Lepituspoliitika, Austria a., Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Te...
tsiviilelanikke, seal hukkus vähemalt 12 miljonit inimest. 14. juuni 1941 küüditati Baltimaadest Siberisse 50 000 inimest. Vastupanuliikumine Vastupanuliikumine kõikjal Euroopas vallutatud aladel; nii fasismi kui kommunismi suunas. Põrandaalused vastupanurühmitused: häirisid vägede varustamist; tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi; kutsusid elanikke keelduma koostööst anastajatega. Sissi ehk partisaniliikumine: väikesed relvastatud rühmad ründasid ootamatult. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Mõisteti kohut natsikurjategijate ja Saksamaa liitlaste üle: Euroopa puhastamine natsisimist ja fasismist. Nürnbergi protsess: 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette: 12 mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Seevastu Nõukogude Liidu sõjakurjategijaid ei ole siiani kohtu ette toodud ja karistatud.
Vastupanuliikumine Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise tekkimise kõikjal Euroopas. Sakslased ning itaallased olid hädas põrandaalustee vastupanurühmitustega, mis tegutsesid peaaegu kõikides vallutatud maades. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi, ning kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Paljudes maades tekkis ka sissi- ehk partisaniliikumine. Partisanid ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega üksusi ning pidasid lahinguid vaenlase sõjaväega. Okupandid üritasid vastupanuliikumisega võidelda. Nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksuks rahulikke elanikke, määrasid tasu vastupanuliikumise juhtide tabamise eest, kuid see kõik ei andnud soovitud tulemust. Vastupanuliikumise tegevus oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fasistliku Itaalia purustamisel.
liitlasvägede jaoks ja partisanisõda (osalesid ka koonduslaagreist põgenenud). · Esimesed relvastatud vastupanuüksused tekkisid Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poolas (1939), Saksamaa poolt okupeeritud Jugoslaavias (1941) ning Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Leedus, Lätis ja Eestis (1941). Pärast Saksamaa sissetungi Nõukogude Liidu aladele puhkes laialdane partisaniliikumine okupeeritud Ukraina, Valgevene ja Venemaa aladel. Ida-Eur riikidel polnud teiste lääneriikide toetust ning NL tegutsemisvabadus oli suurem. Paljud riigid (sh Baltikum ja Ukraina) lootsid Sks armeega ühinedes hiljem saavutada iseseisvuse, kuid seda ei tehtud neile võimalikuks. · Ulatuslikem oli Saksa okupatsiooni vastane vastupanuliikumine Prantsusmaal (la Résistance), Itaalias, Jugoslaavias ja Kreekas. Lisaks läänemeelsetele
7. Millised olid vastupanuliikumise vormid ja tähtsus; mida kujutas endas holokaust; ja Nürnbergi protsess? Kuidas käitusid Saksamaa ja NSVL okupeeritud riikides? Põrandaalused vastupanurühmitused tegutsesid pea igalpool vallutatud maades aga ka Saksamaal ja Itaalias. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd, rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid esindajaid ja kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Paljudes maades tekkis ka partisaniliikumine. Vastupanuliikumine oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fasistliku Itaalia purustamisel. Punaarmee aladel toimus kommunismivastane võitlus. Holokaustiks nimetatakse natside julma käitumist juutidega. Juutide tagakiusamist alustati kohe peale Hitleri võimuletulekut, mõni aasta hiljem hakati neid massiliselt hukkama. See ei toimunud mitte ainult Saksamaal vaid ka kõigil Saksamaa poolt okupeeritud aladel. Juute saadeti getodesse, surmalaagritesse või surmati gaasikambrites.
NSV Liidu ebaedu põhjused · Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) · Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes. · Nõukogude lennuväe häving sõja esimestel nädalatel. Stalini strateegia · Käsk pidada vastu viimseni. · Punaarmee kaotused, taganemine, armeede ümberpiiramine Kiievi, Smolenski all, sajad tuhanded mehed sõjavangi. · Tööstuse evakueerimine, põletatud maa taktika. · Partisaniliikumine, poliitkomissarid. · Vägede äratoomine Kaug-Idast. · Sügis ja talv päästsid Venemaa. Teede lagunemine, külma -25 -30 · Jõuluks ei suutnud Saksa armee sõda lõpetada see oli kestnud 6 kuud 6. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast? ( Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Jaapan)
20. juulil 1944 asutas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi. Hitler sai aga vaid kergelt vigastada. Balti riikides arenes välja läänemeelne vastupanuliikumine. Oldi kindel Saksamaa kaotuses ja loodeti sarnaselt I maailmasõja lõpuga iseseisvus saavutada. Ukrainas tegutsenud Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) liikmed võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogude meelsete partesantide vastu. Juhiks oli Bandero. Seadis eesmärgiks iseseisvuse saavutamise. Punaarmee juhtimisel tegutses partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel. Sakslased kasutasid partisanide vastu võitlemiseks kasakaid. Igapäevaelu- Tsiviilelanikkonnal tekkis palju spetsiifilisi puudusi. Enamikes riikides kehtestati kaardisüsteem. Kõikjal peeti mis tahes ressursi jagamisel esmatähtsaks sõjatööstust ja sõjaväge. Tsiviilelanikud hakkasid päevaselt vajaminevaid asju hankima sõjaväelt. Kõige kergemalt möödus seegi sõda Ühendriikides. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON
Vastupanuliikumine Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise tekkimise kõikjal Euroopas. Sakslased ning itaallased olid hädas põrandaalustee vastupanurühmitustega, mis tegutsesid peaaegu kõikides vallutatud maades.. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi, ning kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Paljudes maades tekkis ja sissi- ehk partisaniliikumine. Partisanid ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega üksusi ning pidasid lahinguid vaenlase sõjaväega. Okupandid üritasid vastupanuliikumisega võidelda. Nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksuks rahulikke elanikke, määrasid tasu vastupanuliikumise juhtide tabamise eest, kuid see kõik ei andnud soovitud tulemust. Vastupanuliikumise tegevus oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fasistliku Itaalia purustamisel
Poolas oli loodud terve põrandaalune armee Armija Krajova, kelle juhid aga hukati. Samuti oli olukord keeruline Balti riikides, kes lootsid analoogselt 1918.a. sündmuste kordumisele, et iseseisvus taastada, mis oli määratud nurjumisele. Väga raske oli olukord Ukrainas, kus Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii skslaste kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Valgevenes ja Lääne-Venemaal toimus partisaniliikumine Punaarmee juhtimise all sakslaste poolt okupeeritud aladel. 2.5 Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal Puudust tunti elementaarsest eluks vajalikust (tikud, küünlad, suhkur, küte, jalavarjud, rõivad), tagamaks ühtlane jaotus, kehtestati kaardisüsteem. Lähtuti põhimõttest, et eesõigus on sõjatööstusel ja sõjaväel. Selle tagajärjel hakkasid tsiviilelanikud eluks vajalikku hankima sõjaväelt. Raskustele vaatamata üritati jätkata normaalset elu, langes küll tarbimine, kadusid
kandidaatide nimekirjast nimesid maha tõmbamas, aga kes sinna läks, oli kohe märgistatud." Küsimusele, miks Ülemnõukogu valimisi nimetatakse valimisteks, vastati musta huumoriga: “Sellepärast, et igal kodanikul on õigus valida kom- munistliku partei ja Siberi vahel.” Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees oli Johannes Vastupanu ja suurküüditamised Eesti metsades tegutses Nõukogude aja algaastatel okupatsioonivõimudele vastupanu osutav partisaniliikumine - metsavendlus. Selle tuumiku moodustasid Saksa armees teeninud eesdased, kes pärast sakslaste taganemist 1944. aastal varjusid metsa. Nende ridu täiendasid Nõukogude mobilisatsiooni ja küüditamiste eest põgenenud. Metsavendade relvastus oli esialgu pärit Saksa armeest, hiljem võeti venelastelt relvi ära. Toiduaineid ja muud vajalikku said metsavennad taludest enne põllumajanduse kollektiviseerimist 1949.
❧ http://www.youtube.com/watch?v=Egxbd DFByc4 ❧ https://www.youtube.com/watch?v=FHtCa VtryiE Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas ❧ Pagulasvalitsused ja vastupanukeskused versus kommunistlikud valitsused ❧ Poola põrandaalune armee Armija Krajova ❧ Balti riikide läänemeelne vastupanuliikumine ❧ Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) ja Stepan Bandera ❧ Nõukogude partisaniliikumine Valgevenes ja Lääne-Venemaal Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ Kaardisüsteem ❧ Kaubapuudus sundis olema leidlik ❧ Ersatskaubad ja sõjaväekaubad ❧ Ameerika abi Nõukogude Liidule ❧ Naiste töölerakendamine ❧ Ameerika kultuuriekspansionism ❧ Sõjaaegne kultuurivahetus Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ „Suur valss“ ja Miliza Korjus https://www.youtube.com/watch?v=26lm82M7L2Q
Hitlerile pommi, feilis ,,puhastus" Saksa kõrgematele sõjaväelastele Kesk- ja Ida-Euroopas o Poolas põrandaalune armee vahistati ja hukati o Eesti&Läti lootsid peatada Punaarmee, kukkusid läbi o Ukraina Võitles saksa armee all Punaarmee vastu, kui sakslsed taandusid lahkusid vastupanuliikujad armeest o Partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel (Valgevene, Lääne-Vmaa) kujunes väga veriseks o Aktiivsus & edukus sõltus suuresti liitlastest ja abilistest Tuli teha halbu või veel halvemaid valikuid. Võideldes ühe totalitaarse suurvõimu vastu, tuli kasutada teise totalitaarse suurvõimu abi o Demokraatliku riigikorra säilitanud Soome vajas natsliku Smaa abi NSVL vastu *HOLOKAUST Miks?
,,Eestlased Saksa armees" Referaat Sisukord Sissejuhatus.................................................................. ....................3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine.......................................................................6 Idapataljonid................................................................. ....................7 Politseipataljonid........................................................... .................10 Eesti lennuüksused....
Armija Krajova, kelle juhid aga hukati. Samuti oli olukord keeruline Balti riikides, kes lootsid 12 analoogselt 1918.a. sündmuste kordumisele, et iseseisvus taastada, mis oli määratud nurjumisele. Väga raske oli olukord Ukrainas, kus Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii skslaste kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Valgevenes ja Lääne-Venemaal toimus partisaniliikumine Punaarmee juhtimise all sakslaste poolt okupeeritud aladel. 5.3 Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal Puudust tunti elementaarsest eluks vajalikust (tikud, küünlad, suhkur, küte, jalavarjud, rõivad), tagamaks ühtlane jaotus, kehtestati kaardisüsteem. Lähtuti põhimõttest, et eesõigus on sõjatööstusel ja sõjaväel. Selle tagajärjel hakkasid tsiviilelanikud eluks vajalikku hankima sõjaväelt. Raskustele
o Suurem konflikt toimus 1974. aastal NSVL poolt majanduslikult ja militaarselt toetatud sotsialistliku Etioopia ja Somaalia vahel, mille tulemusena puhkenud kodusõda (Somaalias, Etirea provintsis, mis soovis iseseisvust) muutis senini ühe vanima Aafrika riigi kõige vaesemaks (Sinna sõtta saadeti ka A. Laaneots tankivägede juhina). 1979. aasta o Nicaraguas kukutasid D.Ortega juhtitud sandinistid (vasakpoolne partisaniliikumine, mille eesmärgiks USA okupatsioonist pääsemine, NSVL toetas nende 1930. aastatel tegutsenud liidrit A.C.Sandinot ja seetõttu hiljem ka Ortegat) riigis valitsenud diktatuuri (Samozade perekonna valitsus) o valitsuspulti määrati uus, nõukogudemeelne juhatus. o Nähes, et sandinistid asendavad ühe diktatuuri teisega tekkis uus diktatuurivastane liikumine,
· Balti riikides arenes läänemeelne vastupanuliikumine: loodeti lääneriikide abiga iseseisvus taastada, 1944. kui Punaarmee ründas, liituti sakslastega, kuid lootus iseseisvusele nurjus · väga raskes olukorras Ukr-s: Ukr Ülestõusnute Armee võitles nii venelaste kui sakslaste vastu, Bandera eesmärk iseseisvus, liitusid samuti sakslastega, kui Sm taandus · omaette nähtuseks Punaarmee juhtimise all tegutsev partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel (eriti Valgevenes, Lääne-Vm-l). Sakslased kasutasid partisanide vastu endistest NSVL kodanikest moodustatud üksusi, nt kasakaid Igapäevaelu sõja ajal: · tarbekaupade puudus--->enamikes riikides kaardisüsteem, ressursside jagamisel eesõigus sõjatööstusel ja sõjaväel-->hakati tarbekaupu hankima sõjaväelt · Ida-Eur sõjavägi ainus süsteem, kust midagi kvaliteetset saada oli · eriti kehv olukord NSVL-s--->USA abipakid
Balti riikides arenes läänemeelne vastupanuliikumine: loodeti lääneriikide abiga iseseisvus taastada, 1944. kui Punaarmee ründas, liituti sakslastega, kuid lootus iseseisvusele nurjus väga raskes olukorras Ukr-s: Ukr Ülestõusnute Armee võitles nii venelaste kui sakslaste vastu, Bandera eesmärk iseseisvus, liitusid samuti sakslastega, kui Sm taandus omaette nähtuseks Punaarmee juhtimise all tegutsev partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel (eriti Valgevenes, Lääne-Vm-l). Sakslased kasutasid partisanide vastu endistest NSVL kodanikest moodustatud üksusi, nt kasakaid Igapäevaelu sõja ajal: tarbekaupade puudus--->enamikes riikides kaardisüsteem, ressursside jagamisel eesõigus sõjatööstusel ja sõjaväel-->hakati tarbekaupu hankima sõjaväelt Ida-Eur sõjavägi ainus süsteem, kust midagi kvaliteetset saada oli eriti kehv olukord NSVL-s--->USA abipakid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
