Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Tiiu Jaago (2000: 376–377)...
10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leida YKI6001.YK
Pealkiri on teema võimalikult täpne sõnastus, hõlmab kogu sisu, pole liiga laialivalguv, ei ole lause vaid fraas. 1 Sissejuhatus Eesmärk, hüpotees, uurimisküsimused, uurimisprobleem 2 Teooria Kasutada erinevaid otsinguallikaid: raamatukogudes riksweb, ester Internetist scholar.google.com Täpne otsing ,," Välistamine Kindlasti otsib teist fraasi + 2.1 Viitamine Viitamissüsteem Tekstisisene viide (Kask, 2012) (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Joonealune viide 1 Perekonnanimi, lk 159. (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Numberviide Tamm [1] 3 Meetod Kuidas uurin? Lugemine, katsetamine, arutlemine, internetist otsimine, küsitlus, mõõtmine, intervjuu, vaatlus Kirjelda võimalikult täpselt kuidas uuringu läbi viisin, nii et seda oleks võimalik teisel isikul korrata. Kuidas valisin uuritavad? Küsimustik: Väldi suunavaid küsimusi. Küsimused peavad olema korrektsed
d. Lõppu allkiri ja allkirjastamise kuupäev 14.Uurimuse tulemuste esitamine kirjalikus töös (tabelite, jooniste jms vormistamine) a. Väiksemad teksti b. suuremad lõppu lisadena 15.Viitamine, allikakirje vormistamine (loeng ei toimunud, ppt ja juhendi materjalide põhjal) a. Kui iga loll teab siis ei viita (keskharidus) b. Viitamine i. Joone all – lisad ülanumbri lause või lõigu lõppu ii. tekstisisene – tuuakse välja allika järjekorra number kirjanduse loetelus või lisatakse ka autori perekonna nimi, ilmumisaasta ja lk nr nt: (38, lk 5) või (Pelmeen 2050, lk 1-2) c. Kirjandusallikad esitatakse tähestikulises järjekorras d. Autor, Pealkiri, teose ilmumise koht, kirjastus ja aasta
Raamat Tekstisisene viide Viide loetelus “Kasutatud kirjandus” Üks autor (Pihlau, 2003) või (Pihlau, Pihlau, J. (2003). Edukas otsing Internetis ehk 2003, lk 24) kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn : Külim 2 autorit (Cargill & Webb, 1988) või Cargill, J., & Webb, G.M. (1988). Managing (Cargill & Webb, 1988, lk libraries intransition. Phoenix; New York: Oryx 54) Press. 3 ja enam autorit (Guerin et al, 2005) või Guerin, W. L., Labor, E., Morgan, L., Reesman, J. (Guerin et al, 2005, lk 67) C., & Willingham, J. R. (2005). A handbook of critical approaches to literature. New York : Oxford University Press. Ilma autorita (Intelligent Inf...
millele eelneb suurtähtlüh ISSN. ISSN koos võtmepealkirjaga identifitseerib ainuliselt ühe jadaväljaande. Viitamine, tsiteerimine ja refereerimine · Kõige laiemalt levinud nn Harvardi süsteem · On ka teisi viitamise võimalusi (alaviited footnotes, lõppviited endnotes) jne. · Tsiteerimine: otsene/täpne tsitaat (,,-``) · Refereerimine: vabas vormis ümberjutustamine. · Viitamine tekstisisene ja sulgudes. · Mereste on oma õpikus (1087, lk 163-163) väitnud, et... või Mereste oma õpikus (Mereste 1987, lk 163-163) on võitnud, et... · Kui viidatakse kahele autorile, siis tuuakse ära mõlemad autorid. · Kui on rohkemkui kolm autorit, viidatakse vaid esimesele. · Arhiivide puhul: arhiivi nimi (RA), f.., n, s. Andmebaasid ja raamatukogude koondkataloogid · Bibliograafilised andmebaasid · Referatiivandmebaasid · Täistekstandmebaasid
· ilmumisaasta · pealkiri · ilmumiskoht, kirjastus · lehekülgede koguarv Kidron, A. 1997. Maailma rahvad. Tln.: ILO, 131 lk. Artiklid: Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine. Postimees, 12.04, nr 85, lk 19 Interneti materjalide puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL- aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg. Näide: ......................................( Talu, 2006: 134 ). JOONISED Kõiki töös esinevaid graafilisi kujundeid (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised), aga ka geograafilisi kaarte, fotod jms. nimetatakse joonisteks. Igal joonisel peab olema allkiri, mis on
pealkirjastatakse fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms) dokumendid peavad olema allkirjastatud ja dateeritud Lisadele tuleb põhitekstis viidata VIITAMINE Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud TEKSTISISENE VIITAMINE Kui viitad töö sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti.
Tsitaat esitatakse jutumärkides. Vastav viide märgitakse kohe pärast jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse kolm mõttepunkti. Refereering tähendab teise autori seisukohtade kommenteerimist oma sõnadega. Refereeringu puhul peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Viitamise erinevad võimalused: - tekstisisene viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele. Tekstisisese viitamise ülesandeks on näidata lugejale autorit ja ilmumisaastat; Näide . Punase planeedi Marsi ja hiiglasliku Jupiteri vahel haigutab silmatorkavalt suur vahemaa (Fiebig, 1998, lk.23). - joonealune viidatava teksti lõppu märgitakse tsitaadi number. Viited tuuakse ära lehekülje all servas eraldatuna ülejäänud tekstist. Näide
see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refeeeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud
võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 3.2. Tekstisisene viitamine Otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga. Kui viitad teksti sees, siis pannakse viide sulgudesse, N: (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama
võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 3.2. Tekstisisene viitamine Otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga. Kui viitad teksti sees, siis pannakse viide sulgudesse, N: (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama
kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et "oleks iseäranis suur heategu, et ka
kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et "oleks iseäranis suur heategu, et ka
jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (...”). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et “oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast
Arvutikasutajal on lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 5.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. 5.2. Tekstisisene viitamine on otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Lihtsaim võimalus on märkida vastava lõigu järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151).
· Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida. · Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Pealkirjaks ei sobi küsilause. · Lõikude vahet tähistab üks tühi rida. Taandrida ei kasutata. TEKSTISISENE INFORMATSIOON Lühendid Töös tuleks kasutada võimalikult vähe ja soovitavalt üldtuntud lühendeid (nr, lk, a jms). Kui tööd läbib mitmest sõnast koosnev kategooria, siis võib luua uue lühendi, mille sisu avatakse esmakordsel tekstis esinemisel. Lühendi peab defineerima täieliku kirjapildi kaudu (näiteks: Eesti Raamatu Aasta (ERA)). Üldlevinud lühendite kasutamisel (ÜRO, USA) ei ole vaja esitada täielikku kirjapilti.
sees sulgudes. 7.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Vt. kuidas teha arvutil. 7.2. Tekstisisene viitamine on otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Lihtsaim võimalus on märkida vastava lõigu järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151).
sees sulgudes. 7.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Vt. kuidas teha arvutil. 7.2. Tekstisisene viitamine on otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Lihtsaim võimalus on märkida vastava lõigu järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151).
Semantika: Kuidas ja mida tähendab/tähistab tekst? ”Kuidas” on lingvistilise semantika probleem, kuid lingv. sem. on piiratud; jääks kõrvale keelemängud, konnotatsioonid – kõik, mis on fraasi piiridest väljas. Tähistamine (signification) on l. s. objekt. Tähistaja kutsub esile ettekujutuse tähistatavast. Tähistamise määratleb sõnaraamat. Sümboliseerimine (symbolisation) – üks tähistatav sümboliseerib teist tähistatavat – tekib lausungis, süntagmaatilises ahelas. Tekstisisene sümbolism- ühe tekstiosa jaoks on tähistatavaks teine tekstiosa (nt. personaaži iseloomustavad tema teod, portree. Või kui teksti on lülitatud autori abstraktsed arutlused, on nende illustratsiooniks süžee. Nt. “Tões ja õiguses”). Tekstiosade vahel võib olla tegu samasuguste suhetega nagu kehtivad nt. troobi sees. Enne kui allegooria muutus žanriks oli ta retooriline figuur (troop). Mida tähistatakse semantikas? Teksti ja konteksti (tekstivälise) suhe. Mil
eesmargist tuleneva ulesehituse pohjendus. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda pustitatud ulesannete lahendamisega, seda ei kuhjata ule arvudega; uldjuhul ei ole vaja valja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse maht on 5–10% too sisulise osa mahust. 10) Vali järgmistest tekstisisestest viitamistest õiged: - (Alas 2005: 13) - Ruth Alas (2005: 13) Tekstisisene viitamine, mille korral viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti jarele. Parnu kolledzi uliopilastoodes tuleb kasutada tekstisisest viitamist autori nime (selle puudumisel pealkirja esimes(t)e sona(de)) ja teose ilmumise aasta ja lehekulje numbri abil. Kui viidatakse kogu teosele, siis lehekuljenumbreid ei panda. Viites esitatakse autori perekonnanimi ilma eesnime voi eesnimetaheta. Eesnimetaht voi
Autori märkused...........................................................................................29 2. Keel ja stiil............................................................................................................29 3. Lehekülje kujundus.............................................................................................. 30 4. Pealkirjad ja sisukord........................................................................................... 30 5. Tekstisisene informatsioon...................................................................................31 5.1. Lühendid........................................................................................................31 5.2. Loetelud.........................................................................................................31 5.3. Arvud.............................................................................................................32 5.4. Valemid....
Alati jääb sisse asju, mis ei sobi süsteemiga. Kui me rägime teksti institutsionaalsusest, siis Vana Testamendi prohvetlus on hea näide. Nad teevad asju, mis teiste tekstide järgi ei saa kuidagi midagi head kaasa tuua. Tarkuskirjandus vaidlustab ühiskondlikud Jumala õiglusest, karistusest ja tasust, seega olemasoleva elukorralduse kosmilise legitiimsuse. Iiobi näide. 13 Anoomiad ei ole ainult tekstisisene näthus. I saj m.a.j religioosses mõttes õhtumaa sünd. See oli aeg kui Palestiina ja Iisrael ja kogu juutlus elas üle tõsise identiteedikriisi. Üks traditsionaalne kultuur seisab korrag silmitsi uue, suure ja tugeva dominantse kultuuri sissetungiga. Iisrael ei puutunud nende probleemidega kokku esimest korda. Varem olid revitalisatsiooniliikumised korduvalt juudid kriisiolukorrast päästnud. 7. aprill 2010 I saj m.a.j väga probleemne ajajärk. Väliskultuur Rooma impeerium
Kas töö põhiosa on jaotatud peatükkideks? Kas peatükid on loogilises järjestuses ning üksteisega sisuliselt seotud? Kas töö sissejuhatuses esile toodud probleemile/hüpoteesile antakse kokkuvõttes vastus? Töö vormistus Kas töö leheküljed on nummerdatud? (aga lisal?) Kas peatükid on nummerdatud? Ega ükski pealkiri ei ole jäänud lehekülje lõppu? Kas tekst on liigendatud paraja pikkusega lõikudeks? Kas tsitaadid ja refereeringud on korrektselt viidatud? Kas iga tekstisisene viide kajastub ka kirjanduse loetelus? Kas viited on täpsed? Kas kirjanduse loetelus olevad materjalid on kõik ka tekstisiseste viidetena leitavad? Kas teksti paigutus arvestab köitmisvaruga? 3. Uurimistöö juhendaja ülesanded ja tagasiside · Leidke õpilasega kohtumiseks piisavalt aega! · Lugege õpilase tehtud töö alati enne kohtumist läbi! · Kirjutage teksti sisse/kõrvale oma märkmeid, arutlege neid õpilasega! · Ilmutage õpilase valitud teema vastu huvi
annaabi.ee 
