Kontserdiarvustus : Andrea Bocelli (1)

Laulvad fontäänid
Andrea Bocelli , Itaalia imelise häälega tenor, keda peetakse milleeniumi legendiks, sündis 1958.aasta septembris Lajaticos. Ta sündis glaukoomiga ja jäi täiesti pimedaks 12 aastaselt tõsise jalgpalliõnnetuse tagajärjel. Samal aastal võitis ta juba oma esimese lauluvõistluse.
Kogu oma lauljakarjääri jooksul on ta salvestanud 13 soolo albumit ja 8 ooperit ning tema teoseid on müüdud üle 70 millioni tüki.
Käisin 2011 aasta septembri lõpus Prahas, Tšehhi Vabariigi pealinnas kohas nimega Křižíkova fontána ( tsehhi keeles öised purskkaevud ) vaatamas nn. laulvaid purskkaevusid.
See muusika stiil oli mulle uus ja kui kuulsin, et läheme mingi „ooperilaulja“ esinemist vaatama, polnud see minu jaoks esmapilgul eriti huvitav, aga otsustasin siiski kuulama vaatama minna. Etteruttavalt võin öelda, et minu üllatuseks olid laulud väga head, mis väljendus meloodilisuses ja purskkaevude värvidemäng laulude taustal aitasid õige meeleolu loomisele palju kaasa.
Sellel õhtul esitati seal Itaalia tenori Andrea Bocelli tuntumaid lugusid, mille taustaks olid kõikvõimalike variatsioonidega purskavad suured uhked veejoad, mis olid erineva kuju, kõrguse ja värviga.
Esitamisele tulid tenori tunutimaid laule nagu näiteks „Ave Maria“, „Time to say goodbye“ ja „Vivo Por Ella “. Kontsert oli väga tore ja kohal oli sadakond inimest. Kontserdi õnnestumisele aitasid kaasa soe pilvitu ilm ning taevas säravad tähed ning pimedus, mis tegi purskkaevude vaatemängu eriti nauditavaks.
Esimene laul oligi Vivo Por Ella Andrea Bocelli ja Marta Sanchezi esituses.
Purskkaevude erinevaid variatsioone on raske kirjeldada ja kui laulus olid äkilisemad muutused hääles ja laulu tonaalsuses, siis tõusis ka suur veejuga kõrgele ja lõi erinevaid kompositsioone, mis oli väga lahe.
Mulle laulud väga meeldisid, aga kui kontsert oli poolepeal hakkas kohati purskkaevude mäng korduma ning esitatud laulud jäid liiga üheliigiliseks huvitavalt alanud kontsert kippus ,,ära vajuma,,.

Siis tuli aga lõpulaul „Time to say goodbye“, mis mulle väga meeldis. Andrea Bocelli ja Sarah Brightman laulsid duetti. Purskkaevud lasid valla kõik oma variatsioonid ja efektid ning see sobis suurepäraselt lauluga kokku. Eriliseks tegi laulu see, et lauljad projetseeriti langevale veekardinale, mis lõi kogu auditooriumi jaoks tunde nagu tegu oleks päris live esinemisega.

Üldiselt mulle see kontsert meeldis, kuigi esmamulje ja ootused polnud just kõige paremad. Tahtsin minna hoopis vaatama ABBA tuntuimaid hitte, mis kahjuks toimus alles nädal hiljem.
Selle kontserid põhjal võin väita, et Andrea Bocelli on väga andekas laulja ja ma kuulaks teinekordki ta laule lives.