eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2. Millised on telefoniintervjuu puudused? -kerge on toru ära visata; vastuseid on keeruline kirja panna intervjuu käigus; vastajad on ettevaatlikud; raske on suhelda inimesega telefoni teel võrreldes näost näkku; kõigil ei ole telefoni numbreid; ei teata tegelikult kellele helistatakse; intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead valimis, telefoniomanike valim on piiratud; intervjueerija mõjud; visuaalseid abivahendeid
töömahukas, raske analüüsida, vaevaline, kuid rikastav meetod. Individualistile on tähtsad edu, raha, haridus, saavutus, kasum, õiglus, sõltumatus.Kardab läbi kukkuda. Modernismi tunnusjooned... Intervjuu kuldreeglid: · Ära karda vaikust · Üks küsimus korraga · Väldi võõrsõnu ja pikki lauseid · Kerged ja rasked küsimused läbisegi · Kui vassib mine edasi ja tule hiljem tagasi Valim on juhumeetod, suvaliselt valitud objektid(telefoniintervjuu grupid), tunnused peavad olema varem fikseeritud, tuleb vahendada lisamuutujaid(ei arvestada eriti nõrku ja väga tugevaid). Kvalitatiivsete meetodite ja statistika omavaheline seos või seosetus Mis on sotsiogramm ja kuidas seda vormistada? 2.rühm Argisotsioloogia on analüüsioskus. Paarivõrdlusmeetod on... Eksperimendi võimalikud vead on: · Õige hüpotees, halb töö · Tahtlikud ja tahtmatud vead · Juhuslikud ja süstematilised
kolmandas on koristustalgud. Ühing toetab alati sektoritest tulnud initsiatiive ja aitab kaasa nõuga, vahest ka jõuga. Naabrivalve sektori probleem on ka meie ühingu probleem ja meie tööks ongi leida koos sektoriga võimalikke lahendusi. 2000st aastast, kui ühing loodi kuue esimese naabrivalve sektoriga, on naabrivalvega liitunud hüppeline arv sektoreid, so 220 aastaks 2005. 2004 aasta novembris viis Tartu Ülikool läbi telefoniintervjuu 217 juhuslikult valitud naabrivalve sektsiooniga ja selgitas välja, et naabrivalve piirkonnaga liitunud inimesed tunnevad ennast turvalisemalt kui enne liitumist, nad tajuvad, et on julgem liikuda kodu ümbruses tänavatel, samuti tundub abi olema vajadusel lähemal. Üle 74 % naabrivalvepiirkondadest teeb avaliku korra tagamisel koostööd politseiga ning 50 % kohaliku omavalitsusega. Enam kui pooled piirkonna elanikud on valmis osalema
keskkonnas ühte näitajat ja jälgib tulemust. Küsitlus on spetsiaalsete küsimuste esitamine inimeste intervjueerimiseks. Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu · Internetiküsitlus · Fookusgrupp · Näost-näkku intervjuu · Delfi meetod · Telefoniintervjuu · Vaatlus · Tekstianalüüs · Juhtumianalüüs ANKEETKÜSITLUS Eelised: mahukas ankeet; küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: aeganõudev; väga madal ankeetide laekumise %; ei saa kindel olla, kes ankeedi tegelikult täitis;
värbamisspetsialist) või personalifirma. 12. Kuidas valmistuda tööintervjuuks? – tea oma CVd peast, ole valmis vastama lisaküsimustele, mis puudutavad CVd. Uuri töökoha ja organisatsiooni kohta, kuhu kandideerid. Ole valmis rääkima oma kogemustest, saavutustest, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Räägi oma motivatsioonist ausalt ja arusaadavalt. Mõtle, et võiksid seal töötada 2 a. 13. Mis on taustaintervjuu? Kes ja kellega selle läbi viib? – telefoniintervjuu inimese eelmise töökoha juhiga (soovitaja) ja potentsiaalse uus juhiga (tööandja). Faktide kontroll, töö kvaliteet, sotsiaalsus, distsipliin, arengupotensiaal. 14. Karjääriteenused Eestis. Kes saavad tasuta karjäärinõustamist Alates 1.02 tasuta kõik. 15. Tööturuteenused Eestis. Töötute karjäärinõustamine – missugused on töötutele pakutavad põhiteenused? – karjäärinõustamine, tööpraktika, töövahendus, proovitöö ja tööturukoolitused. 16
narkootikumide tarvitamine. Meyers (2015) · 16 naist ja 3 meest, vanuses 25-65, keskmine vanus 40 (New York) · 6 vastanutest olid kannatanud emotsionaalse väärkohtlemise all · 13 füüsilise ja emotsionaalse väärkohtlemise all · 25a. peale Wiehe uuringut (1990) ei ole kannatanud endiselt valmis nimetama oma kogemusi kui väärkohtlemine · Telefoniintervjuu käigus selgitati, kas ohvrid tundsid ennast õdede-vendade poolt alandatud või naeruvääristatud, emotsionaaselt alavääristatud, füüsiliselt haiget tehtud või ähvardatud; tundsid ennast kartlikult või rahutult õdede-vendade juuresolekul. · Ülejäänud andmete kogumiseks kasutati poolstruktureeritud intervjuud · 19 osalejat kogeasid füüsilist või emotsionaalset väärkohtlemist vähemalt 5 aasta jooksul.
355. Meetodid mida kasutatakse avatud intervjuu, fookusgrupi intervjuu, Delfi meetod, vaatlus, juhtumianalüüsküsitlus). · Kvantitatiivsed uuringud (otsitakse vastust küsimustele Kui palju?; Miks?) uuritakse arvulisi näitajaid müügimahud, turuosad, reklaamile kulutatud summade efektiivsus jne. 356. Meetodid mida kasutatakse ankeetküsitlused, internetiküsitlused, näost-näkku intervjuu, telefoniintervjuu. 357. 358. 359. Turundusuuringu protsess Situatsiooni analüüs. Probleemi püstitus Probleemi kitsendamine Eesmärgi määratlemine (hüpoteesid) Vajaliku info määratlemine Teisese info kogumine (ettevõtte sisene (nt finantsandmed, püsiklientide keskmine ostusagedus jne) või väline (nt statistikaandmed) info) Esmase info kogumine (ettevõtte väline) sh - uurimise meetodi (nt küsitlus, vaatlus, eksperiment jne) ja vahendi (küsimustik,
Rutiin seespidine Kellele ei meeldi Tähendus kirjutada Seiklus Kellele meeldib kirjutada Telefoniintervjuu Eksperiment Content- sisuanalüüs Kus me kasutame kvantitatiivseid meetodeid? Kui on vaja fakti andmeid- lühikesed, konkreetsed (nt. sünniaasta). Kui meid huvitavad massilised hoiakud; lühikese ajaga on vaja saada infot paljude inimeste käest (nt. riigistatistika). Kui piisab jah/ei vastustest.
• Tüüpilised analüüsivõtted: sagedus, ajaline dünaamika, rühmade võrdlemine • Arvulised näitajad + vaatleja subjektiivne mulje/hinnang • Järeldused: probleemi/hüpoteesi kohta, piiratud sihtrühmaga, seostatud varasemaga INTERVJUU • Laialtkasutatav uurimismeetod • Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet) • Puudused: töömahukus • Intervjuu liigid: standardiseeritud ja vaba intervjuu, süvaintervjuu, telefoniintervjuu • Fookusgrupid VABA INTERVJUU • Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel • Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU • Ankeedi analoog, sageli põhimeetod • Lisaväärtus: selgitada küsimusi, kontrollida arusaamist • Vastused kirja skaalale või vabade vastustena • Kodeerimine + töötlus sarnaselt ankeediga
Erinevad autorid järjestatakse tähestikuliselt ja eraldatakse semikooloniga. Nt: (Jänes, 2000; Karu, 1999). Taastamatu materjali (allikad, mida pole võimalik teistel näha või kuulda - isiklikud kirjad, vestlused jms) puhul tuuakse autori seisukohad ära tekstis, kuid mitte allikmaterjalide loetelus. Taastamatule materjalile viitamist tuleb võimalusel vältida. Tekstisisesel viitamisel on sel puhul vaja ära tuua lisaks info esitamise viis ja aeg. Nt: (Jänes, telefoniintervjuu 18.mai 2000). Kui autori seisukohad on põhjapanevad ja/või esmaesitatud, kuid originaalne allikmaterjal ei ole kättesaadav, võib viidata läbi teise allika. Näiteks: Nagu J. Jänes ütles 1970. aastal: "Kõik loomad on võrdsed" (viidanud Karu, 1999, 82). Kõik loomad on võrdsed (Jänes, 1970, viidanud Karu, 1999, 82). Sel juhul tuleb allikate loetelus ära tuua teisese, s.t tegelikult kasutatud allika (Karu, 1999, 82) andmed
(Jänes, 2000a, 2000b). Erinevad autorid järjestatakse tähestikuliselt ja eraldatakse semikooloniga. Nt: (Jänes, 2000; Karu, 1999). Taastamatu materjali (allikad, mida pole võimalik teistel näha või kuulda isiklikud kirjad, vestlused jms) puhul tuuakse autori seisukohad ära tekstis, kuid mitte allikmaterjalide loetelus. Taastamatule materjalile viitamist tuleb võimalusel vältida. Tekstisisesel viitamisel on sel puhul vaja ära tuua lisaks info esitamise viis ja aeg. Nt: (Jänes, telefoniintervjuu 18. mai 2000). Kui autori seisukohad on põhjapanevad ja/või esmaesitatud, kuid originaalne allikmaterjal ei ole kättesaadav, võib viidata läbi teise allika. Nt: Nagu J. Jänes ütles 1970. aastal: "Kõik loomad on võrdsed" (viidanud Karu, 1999, 82). Kõik loomad on võrdsed (Jänes, 1970, viidanud Karu, 1999, 82). Sel juhul tuleb allikate loetelus ära tuua teisese, s.t tegelikult kasutatud allika (Karu, 1999, 82) andmed. Läbi teise allika viitamist tuleb võimalusel vältida. 8. 6
20saj. algul muutusid need impersonaalsemaks ja lühemaks ning nende roll arvamusekujundajana vähenes. Intervjuu areng: Eestisse tuli 30ndatel (leiutati muidu USA-s 1860ndatel). Algul olid küsimused vahepealkirjadena antud, vastused aga ajakirjaniku ümberjutustusena. Intervjuu oli ,,reserveeritud" võimukandjale, eesmärk oli temalt lihtsalt infot saada. Agressiivne, uuriv intervjuu oli veel tundmatu. Teemasid juhatas sageli sisse intervjuu andja. Hiljem tuli telefoniintervjuu ning küsitletavate isikute ring laienes (polnud ainult päris võllid enam). Int. muutus lühemaks ja vestluslikumaks (ka ajakirjanik tuli nähtavale). Int-d kasutati enim reportaazhis ja vestluses. 13. Sõnavabaduse arengu murdesündmused. 1930. aastate ülemaailmne majanduskriis ja poliitiline käärimine. Kuidas kajastus see Eesti demokraatias ja ajakirjanduses? Sõnavabaduse areng: 17.10.1905 Venemaal kuulutati välja sõna- ja trükivabadus
vaatluste ahelas, kusjuures tuleb arvestada üksikvaatluse puhul vaatlusvea võimalikkust. · Vestlus viiakse läbi praktilistel eesmärgil, lisainformatsiooni saamiseks (nt tööle kandideerides). Võib olla teaduslik vestlus, vabas vormis vestlus jne. · Intervjuu o Struktureeritud etteantud küsimused ja vastused. Võib olla nii suuline kui ka kirjalik. (Nt telefoniintervjuu, internetiintervjuu, kirjalik). Ranges järjekorras fikseeritud küsimused, kõikidelt katseisikult küsitakse samas järjekorras. o Mittestruktureeritud ei olda kinni järjekorras, küsimustes jne · Küsitlus ehk ankeedimeetod ei ole etteantud norme (nt. üliõpilaste rahulolu õppetöökvaliteediga). Enamasti kasutatakse hinnanguskaalat (rahul, enam-vähem rahul jne). Ei saa tekitada ette normi, tõene teoorial põhinev meetod.
(Stone 2004) Curriculum Vitae'de hindamise juures on üks võimalus kasutada tarkvara, mis märksõnade abil valib välja sobivad kandidaadid. Selline meetod ei ole just kõige efektiivsem, kuid kui laekub väga palju Curriculum Vitae'sid ja ettevõttel ei ole palju ressursi nende kõigi põhjalikuks läbi töötamiseks, siis see võib olla üpriski hea lahendus. Esimene intervjuu ei pea toimuma silmast silma, vaid heaks lahenduseks ressursi kokkuhoiu mõttes on kas telefoniintervjuu või videokonverents (sobib eriti hästi siis, kui kandidaat elab töökohast väga kaugel). Intervjueerimisel juba reaalsete kandidaatidega (see tähendab personaliotsingu teises faasis) tuleks kasutada erinevaid meetodeid ja sobivaid teste. Nimelt inimesed suudavad rääkida just seda juttu, mida intervjueerija eeldab, ilma et see tegelikult nii oleks. Näiteks tunniajase intervjuu täpsus on vaid 35%, kuid kui kasutada erinevaid meetodeid teise intervjuu ajal, siis täpsus kasvab 70%-le
Intervjuude vormid Intervjuude kasutamine · Vahetu individuaalne intervjuu · Intervjuusid kasutatakse iseseisva uurimistehnikana Arvamuste, hoiakute, suhtumiste, tegevuspraktikate · Telefoniintervjuu (käitumise) uurimisel · Intervjuusid kasutatakse lisatehnikana, kui tahetakse süveneda ja/või täpsustada teiste · Vahetu grupiintervjuu; ka fookusgrupp tehnikate abil saadud andmeid
Näiteks ebamäärastele küsimustele selgituste andmine, on võimalik rohkem küsida huvitavate vastuste korral ja intervjueerija võib julgustada inimest uuringust osa võtma ning ka vastamise määr on tavaliselt suurem. Tänu personaalsetele kontaktidele on see meetod väga kulukas (palk, treening, transport jmt), eriti juhul, kui uuringuga tahetakse hõlmata suurt geograafilist maa-ala. o Telefoniintervjuu. Seda võib vaadelda peaaegu nagu kompromissi postitatud küsimustike ja personaalse intervjuu vahel. Selle meetodi puhul on aga valimist otsekohe väljalangenud need inimesed, kellel ei ole telefoni, samuti ei ole kunagi teada, kes on vastaja telefoni teises otsas. Lisaks peab arvestama, et telefoniintervjuu kestus ei saa olla väga pikk, samuti ei tohi olla küsimuste ja vastusevariantide sõnastused väga pikad ja keerulised. o Vaatlus
kõrge vastamisprotsent; laialdased uuringutehnikate võimalused (lisamaterjalide kasutamine); intervjueerija mõju (võimalik täpsustada segaseid küsimusi ja vastuseid); usaldus (intervjueerija esitab töötõendi). Antud meetodi puudused: anonüümsus, tundlikud küsimused , suur ajakulu, suur inimressursi-ja rahakulu, vale külastusaja risk, küsitluse pikkus (küsitlust ei ole võimalik katkestada ja hiljem jätkata), intervjueerija mõju (vastusele suunav juhendamine). Telefoniintervjuu on telefoni teel andmete küsimine. Telefoniintervjuud on võrreldes personaalintervjuudega kiiremini läbiviidavad ja hinnalt soodsamad, sest telefonitsi saab hõlpsasti kätte vastajaid eri paikkondadest. Telefoniintervjuu korral kasutatakse laialdaselt CATI tehnoloogiat (computer assisted telephone interview), mille korral juhib telefoniintervjuud arvuti -- spetsiaalne programm genereerib telefoninumbrid, kuhu helistatakse, kontrollib valimi proportsioone ja küsitluse kulgu (suunamised jms)
Nt: (Jänes 2000a, 2000b). Erinevad autorid järjestatakse tähestikuliselt ja eraldatakse semikooloniga. Nt: (Jänes 2000; Karu 1999). Taastamatu materjali (allikad, mida pole võimalik teistel näha/kuulda isiklikud kirjad, vestlused jms) puhul tuuakse autori seisukohad ära tekstis kuid mitte allikmaterjalide loetelus. Taastamatule materjalile viitamist tuleb võimalusel vältida. Tekstisisesel viitamisel on sel puhul vaja ära tuua lisaks info esitamise viis ja aeg. Nt: (Jänes telefoniintervjuu 18. mai 2000). 3 4 Erandjuhul, kui autori seisukohad on põhjapanevad ja/või esmaesitatud, kuid originaalne allikmaterjal ei ole kättesaadav, võib viidata läbi teise allika. Nt: Nagu J. Jänes ütles 1970. aastal: "Kõik loomad on võrdsed" (viidatud Karu 1999). Sel juhul tuleb allikate loetelus ära tuua teisese allika (Karu 1999) andmed. Läbi teise allika viitamist tuleb võimalusel vältida.
Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71 TELEFONIINTERVJUU on intervjuude alaliik. Organisatsioonis peab olema kindlaks määratud info jagamise kord ning vastutavad isikud. Kui see inimene ei oska ise vastata, suunab edasi. Kui ajakirjanik helistab, peaks mõtlema kas see inimene on vastamiseks õige persoon. Ei pea kohe küsimustele vastama, võib endale aega võtta et koguda mõtteid. Palu tagasi helistada või helistad ise. Tippjuhtkond kajastab tavaliselt järgmisi valdkondi - organisatsiooni töötulemused, korraldus, tulevikuplaanid. .
Standartne värbamisprotsessi etapid on: · Värbamisvajaduse selgitamine; · Ettevalmistavad tegevused. Kandidaatidele esitatavate nõudmiste läbimõtlemine; · Kandidaatide eelvalik CV-de alusel, täpsustav eelvalik- lisainfo hankimine 1 ringi kandidaatide kohta (tavaliselt telefoniintervjuud ja muud avalikud kanalid); · Intervjueerimine, ülesanded ja muud täpsustavad meetodid (2 ringi kandidaadid); · Taustauuring (tavaliselt telefoniintervjuu), lõppvooru intervjuud lõppvooru kandidaatidele- lõppvalik; · Konkursi lõpetamine. 2. Otsinguprotsessi ettevalmistus- vajaduse määratlemine, ametikohaprofiil, nõudmised kandidaadile, ressursid, strateegia valik, protsessis osalejate rollid. 3. Organisatsioonisisesed ja välised värbamisallikad Organisatsioonisisene värbamine, mille eesmärk on lahendada vajadus olemasolevate töötajate ümberpaigutamisega
127 Lääne Elu 23.07.1935 andmetel toimus samalt Red Hot Ramblers’i tantsuõhtult ka raadioülekanne. 128 Lääne Elu 8.07.1938: “Plaažil igal lõunal mängiva jazzorkestriga ollakse rahul” ja reklaamist Lääne Elu 2.10.1938: “Haapsalu tuletõrje avab hooaja sügisballiga, tellitud suvine Kuursaali jazzorkester Tallinnast”. 129 Bändi kohta pole mingeid andmeid Läänemaa Kaitseliidu kroonikul Aare Tammel (telefoniintervjuu siinkirjutajale 17.04.2007) ega Haapsalu Muuseumil. 130 Lääne Elu 1932, 16.07. 131 Viruskundra 1995, november, lk 5. Kõnealuse foto originaali pole õnnestunud leida, Viruskundras ilmunud koopia kvaliteet aga ei võimalda veelkordset kopeerimist. 132 Hendrik “Hints” Juurikas (1921–2004) on tähelepanuväärne isik Eesti muusikas, olles üle 50 aasta Võru
nia Summa 20 8 1 7 3 4 3 3 Kaheksast nimetatud meetodist kasutati enim kohapealset otsest intervjuud (25 uuringus osalenud riigist kasutasid seda meetodit 20). Kaheksas riigis rakendati iseseisvalt (kohapeal) täidetavate küsimustike ja seitsmes riigis postiga tagastatavate küsimustike meetodit. Samas olid külastajate kodudes läbiviidavad intervjuud (otsene külastus või telefoniintervjuu) ja postiga saadetavad küsimustikud vähem populaarsed. Osa rekreatsioonialasid puudutavast informatsioonist on tuletatud süvaintervjuude, postiküsitluste või tavaintervjuude käigus metsade või kaitsealade majandajatele ja kohalikele sidusgruppidele esitatud küsimustest. Sellised uuringud on aga tavalisel suhteliselt väikesemahulised ning võivad seetõttu olla üsna subjektiivsed. Piisava arvu vastuste ning arvamuste kohta selgituste saamine nõuab tavaliselt tugevat pingutust.
annaabi.ee 
