olev lahus muutus selgeks. Pärast jahtumist pesti kolvi sisu 100 ml mõõtekolbi, täitsime kolbi destilleeritud veega kriipsuni, loksutasime ning filtreerisime. Toortuha määramine: Selleks võtsime portselantiigli nr 15 mille tühimass oli 17,46g. Tiigel täideti ca 66% ulatuses orgaanilise väetisega. Kaalumise tulemuseks oli 21,88g millest 4,42g oli orgaanilise väetise mass. Seejärel asetasime tiigli ahju. Kuumutamist alustati madalamatest temperatuuridest, et väetis ei söestuks ega põlema süttiks. Kui gaasid olid eraldunud, suleti muhvelahju uks ja temperatuur tõsteti kuni tumepunase hõõgeni (500...600ºC). Tuhastamine kestis kuni tuhk oli peaaegu valgeks muutunud. Seejärel jahutati tiigel eksikaatoris. Pärast jahutamist kaaluti tiigli täismass uuesti ja selleks oli 18,66g. Seega orgaanilise väetise mass kuumutamisega vähenes 1,2g võrra. Toortuha sisalduse leidsime ristkorrutise abil:
pöörlemisest tingitud Goriolise jõud ekvaatori suunalised tuuled sulavad liustikud, võivad kaduda mõned jõed ja tekkida veepuudus). kalduvad vasakule. Kohalikest tuultest kõige suurema ala võtab enda alla Osoonikihi hõrenemine (mis asub ~25km kaugusel). Freoonid on kerged ja Musoon (India aladel), tekib maismaa ja ookeani erinevatest lenduvad, UV kiirguse toimel võtavad osoonilt ühe hapniku aatomi. UV temperatuuridest: suvel soojeneb maa kiiremini, õhk tõuseb ja asendub kiirgus on ohtlik ja põhjustab vähki. ookenilise tuulega (sisaldab palju niiskust, kaasneb palju sademeid), talvel Happevihmad tekivad väävli ja lämmastikuühendite reageerimisel on soojem ookeani kohal, kuhu puhub ka tuul maismaalt (tulemuseks kuiv veeauruga. Veekogud muutuvad happelisemaks ja mõned taimed ilm). Briis on sarnane mussoonile, kuid muutused toimuvad ööpäeva kahjustuvad
2 5. Veekulu ja läbimõõt G=tippkoormus/(vee erisoojus*(Tpv-Ttv))=9,06 kg/s Tihedus (92,2°C)=968,8 Gmahuline=G/tihedus=0,0094 m3/s Sobiv väljuvate torude diameeter antud piirkonna soojusvarustuse tagamiseks: 4* A d = = 0,0997m 6. Keskmine soojuskandja ja ruumiõhu temperatuuride vahe arvutusliku reziimi korral: tksaw=55°C Tabel 4. Kaugkütte temperatuurid sõltuvalt välisõhu temperatuuridest: Välisõhk 1 2 3 -25 127,23 68,17 95,02 -24 125,43 67,38 93,77 -23 123,63 66,59 92,52 -22 121,82 65,80 91,26 -21 120,00 65,00 90,00 -20 118,17 64,20 88,73 -19 116,34 63,39 87,46 -18 114,49 62,58 86,18 -17 112,64 61,77 84,89
See tähendab, et iga 0.01 °C temperatuuri tõusu korral. Nüüd saame välja kirjutada võrrandi: 1,1107+X*0,00004=1,111 Kui võrrand ära lahendada, siis tulemuseks saame: X =7,5 Nüüd saame leida temperatuuri: 28° c+7,5*0,01°C=28°C d) Takistuse muutuseR ja temperatuuri muutuse T vaheline seos. Takistuse sõltuvust temperatuurist : kui takistus tõuseb väärtuselt 1,1107 väärtusele 1,1147 siis tempratuur tõuseb 0.01 ° võrra. Takistuste suhtelised sõltuvused temperatuuridest: WT1; WT2 WT2- WT1==0,00004 T=0,01°C K* T= WT2- WT1=0,00004 k*0,01=0,00004 K* T= k=0,004 R=0,4* T e) Määran takistuse Rt mõõtevea Rt: Rt=±(0,15+0,05*(Rk/Rt-1))*Rt/100==±(0,15+0,05*(200/111,105))*111,105/100=0,266652 =0,26 f) Leian takistusest tingitud temperatuuri vea: T2===±0,65°C g) Leian temperatuuri mõõtemääramatused: Termomeetri viga, vaadatuna lisalehe joonist on: T1=±0,4 °C Summeerin mõõtevea: T= T12+ T22=0,42+0,652=0,76°C=0,8°C
Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu-Aasias nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele ja see sajab paduvihmadena alla. Himaalaja mäestik. Mussoonmetsade taimestik ja loomastik Sarnasest aastasest sademete jaotumisest ning ühesugustest temperatuuridest tulenevalt on Lõuna- ja Kagu-Aasia mussoonmetsade kliima sarnane Aafrika savannidega. Mõningate koolkondade teadlased vaatlevadki siinseid mussoonmetsi samuti savannidena. Põhjust selliseks arvamuseks ja liigituseks on tõepoolest omajagu. Lisaks sarnastele klimaatilistele tingimustele on sarnased ka Aafrika savannide ning Aasia mussoonmetsade taime- ja loomariik. Mussoonmetsades kasvavad mitmesugused palmiliigid, bambused, rododendron, magnoolia.
24.Millistest suurustest ja kuidas sõltub soojusmasinas ühe tsükli jooksul tehtav töö? Gaasi paisumisest, soojenemisest, kokku surumisest ja jahutamisest. 25.Mida iseloomustab soojusmasina kasutegur? Tehtava töö suhet soojendilt saadavasse soojushulka. 26.Millist soojusmasinat nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks? Kui töötavaks kehaks on ideaalne gaas. 27.Millistest suurustest ja kuidas sõltub ideaalse soojusmasina kasutegur? Sõltub soojendi T1 ja jahuti T2 temperatuuridest N = T1-T2 / T1 28.Sõnasta termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 29.Mis moodi hinnatakse energia kvaliteeti? Energia kvaliteeti loetakse seda kõrgemaks, mida kõrgema temperatuuriga allikast seda saadakse. 30.Kuidas iseloomustab entroopia energia kvaliteeti? Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia. 31.Kuidas iseloomustab entroopia süsteemi kaugust tasakaaluolekust?
Äkki sõltub gaasi paisumisest, soojenemisest, kokku surumisest ja jahutamisest ? 28. Mida iseloomustab soojusmasina kasutegur? Iseloomustab tehtava töö suhet soojendilt saadavasse soojushulka ? 29. Millist soojusmasinat nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks? Kui töötavaks kehaks on ideaalne gaas. 30. Millistest suurustest ja kuidas sõltub ideaalse soojusmasina kasutegur? Sõltub vaid soojendi T1 ja jahuti T2 temperatuuridest N = T1-T2 / T1 subscript ;) 31. Sõnasta termodünaamika II seadus soojusülekande suunast lähtuvalt. Soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale 32. Sõnasta termodünaamika II seadus süsteemi korrastatusest lähtuvalt. Süsteem püüab minna üle korrastatud olekutelt mittekorrastatule. 33. Sõnasta termodünaamika II seadus süsteemi oleku tõenäosusest lähtuvalt. Loodus püüab minna üle vähemtõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. 34
.................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Kasutatud kirjandus...................................................................................6 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan taimedest , loomatest jne. Kõrbe teema valisin , sest see tundus põnev ja kõrbetest oli palju kirjutada. Ma kirjutan oma referaadis ka kõrbeloomadest ,-taimedest ja temperatuuridest, mis on kõrbes . Kõrbetes on väga raske elusolenditel toime tulla, sest kõrbetes on kõikuvad temperatuurid, vähe vett ja muutuv maastik. 1. Kõrbetest üldiselt Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik. Kõrbed moodustavad umbes 23 % maismaast. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul(30-90 kraadi C), kõrge õhutemperatuur (kuni 60 kraadi C), päikeseline ilm (50-80 % päevadest), sademete vähesus
suurenenud ja teras on väga elastne Termotöötluseks nimetatakse terase kontrollitud kuumutamist ja jahutamist omandamaks konkreetsetesse töötingimustesse sobivat struktuuri ja omadusi. Terase termotöötlus on laialt levinud meetod tema omaduste muutmiseks nii materjalil kui ka lõpptoodetel. Termotöötlus võimaldab ühe ja sama keemilise koostise korral saada terve rea erinevaid võimalikke mehaanilisi omadusi. Lähtudes faasipiiridele A1 ja A3 (joonis 5.1) vastavatest temperatuuridest (joonte asendi tähistus kuumutamisel vastavalt Ac1 või Ac3) ja jahutuskiirusest, on terase termotöötluse põhimoodusteks 1. lõõmutamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poollõõmutus või täislõõmutus), aeglane jahutamine; 2. normaliseerimine – kuumutamine üle faasipiiri Ac3 (Acm) või nende lähedastel temperatuuridel, jahutus õhus; 3. karastamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm)
plahvatamisel paisub ja paneb silindris kolvi liikuma). Selleks tuleb gaasi soojendada (plahvatus sisepõlemismootoris). Kui gaas on ma töö teinud, tuleb seda jagutada. St: soojendi annab soojust, jahuti võtab soojust. Osa tööst läheb kaduma, kuna jahuti saab oma osa. Soojusmasina kasutegur ei sõltu masina konstruktsioonist ega töötavast gaasist, vaids sõltub ainult soojendi ja jahuti temperatuuridest. Kasuteguri suurendamiseks tuleb soojendi temp tõsta ja jahti temp'i vähendada. VAATA VALEMEID:. Perpeetum mobile e igavene jõumasin. See peaks tööd tegema mitte millegi arvel (kulutamata energiat). Energia jäävuse seadus eiitab niisuguse masina loomise võimalust, sest energia ei tule mitte millestki vaid võib muunduda ühest energialiigist teiseks energialiiks. Iga masin võib teha tööd ainult saadud soojushulga Q ja oma siseenergia kahanemise U arvel.
20.Carnot' tsükkel, soojusmasina teoreetiline kasutegur suvalist kinnist tsüklit - diagrammil saab esitada lõpmata väikeste, suvaliselt ülesehitatud tsüklite summana täpselt samuti, nagu tehakse matemaatikas pindintegraalide arvutamisel. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Näeme, et soojusmasina teoreetiline kasutegur sõltub üksnes temperatuuridest. Kui aga rääkida teoreetilistest võimalustest, siis on oluline hoopis teine aspekt: kasutegur on alati väiksem ühest (välja arvatud juht, kui T2=0 K). Seega Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks kogu temale antava soojuse mehaaniliseks tööks. 21.Fermat' printsiip, Huygensi printsiip · Valguse kiirus keskkonnas on pöördvõrdeline keskkonna optilise tihedusega;
. Kasuteguri valemiks saame seega Asendades siia ning taandades , jääb valem Seose ja vahel saame adiabaadi võrrandist const: Jaganud võrrandid omavahel, taandanud temperatuurid ning kaotanud astendaja, saame ja asendades selle kasuteguri valemisse, saame lõplikult Näeme, et soojusmasina teoreetiline kasutegur sõltub üksnes temperatuuridest. Järelikult pole mingite konstruktsiooniliste nippidega võimalik antud temperatuuride korral kasutegurit suurendada. Kasuteguri parandamiseks on vaid kaks teed: kas tõsta soojusallika temperatuuri või alandada jahutaja oma. Tehnikas paneb esimesele piiri materjalide vastupidavus kõrgetel temperatuuridel, teisele aga töökeskkonna temperatuur. Kui aga rääkida teoreetilistest võimalustest, siis on oluline hoopis teine aspekt: kasutegur on alati
10.Nõuded katalüsaatorile ja katalüsaatori valmistamiseks. Reaktsiooni kiiruse mutumist põhjusstav aine või keha on katalüsaator. Katalüsaator võtab ühel või teisel viisil osa keemilisest reaktsioonist, kuid reaktsiooni lõuks taastuvad tema esialgsed keemilised omadused ja tema hulk jääb muutumatuks. Katalüsaator muudab küll reaktsiooni kiirust, kuid mitte termodünaamilist tasakaalu. - ei tohi reageerida lähteainetega. - Valmistamisel hoidutakse kõrgetest temperatuuridest, mille toimel tema aktiivsus võib tunduvalt väheneda pinna ümberkristalliseerumise ja kandja struktuuri muutumise tõttu. - suure eripinnaga (spetsiifiline) - peavad olema adsorptsioonivõimelised, sest katalüüs on seotud reageerivate ainete adsorptsiooniga katalüsaatori pinnal. Lisa: Kiiruskonstant · Valemites esinev k on reaktsiooni kiiruskonstant, mis on üks kõigi võimalike kontsentratsioonide jaoks antud tingimustel
Soojus ja massilevi I 1. Soojuse leviku viisid ja nende lühiiseloomustus. Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus.
· muutub kohalik ökosüsteem; · muutub kohalik kliima (suurem aurumine); · piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme HEJ tammi tõttu: · on häiritud kalade liikumine jões; · Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat muda); · kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama 52. Mis on ideaalne ringprotsess? Carnot` ringprotsess on ideaalse soojusjõumasina ringprotsess, mille kasutegur sõltub ainult soojusallika ja jahutaja temperatuuridest ning ei sõltu töötava keha omadustest 53. Miks aurujõuseadmes ei saa rakendada Carnot' ringprotsessi? sest erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin soojusvahetuspindu soojushulga edastamiseks töötavale kehale. 54. Kui kõrge võiks olla kondensatsioon-aurujõuseadme kasutegur? Kuhu läheb põhiosa soojuskaost? Tavalises, ainult elektrienergiat tootvas kondensatsioonelektrijaamas aurukatlas genereeritud
teele vastab erinev "töö", st. erineva kuju ja pindalaga kõverjooneline trapets § Just siin peitubki soojusmasina ehitamise võimalus: •Carnot’ tsükkel, selle pööratud tsükkel ja kasutegur (+ joonis) Pööratava tsükliga (teoreetiline)soojusmasin on maksimaalse kasuteguriga § Carnot tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. § Teoreetiline kasutegur sõltub üksnes temperatuuridest ega sõltu töötavast kehast. Carnot’ pööratud tsükkel on ideaalse külmutusmasina tsükkel § Kokkusurumine toimub kõrgemal, paisumine aga madalamal rõhul (temperatuuril)
Tornaadod Tornaadode arvukus ning intensiivsus ei sõltu otseselt globaalsest soojenemisest, sest tornaadode tekkimiseks vajalikud tingimused on üsna spetsiifilised ning puudub otsene seos kõrgemate temperatuuridega. Kuumalained ja üleujutused Sademetemustri muutumisega kaasnevad paratamatult ka üleujutused ja laiaulatuslikud kuumalained. Kuumalainete mõju teeb omakorda raskemaks asjaolu, et öised temperatuurid on viimaste kümnendite jooksul päevastest temperatuuridest rohkem tõusnud. Öised temperatuurid püsivad kõrged suurenenud veeauru sisalduse tõttu atmosfääris. Veelgi suuremat kahju tekitavad üleujutused, mis on globaalse soojenemise tõttu üha sagedamad. Üleujutuste juures mängivad olulist rolli geograafia ning inimasustused. Vihmametsades viib vihmavesi ära suure osa lahtisest mullast ning mägisemates piirkondades tekitab laiaulatuslikke maalihkeid. Linnastunud aladel on vee äravool raskendatud, sest
Käesoleva iseseisva töö käigus uuriti köögiviljade paljundamise võimalusi. Jõuti järeldusele, et enamus köögiviljadest paljundatakse seemnetega. Välja on toodud ka üksikute vegetatiivsel teel paljundatavate köögiviljade nimekiri. Analüüsides köögiviljade paljundamise kasvutegureid leiti, et meie kliimas on otstarbekas külvata seemned köetavasse kasvuhoonesse märtsis-aprillis ja istutada kasvukohale mais-juunis sõltuvalt väliskeskkonna temperatuuridest. Jõuti järeldusele, et sobivate ettekasvatamistingimuste puudumisel on otstarbekas osta kvaliteetsed köögiviljade istikud. Töö autori hinnangul on valguse ehk päikese roll nii seemnete idanemisel kui eriti köögiviljade kasvamisel eriti oluline, millele kirjanduses pööratakse vähem tähelepanu kui vajalik. Köögiviljade paljundamiseks vajalike töövahendite nimekiri koos kasutusalade ja vajaduste põhjendustega on antud ülevaatlikult tabeli kujul. Joonistel toodud valik nii
temperatuuride erinevus. Piirde välispinna juures on sundtsirkulatsioon, mille kutsub esile tuul. Soojakiirguse teel kandub soojus materjaalselt kehalt õhku või õhuta ruumi, sõltumata õhu temperatuurist. Igal kehal on oma kindel soojakiirgus. Kui esineb kaks paralleelset pinda, mis asetsevad suhteliselt teineteise lähedal, siis kiirguse teel ülekantud soojavool sõltub kiirgavate pindade absoluutsetest temperatuuridest. 8. Olemasolevate hoonete täiendav soojustamine Kivimaja soojustamine Võib ette tulla olukordi, et soojustamine väljastpoolt on võimatu. Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusrežiimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein
heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 63. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 64. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikeselaik on seni suurim nähtud päikeseplekk, mille läbimõõt on 185 000 km. Päikeselaik iseloomustab Päikese aktiivsust. Päikeselaik on, piirkond, kus temperatuur on muude kohtade temperatuuridest väiksem. Plekkide põhjustajateks on aga tugevad magnetväljad , mis ei lase päikeseainel liikuda. 65. Mis on tähesuurus? Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Taevas nähtavate tähtede heleduse järgi järjestati neid suuruse järgi ritta ehk tähesuuruse mõiste sisse toomine. Kõige heledamad olid esimese suurusjärgu tähed, siis teise kolmanda, etc. ning iga järgmine suurusjärk eelmisest poole tuhmim.
Piirde välispinna juures on sundtsirkulatsioon, mille kutsub esile tuul. Soojakiirguse teel kandub soojus materjaalselt kehalt õhku või õhuta ruumi, sõltumata õhu temperatuurist. Igal kehal on oma kindel soojakiirgus. Kui esineb kaks paralleelset pinda, mis asetsevad suhteliselt teineteise lähedal, siis kiirguse teel ülekantud soojavool sõltub kiirgavate pindade absoluutsetest temperatuuridest 8. Olemasolevate hoonete täiendav soojustamineKivimaja soojustamine 2 Võib ette tulla olukordi, et soojustamine väljastpoolt on võimatu. Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab
b) hammasratas õlipumbad (rõhu-ja imipump), c) filtrid (imi- ja rõhufiltrid) koos möödavooluklappidega, d) õliradiaator, e) reduktsioonklapp, f) õlitorustik, g) andurid. Kuivkarteriga õlitussüsteemi korral suubub õli mootori õlipumpa välisest paagist läbi imifiltri isevooluteel, mille madalam punkt on Y- toruventiil (Y-valve). Selles kohas paikneb ka õlitemperatuuri andur, mis hindab jahutussüsteemi efektiivsust ja annab informatsiooni mootoritöö ebanormaalsetest temperatuuridest. Järgnevalt suunab hammasrataspump õli läbi rõhufiltri ja kõikide hõõrdepindade ning valgub tagasi kogurvanni mootori all. VKM-i ja GJM-i õlitus toimub läbi spetsiaalkanalite (drilled passages). Tagastuspump (scavenger pump) suunab õli kogurvannist läbi õliradiaatori uuesti õlipaaki. Tagastuspump on üldjuhul suurem, sest kogunev õli on kuum ja õhuga segatud. Kogu õlitusprotsessi jooksul neelab õli endasse mootori soojusenergiat ja vabastab selle õliradiaatoris
109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem pV teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. Pööratava tsükliga soojusmasin on maksimaalse kasuteguriga, mis sõltub vaid soojendi ja jahuti temperatuuridest. Pole tähtis kas see on külmutusmasin või soojusmasin. Kasutegurid on võrdsed. 29 30
Soojusmasin koosneb soojendist (süsteemile siseenergiat andev keha), jahutist (süsteemilt siseenergiat saav keha) ja töökehast (siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha). Pärast töö sooritamist viiakse töökeha esialgsesse olekusse ja alustatakse kogu protsessi uuesti. Töökeha sooritab protsesside tsükli ehk ringprotsessi. 52. Ideaalse soojusmasina töötsükkel -pööratava tsükliga soojusmasin on maksimaalse kasuteguriga, mis sõltub vaid soojendi ja jahuti temperatuuridest. Pole tähtis kas see on külmutusmasin või soojusmasin. Kasutegurid on võrdsed. Carnot tsükkel: on idealiseeritud soojusmasina töötsükkel, mis koosneb kahest isotermaalsest (soojusülekanne toimub const. temp) ja kahest adiabaatilisest protsessist (soojusülekannet ei toimu) Carnot tõestas, et see on suurima kasuteguriga. A-B soojendi B-C soojusisolatsioonn C-D jahuti D-A soojusisolatsioon 53
· Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). · Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. · Temperatuur on nii mikro kui ka makroparameeter. · Termodünaamika uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. · Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest. · Soojusvahetus protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde. · Termodünaamiline süsteem kehade süsteem, mis vahetab soojust. · Suletud termodünaamiline süsteem süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu. · Suletud süsteemis on kõikide kehade poolt ära antud soojushulk võrdne saadud soojushulkadega. m
T1V2(-1)= T2V3(-1) T1V1(-1)= T2V4(-1) Jaganud võrrandid omavahel, taandanud temperatuurid ning kaotanud astendaja, saame: V2/V1=V3/V4 => ln(V4/V3)= - ln(V2/V1) ja asendades selle kasuteguri valemisse, saame lõplikult: =(T1-T2)/T1 T1-soojendaja T2-jahutaja Näeme, et soojusmasina teoreetiline kasutegur sõltub üksnes temperatuuridest. Järelikult pole mingite konstruktsiooniliste nippidega võimalik antud temperatuuride korral kasutegurit suurendada. Kasuteguri parandamiseks on vaid kaks teed: kas tõsta soojusallika temperatuuri või alandada jahutaja oma. Tehnikas paneb esimesele piiri materjalide vastupidavus kõrgetel temperatuuridel, teisele aga töökeskkonna temperatuur. Kui aga rääkida teoreetilistest võimalustest, siis on oluline hoopis teine aspekt: kasutegur on
Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. Temperatuur on nii mikro – kui ka makroparameeter. Termodünaamika – uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest. Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde. Termodünaamiline süsteem – kehade süsteem, mis vahetab soojust. Suletud termodünaamiline süsteem – süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu. Suletud süsteemis on kõikide kehade poolt ära antud soojushulk võrdne saadud soojushulkadega. m
Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. Temperatuur on nii mikro kui ka makroparameeter. Termodünaamika uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest. Soojusvahetus protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde. Termodünaamiline süsteem kehade süsteem, mis vahetab soojust. Suletud termodünaamiline süsteem süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu. Suletud süsteemis on kõikide kehade poolt ära antud soojushulk võrdne saadud soojushulkadega. m
Kõik tegurid, mis sellele oksiidikihile mõjuvad purustavalt kutsuvad esile intensiivse korrosiooni. Sellisteks teguriteks on: küttepindade metalli liialt kõrge temperatuur, mille mõjul oksiidikiht pinnalt lahti lööb, oksiidikihiga reageerivate agressiivsete ühendite sisaldus põlemisgaasis ja tuhas ning küttepindade puhastamine välistest sadestistest. Kõrgtemperatuurilist korrosiooni aitab vähendada õige metallide valik, hoidumine lubatust kõrgematest metallipinna temperatuuridest ja oksiidikihti purustavatest puhastusmeetoditest. Madalatemperatuuriline korrosioon leiab aset veeaurude kondenseerumisel küttepinna gaasipoolsele küljele. Metalli pind kattub lisandeid sisaldava veekilega, mis kujutab endast elektrolüüti ja mis kutsub esile intensiivse elektrokeemilise korrosiooni. Veeauru kondenseerumine leiab aset, kui küttepinna temperatuur on alla kastepunkti temperatuuri. Väävliühendite puudumisel põlemisgaasis on kastepunkti
kus: k soojusvahetuse tegur S isolatsiooni pind, millelt soojus kandub ümbritsevasse keskkonda ü ümbritseva keskkonna temperatuur Enamik dielektrikute tan suureneb temperatuuri tõustes. Joonis 3.17 Kaonurga tangensi tan sõltuvus temperatuurist 52. Vesipuud ja dendriidid tahketes dielektrikutes Dendriidid ja vesipuud tekivad tahke isolatsiooni pikaajalisel vananemisel. Põhjused: · pikaajalisest pingestamisest põhjustatud osalahendused · kõrgetest temperatuuridest pika aja jooksul põhjustatud mikropraod Nende põhjuste koosmõjul kujunevad tahkes dielektrikus gaasiga täidetud kanalid, mille seintel võib olla õhuke söestunud kiht ja mis aja jooksul kasvavad üldiselt elektrivälja jõujoonte suunas, kuid materjali ebaühtluse tõttu mõnevõrra juhuslikes suundades tekitades puukujulisi moodustusi. Dendriidid hakkavad arenema kohast, kus elektriväli on eriti
sisalduse tõttu • Toimub dehüdratiseerumine mille tagajärjel külmumispunkt raku sees alaneb ning hakkavad toimuma mitmesugused ümberhäälestumised – leiab aset kohanemine Külmumine on mitmefaasiline protsess: - vedela faasi alajahtumine (kuni -10 …12 ⁰C lehtedes ja -30 …-40 ⁰C pungades) – teatud juhtudel võib vesi jääda alajahtunud seisundisse pikemaks ajaks (osmootikumide sisaldus) Karastumine • Indutseeritud madalatest temperatuuridest • Karastumise aste koeti erinev (kõige tundlikum meristeem) • Kasv seiskub • Vakuoolid jagunevad • Osmootikumide hulk suureneb • Biomembraanid ja valgud asendatakse Karastumise võime on evolutsiooniline • Eriti tugev külma kliima taimedel Adaptatsioonid madalate temperatuuride talumiseks • Puhkeperiood ja sellega kaasnevad metaboolsed muutused • Külmast hoidumine (mattumine lume alla, kasvuvormid)
November 33,2C 33,7C Detsember 33,6C 35,4C QUEENSLAND Regiooni suuruse tõttu varieeruvad seal väga erinevad kliimad. Vähesed vihmasajud ning kuumad suved on tüüpilised lääne poolsele, märjad musoonid kaugel põhjas ning mõõdukalt soe ranniku alal. Keskel ning lõunas on madalad keskmised temperatuurid. Kliima ranniku alal mõjutab soe ookeani vesi, hoides regiooni ekstreemsetest temperatuuridest ning pakkudes pinnasele niiskust vihmasajuga. Queenslandis on viis peamist kliima tsooni, baseerudes temperatuurile ja niiskusele: · kuumad niisked suved (kaugel põhjas ning ranniku alal) · soojad niisked suved (rannikualane sisemaa ning rannikualane kirde piirkond) · kuumad kuivad suved, kerged talved (kesk lääne) · kuumad kuivad suved, karmid talved (lõuna lääne) · mõõdukas- soojad suved, külmad talved (sisemaa kagu osa)
Gaas surutakse olekust 4 olekusse 1 kokku, ilma et toimuks soojusvahetust väliskesk-konnaga. Tehtav töö m A4 = - CV ( T 1 - T 2 ) = - A2 . µ Ringprotsessis tehtav kogutöö A = A1 + A2 + A3 + A4 = Q1 + A2 - Q2 - A2 = Q1 - Q2 . (41) Protsessi kasutegur A Q1 - Q 2 T 1 - T 2 = = = =1 - T2 . (42) Q1 Q1 T 1 T1 Carnot' ringprotsessi kasutegur sõltub ainult soojendi ning jahuti temperatuuridest. Mida suurem on see temperatuuride vahe, seda suurem on kasutegur. Viimasest avaldisest järel-dub, et isegi ideaalse soojusmasina kasutegur on ühest väik-sem. Vaid juhul, kui T2 0, siis 1, kuid see on teadu-pärast võimatu. Kui T1 = T2 , siis = 0. Carnot' ringprotsessil on teiste analoogiliste protsessidega võrreldes suurim võimalik kasutegur (arusaadavalt, samade parameetrite intervallide puhul). Selle väite kohta käib Carnot' teoreem:
koosneb ferriidi ja tsementiidi segust; Austeniit – tasakaalustruktuur kõrgetel temperatuuridel (üle A 3 või A c m ), milleks on süsiniku tardlahus γ -rauas; Martensiit – mittetasakaaluline struktuur (püsib alla 200kraadi), milleks on süsinikuga üleküllastunud ferriit (süsiniku üleküllestunud tardlahus α- rauas) Lähtudes kasutatavaist temperatuuridest ja vajalikest jahutuskiirustest ning toimuvaist struktuurimuutustest on terase termotöötluse põhiviisideks: Lõõmutus, mille puhul terast kuumutatakse üle struktuurimuutuste temperatuuride ja järgneb aeglane jahutus (tavaliselt koos ahjuga), et saada püsivamat struktuuri ja kaotada sisepingeid. Ühiseks lõõmutusviisiks on normaliseerimine, mille puhul kuumutusjärgne jahutus toimub seisvas õhus.
. Kasuteguri valemiks saame seega Asendades siia ning taandades , jääb valem Seose ja vahel saame adiabaadi võrrandist const: Jaganud võrrandid omavahel, taandanud temperatuurid ning kaotanud astendaja, saame ja asendades selle kasuteguri valemisse, saame lõplikult Näeme, et soojusmasina teoreetiline kasutegur sõltub üksnes temperatuuridest. Järelikult pole mingite konstruktsiooniliste nippidega võimalik antud temperatuuride korral kasutegurit suurendada. Kasuteguri parandamiseks on vaid kaks teed: kas tõsta soojusallika temperatuuri või alandada jahutaja oma. Tehnikas paneb esimesele piiri materjalide vastupidavus kõrgetel temperatuuridel, teisele aga töökeskkonna temperatuur. Kui aga rääkida teoreetilistest võimalustest, siis on oluline hoopis teine aspekt: kasutegur on
lahustuvus jne. Kuumutamine peab olema temperatuurini, mis ületab faasimuutuse temperatuuri, jahutus maksimaalselt aeglane. Tihti selline TT viis nimetatakse faasi ümberkristalliseerimiseks. Nagu I liigi lõõmutuse pärast ka II liigi lõõmutus annab metalli, mis on vaba sisepingetest, kristallstruktuuri defektidest jne. Karastus, nagu II liigi lõõmutus, tehakse temperatuuridest, mis ületavad faasimuutuste temperatuur. Erinevalt lõõmutusest kiirjahutus karastamisel ei võimalda realiseerida faasimuutustele pöördprotsessil, mille tulemusena toatemperatuuril võib fikseerida metalli seis, mis oli temal kõrgel temperatuuril. Selline karastusviis nimetatakse ehtseks või I-lliigi karastuseks. Tavaliselt aga karastamine fikseerib mitte struktuuri ja omadused, mis olid metallis enne jahutust, vaid mingi vaheldane struktuur, sarnane sellega, mis
Kõik tegurid, mis sellele oksiidikihile mõjuvad purustavalt kutsuvad esile intensiivse korrosiooni. Sellisteks teguriteks on: küttepindade metalli liialt kõrge temperatuur, mille mõjul oksiidikiht pinnalt lahti lööb, oksiidikihiga reageerivate agressiivsete ühendite sisaldus põlemisgaasis ja tuhas ning küttepindade puhastamine välistest sadestistest. Kõrgtemperatuurilist korrosiooni aitab vähendada õige metallide valik, hoidumine lubatust kõrgematest metallipinna temperatuuridest ja oksiidikihti purustavatest puhastusmeetoditest. Madalatemperatuuriline korrosioon leiab aset veeaurude kondenseerumisel küttepinna gaasipoolsele küljele. Metalli pind kattub lisandeid sisaldava veekilega, mis kujutab endast elektrolüüti ja mis kutsub esile intensiivse elektrokeemilise korrosiooni. Veeauru kondenseerumine leiab aset, kui küttepinna temperatuur on alla kastepunkti temperatuuri. Väävliühendite puudumisel põlemisgaasis on kastepunkti
20 Praadimise tervislikumaks alternatiiviks on ahjus küpsetamine, mis ei nõua toidule lisamiseks liigset rasva. Ahjus saab valmistada erinevaid lihasid - nii küpsetuskotis, lahtiselt ahjupannil kui suletud ahjupotis, samuti aedvilju, leibu-saiu, kooke ning muid küpsetisi. Ahjutemperatuuri saab vastavalt soovile ning toidule reguleerida alates kahekohalistest temperatuuridest kuni 250 kraadini. Ahjus küpsetamise alaliigiks on ahjus röstimine, mille käigus ahju vastavat funktsiooni kasutades lühikese aja jooksul toit pruunistatakse kergelt ning muudetakse krõmpsuvaks. Siinkohal tuleks taas meelde tuletada, et võimalikult vähetöödeldud toit sisaldab enim vitamiine ning mineraale. Kiirtoidukohtades on levinud toiduvalmistusviis friteerimine, mille käigus toit küpsetatakse rohkes õlis kõrgel kuumusel kas selleks spetsiaalselt ettenähtud
LNG tankerite kateldes maagaas), mida põletatakse kolderuumis. Utilisatsioonikateldes kasutatakse soojusallikana peadiiselmootorite või gaasiturbiinide väljalaskegaaside soojusenergiat auru tootmiseks laeva käigu ajal. Utilisatsioonikateldes kolle puudub. Väljalaskegaasid temperatuuriga 250…600 0C suunatakse küttepindadele, kus nad annavad osa oma soojusest vee aurustamiseks ja ülekuumendamiseks. Kuna mootorite väljalaskegaaside temperatuur on tunduvalt madalam kütuse põlemisgaaside temperatuuridest, peavad sama aurutootlikkuse korral utilisatsioonikatelde küttepinnad olema vastavalt suuremad. Segatüüpi katlad on varustatud koldega ja on ühendatavad peamasinate väljalaske-gaaside süsteemiga. Need katlad töötavad seisu ajal tavaliste abikateldena vedelkütusel, sõidu ajal utilisatsioonikateldena. Ehkki aurusüsteem on nende katelde puhul oluliselt lihtsam, kasutatakse seda katlatüüpi suhteliselt harva.
soojushulga q1; isoentroopne paisumise (2 3) töötav keha teeb oma siseenergia arvel tööd ning jahtub absoluutse temperatuurini T2; isotermne komprimeerimine (3 4) töötav keha annab jahutajale absoluutse temperatuuriga T2 soojushulga q2; isoentroopsel komprimeerimisel (4 1) töötava keha temperatuur tõuseb uuesti soojusallika temperatuurini T1. Carnot` ringprotsess on ideaalse soojusjõumasina ringprotsess, mille kasutegur sõltub ainult soojusallika ja jahutaja temperatuuridest ning ei sõltu töötava keha omadustest ( 5 .0). pv diagramm Ts diagramm Joonis 5.35. Ideaalse soojusjõumasina e Carnot` ringprotsess p w q1 - q2 T1 - T2 = = = 1 q1 q1 T1 T1=const w=q1- q2 36(113) 2 4
annaabi.ee 
