üheaegselt kasutades ühte traati. Traadita modemeid on eri tüüpi, eri ülekandekiirusega ja eri kiirusega. Traadita modemeid nimetatakse tihtipeale ka kui läbipaistvateks või tarkadeks. Nad edastavad informatsiooni, mis Tallinna Polütehnikum modelleeritakse kandesagedusele, mis lubab paljudel traadita ühendustel üheaegselt viidata, et töötada erinevatel sagedustel üheaegselt. Läbipaistvad modemid töötavad sarnaselt telefoniliinide modemite sugulastega. Tüüpiliselt on nad ühepoolse edastusega ehk samaaegselt ei saa saata ja vastu võtta andmeid. Üldjuhul läbipaistvad modemid koguvad väikese koguse andmeid küsitledes neid andmeid hajutatud asukohtadest, millel pole lihtsat juurdepääsu traadiga infrastruktuurile. Targad modemid tulid meediajuurdepääsu kontrolleriga, mis takistab juhuslike andmete kokkupõrkamist ja saadab andmed uuesti, mis pole korralikult kätte saadud. Targad modemid
omavahel võrgukaudu sidet 1969. a. käivitas USA Kaitseministeerium katseliselt ARPANET-võrgu, mille ühiseks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis funktsioneeriksid edasi ka osalise kahjustuse järel ja et teadlastel oleks ühendusvõimalus kaugete suurte arvutuskeskustega 70ndate alguses lisati elektronpost Ühendusteed Dial-up ajutine ühendus modemi abil ISDN - on täisdigitaalne sideteenus ADSL püsiühendus, kus ühendus luuakse olemasolevate telefoniliinide abil Traadita ühendus nn.raadiolingi puhul käib ühendus raadioantennide vahel Kaabelühendus suurimaid kiirusi pakkuv ühendus Ühendus kiirus Erinevatel internetiühendustel on erinev andmeedastamiskiirus bitti/s = b/s kb/s = 1024 bitti/s Mb/s = 1024 kb/s, nt: Ethernet-võrgus 10/100 Mb/s või 1Gb/s ADSL puhul 256 või 512 kb/s või 1 Mb/s WiFi - 11 Mb/s või 54Mb/s Võrgukaart Võrgukaart e. võrguadapter (NIC - network
Arutlus „Kas internet on ohutu“ Arutluses räägin lähemalt sellest, kuidas 1960. aastal USA kaitseministeerium algatas projekti, mis nägi ette telefoniliinide kaudu ühendatava arvutivõrgu loomist. Räägin ka sellest kui ohtlik internet meile tegelikult on ja kuidas seda muuta ohutumaks nii endale kui ka teistele. Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET (USA kaitseministeeriumi poolt loodud esimene pakette vahetav arvutivõrk). 1970. aastal läksid teele esimesed elektronkirjad ning USA oli esmakordselt otseühenduses Suurbritanniaga ja Norraga
Erinevalt tänapäevast, said loomakasvatajad oma pikkade päevade eest paremini tasustatud. Märgatavalt väiksem palk oli lasteaednikel, õpetajatel, sekretäridel, raamatupidajatel. See palk võimaldas siiski ära elada. Selle aja probleemiks ei olnud elukallidus, vaid kaupade puudumine poes. Näiteks, kui tahtsid osta mööblit, tuli end kaupluses esmalt nimekirja panna ja siis võis oodata kahest nädalast kahe aastani. Igal pool lugesid tutvused. Kõige kurioosem oli lugu telefoniliinide paigaldamisega. Seal olid küll järjekorrad aastatepikkused. Tihti ei arvestatud isegi sellega, et kodus oli invaliid. Rahva nõudmised olid mugandatud sotsialismi tingimustesse. Nad leppisid sellega, mis kauplustes ja kaubamajades välja pakuti. Jalatsi ja riiete valik oli ikka äärmiselt ilmetu. Ning kaugel sellest, et oleks läinud autokauplusesse ja lihtsalt ostnud omale ,,Ziguli" või ,,Volga" (auto ostuks pidi siiski raha pikka aega koguma).
· Järelturustuse osakonna hea esitatuse. · Vastuvõtu teenindustaseme ja tööjõudluse tõusu. · Parem töökoja koormuse jaotamine. NÕUANNE: Suheldes kliendiga aegade määramisel , peab olema täpne! ÄRA ÜTLE: " Tulge siis, kui teile sobib, oleme avatud alates 07.30-st" või "Olen majas 17.00-ni " ÜTLE: "Kas teile sobiks kell 09.15 või kell 15.00" või " Ootan teid 17.30" Väldi telefoniliinide koormamist kliendi kõnedega! ÄRA ÜTLE : "Helistage millagi ja uurige, kas teie auto on valmis" ÜTLE : "Teie sõiduk saab valmis kokkulepitud ajaks, vastasel korral teavitan teile" KLIENDI VASTUVÕTT Eesmärk: Allkirjasta kliendiga leping, see on aluseks kvaliteetsele tööle. Sõidukit hooldusesse võttes ava töökäsk kahes eksemplaris: üks firmale ja teine kliendile. Töökäsuks vajalik Info: · Üldised remonditingimused · Töökäsu number
vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki: · Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega. · internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide. Interneti ajalugu 1957 NSVL saadab kosmosesse esimese maavälise satelliidi. Vastukajana luuakse USAs organisatsioon ARPA (ingl. Advanced Research Projects Agency), mille peamiseks uurimisobjektiks saab infotehnoloogia ja sellega seonduva tehnika arendamine. 1962 Hakati uurima, kuidas luua sellist arvutivõrku, mis suudaks säilitada oma funktsionaalsust ka peale osalise võrgu hävimist (näiteks peale tuumarünnakut). Idee seisnes
kaduma. Tänu sellele on võimalik ajalugu kirja panna ning järgnevale põlvkonnale kõike seda edastada mis abistaks neid asju veelgi nutikamalt ning targemalt teha. Kuna kommunikeerimine inimestega on ka väga tähtsal kohal, on muutunud telefonid kõige laiemaks väikeseadmeks igapäevaelus. See võimaldab kahel või rohkemal kõnelejal pidada vestlust, kui nad ei ole otse kuuldeulatuses. Telefon muudab heli elektrisignaaliks, mis kantakse telefoniliinide või linkide kaudu pika vahemaa taha ning muudetakse seal jälle heliks. Kui inimene kunagi oleks öelnud, et ta suhtleb tulevikus inimesega läbi televiisori siis oleks teda pandud kohe hullumajja sest ei arvatud kunagi selle võimet areneda nii kiiresti. Kuna inimestega tahetakse alati ühenduses olla, siis telefoni algus aastatel toimusid ettetellimused kõnedele, et kellegile helistada sest see oli nagu haruldane nähtus. Populaarsust kogusid ka tänavatel olevad
pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Jadaedastus Jadaedastuses antakse bitte edasi järjestikuse pideva voona üks bitt korraga, kasutades ühtainsat ühendusliini. See sarnaneb autoliiklusega üle silla, millel on olemas ainult üks sõidurada. Nii toimub näiteks andmeedastus tavaliste telefoniliinide kaudu. Jadaliidese füüsilist teostust arvutis nimetatakse järjestikpordiks. Saatja peab vastuvõtjale teatama sõnumi alguse sõnumi lõppu ja iga biti keskkoha. Jadaedastuse korral tuleb saatjale teatada sõnumi algus bittide asukoht ning seetõttu eristatakse asünkroonset ja sünkroonset andmeedastust. Rööpedastus Rööpedastuses kõik andmerühma bitid ( 1 -8 bitti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet. Rööpedastus sarnaneb sama kiiruse juures toimuva
võimalusi. Võrguvalmidust vaadeldakse kolmel tasandil indiviid, ettevõte ja valitsus. Kõigi kolme puhul vaadeldakse eraldi valmisolekut IKT kasutamises ja selle reaalset kasutamist ning lisaks antakse hinnang majanduspoliitilisele keskkonnale. Keskkond: 1. Uue ettevõtte alustamise kergus; 2. Bürokraatlike takistuste olemasolu; 3. Teadlaste ja inseneride olemasolu; 4. Finantsturgude arengutase; 5. Õigussüsteemi usaldusväärsus; 6. Telefoniliinide olemasolu; 7. Turvatud internetiserverid; 8. Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö. Valmidus: 1. Matemaatika ja reaalteaduste kvaliteet; 2. Koolide varustatus internetiga; 3. Telefonikõnede maksumus; 4. Ärikoolide kvaliteet; 5. Valitsuse varustatus IKTga. Kasutamine: 1. Mobiiltelefonide levik; 2. Tavatelefonide levik; 3. Lairiba/DSL interneti kasutajate arv; 4. Valitsuse pakutavad e-teenused; 5. Ettevõtete tehnoloogiline areng; 6. Interneti kasutajate arv.
mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki: · Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega. · internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide. 3 Interneti struktuur · Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll.
mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki: Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega. internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide. 4 Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll.
64. Mis on andmeedastuskiiruse ühikuks? Bitt ja kb/s, Mb/s. 65. Mis on tavaline modemiühendus? Tavaline modemiühendus on internetiühendus, 56kb/s. 66. Mis on ISDN? ISDN on integreeritud teenustega digitaalvõrk Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. 67. Mis on ADSL? ADSL on asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus. Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide. 68. Mis on DSL? DSL on meetod andmete edastamiseks tavalisi telefoniliine mööda. DSL-liinid on palju kiiremad kui tavaline telefoniühendus, kuigi ka siin kasutatakse neidsamu vasest telefonijuhtmeid. 69. Mis on e-post? Kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. 70. Mis on e-äri? E-äri tähendab veebitehnoloogia kasutamist äriprotsesside sujuvamaks muutmiseks, tootlikkuse tõstimiseks ja efektiivsuse suurendamiseks. See annab
Internet kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav, kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Seda aadressi kutsutakse IP- aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP- aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks keilakool
andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Integreeritud teenustega digitaalvõrk (ISDN) - Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ADSL - Asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. ADSL2 - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk lühemalt ADSL-ühenduse teise põlvkonna standard, mis pakub nii suuremat andmekiirust kui ka võimalust pakkuda andmesidet pikemate vahemaade taha
Teemakataloogid on interneti leheküljed, mis koosnevad alateemadesse jaotatud viidetest. 35.Nimetage teemakatalooge (3) www.neti.ee, www.ee www.yahoo.com 36.Mis on Internet? Internet on võrkude võrk. Ta on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus. Arvutivõrk on hulk üksteisega ühendatud arvuteid. Olemas on kohtvõrgud ja laivõrgud. Esimesed on võrgud, mis ühend avad arvuteid näiteks kuskil kontoris, mingis asutuses jms. Kui kohtvõrgud omavahel telefoniliinide, valguskaablite või raadiolainete (sh satelliitside) kaudu ühendada saab laivõrgu. Internet on laivõrk, mis seob paljusid kohtvõrke, kasutades nende ühendamiseks paljusid võimalikke tehnilisi lahendusi. Teistest laivõrkudest eristab Internetti, et kõik arvutid suhtlevad siin nn ühises keeles ehk protokollistikus, mille nimeks on TCP/IP. Seega: Internet on omavahel ühendatud arvutite hulk, mis suudavad omavahel suhelda.
teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav, kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Seda aadressi kutsutakse IP- aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP- aadresski koosneb nimi kolmest või
Terminaladapter võib sisaldada ka analoogmodemit ning siis toimub automaatne ümberlülitamine analoog- ja digitaalsüsteemi vahel sõltuvalt sissetuleva kõne liigist. Internetiühenduse puhul on võimalik suurema kiiruse saavutamiseks kanaleid kokku ühendada, kuid siis peab ISP võimaldama Multilink PPP protokolli kasutamist. ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) - asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. ADSL2 (Asymmetric Digital Subscriber Line 2) - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk lühemalt ADSL ühenduse teise põlvkonna standard, mis pakub nii suuremat andmekiirust kui ka võimalust pakkuda andmesidet pikemate vahemaade taha
erinevate toimimispõhimõtetega võrke, võivad andmete edastamisel ühest võrgust teise tekkida suured probleemid. Selleks võib ehitada küll spetsiaalsed lüüsid, mis "tõlgivad" ühes võrgus leviva info teise võrgu keelde, kuid see pole sageli optimaalseim lahendus. Iga lisateisendus on üldjuhul kohmakas ja aeganõudev ning kõiki süsteeme ei õnnestugi sageli omavahel kokku ühendada. Arvutite võrgutamise algideed on suhteliselt vanad. Esimesi kaugterminale, mis ühendati telefoniliinide abil, pruugiti juba 50-ndatel aastatel, kui kasutusel olid alles suured ja kohmakad lamparvutid. Modem kui omaette seade patenditi 1963. aastal, siis tekkisid ka mitmed väiksemad ja suuremad arvutivõrgud. Sellal ja kümme aastat hiljem polnud enam ka mingi uudis, et varem või hiljem hõlmatakse kogu maailm ühtse arvutivõrguga. Kuni viimase ajani polnud aga täpselt teada, milline võrgutüüp kujuneb tulevase ülemaailmse faktilise standardi aluseks, sest võrke oli palju erinevaid
Võrgu tüübid Iga võrk on põhimõtteliselt sõlmede ehk kontaktpunktide jada, mille kaudu vahetatakse informatsiooni võrku ühendatud arvutite vahel. Neid punkte võib omavahel ühendada vaskkaabli, kiudoptilise kaabli või raadioside abil. Arvutivõrke on mitut tüüpi: 1. kohtvõrgud (LAN), kus kokku on ühendatud ühes hoones asuvad arvutid 2. laivõrgud (WAN), kus arvutid paiknevad mitmes kohas ja on omavahel ühendatud üle telefoniliinide või raadiolinkide 3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste
Networks kanalikommutatsiooniga avalikud andmesidevõrgud) abonentidega . Kuna GSM on digitaalne, siis pole vajadust modemite järele peale ühe mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede edastamiseks POTS-võrku. 4. ADSL abonendiliideses toimub infoülekanne alamkanalites. Millised on nõuded alamkanalile ja kuidas moodustub infoülekandel vajalik bitikiirus? asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. 1996. a. tõi Westell Corp. turule esimese ADSL modemi. Telekommunikatsioonifirmad pakuvad ADSL-ühendust eelkõige suhteliselt passiivse Interneti-ühenduse tarvis, kus kasutajad peamiselt laadivad
kui arvutiteadlikust inimesest. Töötajad pöörduvad ise petturi poole erinevate arvutialaste abipalvetega. Võimalus trooja hobuse paigaldamiseks) Social Data Mining: - Pettur õpib tundma organisatsiooni, töötajaid, töötajatevahelisi suhteid jne - Kogutud teadmise alusel skeem tundlike andmete kättesaamiseks Teenusepakkujate poolsed vead, keskkonnast tulenevad ohud: - Teenusepakkujate poolsed vead - Internetiühenduse, telefoniliinide katkestused, elektrikatkestus - Keskkonnast tulenevad ohud - Mustus, niiskus, staatiline elekter 22. Too näiteid infosüsteeme ohustavatest tahtlikest tegudest. Spionaaz - Autoriseerimata isiku katse juurdepääsu saavutamiseks organisatsioonisisesele informatsioonile - Spionaaz konkurentide kohta informatsiooni kogumine, kasutades konkurentide kodulehti jm avalikke lehekülgi internetis. Spionaaz ületab seaduslikult lubatud piiri. Väljapressimine
mastaabisääst. Samuti tekkib loomulik monopol siis kui tegevuse alustamine tööstusharus nõuab väga suuri algseid investeeringuid. Sellisel juhul omab eelist juba tegutsev ettevõte ja uued pakkujad ei hakka harusse sisenema. Sellisteks valdkondadeks on tavaliselt kohalike telefonikõnede pakkumine, elektrienergia ja gaasi tootmine. Tegevuse alustamine nendes harudes nõuab väga suuri investeeringuid. Telefoniteenuse pakkumiseks tuleb ehitada välja telefoniliinide võrgustik. Elektrienergia ja gaasi pakkumine eeldab samuti vastava võrgustiku välja ehitamist. Ühiskonna seisukohast on see isegi kasulik, sest üks ettevõte suudab toota madalamate kuludega kui mitu konkureerivat ettevõtet. Samas on alati olemas oht, et kui ettevõte on saavutanud monopoli staatuse, ei paku ta mitte optimaalses koguses vaid otsustab piirata pakkumist, et saada võimalikult suurt kasumit. Puhtakujulisi monopole on väga vähe
kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. · Modem (Modem) Hulk arvuteid, mis asuvad üksteisest kaugel, saavad olla omavahel ühenduses telefoniliinide kaudu juhul, kui nad on modemi abil ühendatud arvutivõrguga. Modem on arvutit telefoniliiiga ühendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti poolt saadetud digitaalsignaalid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab need helisignaalid uuesti digitaalseteks. Esimest tegevust nimetatakse moduleerimiseks, teist aga demoduleerimiseks. Nende sõnade esitähtedest ongi modem oma nime saanud. Algupäraselt mõistetigi modemi all
võimalused keskenduda segamatult ühele tööülesandele, paindlik tööaeg, ettevõtte vähendatud tööruumivajadus. Kaugtöö mõningad puudused: inimestevaheliste kontaktide puudumine, nõrgem tähelepanu meeskonnatööle. Kaugtöö (Telecommuting). Kodus töötamine andmeside vahendusel. Jack Nilles'i poolt 1970-ndate algul loodud termin geograafiliselt hajutatud büroo kirjeldamiseks, kus töötajad töötavad oma koduarvutitel ja edastavad andmeid ja dokumente keskbüroose üle telefoniliinide. Peamine argument kaugtöö kasuks on see, et nii väheneb liiklusvahenditest põhjustatud keskkonna saastamine. Peale selle on paljude inimeste produktiivsus kodustöötamisel kõrgem, kuigi pole puudust ka vastupidistest näidetest. Täht-tähelises tõlkes tähendab "commuting" edasi-tagasi (tööle ja koju) sõitmist ning eesliide "tele" tuleb sõnast "telephone", nii et termini "telecommuting" otsetõlge võiks olla "telefoni kaudu töölkäimine ". 1.4.2 Side 1.4.2
põhjuseks on mastaabisääst. Samuti tekkib loomulik monopol siis kui tegevuse alustamine tööstusharus nõuab väga suuri algseid investeeringuid. Sellisel juhul omab eelist juba tegutsev ettevõte ja uued pakkujad ei hakka harusse sisenema. Sellisteks valdkondadeks on tavaliselt kohalike telefonikõnede pakkumine, elektrienergia ja gaasi tootmine. Tegevuse alustamine nendes harudes nõuab väga suuri investeeringuid. Telefoniteenuse pakkumiseks tuleb ehitada välja telefoniliinide võrgustik. Elektrienergia ja gaasi pakkumine eeldab samuti vastava võrgustiku välja ehitamist. 59 Ühiskonna seisukohast on see isegi kasulik, sest üks ettevõte suudab toota madalamate kuludega kui mitu konkureerivat ettevõtet. Samas on alati olemas oht, et kui ettevõte on saavutanud monopoli
mitmeid lepinguid, kuid mitte ühelgi polnud neist NL allkirja. NL nõudis, et baasides olevate sõjaväelaste naised ja lapsed Eestisse elama asuksid. Nad ei oleks allunud Eesti võimude poolsele kontrollile. Eesti ütles sellele esialgu ei. Baaside alale hakati rajama igasugu abiehitisi, nt koole, elamuid. See näitas, et baasid kavatsevad jääda alatiseks. Seoses ulatuslike ehitustega toodi sisse ka 10 000 ehitustöölist. 19. dets taodeldi telegraafide ja telefoniliinide täielikku punaarmee käsutusse andmiseks neljaks tunniks ööpäevas. 1940 aastate algul baaside poliitika muutus veelgi agressiivsemaks. Kõik ehitustöölised ja ohvitseride perekonnad toodi ikkagi lõpuks sisse. Eesti valitsus hakkas kaotama ülevaadet punaarmee suurusest ja tegevusest. 23. aprilliks 1940 oli 25 000 mehe asemel 31 648 punaväelast. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest ehkki Eesti oli neutraalne, ründasid tema
annaabi.ee 
