juba korralikule pillioskusele. August Tambergi roll ja eeskuju oli noore Kreegi muusikalisele ja vaimsele kujunemisele arvatavasti kõige olulisem.Tamberg juhatas eesti koguduse koori ja ajavahemikul 1898
FiIodramaatilisest Teatrist lahkunud. Ent esmaklassilised vokalistid Giuseppina Strepponi, Giorgio Ronconi jt. nõustusid "Obertot" esitama ning "La Scala" irnpressaario Bartolomeo Merelli võttis helitöö teatri repertuaari. Vastutasuks osutatud abi eest nõudis agar mees poole ooperipartituuri trükkimishonorarist endale. " "Oberto" esietendus lükati "La Scala" esitenori raske haiguse tõttu 1839. a. kevadelt sama aasta 17. novembrile ning ooperi libreto ja muusika töötati uue tenori võimeile vastavalt osaliselt ümber. Esietendus osutus tänu lauljate hiilgavale koosseisule silmapaistvalt menukaks. Tuntud muusikakirjastaja Giovanni Ricordi ostis ooperi partituuri ära ning sellest ajast alates trükiti Verdi teoseid peaaegu eranditult tema kirjastuses. Soodne oli ka "Obertole" pühendatud, eeskätt Bellini "Norma" mõjutusi täheldav kriitika. Keskajast pärineva, Shakespeaire'i "Romeo
annaabi.ee 
