Kodukirjand Vigadest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud kuidas inimesed üksteisele ütlevad :"Ära korda oma viga, õpi teiste vigadest, siis on su elu palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta suudaks õppida teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Vastus sellele küsimusele on, et ei ole. Iga inimene peab kordki elus sama käigu läbi tegema, eksima ja siis proovima uuesti ja paremini, siis kui ta sellest juba õppind on. Mitte ükski inimene ei ole perfektne, kõik teevad vahel vigu. Eksimine on täielikult inimlik, selle järgi ei saa inimesi sildistada. Mitte kunagi ei tohi alla anda, tuleb järele mõelda, mida tegid valesti, õppida sellest ning teha seda sama asja uuesti, kuid seekord targemalt. Eksides saadaksegi kõige paremad kogemused. Eelmisel nädalal tegin igapäev kodutöö ära, k...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid .........................................................................
Kogemustest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud inimesi mulle lausumas :"Ära korda mu vigu, õpi teiste vigadest, siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi...
Kogemustest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud inimesi mulle lausumas :"Ära korda mu vigu, õpi teiste vigadest, siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi...
"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei...
Keivin Kivimägi 12A 16.11.2011 Mis teeb inimese tugevaks? Maailmas on kahte eri liiki inimesi, ühed on tugevad, teised nõrgad. See jaguneb omakorda veel kaheks, füüsiliseks- ja vaimseks tugevuseks/nõrkuseks. Mis teeb siis ikkagi inimese tugevaks nii vaimselt kui füüsiliselt? Üks viis, kuidas saada tugevaks inimeseks, on oma vigadest õppimine. Paljud inimesed ei tunnista oma tehtud vigu, kui nad on millegi halvaga hakkama saanud. Nende arvates on nad tegutsenud õigesti ja nad ei kahetse tehtut. Nii läheb nende elu edasi mööda sama vana rada ja selliseid juhtumeid, kus nad on teiste arvates valesti käitudud, esineb arvatavasti veelgi. Ma olen kindel, et see saab neile kunagi saatuslikuks. Teised on sellised, kes saavad oma tehtud vigadest a...
Kirjalik arutelu Millistest sündmustest ja hetkedest olen kõige enam õppinud. Vanasõna ütleb: ,,Tark õpib teiste vigadest loll omadest". Nii püüan tavaliselt minagi olla see tark ja õppida teiste vigadest, kuid pean tõdema, et mõnigi kord pean olema see "loll" kes oma vigadest õpib. Nii on, ma usun iga inimesega, kes on kõvasti kuskilt ise vastu päid ja jalgu saanud ning mõne targa mõttetera kõrva taha pannud. Enim olen õppinud ikka seda, mida olen ikka ise läbi kogenud, proovinud ja katsetanud. On ka selline vanarahva tarkusetera, et ühte ämbrisse ära kaks korda astu, kuid seda juhtub ikka ja jälle. Näiteks kui lähed talvel jää peale ja kukud läbi. Esimeseks reaksiooniks on välja saada ja siis natukene maad roomata ning siis jooksuga kodu poole, aga sa selle peale ei mõtle, et sa võid uuesti läbi jää vajuda. Muidugi kõik inimesed pole ühesuhused ja nede käitumine on väga erinev. Osad märkavad oma viga alles si...
Igal ühel oma elu. Tere kõigile, Räägin teemal ,,Igal ühel oma elu". Elu see on meile kui kingitus, et me saame olla kahe jalaga maapeal. Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma. Elus võib tulla palju raskeid otsuseid ja valikuid ette, ainult seda ma ei või iial teada millal see kõik võib aset leida meie elus. Oletame, et sind on kutsutud tööle väga kõrge palgaga kuhugi firmasse, kus sa oled unistanud terve elu töötada. Kuid ülikoolis on viimane aasta käimas, et saada kätte bakalaureuse kraad. Nende vahel tuleb teha otsus, sest kui firmaga midagi juhtub võid oma töökoha kaotada ning pole haridust ega tööd kumbagi. Veel võivad ära ununeda koolis saadud teadmised. Millise otsuse teeksite teie? Sellised valikud võivad olla väga rasked ning võivad sinu elu muuta nii põrguks või hoopis veelgi paremaks. Kindlasti avaldavad teised oma arvamusi või soovitusi. Võib tulla ka olukord, kus si...
Klassikirjand ,,Kogemustest õpitakse" .Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradel...
KURESSAARE GÜMNAASIUM VOLTAIRE „KOHTLANE“ Refereering Nimi: Aureelia Kald Klass: 10a Juhendaja: Marit Tarkin Kuressaare 2016 Mõte: „Arukas jutt teeb alati inimesed mõneks ajaks vaguraks“ - lehekülg 9, teosest „Kohtlane“ Autori seletus: Kui kõik hakkavad korraga rääkima, siis ei saa keegi milleski aru, kui sul on arukas jutt ja kui sa ise oled piisavalt tark, siis tead, millal vaikida ja millal oma juttu rääkida ning millal teisi kuulata. Kuidas mina sellest aru saan: Kui keegi tahab midagi arukat öelda, siis tuleb tal alati enne ütlemist läbi mõelda, mida ta täpselt lausub, nagu ka vanasõna: „Enne mõtle – siis ütle“. Ka tänapäeval võib seda mõtet kasutada, pole vaja, et räägitakse arutut juttu ja kõike mida suust välja tuleb, tuleb teada, kus, mida ja kellele öelda. Mõte: „Tunnistage üksteisele isekeskis oma eksimised“ - lehekülg...
Tarkus ja rumalus inimeses Mis on tarkus? Mis rumalus? Minu meelest on igal inimesel selle kohta oma arvamus. Mina tõlgendaks tarkust ja rumalust koos ilma üheta poleks teis, kuid on täiesti erinevad nagu öö ja päev. Kui oma rumalusest õppida saab targaks. Kuid kas ikka on nii? Kas kõik inimesed saavad olla ühtemoodi targad või rumalad? Tarkus on midagi iseenesest mõistetavat, seda on kõigil Koolis omandame tarkust, ka peale kooli oma kogemustest. Antoine De Saint Exupery raamat "Väike prints" on minu meelest ehe näide ,kuidas inimesed läbi kogemuste tarkust omandavad. Näiteks ei olnud Väike Prints kunagi varem Maal käinud, seal nägi ta esimest korda inimest ja saqi tundma, kes või mis on inimene. Väike Prints arvas ,et roos tema planeedil on ainuke maailmas, kuid sai teada ,et Maal on neid palju rohkem ja kõik samasugused. Maal nägi ta esimest korda rebast ja madu, ta sai teada et mad...
Inimene valikute vahel Inimene on loodud maailma valikute ees silmitsi seisma ja nende eest ka vastutama. Valikute eel tabab meid hirm- kuidas me tegutsema peaks ja kuidas õige valiku heaks otsustada? Millised valikud on mind elus siiani mõjutanud või on alles ees ootamas? ''Kas olla või mitte olla?'' mõtles Shakespeari teoses Hamlet, kaheldes, kas tal on enam mõttet elada. Noore printsi Hamleti viis hukule lähedaste inimeste reetlikus. Hamlet pidi pettuma oma emas Gertrudis ja ka oma armsaimas Ophelias. Ka minul on olnud elus momente, mil olen silmitsi seisnud sellesama küsimuse ees. Sel hetkel olen elus teinud valed valikud, näiteks olen väiksena pidanud valima ema ja isa vahel ning hiljem seda otsust väga kahetsenud. Oma vigadest õpitakse ja seda olen teinud ka mina. Alati ei pea tegema elus ainult õigeid valikuid, et elus hästi läbi lüüa. Koolis käies tekib tohutult valikuid, neid on isegi ehk rohkem kui ...
Lugupeetud õpetaja ning klassikaaslased! Nagu on öelnud Lennart Meri, et olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Inimesed alati virisevad, keegi ei ole millegagi rahul, aga mis meil praegusel hetkel nii sitt on? Mis on meie tuleviku väetis? Meil on MASU, seagripp levib, ... Eks MASU ole tingitud inimeste endi vigadest hakati elama üle oma võimaluste. See tähendab liialt laenama ja olukord muutus aina halvemaks, kui ei suudetud enam oma võlgu tasuda. Seda veel ülemaailmselt. Aga mina usun, et kui me sellest MASU-st, TÄPE-st, PUPU-st ja muust jamast ükskord tervelt välja tuleme, on see ainult meid endid tugevdav väetis ning kui läheb hästi, siis tulevikus väldime selliste vigade tegemist. Nagu öeldakse, inimene õpib vigadest heal juhul enda, halvemal juhul teiste omadest. Parem hilja kui mitte kunagi! Kuid iga inimene teeb oma elus vigu, olgu nad siis kas suured või väikesed, olulised või mitte, aga me teeme neid. Näitek...
Ma olen päris noor ja võibolla paljud inimesed arvad et, mul on veel vara mõelda vanuri eale. Paljud võivad arvata et mul pole piisavalt kogemusi ja mälestusi ,mida mäletada. Nad eksivad sest, vahel, kui ma olen üksi ,siis ma sulen silmad ja mõtlen et, elus on hetki, mida me sooviksime mäletada pensionipõlves isegi, siis kui aastaid mul vaid kaheksateistkümmend. Kõige rohkem soovin ma mäletada positiivesid asju, aga peab meeles pidada ka oma vigu, mida ma olen teinud oma praeguse elujooksul. Õeldakse küll Loll õpib ainult oma vigadest, tark seevastu ka teiste omadest. Kuid ma usun et, oma vigadest õppimine on kõige tõhusam ja sellepärast soovin mällu talletada oma vead, et ma enam nende otsa ei koperdaks seitsmekümme aasta pärast. Minu meelest on vahva meenutada rumalaid tegusid ja läbi kukkumisi ,kui oled palju vanem ja targem. Siis tunduvad need totrad ja naljakad ja ma kindlasti naeran nende üle , mis praegu tunduvad piinlikud. Kõig...
Intelligentsus Intelligentsus on : -võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada -teiste hingeelu mõistmine -enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) igas olukorras toimetulev, hästi kohanev inimene Voolavaks intelligentsuseks loetakse võimet luua abstraktseid seoseid, lahendada uusi ülesandeid, leida mustreid ja teha järeldusi Selle mõiste alla kuuluvad näiteks enesekontroll, innukus, püsivus ja oskus ennast motiveerida, aga kindlasti ka oskus mõista teiste tundeid ja nendega toime tulla. Inimese intelligentsus peegeldub tema lugemis-, vaatamis- ja kuulamismaterjalis. mida kõrgem on inimese emotsionaalne intelligentsus, seda tulemuslikum ta on Emotsionaalne intelligentsus aitab: parandada suhteid; muutuda paremaks suhtlejaks; tõsta oma empaatiavõimet; käituda ausalt; päl...
Eesti taasiseseisvus 1991.aastal. Me oleme läbielanud küüditamisi, osalenud maailmasõdades ning olnud erinevate võõrvõimude all aastaid. Olenemata oma väiksusest, suutsime me saavutada suveräänsuse ning oleme säilitanud selle siiani. 24. Veebruaril tähistasime oma riigi 92. Sünnipäeva ning loodetavasti saavad meie järeltulevad põlved 100 aasta pärast tähistada 192. Vabariigi aastapäeva. Eesti riiki on hoidnud iseseisvana ning kindlasti hoiab ka edasi meie tugevus." Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe."(Lennart Meri) Iga riigi aluseks on tavakodanike ning poliitikute terve mõistus. Kas riigid oleksid saavutanud üldse iseseisvust, kui poleks olnud inimesi, kes mõtlevad selgelt ning arukalt? 1991. aastal, kui Eesti taasiseseisvus olime me majanduslikult teistest Euroopa riikidest palju halvemas seisus, kuid erinevad poliitilised jõud Eestis leidsid üksmeele ning osati ära kasutada välisriikide abivalmidust n...
Õnnetus ei hüüa tulles Õnnetused võivad tabada inimesi väga ootamatult ning kõige mitte sobivamal ajal. Õnnetus ei hüüa tulles ning keegi meist ei tea, millal midagi halba võib juhtuda. Inimesed on tihtipeale liiga ettevaatamatud ja rumalad ning see põhjustab palju õnnetusi. Viimastel nädalatel Eestis toimunud õnnetused on sellele heaks näiteks. Kaks nädalat tagasi toimus Haapsalus traagiline autoõnnetus, kus hukkus neli noort meest ning vigastada sai 15-aastane tütarlaps. Need neli noort poleks osanud arvatagi, et nende elu lõppeb sel päeval sellise õnnetuse tagajärjel. Õnnetuse põhjustas sõiduautot juhtinud joobes noormees. See oli nende noorte oma valik istuda sellisesse autosse, kus on joobes juht ning nad tegid vale ning rumala valiku. Ilmselt olid kõik neist joonud ning peomeeleolus ega mõelnud sellele, kuidas selline autosõit lõppeda võib. Väga vale valiku tegi ka see autojuht, kes seadis enda ot...
Majanduslanguse õppetunnid On ütlus, et rumal õpib enda vigadest, tark õpib teiste vigadest. Siiski see ütlus ei pruugi alati paika pidada. Vahel kaasa minnes tõusulainega lihtsalt ununeb, et peale tõusu tuleb mõõn. Paljud elu aspektid toimivad nagu lainetus- kord üles, siis jälle alla. Hetkel on üleüldine majandusseis langenud madalale tasemele. Kuid miks ei ole inimesed varasemast õppust võtnud, ja ära hoidnud seda, mis käes. Mida võiksime meie õppida, et tulevikus kindlustada enese elu ja ka riigi heaolu. Kuna praegune olukord on järjekordne lainepõhi, siis oleksime pidanud võtma eeskujuks mõne varasema madalseisu ning seda analüüsima, leidma lahendused ja vastavalt käituma. 1930-ndatel oli samuti suur majanduskrahh, mida teatakse paremini nime all- ,,Suur Depressioon". Langus kestis koguni 4 aastat, kus kehval ajal veerand USA elanikest olid töötud, sisemajanduse koguprodukt oli poole väiksem...
Tartu Kutsehardiuskeskus ….. …… MINA SUHTLEJANA Eneseanalüüs Tartu 2014 Suhtlemine on elutähtis osa iga inimese elust. Nii ka minul, sest ilma suhtlemiseta poleks ma oma eluga nii kaugele jõudnud. Silmast silma suhtlen igapäevaselt oma vanemate, koolikaaslaste ning lähedaste sõprade ja sõbrannadega. Kuna aga inimesi mu umber on rohkem kui ainult lähedased inimesed, siis kõigi jaoks paraku näost näkku vestlemiseks aega ei jätku. Siinkohal tulevad appi internetiajastul loodud sotsiaalmeedia veebilehed nagu Facebook ja Google+, aga ka internetipõhine helistamine Skype’i kaudu. Nendest kolmest kõige rohkem kasutan ma Facebook’i, tõsi viimasel ajal üha harvemini, aga mitte pigem suhtlusvahendina, vaid see lihtsalt annab hea ülevaate, mida keegi sõprades parasjagu oma eluga korraldamas on. Küll aga on nutitelefon see, mis aitab mind ühenduses hoida nii kaugemate kui ka lähedaste sõpradega. O...
Üks raskemaid asju minu jaoks on iseenda iseloomustamine ja kirjeldamine. Seda võib lugeda minu kõige nõrgemaks lüliks. See ei tähenda ,et ma sellega hakkama ei saaks ,lihtsalt on raske leida õigeid sõnu oma tunnete kirjeldamiseks ja mu mõtted ei pruugi teisteni jõuda. Üks esimesi asju, mida ma enda kohta ütleksin on see, et ma olen üsna kontrollija tüüpi. Mulle meeldib, kui teised mind kuulavad ja minu sõnade järgi tegutsevad. Ma tahan, et see mida lubatakse ka täidetakse, kuna ma keskendun peamiselt protsessile. Ma just ei saa öelda, et ma mõtlen teistele inimestele vähe, kuid ma siiski arvan, et minu asjad on tähtsamad kui nende omad. Mulle on tähtsad faktid ja ma ei salli valetamist ning mul peavad ees olema täpsed eesmärgid. Näiteks ka oma suhtes, mulle meeldib teada millega mu poiss päeva jooksul on tegelenud ja mis ta edasi plaanib teha. Võib olla tõesti ma elan natukene minevikus, kuna ma võin ju inimestele andestada nend...
Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe. Eestlaseid on kiusatud taga sajandeid, nad on osalenud ülivõimastes maailmasõdades, olnud erinevate võõrvõimude all mitmeid aastaid, läbi elanud küüditamisi. Sellest hoolimata oleme säilitanud oma vabaduse, mis veelgi tähtsam, oma rahvuse. Me oleme üks vähestest väike rahvastest, kes on suutnud end säilitada. Eesti riik on olnud senini iseseisev ja jääb ka tulevikus tänu meie tugevusele. Kuid kuidas oleme me suutnud nii tugevad püsida? Mis on need meie põhitunnused, mis muudavad meie rahvuse, meie riigi nii tugevaks? Kust võtavad eestlased jõu edasi pürgida? Eestimaa rahvas on üks väga õpihimuline rahvas. Sellele väitele saame tõestus sellest, et meie esivanemad lõid koole. Ehtsaks näiteks võib tuua C.Kelchi, kes on mitmete talurahvakoolide rajaja Eestis. Ta teadis, et ainus, mis elus edasi viib, on õppimine, ja tahtis selle kättesaadavaks teha ka maarahvala, se...
Inimeseks olemise raske kohustus (A. Kivi romaani "Seitse venda" põhjal) Selleks, et olla täisväärtuslik inimene ,peab kuuluma ühiskonda, võtma omaks selle reeglid, arvestama teistega ja vastutama oma tegude eest. Aga kuidas seda kõike saavutada? Kuidas tulla toime kiirelt muutuvas maailmas, kui mõistus ütleb üht ,süda aga ihkab teist? Vennaste vastuolu ühiskonnaga ilmneb juba romaani alguses, kus pahandust teinuna leiavad nad, et oma tegude eest vastutamise asemel on hoopiski lihtsam metsa pageda. Juba see tegu näitab vennaste vastutustundetust, sest selle üle, mida nende ema küll mõelda ja tunda võib ,ei mõtle neist peaaegu keegi. Samuti leidsid nad, et talunike põldudelt naeriste näppamine pole ka kuigi suur patt. Ka omavaheliste vaidluste lahendamise parimaks viisiks peeti kaklust. Sellised, n.ö. "metsikud" olid vennad veel lastena. Kuid hakkas toimuma sündmusi, m...
Kiiresti muutuvas maailmas ei ole võimalik õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Üldinimlike püsiväärtuste teadvustamine on inimväärse ühiskonna arengu alustala, mis algab kõik meist endist. Õpetajana peaksin olema oma õpilastele eeskujuks ning ka neid endeid innustama selleks olema, et nad tahaksid ja julgeksid üksteist aidata ning teineteiselt abi küsida. Nii märkavad noored inimesed, et ka neil on roll kellegi teise elus, mis muudab neid justkui eeskujuks, kelle jälgedes tahavad ka teised sammuda. Kiitmine ja tunnustamine on selle juures üks peamisi märksõnu. Kuid alati ei pruugi kõik minna nii nagu esialgu plaanitud või eeldatud, seepärast tuleks mõne tunni raames arutada erinevate situatsioonide ja dilemmade üle, mis võivad elus ette tulla. See kindlasti annab õpilasele e...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 Mina kui suhtleja Analüütiline töö Juhendaja: Lektor Tiiu Kamdron Pärnu 2011 Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused. Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel. Suhtlemisel on palju erinevaid tasemeid, eesmärke ning igal indiviidil on selles valdkonnas oma tugevused, nõrkused, võimalused ning ohud. Kommunikeerudes enda ümber olevate inimestega, loodetakse ikka, et vastaks samaga, kuid enne kõike tuleks end ise jälgida ning mõelda, milline olen mina, kui suhtleja. Järgnevalt analüüsin enda isiklikke suhtlemisoskusi, nii positiivseid kui ka nega...
Minu tulevikuplaan 10 aasta pärast Olen olnud õpilane juba üheksa ja pool aastat. Terve selle aja olen käinud koolis, et omandada uusi teadmisi. Õppijana tean enda kohustust õppida nii headele tulemustele, kui olen võimeline. Heade tulemuste nimel tuleb aga pingutada. Õppimisest tekib tihti tüdimus, kuid ei tohi end käest lasta ja hinnetel alla langeda lasta. Iga õpilase elus on hetki, mil mõeldakse, et milleks kõike seda vaeva vaja on ja töökoha saab ka halvemate õppetulemustega. Head õppetulemused valmistavad aga rõõmu nii endale kui ka lähedastele. Samas õppides vahetpidamata ja lõõgastumata, võib tekkida stress. See on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Alati tuleb aga uskuda, et olukord püsib meie kontrolli all, kuigi see seda tegelikult ei pruugi teha. Koolist tingitud stress võib olla selline, et tahetakse saavutada liiga palju ning kui see ei õnnestu, oll...
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld Tihti on kergem usaldust kaotada, kui võita. Kes meist poleks kogenud usalduse kaotust oma sõbralt. Vahel lipsab sõbra usaldatud saladus üle huulte. Muidugi võib ka sõber sinu enda saladuse välja rääkida. Kogemata lobisetud saladuse puhul võib andestada, kuid kui saladus räägitakse välja eesmärgil, et teisele haiget teha, on see andestamatu. Minu sõbrannal on olnud juhus, kus oleks parem olnud vaikida kui rääkida. Ta usaldas kõik saladused oma sõbrale. "Usaldas" just sellepärast, et nad läksid omavahel tülli ning ei suhelnud enam. Mu sõbranna ei suutnud sellega leppida, et nad omavahel tülis on ja hakkas oma parima sõbra saladusi välja rääkima. See tegi asja ainult hullemaks, keegi ei tahtnud enam tema sõber olla. Ta sai aru, et oli valesti teinud ja ta maksis ka selle eest kallist hinda, kuna mõnda aega polnud tal ühtegi sõpra. Tänaseks on tüli unustatud ja tal piisavalt sõpru ning ta pole en...
Antiikaja inimese maailmavaade Juba antiikajal kujunesid inimestel maailmavaated ja uskumused. Tol ajal kujunes maailmavaade ja põhitõde peamiselt müütide põhjal ning sarnaneb ka tänapäevale. Inimesed õppisid jumalate tehtud vigadest. Näiteks müüdis ,,Veeuputus” karistas Zeus inimesi liigse julguse eest. Sellest inimesed järeldasid, et peab olema jumalakartlik ja jumalate üle ei tohi eales nalja teha ega end neist paremaks pidada ning inimesed ei tohi ennast täis minna. Müüdi “Philemon ja Baukis” põhisõnumiks oli, et kõik, mida teed teistele, tuleb lõpuks endale tagasi. Seda saab järeldada sellest, kui Zeus otsis endale öömaja, siis ta karistas kõiki, kes polnud tema vastu lahked ning soosis neid, kes tegid talle head. Sellest müüdist õppisid inimesed, et tuleb olla lahke ja jumalakartlik. Seda, et ükski kuritegu ei jää karistamata, õppisid inimesed müüdist “Daidalos ja Ikaros”. Näiteks kui Daidalos jäi At...
RAAMATUPIDAJA EETIKAKOODEKS Eetika koodeks on raamatupidajatele väga vajalik. See sätestab kindlad punktid raamatupidaja elukutses. Koodeks eeldab seda, et eesmärgid ja põhimõtted kehtivad võrdselt kõigile raamatupidajatele. Raamatupidaja peab olema usaldusväärne, otsustusvõimeline, objektiivne ja profesionaalne. Põhilised teemaringid: Ausus ja objektiivsus - Kõik raamatupidajad peavad olema õiglased ja ausad. Otsused peabad olema läbi mõeldud ja planeeritud. Käitumisviis - Peab lähtuma kutseala standardist ja tagama tegevuses kõrge kvaliteedi. Raamatupidaja peab kasutama enda töös teadmisi ja kogemusi. Nad ei tohi kliendi valikuvabadust piirata. Usaldusväärsus - Raamatupidajal on kohustus kliendi või tööandja puudutava informatsiooni omandamisel konfidentsiaalsuse kohustus. Raamatupidaja võib tööalast informatsiooni avalikustada ainult sel juhul kui ta on saanud tööandja loa või kui seda nõuab seadus. Tasu...
Kuidas asutus toetab minu kui õpetaja eneseanalüüsi. Asutus, kus ma hetkel töötan, toetab minu kui lasteaiaõpetaja eneseanalüüsi. Mulle teada olevalt on meie asutuses selleks neli viisi. Üheks neist on arenguvestlused, mis toimuvad iga personali liikmega kord aastas. Arenguvestluste eesmärgiks on anda hinnang möödunud aasta korda minekutele ja edule kui ka analüüsida, mis oleks võinud teha paremini või teisti. Samuti on arenguvestlused heaks võimaluseks rääkida oma ootustest, ettepanekutest, probleemidest. Juhtkonna poolt aktsepteeritud ettepanekuid saab tulevikus realiseerida. Omapoolseid ootusi saab avaldada ka juhtkond minu rollile organisatsioonis. Kindlasti on arenguvestlused kasulikud selleks, et saada tagasisidet ja hinnangut oma tööle ning uusi ideid oma tööülesannete paremaks täitmiseks. Üldjuhul aitavad arenguvestlused saavutada juhtkonnaga ka parem ja vabam kontakt. Teiseks võimaluseks eneseanalüüsi toetami...
Kallid esimese klassi õpilased! Suvi on taaskord otsa saanud. Koolimaja võtab rõõmsalt vastu teid, usinaid ja ootusärevil koolilapsi, kes tänasest siin oma kooliteed alustavad. Teie jaoks on kõik uus, põnev, natuke hirmuäratav. Ka mina olin aastaid tagasi seda teekonda alustamas. Ma ei tundnud kedagi, kuid tegin kohe tutvust enda kõrval seisva tüdrukuga. Sealt edasi juba järgmiste kaasõpilastega. Täna astute oma esimesed sammud pikal kooliteel. Kui teil tekib hirm, või ei tea mida teha, küsige julgelt õpetajate või teiste õpilaste käest. Ka vanematest klassidest. Kool ei ole ainult koht, kus õpitakse. Kool on üks suur pere, kus kõik aitavad üksteist ja on teineteisele sellel pikal teel toeks. Koolis käies muutute Te rohkem iseseisvaks. Kasvab ka teie vastutus. Kuid sellel raskel teekonnal leiate omale eluaegsed sõbrad, kes on teiega koos igal sammul. Kellele saate ise toeks ja abiks olla. Koolist saate lisaks üldistele teadmistele k...
Ühiskonna võimu piiridest… Autori püstitatud küsimused: Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? Seminaris: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? Antud artikli põhiväide on: Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. Seminaris: V1 Kui inimese käitumine puudutab vaid teda ennast, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. V2 Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduslikult sekkuda. Põhilised argumendid väite kinnituseks: Nii pea kui midagi inimese eluviisis kahjustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista ning asuda arutama küsimust kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei. Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast...
Yolo Ma panin pealkirjaks kõigile tuntud sõna "yolo", mis on siis lühend inglise keelsest lausest You only live once. Ma valisin selle tsitaadi sellepärast, et me saaksime aru, et elu tuleb elada täiel rinnal, kuna meil kõigil on vaid üks elu. Minu tutvusringkonnas on palju selliseid eakaid inimesi, kes järgivad seda põhimõtet ka soliidses eas. Tean üht Härrat, kes on juba 72 aastane, aga alles paar aastat tagasi tegi ta lõpparve päästjana, nimelt ta oli tuuker, kelle elu ei ole teps mitte lihtsamate killast. See Vanahärra kulutab oma päevasest energiavarust 100% täielikult ära. Hommikul tõustes ei lähe ta unisena söögilaua taha lehte lugema, vaid paneb spordiriided selga ja jalgrattaga sõitma. Peale trenni suundub ta tööle, nimelt see Härra on turvamees. Peale tööl käimise on tal palju hobisid, näiteks talviti käib ta jääaugus suplemas, suveti peab vahti rannas rannavalvurina. Kõige muu kõrv...
Kahetsus on kõige kasutum asi Kahetsus tekib, kui inimene teeb midagi valesti, jätab midagi head tegemata või ei suju kõik plaani päraselt. See tunne ei too meile midagi head, sest mis möödas, see möödas. Seetõttu võib kahetsust pidada kõige kasutumaks asjaks maailmas. Miks tekib inimesel kahetsus? Me kipume tagantjärele targad olema ja mõtleme, miks ei võinud me asju teha teisiti siis oleks ju kõik palju paremini läinud. Kahetsus võib tekkida igast pisiasjast, näiteks kahetsen ma endiselt ühte teatud hetke lapsena, kui ma onuga oma komme ei jaganud. Sellised asjad võivad eluks ajaks vaevama jääda, aeg-ajalt taas meelde tulles. Kõige enam kahetseme me loomulikult tõsisemaid asju kellelegi halvasti tegemist või heade asjade tegemata jätmist, mis võis tuua kaasa toreda sõpruse lagunemise. Samuti võime me teha ka halbu materiaalseid otsuseid, sealhulgas kehvasti läinud investeeringud, mis meid pikaks aj...
"Rikastumiskirg ja inimväärikus" Olenemata ajastust või kohast on inimeste põliseks sisemiseks sooviks olnud elada hästi ja igal juhul paremini, kui naaber või sõber. Selline pidev võistlemine pakub mõnedele inimestele isegi mõnu, samas neile, kellel on raha vähem, põhjustab see masendust ja stressi. Rikastumiskirg on pahe, mis paneb inimesi mõtlematult käituma ja teiste elusid rikkuma. Kuid see on miski, mis on tegelikult väga paljudele inimestele unistuseks ja suureks sooviks. Ajades taga suuri rahasid või maalappe, unustavad inimesed tihtipeale ära selle, et püüeldes vahendeid valimata oma soovide ja tahmiste poole, kaotavad nad osa oma eneseväärikust. Sellest ei pruugi kohe arugi saada, kuid hiljem on tehtut juba raske muuta. Heaks näiteks on siin Tõnu Prillupi kurb lugu ,,Mäeküla piimamehest", sest ka tema suureks unistuseks ja sooviks oli omada maad ja saada rikkaks, selle nimel oli ta valmis müüm...
Kuidas kaitsta Eesti kultuuri? Ma nõustun Paul Joseph Geobbels'iga kes on öelnud: Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Eesti kultuuriga on asjad halvad - tänapäeva inimesed ei tea kuidas seda kaitsta. Selleks, et kõik ei hakkaks mõtlema nagu Geobbels on vaja analüüsida kõigepealt probleeme, mis on seotud meie kultuuriga ning siis otsida võimalike lahendusi. Millised on peamised probleemid Eesti kultuuris ning kuidas neid lahendada? Kõige suuremaks probleemiks kultuuri säilitamisel on turvalisus. Erinevaid probleeme saab küll lahendada, kuid asemele kerkivad uued ja tihtipeale suuremad.Teatud muresid ei leevenda ka aastate möödumine. Turvalisuse küsimus säilib sajandeid ja sellega tuleb endiselt pidevalt tegeleda. Kõik positiivne on kaob sageli olematusse, sest negatiivset tundub olema rohkem. Selleks, et meie kultuur püsima jääks tuleks vaadata minevikku ning õppi...
Kuidas liikluses ellu jääda? Iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes kannatada saanud inimeste arv. Kahjuks kuuleme üha sagedamini ka seda, et sellisel julmal viisil on oma elutee lõpetanud noored või lausa lapsed, kellel ometi oleks terve elu veel ees. Tänaval liigeldes ei ole enam kõnniteelgi ohutu: ikka leidub mõni hull, kes ei oska sõita. Ja ka siis, kui valgusfooris põleb roheline tuli, ei saa rahulikult teed ületada, sest alati leidub mõni kihutav autojuht, kes "ei märkanud" seda. Olen ka ise olnud päris mitme liikluskokkupõrke tunnistajaks. Oli juhus, kus üks kokkupõrke teinud autodest oli lausa õppesõidu auto! Ja seda linnas, kus on ometi tihedam ja aeglasem liiklus. On ka valgusfoorid, mis peaksid liiklemise kergemaks tegema. Aga kahjuks on ka autojuhte, kes ei pööra piisavalt tähelepanu enda ja teiste liiklejate ohutusele. Ikka süüdistatakse kehvi teeolusid või halba ilma. Sel...
Kui armastus teeb haiget Aegade algusest saati on alati eksisteerinud armastus. On olemas nii ligimesearmastus kui ka armastus oma kaaslase vastu, kelle oled omale kogu eluks kõrvale valinud ja kellega soovid olla elu lõpuni koos. Mida teha ja kuidas käituda, kui armastus hakkab haiget tegema? Armastus põhineb üksteise usaldamisel ja turvatundel, mis tekib üksteisega koos olles. Tihti on nii, et üks osapool usaldab oma kaaslast pimesi ja teine kasutab olukorda ära ning petab teda või käitub om armastatu suhtes halvasti. See, kes on oma kallimat täielikult usaldanud saab üldjuhul väga haiget. Ta süda on murtud ja ta ei usu enam armastuse headusesse ning võib kibestuda pikaks ajaks või igaveseks. Iga inimene on oma õnne sepp ja kaaslast tuleb valida hoolikalt. Kui seda tehes siiski nö põrutaks, ei tohiks käega lüüa. Tuleb valust üle olla ja oma usk armastusse taastada. Ainult nii saab täisväärtuslik elu j...
Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes Turumajandus- arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Eestisse jõudis turumajandus pärast taasiseseisvumist, Nõukogude Liidu ajal oli aga plaanimajandus. Kumb majandusmudel on aga inimesele mugavam ja parem? Kas leppida sellega, mis on praegu või minna tagasi plaani- ehk käsumajanduse juurde? Turumajanduse plussiks võib pidada seda, et tegu on vaba turuga. Näiteks pole Eesti riigi poolt määratud ühte elektripakkujat, vaid iga inimene saab ise omale sobiva pakkuja valida, olgu selleks siis Eesti Energia, Elektrum või keegi kolmas. Negatiivne on turumajanduse puhul see, et turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. Konkurentsirohkuse tõttu lähevad paljud väikeettevõtted pankrotti, sest jõukamad ja suurettevõtted on o...
Kunst avab tee maailma mõistmisele Paljud inimesed ei pea kunstiga tegelemist tähtsaks ning peavad seda tülikaks ning ebavajalikuks. Mina olen see, kes astub neile vastu ning arvab, et kunst harib inimest. Kõige tähtsamaks kunsti alaliigiks pean kirjandust. Lugemine aitab arendada inimese käitumisnorme ja kujundab välja ellusuhtumise ning elu mõistmise. Kunst õpetab inimesele eetikat ja tugevdab moraalitunnet. Lugedes raamatuid elame läbi ettemängitud sündmusi, millest saadud kogemused eneses salvestame ning kasutame neid siis, kui vajadus tekib. Paljud sedasorti õpetavad teosed on lihtsad jutustavad ning kirjeldavad raamatud. A. Kitzbergi tragöödia "Libahunt" taunib inimeste sallimatust erinevate inimeste vahel ning lihtsameelsust. Ehe näide on see, kuidas Tiina perest ära aetakse, arvates et tegemist ongi libahundiga. Sama autori draamas "Kauka jumal" on samuti väljakirjutatud näide sellest, mis juh...
Miks vanemad ei mõista lapsi Minu arvates on arusaam sellest, et vanemad oma lapsi ei mõista tingitud meist endast. Kui me oleme lapsed, siis on meie jaoks vanemad just need inimesed, kellest keegi teine meid paremini mõista ei suudagi. Aja möödudes tekivad meile sõbrad ja tuttavad, kes paratamatult tõmbavad meid perekonnast eemale ning juba uudishimu on see, mis kisub meid kaasa tegema tegusid, mille tagajärgedele me ei mõtle. See, kas ja kui palju me kogetust õppust võtame, sõltub igast inimesest endast. Öeldakse, et tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi oma vigadestki. Kui vanemad kuuleva, et oleme tarvitanud alkoholi või muid meelemürke, lähevad nad raevu ja kurjustavad meiega. Sellest tekivad tülid ning kindlasti on ka olukordi, kus me ütleme, et vihkame oma vanemaid, mõtlemata, kuidas me sellega nende tundeid riivame. Võib öelda, et vanemad on juba omad vitsad kätte saanud ning soovivad oma lastele vaid ...
Mis eristab tõde tõekspidamisest Inimene sünnib siia ilma teatud ,,pagasiga", mille sisu avaneb elu jooksul järkjärgult. Arvan, et kunagi pole kaasapandu täiuslik, vaid vajab elujooksul pidevat täiustamist ja korrigeerimist. Olemas on mingi algne tõde, mille baasil loome oma vaimsed väärtused. See looming on ju inimelu põhieesmärgiks. Ja neid loob igaüks enda jaoks ise ,,hinge eest hoolt kandes", läbi enesetunnetuse. Kahjuks ei saa anda ega pärandada seda loomingut valmiskujul edasi teisele. Inimesel on vajadus tõe järele, inimene on rahutu kuni tõe lõpliku leidmiseni. Inimene otsib tõde igapäev ja igalt poolt. Mõnikord seda ka leides. Minu arvates on ,,tõde" globaalsem mõiste kui ,,tõekspidamised". Igal inimesel on oma tõekspidamised ja kuidas ta nendega teiste hulgas elades toime tuleb on enamasti ta enda mure. Tõsi ta on, kui sinu tõekspidamised hakkavad aga mõjutama ehk häirima kaaskodanike heaolu-elu...
Koolivägivald . Miks ? Miks on koolis vägivald? Miks kiusatakse erinevaid ning teistmoodi lapsi? Nendele küsimustele on tegelt nii palju vastuseid. Kadedus on üks neist, mis põhjustab koolis kiusamisi ja narrimisi. Ka kasvatus on palju põhjustanud koolis vägivalda. Paljudele väikestele poistele ei meeldi, kui mõni teine poiss on erinev, näiteks vaiksem, kui tema ning ta hakkab teda kiusama, lööb ja narrib, ühesõnaga, teeb teise poisi elu põrguks, kuna talle ei sobi, et too poiss temast natuke teistsugusem on. Ma usun, et paljudes koolides on probleeme koolivägivallaga ning seda üritatakse iga hinna eest parandada ja ära hoida. Mõndades koolides suudetakse isegi seda all hoida, kuid mõnes koolis on muutunud see raskeks : vägivalda kasutavad suured poisid ja ei julgeta sekkudagi. Kui tegemist on väikeste poistega, siis ikka öeldakse midagi neile ja karistatakse, aga võib olla ka nii, et mõni poiss võtab õpetust j...
,,Mina olen Surm" Mairi Laurik Mina valisin selle raamatu, sest see on Tänapäeva ja Lastekirjanduse keskuse korraldatud 2016. Aasta noorteromaani võistluse võitja. Ma olen alati väga rahul olnud selle konkursi raamatutega. Romaani peategelane Roomet pole sugugi tavaline keskkooli õpilane. Ta on nii erinev, et pidi eakaaslaste kiusamise pärast vahetama kooli ja kolima Lihulast Viljandisse vanatädi juurde. Roomet näeb inimeste elusid ja seda, kuna need lõpevad. Ta on Surm. Roomet ei vehi vikatiga. Ka liha on tal luude peal tunduvalt rohkem ning keebi asemel kannab ta punast kapuutsiga dressipluusi. Elusid näeb Roomet liivakelladena, mis ripuvad inimeste õla kohal. Kui liivakell mõraneb või hakkab selles liiv otsa saama, saabub Surmal aeg lahkunu hing teele saata. Tema ülesandeks ongi hingede vabastamine, et nad siia ilma ekslema ei jääks. Tegemist on heasüdamliku noormehe...
Klassikirjand Kui mina oleksin isa Kui mina oleksin isa mida see minu jaoks tähendab ? Ega ma ei oska täpselt seletada , milline ma oleksin . Esimene mõte on , nagu ma arvan enamusel , et ma tahaksin olla hea isa . Tegelikult on mõiste '' hea isa '' väga lai , sest igaühel on oma ettekujutus heast isast . Kui hakata rääkima sellest , milline ma oleksin isana , siis tahaksin , et ma suhtleksin oma lastega piisavalt . Ma tahaksin , et nad räägiks mulle oma probleemidest ning muredest nagu oma parimale sõbrale , mitte kui isale . Selleks aga , et nad mind kuulaksid , oleks vaja nendega hästi läbi saada . Samuti ei tahaks ma , et nad elaksid läbi samu vigu ning probleeme , mis mina , sellepärast ma tahaksin neile rääkida oma vigadest ning probleemidest , mis mul on olnud ja neid selle eest hoiatada . Kuigi teiste vigadest on raske õppida , sest neid ei elata ise läbi...
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1. Abstraktseks mõtlemiseks loetakse mõtlemist kindlate piirjoonte vahel, lähtudes esmamuljetest ning eelarvamustest. Kui üks inimene solvab kedagi teist, siis rünnatav inimene leiab stereotüübi või kuuldud juttudega omandatud väited ning ründab vastu, kaasates sinna isikud ja tegevused, mis pole absoluutselt olukorraga seotud. Probleemile ei leita lahendust, vaid jäädakse piiridevahele ning pinnapealseks ehk mõeldakse abstraktselt. Teisalt võib abstraktseks mõtlemiseks nimetada mingi käitumise või olukorra põhjal hinnangu andmist, mõtlemata tekkinud olukorra põhjustele. Kui inimene on mõrtsukas, siis leiavad enamus inimesi, et ta on halb ning ei nähta põhjuseid, miks inimene on kellegi mõrvanud. Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad...
Õpetlikku Balzaci romaanis ,,Isa Goriot'' ,,Isa Goriot" on kirjutatud 1835. aastal. Balzac annab selle raamatuga põhjaliku ülevaate Pariisi kõrgseltskonna elust. 19. sajandil olid inimeste käitumistavad ja moraal teistsugused võrreldes tänapäevaga. Siis olid inimestele kõige tähtsam raha, aadlitiitel ja seltskond. Tihti astuti selle pärast oma tõeliste põhimõtete vastu. Raamat toobki tähelepanu nendele probleemidele ja õpetab, et maailma keskuseks pole ainult raha. Isa Goriot oli ise valinud oma ajastu väärade ideaalide tee. Sellel ajal oli vaene olemine häbiasi ja näitas inimese saamatust. Isa Goriot kartis just kõige rohkem, et ta tütardel ei lähe hästi ning nad satuvad häbisse. Ta oli teinud valesti, andes neile raha ja neid nii ära hellitades, selle asemel et isiklikult nende juures olla ning neid aidata. Tema arvates suutis raha lahendada kõik probleemid, sest tolleaegne ühiskond oli sellise arvamuse enda rahakesk...
Unustatud väärtused Väärtused, mis tänaseks võib nimetada unustuse hõlma vajunuteks, määrasid varem paljude inimelude saatused. Sõjaaegsete ideoloogiatega kaasnenud roimadest kõneleb ajalugu massiküüditamistest ja mõrvadest. Millisena nägid maailma need mehed, kes sõnaõigust saamata, kaasati sõjarindele II maailmasõja päevil? Valitses neis tahtmine alustada vastuhakku valitseva korra vastu, või olid nad vaimselt piisavalt meelestatud järgima etteantuid käsklusi? Ideoloogilised põhimõtted, mis on alget ja toetust leidnud tundeelust, võib tänapäeva maailmast välja arvata. Keskendutakse materiaalsetele ja realistlikele väärtustele, mille vähene fantaasiaküllasus võib vähendada elukvaliteeti. José Narosky on öelnud: ,,Sõjas ei ole haavamata sõdureid". Isegi sõjas ellujäänud võitlejatel võib jääda laastav jälg psüühilisele tervisele, mille vastu on aeg kasutu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajal ...
,,Kes on Juudit- armuvalus naine, rahva päästja või alatu pettur?" A.H.Tammsaare näidendi ,,Juudit" järgi tehtud kuuldemängust oli keeruline aru saada. Raske oli kujutada tegelikku pilti ja aru saada paljudest tegelastest. Loos räägiti sellest, kuidas noor lesknaine Juudit nägi ilmutust ja rääkis sellest oma kodulinlastele. Ilmutus käskis tal asuda vaenlaste poolele ja päästa kodulinn Petuulia. Olles Olovernese juures ihkab Juudit kuulsusejanu ja võimu. Juudit palus isegi Olovernesel Nebukadnetsar tappa ja tema asemel troonile asuda. Olovernes ei jahtinud võimu, temale selline elustiil ei sobinud, ta pidas Juuditit võimuahneks ja enesekeskseks. Juuditis tärkab isegi väike kirehoog, kui ta viibis Nimetuga. Kui Juudit aru sai, et Olovernes on ta kavatsustele jälile saanud, ootas ta ööd. Kui juudit oli Olovernesega kahekesi jäänud ja too uinunud, haaras Juudit mehe mõõga ja lõikas tal pea otsast. Peale seda naasesid nad kodukül...
Mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus. Arvan, et ma ei eksi kui väidan, et igaüks meist ihkab vabadust. Vabadust selle kõige lihtsamas tähenduses , mitte kellestki sõltuda ja teha oma valikud ise ! Ei meeldi ju ühelegi lapsele see, kui ei lasta tal minna kuhu ta tahab. Sama kehtib ka loomade puhul. Trotsivad arvatavasti kõik noored vanemate soovitusi, käske ja etteheiteid. Pole iialgi tahtnud keegi käia mööda olemasolevaid radu , kõik me soovime rajalt kõrvale astuda ja luua oma tee. Ei kuula iialgi ükski noor vanema juttu , teiste vigadest ei õpita , kõik tahavad teha oma vigu ning seejärel nendest õppida .Kõige selle taga on soov olla vaba , kuid viga on selles, et tihtilugu ei mõisteta vabadusega kaasneb vastutus. Noored nõuavad vabadust , heidavad oma vanematele ette seda kui neile midagi keelatakse. Nad ei mõista , et nende vanemad teavad millest räägivad. Noor inimene ei taha kodus istud...
KASVUKESKKONNA PRINTSIIBID: Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. SOOVITUSED RÜHMA KASVUKESKKONNA KUJUNDAMISEKS: Tegevusi ja mänge on lihtsam organiseerida, kui rühmaruum on liigendatud erinevate tegevuste aladeks. Võimalus teiste lastega koos mängimiseks kui üksimängimiseks nii rühmas, kui õuealal. Mänguvahendid lastele kättesaadavad. Oluline ei ole mänguvahendite paljusus, vaid millise kogemuse lapsed nende abil saavad. Võimalus tegeleda rühmas erinevate loovate tegevustega, k.a. vee ja liiva mängudega. Kättesaadavad võiks olla ka muusika ja liikumistegevuse ning rollimängu vahendid. Rühmaruumi sisustamisel arvestada seal viibivate ja töötavate täiskasvanute vajadustega. Olulin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
