Paljud laulud on pühendatud kunsti põhiolemuse küsimusele ("Muusikale" , "Minu klaverile"). 4. Tekstid. Schubert oli suuteline looma laule igasugusele tekstile. Kõige rohkem armastas ta pisut sentimentaalseid, lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse elu- olu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele. Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid. On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele. Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Kahtlemata oleks temale kõige lähedasem olnud Heine, ent kahjuks suri Schubert liiga vara selleks, et põhjalikult tutvuda Heine luuletustega, mille tekstidele ta suutis luua ainult 6 laulu oma elu lõpul.
68, 1848), "Metsastseenid" (op.82, 1849); neljale käele: "Idamaised pildid" (op.66, 1848), "Ballistseenid" (op.109, 1851), "Laste ball" (op.130, 1853) jt. Sümfooniline muusika ja kontserdid: 4 sümfooniat, seitse avamängu, 3 kontserti orkestri saatel (klaveri-, viiuli- ja tsellokontsert). Kammerteosed: 3 keelpillide kvartetti, kvintett ja kolm triot. Laule umbes 400 (nende hulgas ka laulud koorile ja ansamblile Neist tähtsamad tsüklid: "Laulu ring" (op.24, 1840 - 9 laulu Heine tekstidele), "Mirdid" (op.25, 1840 - 26 laulu mitmesuguste poeetide tekstidele), "Luuletaja armastus" (op.48, 1840 - 16 laulu Heine tekstidele), "Naise elu ja armastus" (op.42,1840 - 8 laulu Chamisso tekstidele), "Laulu ring" ( op.30, 1840 - 12 laulu Eichendorfi tekstidele) jt. Muusikalis-dramaatilised teosed: Ooper "Genoveva" (1848) Oratoorium "Paradiis ja Peri" (1843) Muusika Byroni "Manfredile" (1849) Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt.
ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu Looming. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika
5 vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa ooperit "Tormide rand". RAM ainuke ilmalik 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad,
lahenduse. Lüüriline sisu tehakse konkreetsemaks, mõjuvamaks uute jutustavate ja kirjeldavate elementide abil. Tekib sotsiaalne kriitika moment, mis "Talvises teekonnas" muutub kirglikuks protestiks ühiskondliku ülekohtu ja ebainimlikkuse vastu. Just Schubert osutus eeskujuks hilisematele laulutsüklitele (eriti Schumanni "Poeedi armastus", "Naise elu ja armastus" jt.). · Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge. Siin oli kõik, mida ta vajas - romantiline, pisut sentimentaalne armastuslugu, sügav humaansus ja kaastunne lihtsate "väikeste inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane- isegi otseselt rahvaluulepärane- väljenduslaad. Ka Schuberti enda õnnetu armastus leidis siin vastukaja ja mõlemas tsüklis on palju autobiograafilist.
· 1975-1991 muusikaala juhatajana · Al.1991 Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia õppejõud · Al. 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees Mõjutajad · Noorsooteater · Leelo Tungal ja Juhan Viiding · Priit Pärn (tema joonisfilmid) Looming · Suur osa loomingust on lastemuusika · Kaunistusterikas meloodia · Äratuntav ja isikupärane harmoonia · Nõudlik rütmika · Tehniliselt raske · Muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele Zanrid ja tähtsamad teosed · Muusikalid, filmi- ja teatrimuusika · Tähtsamad teosed nt: ,,Kümme neegrit" ,,Vaid see on armastus" ,,Rahalaul" ,,Kodulaul" ,,Päikeseratas" Kiigelaulukuuik · Olav Ehala vokaalansambel · kujunes 80ndatel · Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja- klaverisaatja-konferansjee Olav Ehala. · 3 CDd: "Siidiplaat" 1995, Olav Ehala autoriplaat "Kino, Teater, Muusika" 1998, ja "Koidulast Ehalani" 2000
,,Credo" 1968 klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst. Pöördumine vanamuusika poole Tegeles gregooriuse koraali uurimisega. Tintinnabuli Töötas välja uue stiili. Kõlaliselt on see staatiline. Klaveripala ,,Aliinale" Samas stiilis on kirjutatud veel lood ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" Pärast emigreerumist pühendus vaimulikule e. sakraalmuusikale. Valdavalt on teosed loodud ladina keelsetele tekstidele. Pärt on kirjutanud ka 4 sümfooniat. Viimane valmis aastal 2009. Pealkiri ,, Los Angeles"
laulud ja klaverimuusika. Laule on ta · Õnnelik helilooja romantismis. Sündis Saksa kirjutanud umbes 250. Suur osa tema · Kirglikke puhanguid, poeesia, provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil lauludest on kirjutatud Goethe, romantilisi unistusi. 1810. a. Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. · 7-aastaselt valmisid tema Tuntud on klaveripalade tsükkel esimesed teosed Juba lapsepõlves avaldusid tal "Karneval", mis koosneb kümnest · Kaks kirge: muusika ja paralleelselt kirjanduslikud ja palast. kirjandus. muusikalised anded ning esialgu oli
Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972 1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muude muusikalavastuste libretosid, samuti on paljudele tema tekstidele loodud populaarseks saanud laule. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte, eestilisi ning sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale, noorsoojutte, luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. JUUNI Kui kollane võilill on päike- soe lillelõhn juures on tal.
Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A
Helilaadid:Dooria-mehelik,julgust ja meelekindlust sisendav,Früügia-metsik,kirglik ja ekstaatiline,Lüüdia-kaeblik,õrn ja insetiivne Pythagoras-Fikseeris esimesena helisüsteemi matemaatilised suhted Platon-Kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone Aristoteles-Eristas kombelist ja meelelist muusikat,suur tähendus esteetilisele tähendusele Keskaja algus:Lääne-Rooma riigi hävitamine(476.a) psalmilaul:palvelaul,tekst pärit vanast testamendist hümnoolia:uutele tekstidele loodud laul/vaimulik laul:vabas rahvalikus maneerid lauldud laul Gregorius I : Rooma paavst, ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said kirikulaulu aluseks retsiteerimine:kõnelaul,psalmoodia:psalmi tekstide laulmine,antifoon:refrääniliselt korduv vastulaul,responsoorium:koori refrääniga estaatiline koorilaul Ars longa, vita brevis est-meistriteoste väärtus kasvab koos ajaga Notre-Dame'i koolkond(katedraali kool ja ülikool), Leoninus-organumid
Soovitused ja ettepanekud esitatakse esitatakse kindlas kõneviisis – töö autor on asja uurinud ja väljendab sellega oma veendumust soovituste ja ettepanekute asjakohasuses. Kokkuvõttest peab selguma, millise tulemuse andis iga töö sissejuhatuses püstitatud ülesanne ning milliste tulemuste ja hinnanguteni ühe või teise aspekti käsitlemisel jõuti. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid, samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid varasematele tekstidele või kirjandusele. Järeldusena tuuakse välja töö kõige olulisemad tulemused (mis on hästi ja vajaks säilitamist/tugevdamist, mis ja mis põhjusel on halvasti ja vajaks parandamist). Soovitustes ja ettepanekutes esitab autor oma seisukohad ja võimalikud lahendused olukorra parandamiseks käsitletud valdkonnas. Soovitav on järeldused ja ettepanekud süstematiseerida (nt nummerdada). Töö sissejuhatus ja kokkuvõte on töö kõige olulisemad osad. Need peaksid olema
tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana" · "Lastestseenid" · "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: · "Naise elu ja armastus"
ROOMA KIRJANDUS Roomlasi huvitas raha. Nad ei surunud uske ega kultuure peale, vaid lasid neil teha, mida nad tahtsid, kuid käskisid makse maksta, mis kärpis nende omasid võimalusi, millega tegeleda. Keskenduti proosa tekstidele. Plutarchos ,,Paralleelsed elulood", võrdles kreeka ja rooma suurkujude elu. Roomlaste eeskuju oli Cicero. Esitas suurkujude elude sarnaseid osi. Keskendus pigem meheeale, kui tegusid korda saadeti. Kujunes välja romaan pikem jutustav teos. Pakkusid kergemat laadi ajaviidet, põnevust. Põhitähelepanu oli seikluslikkusel ja fantastikal. Longos ,,Daphnis ja Chloe", räägib ühest noormehest, neiust mõlemad leidlapsed, ühe leidis kitse- teise lambakarjus, loomad olid
Demagoogia üks osa on retoorika, hea demagoog oskab väga ilmekalt ja veenvalt kõneleda, huvitavalt, et teda kuulataks.Ameerika sotisiaal kriitik Mencken on õelnud, et demagoog on isik, kes jutustab õpetusi mida teab valeks isikule, keda ta teab, et on idioot. Demagoogia enim levinud võtted on : inimesest lähtuv argument: viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda. enamusele viitamine:viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele, Väga palju arvavad nii, väga paljud teevad nii. Seda kasutavad tihti vanemad nt. Siltide kõlge kleepimine: on levinud arusaam, et kui inimest milleski süüdistatakse, ju ta ss milleski on ka Ähvardamine. Kui sa seda ei tee, siis juhtub see ja teine. Reklaamid !!!!!
motiivilist töötlust. Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha olulisemaks saanud muusika kontseptuaalne külg – tekstisõnum ja selle rituaalne esitus, helimaterjali kõlaline ja märgiline erakordsus Looming Vokaalteoste puhul torkab silma paljude erinevate keelte kasutamine, lisaks Euroopa keeltele (eesti, läti, vene, saksa, inglise, ladina) on Vähi loonud muusikat jaapani, sanskriti, tiibeti, kopti ja fulani tekstidele. Peeter Vähi teoste kirjastajad on Erdenklang Musikverlag, edition 49, Estonian Record Productions, CultureWare Music Publ, Maren Musikverlag. Tunnustus Balti Assamblee kunstipreemia 2013 Eesti Muusika Aastapreemiad, Kultuurkapitali, Eesti Muusika Päevade ja muud preemiad mitmel korral Aasta Seikluse tiitel 2010 ekspeditsiooni "Arktika-Antarktika 2010" juhtimise eest (žüriis Go Reisiajakiri ja Matkasport) Lingid https://www.youtube.com/watch
seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Elulugu 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb 22 palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, Sümfooniad "Kevadsümfoonia" (1841) "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid "Liblikad" (1832) "Karneval" (1835) "Kreisleriana" (1838) "Lastestseenid" (1838) "Novelletid" (1838) SURM 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal) H E L E PAN U TÄ NA N TÄ
Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Olav Ehala lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970–1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004
sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo.
muusikapedagoogika diplom, 1934 kompositsiooni eriala diplom(J.Aaviku ja A.Kapi õpilane) · 1944. asutas RAM-i, Riiklik Akadeemiline Meeskoor(nüüd Rahvusmeeskoor)- ainuke riiklik meeskoor Euroopas · Õpilased: J.Variste, A.Vahter, K.Areng, O.Oja, T.Loitme, E.Klas LOOMING: · üle 300 koorilaulu kõigile kooriliikidele · soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud · Tema kirjutatud laul Mu isamaa on minu arm kujunes laulupidude hümniks · Tuntud laulud: Humoorika alatooniga : Näärisokk, Mind kutsuti pulma, Hingestatult lüürilised: Sireli, kas mul õnne, Meelespea, Kutse, Helin, Loodusteemalised: Rabamaastik, Külm · Eelistas Juhan Liivi, Juhan Smuuli
ka oma ajakirjas. · Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga. · 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. · Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. · http://www.youtube.com/watch?v=DDWac3VlENY · http://www.youtube.com/watch?v=NoYrqgDGghI · Symphony No.1 http://www.youtube.com/watch?v=VFvNriIDLrs · Traumerei http://www.youtube.com/watch?v=qq7ncjhSqtk
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani.
muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu Kõrgema muusikakooli tegevusele 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis Looming: Koorilaulud Üksikud soololaulud, Puhkpillipalad Koorilaulud: 1) Isamaalaulud ,,Meeste laul", ,,Veel kaitse kange Kalev" [k]"Meeste laul"- Mehed laulavad 2)Lüürilised laulud Kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" 3)Rahvalauluseaded ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak" [K]"Ei saa mitte vaiki olla"- Koor laulab-algab vaikselt [k] ,,Tuljak" [k] ,,Lauliku lapsepõli"- Naised laulavad Aleksander Läte 1860-1948 Koori ja orkestridirigent Helilooja Muusikakriitik(esimene profesionaal eestis) Muusikaõpetaja Sündis 1860 Tartumaal Õppis Cimze seminaris Töötas Puhjas ja Nõos ( Nõos 1883-1895, 1897-1900) !895-1897 õppis saksamaal Dresdeni konservatooriumis
arengu, konflikti ja lõpliku lahenduse. Lüüriline sisu tehakse konkreetsemaks, mõjuvamaks uute jutustavate ja kirjeldavate elementide abil. Tekib sotsiaalne kriitika moment, mis "Talvises teekonnas" muutub kirglikuks protestiks ühiskondliku ülekohtu ja ebainimlikkuse vastu. Just Schubert osutus eeskujuks hilisematele laulutsüklitele (eriti Schumanni "Poeedi armastus", "Naise elu ja armastus" jt.). 3. Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge. Siin oli kõik, mida ta vajas romantiline, pisut sentimentaalne armastuslugu, sügav humaansus ja kaastunne lihtsate "väikeste inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane isegi otseselt rahvaluulepärane väljenduslaad. Ka Schuberti enda õnnetu armastus leidis siin vastukaja ja mõlemas tsüklis on palju autobiograafilist. Schubert avastas juhuslikult Müller luuletused "Kaunis möldrineiu" ühe sõbra toast
India kunst Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde
Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele. Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav. Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, mis jaguneb ordinaariumiks ja propriumiks. Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi. Vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud Zonglöörid e menestrelid – kangelaslaulude esitajad
,,isiklik". FAKTE JA VÄITEID. 1) 19.sajandi lõpukümnendite tähtsamad luuletajad olid Jakob ja Juhan Liiv, Jakob Tamm, Anna Haava ja Karl Eduard Sööt. 2) Jakob Tamm ja Juhan Liiv olid 19.sajandi lõppperioodil peamised eepilise luule arendajad eesti kirjanduses. 3) Jakob Liivi sõnadele on loodud üks populaarsemaid keeskoorilaule ,,Meeste laul" (,,Nii tugevad kui kaljud suures meres"). 4) Anna Haava oli pärast Koidulat meie järgmine suur naisluuletaja. Tema tekstidele on kirjutanud palju tuntuid laule: ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Kui sa tuled, too mull' lilli", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Nõmmelill" jt 5) Karl Eduard Sööt on loonud samuti heliloojaid inspireerinud humoristlike armastusluuletusi (,,Malemäng", ,,Varas" jt) ning eleegiaid. Eleegia ,,Metsateel" on tuntuks saanud soololauluna.
(eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teiste väärhoiakuid d) nimetamine nimetada saab isikut, väljaannet, mingit dokumenti, seisukohta (eeldatakse, et lugeja on allikaga tuttav ja teab, mida seal öeldakse)
Vabakristlik muusika Oli mõjutusi Lähis-Ida ja Vana-Kreeka kultuurist. Vaimulik laul sarnanes juutide omaga. Kõrvale tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika ja pillid. Euroopa muusikakultuuri on mõjutanud vanakreeklaste muusikateooria (helilaadid) Levinud kaks põhilist laulutüüpi:Psalmoodia (salmitekstide laulmine) ja hümnoodia (uutele tekstidele loodud laulud). Hümnilaulude aluse rajajaks oli Milano piiskop Ambrosius. 4. sajandil võeti kristlus vastu Rooma riigis. Seoses 395.a lagunemisega, lõhenes ka kirik. Kujunes välja Rooma katoliku kirik (Läänkristlus) ja Kreeka katoliku kirik (idakristlus). Lääne-kiriku sümboolseks keskuseks jäi Rooma. Lääne-kristliku kiriku osatähtsus suurenes Gregorius Suure võimuletulekuga. Gregorius elas aastatel 540-604. Ta uuendas ka veel liturgiat ehk jumalateenistuse korda.
VANAAJA MUUSIKA Vanaaja muusika sai alguse 5.saj. e.m.a. ning kestis kuni Kristuse sünnini. Veini- ja viljakusjumala Dionysose auks peeti kaks korda aastas lärmakaid pidustusi ning etendati tragöödilisi näidendeid. Vana-Kreekas tekkis kaks kunsti vormi: komöödia ja tragöödia. Tuntumad tragöödia autorid: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Roomas tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina. *Just Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika. Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja mõistes oli muusik üheaegselt nii laulja, pillimess, helilooja, dirigent kui ka luuletaja, tantsija. Iga antiikrahva muusika oli om...
KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks:
Saatis abikaasat kontsert reisidel. 1844.a. kolm kontserti Tartus. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid veetis ta viimased aastad oma elust vaimuhaiglas (pärilik vaimuhaigus), kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: "Kevadsümfoonia" "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: "Liblikad" "Karneval" "Kreisleriana" "Lastestseenid" "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: "Naise elu ja armastus" "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem"
1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ja selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärt on välja andnud üle 80 erineva laserplaadi.Pärt ise on öelnud oma muusika kohta et see on nagu valgus, mis läbib prisma ,igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Preemiad 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem".2007
Tartu likooli (eesti filoloogia). Ta on ttanud eesti keele petajana, ajakirjade Pioneer ja Theke nooremtoimetajana (19721975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule. Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Snad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. Leelo Tungal on laste sber, muhe ja lahke lastekirjanik. Ta on aastate jooksul kirjutanud tiesti tsiseltvetavat tiskasvanuluulet. Leelo Tungal kasutab rtmilis-riimist lahendust.
erineva tugevusega tõmmatud jooni. Ka need pildid seostusid mulle vanglaga, seekord aga E. Colferi raamatuga ,, Airman. Taevas sündinud poiss". Jooned piltidel meenutasid mulle raamatus kirjeltatud vangla seintele tõmmatud jooni, mille abil vangistatu arvestas aega - iga joon kujutas üht möödunud päeva. Teosed rääkisid mulle täitumata unistustest, igatsusest ja soovist uuesti alustada. Autor ise on oma tööde kohta öelnud, et esmavaatlusel sarnaneb ofortide vorm trükitud tekstidele, et sisult on need mahukad märkide paljundused. Egle Vertelkaite teosed moodustavad 300-leheküljelise ,,tekstiraamatu", kus autor kasutab ainult üht lõputult korduvat ja pidevalt võimenduvat sümbolit. Teoste looja, nagu ka mina, seostas töid ajaga. Enam kui viiekümne autori graafilise disainis valminud tööd moodustasid terviku. Mind ei paelunud kõige värvilisemad või suuremad tööd. Väljapanekul jäid silma just mustvalged teosed, mis jutustasid loo
ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus pater noster- Meie isa palve
Samuti on tal ka kammermuusikat peamiselt keelpillidele, kuulsaim on ,,Forellikvintett", milles on ta kasutanud oma soololaulu ,,Forell" teemat. Schubertil on 9 sümfoonat kuulsamaid nr 8 h-moll ,,Lõpetamata" (siiski lõpetatud, Schubert plaaniski selle 2-osalisena) ja nr 9 C-duur ,,Suur". Eluajal kumbagi ette ei kantud, käsikirjad leiti alles pärast surma. Laululooming Schuberti soololaulud on tema loomingu kaalukaimad osad. Kokku on tal üle 600. laulu umbes 90. luuletaja tekstidele sealhulgas Goethe, Schiller, Shakespeare. Schubert kasutas lauludeloomisel 3 laulutüüpi (neid kasutasid ka teised heliloojad) 1. Lihtne salmilaul Salmid ja viisid korduvad kogu aeg. See tüüp sarnaneb Austria rahvalaulule. 2. Varieeritud salmilaul Salmid on alles aga muusika muutub vastavalt teksti meeleolule. 3. Läbikomponeeritud laul Salme pole, muusika muutub ja areneb pidevalt. Muusika on otseselt seotud tekstiga.
Kirjelda seda stiili.1976aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ning selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste.Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks.
Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu.
Suured menukid tema teostest on pärit filmidest (kirjutanud muusikat ligi 60 filmile; kõige rohkem Priit Pärna filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi auhindu). Kirjutanud veel muusikat erinevatele, ligi 50 näidendile. Suurem osa Noorsooteatrile. Paljud lood kõlanud ka laulupidudel. Suurema osa loomingust moodustab lastemuusika. Loomignus tähtsad kaunistusterikas meloodia, isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Muusika loodud peamiselt eestikeelsetele tekstidele, eriti Juhan Viidingu ja Leelo Tungla loomele. Looming Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992) "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998) "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003) "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004) "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005) "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007). Bändid
Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ning selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus.
Juhtideks olid Jansen ja Kunileid. Laulupidu tõstis eestlaste rahvuslikku teadvust. I päev vaimulikud laulud II päev ilmalikud laulud III päev võistulaulmine Vastuolu oli Jannseni ja Jakobsoni vahel: Jannsen leppis eesti keeles saksa lauludega, Jakobson soovis eesti laulu kõlamist.Vaimulike ja saksa laulude kõrval oli vaid 2 eesti autori laulu.Al Saebelmann-Kunileid 1845-75 "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (Koidula tekstidele). II üldlaulupidu toimus Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid.(Juhid olid :Kleimann, Willigerode, D.O. Wirkhaus, Hermann) III üldlaulupidu toimus Tallinnas 1880,seal oli vähem osavõtjaid Lõuna Eestist 14-st laulust juba 7 eesti laulu. Osavõtjateks siiski olid veel ainult mehed. I päev proov II päev kontsert III võistulaulmised (ka segakoore) Kätlin-Kairi Sepp
Minategelane seikleb ainult ühe öö majas ringi ent siiski jõuab temaga juhtuda rohkem kui paljudel inimestel kuuga. Baroklikule romaanile iseloomulikult on teoses kasutatud viiteid teistele raamatutele, need on kõik inglise keeles ja annavad vaikselt aimu, millest juttu tuleb. Majas toimuvat kujutatakse just kui unenäona, kus puudub selge arusaam kas asjad on olemuslikud või näilised, juhuslikud või ettemääratud. Tänu osutustele teistele tekstidele on lugejail lihtsam mõista, mis raamatus toimub. Väga palju on Ristikivi kasutanud oma romaanis sümbolkujundeid, millega ta lõhub aja-, ruumi- ja põhjussuhteid. Majas kus minategelane uusaastaööl seikleb on loendamatu hulk uksi, treppe ja koridore, mis viivad ettearvamatutesse kohtadesse. Isegi inimesed, kes seal majas pikalt juba olnud on ei tunne maja piisavalt ja eksivad tihti. Nii selgub näiteks
edasi heli, mitte sõnaga. Näitena võib tuua seitsmeminutilise loo ,,Valged hommikud", mille puhul vokaal tuleb sisse alles viiendal minutil. Pärast Messi laialiminekut hakkas Grünberg süvendatult tegelema elektroonilise muusikaga, olles jällegi selle esmaloojaks Eestis ja üheks esimeseks Nõukogude Liidus. Ta andis välja albumi ,,Hingus" (1981). Juba 70' algul tekkis Grünbergil huvi budismi vastu (plaat ,,Milarepa" 1993. A on Tiibeti joogi ja luuletaja Milarepa tekstidele loodud lauludest ja instrumentaalpaladest) ja seda huvi on läbi aegade olnud kuulda ka tema muusikalises loomingus, mida võib kirjeldada kui mediatiivset, sujuvalt voolavat ja rahulikku. Kuulates lugu ,,Valgusõis" plaadilt ,,Hingus", tekivad mingit tausta teadmata mõttesse sõnad ,,orientaalne" ja ,,kosmiline". Suure osa Grünbergi muusikast moodustab filmimuusika rohkem kui 100-le filmile kirjutatud muusika on talle toonud ka laiema tuntuse, alates muusikaga filmile ,,Hullunud
HMENAIOS - pulmalaul aulose saatel HMN - kigi kultuslaulude hine nimetus NOMOS - reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul jrgima MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks keel ja selle abil on pgalad keele klava osa pikkuse tpseks mtmiseks. TIBIA - roomlaste levinuim pill (kreeka aulos vi topeltaulos) PSALMILAUL E PSALMOONIA - tekstid Vanast Testamendist (algul kreeka hiljem ladina keeles) HMNIDE LAULMINE E HMNOODIA - uutele tekstidele loodud laul VAIMULIK LAUL - PSALM Renessanss: ARS NOVA - "uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry,keda peetakse ka uue notatsioonissteemi leiutajaks.thistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 - 1380. MOTETT - erinevalt keskaegsest motetist oli hes keeles jakigis hltes sama tekstiga(vaimulik motett ladinakeelne) MADRIGAL - 14.sajandil 2- vi 3-hlne laul karjuseidllist vi armastsest, 16.sajandil eriti peen krgharitlaste
kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Temas süvenes arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu ja seega polnud vaja kirikut ja paavsti. Vastuvõetamatu oli talle ka induligentside ehk patukustutuskirjade müük. 31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor Martin Luther Wittenbergi linnusekiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. · Nimeta Martin Lutheri õpetuse seisukohad. *keskendus nendele Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. *usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel. *Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli kirikuhierarhia vasti kutsus üles kirikut reformima, vajalik luua rahvakirik. *mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. *vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Millal, kelle vahel sõlmiti augsburgi usurahu ning milles kokkulepiti
* Pärast väidet peaks järgnema 3-4 lauseline arutlus ja 2-3 lauseline näide (järjekord pole oluline) *Lõigu peaks lõpetama 1-3-lauseline järeldus, mis kinnitab väidet ja ühtlasi juhatab lugeja järgmise lõigu juurde Näited *Peavad olema mitmekesised ja demonstreerima kirjutaja eruditsiooni ja lugemust *Hea on tuua näiteid ilukirjandusest, meediast, poliitikast, ajaloost, aga võib ka vihjata lugemisülesannete tekstidele. *Kindlasti ei sobi tuua näiteks umbmääraseid näiteid „Olen kuskilt kuulnud“ või „Vanaema rääkis..“ *väldi faktivigu Kokkuvõte *3-5 lauset pikk, vastus probleemile, järeldus *Kuna elus pole kõik probleemid lahendatavad, võib kokkuvõttes ka tõdeda, et ühest lahendust probleemile pole NB! *Kokkuvõte peab loogiliselt tulenema arutlusest *Ei tohi olla esitatud mõtete loetelu *Ei tohi püstitada uusi väiteid *Ei tohi lõppeda üleskutsega
ja palju teisi Schuberti laulutsüklid · Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse · Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost · Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga" Schuberti laulutsüklid · Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge · Siin oli kõik, mida ta vajas - romantiline, pisut sentimentaalne armastuslugu, sügav humaansus ja kaastunne lihtsate "väikeste inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane väljenduslaad · Ka Schuberti enda õnnetu armastus leidis siin vastukaja ja mõlemas tsüklis on palju autobiograafilist. "Kaunis möldrineiu" (1823) - 20 laulu · on hoolimata tsükli traagilisest lõpust täis
Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck). 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Muusikalis-dramaatilised teosed: Ooper "Genoveva" (1848) Muusika Byroni "Manfredile" (1849) Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt. Franz Schubert (1797-1828) Ta oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose.
7.oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides ning Tallinnas. Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis. Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada. Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele. Lõpetas 1931. a. ehituserialal Tallinnas Riigi Ühistehnika gümnaasiumi. Töötas restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Vahepeal oli Raimond Valgre tutvunud viiuldaja Artur Rinnega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauluvihiku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers", kuid mängiti vaid kaks nädalat.
annaabi.ee 
