c. koorival töötlemisel lubatud, puhastöötlemisel välditav d. lubatud puhastöötlemisel, välditav koorival töötlemisel Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine b. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine c. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Elekrtrokeemiline töötlemismeetod põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Vali üks: a. töödeldava pinna mehaanilisel purustamisel, dielektrikute töötlemiseks b
Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)? Vali üks: a. astmeline kiirlõiketerasest puur b. astmeline pinnatud kiirlõiketerasest hõõrits c. kõvasulamist kujupuur d. kiirlõiketerasest kujupuur Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas Küsimus 12 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke joonisel toodud freesi ettenihke F (mm/min) suurust, kui on teada et ettenihe freesi
a. astmeline kiirlõiketerasest puur b. astmeline pinnatud kiirlõiketerasest hõõrits c. kõvasulamist kujupuur d. kiirlõiketerasest kujupuur Küsimus 11 Liikumised puurimisel on järgmised: Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline Märgista küsimus liikumine b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri
Välisümarlihvimisel kasutatakse järgmist lõikeriista ja liikumisi lõikeprotsessis: Vali üks: a. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine ja radiaalettenihe, toorikule pöörlev liikumine ja pikiettenihe b. kausskäia, käiale ja toorikule antakse pöörlev liikumine c. ketaskäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule teljesuunaline ettenihkeliikumine d. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule ainult pöörlev liikumine ja käiale veel radiaalettenihe Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Summaarne lõikejõud treimisel jagatakse tavaliselt 3 koordinaattelje suunalisteks komponentideks. Kõige suurem neist on järgmine komponent ja tema väärtust on vaja teada: Vali üks: a
Märgista küsimus Küsimuse tekst Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine Küsimus 10 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. tempermalm b. kiirlõiketeras c. roostevaba teras d. süsinikteras Küsimus 11 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a
tööriistahoidjate puhul. Õhem laast võimaldab kõrget tootlikkust mitmetes protsessides: suurem ettenihe, samas jääb lõikejõud keskpäraseks. Suurem ettenihe teeb sageli tasa lõikenurgast tingitud väiksema lõikesügavuse. 10 kraadi - Kasutatakse kiirfreesimisel ja ,,plunge" puuriv-freesimisel. See võimaldab töötada suurtel lõikereziimidel, kus on väike laastupaksus, aga suur ettenihe.Eelised on väike lõikejõud. Enamasti teljesuunaline nii kiirfreesimisel kui ka puuriv-freesimisel. Piiravaks on vaid vibratsiooni oht. Võimaldab eraldada suurt materjali hulka. Raadiusplaadid - Omab muutuvat lõikenurka. Alates 0 kuni 90 kraadi sõltuvalt lõikesügavusest. Raadius terikplaat omab väga tugevat lõikeserva. Sobib töötamiseks suurtel ettenihetel, mida võimaldab õhem laast moodustatud lõikeserva ulatuses. Õheneva laastu efekt sobib kasutamiseks titaani ja kuumuskindlate sulamite töötlemisel. Lõikejõu
c. t, vahekaugusega töödeldud ja töötlemata pinna vahel mõõdetuna risti töödeldud pinnaga, mm d. T, tera püsivusajaga kuni teatud kulumiseni, min Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Ketasfreesi iseloomustab järgmine kuju teda kasutatakse: Select one: a. lõikehambad asetsevad freesi otspinnal, hammasrataste valmistamiseks b. lõikeservad on kujundatud hammastena silinderpinnal, suhteliselt suur teljesuunaline mõõde, tasapindade töötlemiseks c. lõikeservad asetsevad freesi otspinnal ja silenderpinnal hammaste kujul, tasapindade töötlemiseks d. lõikeservad on kujundatud hammastena silinderpinnal, suhteliselt väike teljesuunaline mõõde, soonte ja väikeste vertikaalsete tasapindade töötlemiseks Question 30 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Remove flag Question text Sõrmfreesiga töödeldakse freespinkides: Select one: a. avasid b. silindrilisi pindu
Padru koosneb malmist või terasest korpusest millel on T kujulised sooned ning trapets keermekruvist. Padrunile võib detaile kinnitada ka klambrite abil. 19.Tsangpadruneid kasutatakse varbmaterjali töötlemisel, kinnitus toimub mehhanilselt hüdro või pneumoajamiga. 20.Magnetpadruneid kasutatakse õhukeste detailide töötlemisel. 21.Keermestuspadrun keermepuurile kus keermepuur ei ole jäigalt kinnitatud vaid tal on lubatud teljesuunaline paari mm liikumine, lõpu sidurdamisega või ilma. Keermestuspadrun keermelõikurile-silindrilise kinnitusega ja VDI kinnitusega. 22.Tornpadrunid on lihtsa ehitusega ja kasutatakse puks tüüpi detailide väljatöötlemiseks, suur tsentreerimistäpsus, kinnitusmehhanism on manuaalseid kui ka ajamiga. 23.Tsentreid kasutatakse võllitüüpi detailide töötlemiseks tsentrite vahel või detailide toestamiseks. Terviktsentrid, pöörlevad sentrid ja kaasavedavad tsentrid.
Spiraalseid hõõritsaid kasutatakse kui avas on teljesuunalised sooned); Tsentri puurimine (Kasutatakse võlltüüpi detailidel ettevalmistava operatsioonina (Detaili töötlemisel tsentrite vahel v toestamiseks tsentriga); Puurimisel puuri esmaseks tsentreerimiseks; Kahurpuurimine Lõiketöötlusparameetrid o Lõikekiirus –Puuri ja tooriku omavaheline pöörlemine; Ettenihe –Puuri sirgjooneline teljesuunaline liikumine; Ettenihe pöördele; Lõikesügavus Materjalid o Kiirlõiketerasest puurid HSS ja HSS- Co – Kiirlõiketerasest puurid, mis on sageli kaetud TiN, TiNAl, TiCN. Valmistatakse silindrilise kui ka koonilise sabaosaga. Valmistatakse jahutusvedeliku kanalitega alates (0.5) 1mm. Laastusoone kaldenurk: Tüüp N 18...30⁰, puurid tavatöödeks; Tüüp H 10...15⁰, rabedate materjalidele; Tüüp W 35..
seadmetest segistite tüübid: 1) labasegistid 2) propellersegistid 3) turbiinsegistid voolukuju segamisel sõltub impelleri tüübist, vedeliku omadusest, tanki, peegeldite ja segaja suurusest ja proportsioonidest. Vedeliku kiirusel suvalises vedeliku punktis segamistankis on kolm komponenti: 1) radiaalne, suunatud perpendikulaarselt impelleri võlliga 2) teljesuunaline, paralleelne võlliga 3) tangentsiaalne e rotatsiooniline, võlli ümber toimuva ringliikumise puutuja suunaline Kaks esimest on kasulikud ja tagavad efektiivse segamise Segamiseks vajaliku võimsuse leidmine hüdrodünaamilist reziimi hinnatakse Re arvuga. D 2 np Re = µ Vajalik võimsus leitakse võimsusteguri kaudu N
!!!!! Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt.liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. Spooride moodustumine (sporogenees või sporulatsioon) algab tavaliselt siis, kui keskkonnas pole piisavalt toitaineid. Spooride moodustumise võib jaotada seitsmesse etappi. Esiteks moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament). Sellele järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge. Edasi toimub teise membraani kasv, mis matab enda alla spoori alge. Järgnevalt täidab korteks kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape. Seejärel moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine. Lõpuks lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta ja spoor pääseb keskkonda. 5
Pealiikumine puurimisel on puuri pöörlemine ümber oma telje Etteandeliikumine puurimisel toimub puuri telje suunas Puurimisel tekkiv laast on kruvikujuline . Treimine . Treimine on tehnoloogiline protsess, mille tulemusena saadakse pöördkeha kujulisi detaile Toorikule antakse pöörlev liikumine ümber oma telje Tera liigub piki kahes suunas Raadiuse suunaline etteanne Teljesuunaline etteanne . Lihvimine Lihvimine on puidu töötlemine abrasiivmaterjalidega Abrasiiv osakeste teravad servad lõikavad puidu pinnalt laastu Mida väikesemad on abrasiiv osakesed seda õhemat laastu nad eemaldavad seega saadakse peenema abrasiiviga siledam pind . Spooni hööveldamine Hööveldamine on lõiketöötlemine, kus lõiketasapind ja töödeldud pind langevad kokku
- Bakterirakk on eelttumne ja loomarakk päristuumne. 3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? - Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt. liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. - Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. - moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament) - järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge - toimub teise membraani kasv, mis matab enda alla spoori alge - korteks täidab kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape - moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine - lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta - spoor pääseb keskkonda. 5
Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise...
Pumbad. • Tööpõhimõtte järgi liigitakse: • Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) • Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) • Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline) • Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : Dünaamilise rõhu pumbad : Pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- propellerpumbad . Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab
Masinhõõritsal on töötav osa lühikene, mis vähendab töödeldava ava mõõdu hajumist ja koonilisuse tekkimist töötlemisel 2) käsihõõrits, D=1-30mm, mille saba lõpeb nelikandiga. Käsihõõritsad on mõeldud kasutamiseks lukksepa ja remonditöödel. Nelikandile asetatava pööra abil antakse hõõritsale käsitsi pöörlemine ja teljesuunaline surve ettenihke saamiseks. Käsihõõritsate töötav osa on suure pikkusega, mis peab tagama tema täpse tsentreerimise ette töödeldud ava telje järgi. 3) koonilised hõõritsad avade koonilisusega 1:10 ja 1:50 töötlemiseks ning avad töötlemiseks meeterkoonuste MK0..MK6 alla. Koonilised hõõritsad on mõeldud peamiselt avade töötlemiseks kooniliste tihvtide või instrumentaalkoonuste alla. 8.Puurpinkidel tehtavad tööd. Vertikaalse ja radiaalse puurpingi ehituslikud erinevused
Rootori sisselõigetes paiknevad vabalt labad, millede vahele moodustuvad kambrid. Tsentrifugaaljõu mõjul surutakse labad vastu siseseinu. Rootori pöörlemisel kambrikeste ruumala muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk. Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. 10. Mis on turbiin kompressorid, iseärasused Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas. Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse. 11. Kompressorite tootlikkuse reguleerimine Tootlikkuse reguleerimist teostatakse:
Hooratas- flywheel Kolvisõrm- piston pin Kepsulaagrid- connecting rod bearings Laagrid Väntvõll toetub mõlemast otsast kuullaagritele. Väntvõlli vändakaelal ja võllikaelal kasutatakse liugelaagreid. Tihendid Karteri tihendamisel hermeetilist kummist tihendit või vanematel autodel papist tihendid. Väntvõllil kaelustihendid. 13 Küsimused 1. Kuidas on tõkestatud väntvõlli teljesuunaline nihkumine? V: pikilõtkusaaltega. 2. Millest on tingitud väntvõlli teljesuunalised jõud? V: siduri pedaalile vajutades surutakse siduri ketas hooratta vastu, millega avaldatakse survet ka väntvõllile. 3. Kus paiknevad pikilõtkusaaled? V: keskmisel vändakaelal. 4. Proportsioonid detailide mõõtmete sõltuvus mootori tüübist, töömahust. V: reeglina mida suurem ja võimsam mootor seda suuremad on ka detailid mootoris. 5
Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada. Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete vahelist hõõrdejõudu. Sellest tingitud hõõrdumine hoiab liidet pinge all ega lase sel lahti minna, tagades püsivuse. Keermesliidetes võidakse kasut. mitmesuguseid keermete tüüpe, mis erinevad keerme sammu, arvu, ristlõike, standardiseerimiseks kasutatav mõõdustiku jms poolest. Piimatööstuses kasutatakse valdavalt kolmn. profiiliga keeret. Meeterkeeret rakendatakse mitmesug. masinates, tollkeeret torustike ühendamisel.
Kasutatakse kolme tüüpi püsikiirusliigendeid: Lühike püsikiirusliigend mis kannab pöördemomenti üle kuni 38° nurga all. Spetsiaalne variant isegi 47°-se nurga all. Lühike püsikiirusliigend 1. Kuulid, 2. ja 3. Kõverad õnarused, 4. Liigendi korpus, 5. Sisemine tähik, 6. Separaator. 3.5 Pikk püsikiirusliigend Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksiaalne (teljesuunaline) käik on kuni 30mm. 3.6 Vahetugi Käigukasti või jaotuskasti ja veosilla vahelised kardaanülekanded koosnevad sageli kahest võllist ja vahetoendist. Raami külge kinnitatud tõendis asub võlli kandev kuullaager. Toend võimaldab vähendada liigendvõlli pikkust, et ülekande jäikus ja töökindlus oleksid suuremad. Autode liigendvõllide paigutus sõltub jõuülekande skeemist ning veosildade arvust ja asukohtadest. 1. ja 4. Tolmukaitse plekid, 2. Tugilaager, 3
Ringjoonelisuse hälbe väärtuseks loetakse ½ maksimaalsest mõõtevahendi näitude erinevusest. Ringjoonelisuse hälve on kotsentriliste ideaalsete ümarringide raadiuste vahe, kusjuures raadiustest moodustatud ringide vahele peab jääma mõõdetav ringjoon. Radiaal- ja tangentsiaalviskumise hälve ja mõõtmine - Radiaalviskumine on raadiuse suunaline ühes tasapinnas asetsevate ühise pöörlemisteljega raadiuste max erinevus. Tangentsiaalviskumine on teljesuunaline ühes tasapinnas (teoreetiliselt) asetsevate ühise pöörlemisteljega mõõtepunktide väärtuste max erinevus. 26. MASSIMÕÕTEVAHENDITE ÜLDEHITUS JA MASSIMÕÕTMISE MÕÕTEMUDEL Kaalumisel saadakse jõud F maakera gravitatsiooni mõjul. Kaalutava objekti mass on leitav seosest: F = m * g Kui kaalud on gradueeritud terasest vihtidega kaalu kalibreerimise kohas ja kaalumine on teises kohas, siis tuleb leida parand kaalu näidule, mis on leitav seosega:
Kasutatakse kolme tüüpi püsikiirusliigendeid: Lühike püsikiirusliigend mis kannab pöördemomenti üle kuni 38° nurga all. Spetsiaalne variant isegi 47°-se nurga all. Joonis 44:Lühike püsikiirusliigend. 1. Kuulid, 2. ja 3. Kõverad õnarused, 4. Liigendi korpus, 5. Sisemine tähik, 6. Separaator. 42 Pikk püsikiirusliigend Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksiaalne (teljesuunaline) käik on kuni 30mm. Joonis 45:Pikad püsikiirusliigendid. 43 Vahetugi Käigukasti või jaotuskasti ja veosilla vahelised kardaanülekanded koosnevad sageli kahest võllist ja vahetoendist. Raami külge kinnitatud tõendis asub võlli kandev kuullaager. Toend võimaldab vähendada liigendvõlli pikkust, et ülekande jäikus ja töökindlus oleksid suuremad.
sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) Sele 9 - Kruvikompressor 12 2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor 13 2.2.7 Radiaalkompressor Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse (sele 12) Sele 12 Radiaalkompressor
sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) Sele 9 - Kruvikompressor 12 2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor 13 2.2.7 Radiaalkompressor Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse (sele 12) Sele 12 – Radiaalkompressor
i on pinnase i -nda kihi sisehõõrdenurk, Li - i -nda kihi paksus. Selle tingliku vundamendi koormuste hulka võetakse vaiade, rostvärgi ja vastava pinnasemahu omakaal koos vaivundamendile mõjuva koormusega. Vajumi arvutamine toimub analoogiliselt madalvundamendi vajumi arvutusele. Postvaiadel vajumit ei arvutata. 5.4. TÕMBEVAIAD Tõmbele töötav vundament peab rahuldama tingimust Ftv < Rtv, kus Ftv - arvutuslik teljesuunaline tõmbejõud kandepiirseisundis Rtv - vaivundamendi arvutuskandevõime kandepiirseisundis. Tõmbevaiade puhul on võimalikud kaks purunemisskeemi: - vaia väljatõmbamine pinnasest; - vaiade ja nendevahelise pinnase kui ühtse ploki kerkimine. Tõmbekandevõime on tagatud kui on tagatud Tõmmatud vaiagrupile mõjuvad jõud tingimused: - vaia pea juures (z=0) Ft,0 = Ft; - vaia alumises otsas (z=L) Ft,l = 0; - vaiagrupi puhul tõmbejõud vaias sügavusel z ei
nurkkiirus w2 = ( n/30 )2, siis Pts= mR2w2/R= m Rw2 . Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune (v= const. on vajalik radiaaljõu vältimiseks ) on suurendatud spiraalkambri ristlõiget vee liikumise suunas . Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku - difuusorisse (7 ). Difuusoris vedeliku kiirus langeb ja rõhk tõuseb : osa kineetilisest energiast muutub potensiaalseks (rõhu) energiaks. Difuusorist voolab vesi läbi siibri (8 ) survetorru (9). Teljesuunaline ehk nn. telgjõud tekib rõhkude pi ja ps vahest tööratta ees ja taga. Pi rõhk tööratta ees imipoolel Ps - rõhk tööratta taga survepoolel Tööratta külgpindadele ( s.o. rõngaspinnale laiusega D - d1 ) mõjub mõlemalt poolt rõhk ps. Imitroru poolt mõjub töörattale suhteliselt madal rõhk pi, mis põhjustab tööratta sissevooluava poolt mõjuva jõu . F1= pi ( d1 2 / 4 ), kus d1 on pumba imiava ristlõige. 26
. Tööpõhimõtte järgi liigitakse: 1. Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) 2. Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) 3. Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) 4. Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) 5. Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). 6. Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline ). 7. Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : 1. Dünaamilise rõhu pumbad : pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- , propellerpumbad . 2. Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes
konstrueerimisel tähtsaim survenurgatingimus max lub, tasandtõukuriga mehhanismides aga nõue, et profiilil ei tohi olla nõgusaid piirkondi. Survenurga või kumeruse piirangud määravad kindlaks nukkmehhanismi ühe põhimõõtme- nuki alusringjoone raadiuse Ro ja otstarbeka desaksiaalsuse (vt.punkt 5.3). 5.3. . Nukkmehhanismis mõjuvad jõud. Mehhanismide põhimõõtmete arvutus Joonisel 5-6 on F2- tõukurile mõjuv teljesuunaline koormus,mis võtab arvesse ka tõukurile mõjuvad inertsjõud, F12- nukilt tõukurile mõjuv jõud, mille mõjusirge on piki nuki normaali juhul, kui hõõrdumist mitte arvestada. Komponent F12 cos paneb tõukuri liikuma, komponent F12 sin aga painutab tõukurit ja tekitab juhtpuksis külgreaktsioone F´02 ja F´´02. Viimased põhjustavad hõõrdejõude F´h= F´02 ja F´´h= F ´´02, kus - hõõrdetegur. Kasutades kinetostaatika meetodit, on tõukuri tasakaalutingimus avaldatav kui:
materjalis asünkroontahhogeneraatori õõnesrootor valmistatakse suure eritakistuse ja väikese takistuse temperatuuriteguriga sulamist (konstantaan, manganiin vms). Tahhogeneraatori staatori magnetsüdamiku uuretesse paigutatakse kaks teineteise suhtes 90º võrra nihutatud mähist ergutusmähis ja generaator(mõõte-)mähis (joonis 3.19). Joonis 3.19 Kui lülitada ergutusmähis vahelduvvooluvõrku, tekitab ergutusvoolu Ie põhjustatud piki(d-d-)teljesuunaline mmj Fd tahhogeneraatori magnetahelas d-d-teljesuunalise pulsseeriva magnetvoo d. Rootori pöörlemisel indutseeritakse selle magnetvälja toimel generaatormähises emj Eg = 4,44 * C* f1 * wg * km,g * Ctg * kus Cmagnetvoo 2q ja rootori pöörlemiskiiruse võrdelisuse tegur; f1 toitesagedus; wg generaatormähise keerdude arv; km,g generaatormähise mähise tegur, mis arvestab generaatormähises
Aksiaal e.telgturbiinid, kus gaaside voog sisenemisel turbiini ilmastiku tingimustest toimuv koormuse suurenemisega kaasnev temperatuuri mõjuga silindrikolvigrupi detailidega kokkupuutel kogu hetkeline mootori pöörete alanemine oluliselt ei vähenda töötsükli jooksul. on teljesuunaline. 2. Radiaalturbiinid, kus gaaside liikumine toimub turbiini turbokompressori pöördeid, heitgaaside temperatuuri tõusuga Ülelaadimisõhu rõhu suurenemisega kütuse erikulu väheneb kuna turbokompressori pöörded ei lange ja õhu voolu hulk silindrisse ei
annaabi.ee 
