Kunsti KT 1. Mõiste kunst tähendus ja sisu Kunst tähistab kõike, mis on ,,kunstlik", väljamõeldud; - tähistab inimeste poolt teostatavaid kunstilisi tegevusi ( tantsu-, teatri-, visuaalne-, filmikunst jne) 2. Mõiste kultuur tähendus ja sisu Kultuur- laiemas tähenduses mõistetakse kultuuri all kõike inimese poolt loodut, kuid sisaldab ka tehiskeskkonda, mõtteid, tundeid, inimestevahelisi suhteid. 3. Kunsti ja kultuuri omavahelised seosed, vastastikune mõju 4. Mõisted: realism/realistlik, stiil ja stiliseerimine(kunsti tähenduses) Realism- kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Stiil- viis millegi esitamiseks, väljendamiseks, kujundamiseks või sooritamiseks. Stiliseerimine- vormiüldistus, ebaolulistest detailidest loobumine. 5
1.KESKKONNAKASVATUS LASTEAIAS Keskkonna kasvatus koosneb kahest sõnast keskkond ja kasvatus. Sellisel määral on keskkond laiaulatuslik. Sinna kuulub: 1. Looduslik keskkond 2. Inimese ehitaud keskkond 3. Sotsiaalne keskkond Koolieelse kasvatuse omapäraseks jooneks on see, et tegevus peab sobima vastavale vanuserühmale. Keskkonnakasvatuses on tõhusaks õppimismeetoditeks ka matkad. Matkad ümbritsevas kodupiirkonnas tutvustavad lastele ühelt poolt looduskeskkonda, teiselt poolt tehiskeskkonda. Kindlasti on tähtsaim meetod koolieelikute kasvatuses vaatlemine ehk erinevate nähtuste leidmine looduses, nende uurimine ja imetlemine. Kevadisel lillepeenral võib imetleda nii mulda, tõukusid, kui idusid, nii okkaid kui varsi. Võib öelda lihtsalt roheline või lill. Niiviisi toimub bioloogia alaste teadmiste kogumisele lisaks nii looduse visuaalse poole nägemise ja selle piltliku väljenduse, kui emakeele areng.
huvitava pealkirjaga, nt ,,Kihutav auto" Skulptuur BOCCIONI · Väljendati hoogsat liikumist · Väljavenitamine · Nt" kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis Inimkeha liikuimises" Kirjanduses lühikesed laused, need kandsid endas just kui karjatust või hüüet Arhitektuur · Kavandid, plaanid, rakendust reaalsuses enamasti ei leidnud SANT'ELIA · Tulevikulinnad ,,Citta Nuova Uue linna projekt" osalt hiljem ka teostatud · Kujutasid tehiskeskkonda rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed · ,,Ühe ehitise visand" Venemaa peamised mõttekaaslased · Keskuseks Moskva · Soovisid samuti uuendusi, vastandusid Peterburile, kus oli endiselt vanamoelisus · Kubism ja futuris jõudsid samal ajal kubofuturism I maailmasõja vapustus · Osad eemaldusid · Osad võtsid osa massiliikumisest Itaalia futuristid (Marinetti) liitusid Mussolini fasistidega Vene omad pärast 1917 Bolsevikega
.........27 2 Sissejuhatus Energia pakub inimestele mugavust ja liikumisvõimalust ning on tööstuse, kaubanduse ja ühiskonna jõukuse loomiseks vältimatult vajalik. Teisest küljest avaldab energia tootmine ja tarbimine keskkonnale märkimisväärset survet. Probleemideks on kasvuhoonegaasid ja õhusaasteained, jäätmeteke ja naftasaaste. Need soodustavad kliimamuutusi, kahjustavad looduslikke ökosüsteeme ja tehiskeskkonda ning mõjuvad kahjulikult inimtervisele. Sellepärast on vajalik hakata mõtlema tuleviku peale, et muutuda sellistest energiaallikatest vähem sõltuvaks. Lahenduseks on Taastuvenergia. See on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassienergia, biokütus laineteenergia, loodeteenergia ning maa siseenergia.
pesemine -> vee saastumine, arvuti kasutamine -> energiakulu. Risk - mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise vm. kahju tekke võimalus. Keskkonnarisk - üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju, risk inimese tervisele, ökoloogiline risk. Keskkonnakahju - Sündmus, mis on tekitanud keskkonnale kahjuliku muutuse. Kahju võib tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda. RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Washingtoni konventsioon - eesmärgiks on kaitsta ohustatud loomi ja taimi, reguleerides nende kaubanduslikku, kui ka muul eesmärgil toimuvat, riiki sisse- ja riigist väljavedu. Konventsioon sätestab ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise reziimid vastavalt lisades toodud liikide kohta. Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik,
organisatsioonikultuur on rajatud, on alateadlikud ja inimesed ise ei pruugi teada, miks nad midagi teevad just sellisel viisil. Samuti ei pruugi selgelt teadvustatud olla ka väärtused. Kõige nähtavam ja seega ka kõige lihtsamini analüüsitav on neist kolmest viimane – tehiskesk- kond, see on inimese poolt loodud kultuuri avaldumise vorm. Näiteks töötajate riietumisstiil, tööruumide paiknemine, uste avatud või suletud olek jne. Kuid ka tehiskeskkonda analüüsides ei saa teha kiireid järeldusi. Selleks on vaja kõigepealt mõista mõttemalle. Tehiskeskkonna elemendid ei teki juhuslikult. Schein peab organisatsioo- nikultuuri edu produktiks seda, et tulevikus püütakse korrata seda, mis ükskord on firmale edu toonud. Ta toob selgituseks näite: üks ettevõte saavutas algusaastatel edu selle läbi, et insenerid töötasid välja väiksemaid tooteid, mille loomiseks piisas ühe inimese oskustest ja võimetest. Et
Arvuti kaudu tekib suletud juhtimisahel, mis võib oluliselt muuta esialgselt hinnatud (ilma arvutita eksisteerinud) süsteemi omadusi ja temale esitatud nõudeid ja kitsendusi. 8. Tarkvarasüsteemi funktsionaalsed nõuded Mittefunktsionaalsed nõuded tulenevad vajalikest ajalistest kitsendustest ning töökindluse, ohutuse, hooldatavuse, turvalise jms nõuetest. 9. Mis on reaalajasüsteem? Reaalajasüsteemi võib vaadelda kui loodus- või tehiskeskkonda sisseehitatud arvutisüsteem, mis muudab oluliselt esialgse keskkonna funktsioneerimise kvaliteeti ja/või vormi. Reaalajasüsteem moodustab liidese kolme valdkonna juhitav või jälgitav objekt, arvutisüsteem ja inimene vahel. 10. Mis teeb arvutisüsteemist reaalajas töötava süsteemi? Arvutisüsteem töötab reaalaajas, kui süsteemi töö õigus on defineeritud mitte ainult algoritmi täitmisel saadud arvutustulemuste alusel, vaid oluline on ka ajahetk, millal need
energia tootmise viisid, kuid enam keskkona saastavad on energia tootmine fossiilsete kütuste baasil, tahkete kütuste, nafta ja maagaasi põletamisel. Oluliseks õhusaasteallikaks on ka mitmesugused tööstuslikud protsessid, mistõttu on õhusaasteprobleemid keemia-, metalli-, paberitööstuse jt. Ettevõtete paiknemise piirkondades üldtuntud. - Transport- mõjutab nii loodust kui ka tehiskeskkonda, eelkõige aga inimese tervist. Transpordist tulenev süsihappegaas on üks põhilisi kasvuhooneefekti põhjustajaid. - Põllumajandus- ammoniaagi heitkogused pärinevad looma ja seafarmidest, sõnniku ladustamiselt ja põllu ja rohumaade väetamiselt sõnnik ja lämmastikuväetisega. - Jäätmemajandus- jäätmepõletustehase jääkgaasid sisaldavad olulistes kogustes happelisi gaase, ohtlike raskemetalle
EÜ keskkonnapolitika ja-õiguse põhieesmärgid ja printsibid praegusel kujul on EÜ asutamislepingu artiklites 174-175. 174(1) EÜ keskonnapoliitika põhieesmärgid - keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parndamine - inimese tervise kaitsmine - loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine - meetmete rakendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega Keskkonna all mõeldakse EÜ lepingus nii looduslikku kui tehiskeskkonda. See polepiiritletud ühenduse geograafiliste piiridega. Direktiivid täidavad tavaliselt mitut neist eesmärkidest korraga. 174(3) EÜ peab oma kekkonnapoliitikat ette valmistades arvesse võtma järgmisi tingimusi: - kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid - EÜ eri piirkondade keskkonnatingimusi - meetmete võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid kulusid ja tulusid - piirkondade tasakaalustatud arengut.
omavaheline SUHTLEMINE. Keskkonna analüüs võimaldab: · OLEVIKKU KU kontrollida · TULEVIKKU KU ennustada? ennustad · MINEVIKKU KU uurida? Seejuures tuleb arvesse võtta, et . 3 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Keskkonna analüüsi valdkond hõlmab nii loodus- loodus kui tehiskeskkonda, globaalseid keskkonnaprobleeme ja inimkeskkonnaga seotud küsimusi; õhu, vee ja pinnase analüüse ning muidugi elusorganismidega ja nende elukeskkondadega seotud küsimusi. Keskkonna analüüsis uuritavad ühendid, analüüsimeetodid ja nende omavaheline seostumine on toodud alljärgnevalt: Millised võivad igale indiviididel tunduda olilisimad keskkonna analüüsi objektid igapäevaelus? JOOGIVESI ja pinnasevesi. Saasteainete piirmäärad on määratud seadusandlusega:
inimesed ise ei pruugi teada, miks nad midagi teevad just sellisel viisil. Samuti ei pruugi selgelt teadvustatud olla ka väärtused. Kõige nähtavam ja seega ka kõige lihtsamini analüüsitav on neist kolmest viimane tehiskeskkond, see on inimese poolt loodud kultuuri avaldumise vorm. Näiteks töötajate riietumisstiil, tööruumide paiknemine, uste avatud või suletud olek jne. Kuid ka tehiskeskkonda analüüsides ei saa teha kiireid järeldusi. Selleks on vaja kõigepealt mõista mõttemalle. Tehiskeskkonna elemendid ei teki juhuslikult. Schein peab organisatsioonikultuuri edu produktiks seda, et tulevikus püütakse korrata seda, mis ükskord on firmale edu toonud. Ta toob selgituseks näite: üks ettevõte saavutas algusaastatel edu selle läbi, et insenerid töötasid välja väiksemaid tooteid, mille loomiseks piisas ühe inimese oskustest ja võimetest
millestki rääkima. Maailm meie ümber on suhteline ja See võib olla bioloogiline mehhanism. tõlgenduslik. Me loome ise endale maailma. Organismi terviklikkus: see pole enam üksi 4. Meie individuaalsus ei kujune ainult spontaanses bioloogiline vaid psüühiline. Seega saame ennast näha vastasmõjus keskkonnaga, vahel toimub see suunatult, kasvõi maailmana, mille osana pisike Mina võib ka kindlas järjekorras. Luues tehiskeskkonda,(kk, mis ise hävida terviku säilitamiseks. Mina sisaldab tõlgendusi, ei oleks tekkinud) kujuneb meie Mina areng mis ma keskkonnale annan. hierarhilises järjekorras, tehislik muutus tekitab uudse Protsesside süsteem: siia kuuluvad psüühika kk, millega suhtes saab kujuneda uutmoodi eristatavad allsüsteemid: mälu, emotsioonid, keskkonnakogemusi. See kujuneb selle muutmisega
nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid. 5 Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt. Säästliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtted: · majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud ostused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale
Meile tundub, et me oleme iga päev samad. Kui me kogeme iga päev väikeseid ühekordseid õppimisi iga see kogemus teeb meid teistsuguseks, mistõttu me ei ole need, kes me olime eile. Meie jaoks keskkond muudab oma tähenduse, kui keegi nt hakkab millestki rääkima. Maailm meie ümber on suhteline ja tõlgenduslik. Me loome ise endale maailma. 4. Meie individuaalsus ei kujune ainult spontaanses vastasmõjus keskkonnaga, vahel toimub see suunatult, kindlas järjekorras. Luues tehiskeskkonda,(keskkond, mis ise ei oleks tekkinud) kujuneb meie Mina areng hierarhilises järjekorras, tehislik muutus tekitab uudse keskkonna, millega suhtes saab kujuneda uutmoodi keskkonnakogemusi. See kujuneb selle muutmisega katsetades ja proovides. 5. Tehiskeskkonnas on vahendid asjade mõjutamiseks ja nende kõrval vahendid teiste psüühika mõjutamiseks. Kuidas ma mõjutan psüühikat ja muudan teise inimese vaatepilti? Meil on eriline võime tekitada tk, et suunata inimesi
Riski mõiste tekkimine ja teadvustumine on mõjutanud oluliselt tänapäeva ärimaailma kahe kandva mõiste kujunemist; Kindlustus/ Aktsiaselts. RISK = TÕENÄOSUS+TAGAJÄRJED Keskkonnakahju: Sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse (näiteks saastumise) tagajärjel. Kahju (kahjustus) või tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda. Riskianalüüs: Võimalike õnnetuste ja riskiallikate kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Keskkonnanormatiivid ja standardid: 12 Mõisted: Keskkonnanormatiiv - keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule
risk – ohtliku sündmuse sageduse või tõenäosuse ja tagajärgede vaheline seos. Riskile on iseloomulik, et kahjustuse teokssaamine on alati ebakindel tõenäosus ja tagajärg: risk = tõenäosus x tagajärjed keskkonnakahju – sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse tagajärjel. Kahju võib tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda riskianalüüs – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine riskianalüüs – protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist riskianalüüs – riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess KESKKONNANORMATIIVID JA STANDARDID:
fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid. Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt. Säästliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtted: · majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud ostused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale · põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskonnapoliitilised ostused ning
nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid. 4 Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt. Säästliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud ostused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale
ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid. Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt. Säästliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtted: · majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud ostused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale 5
väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. • Riskianalüüs– riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess Keskkonnakahju, keskkonnakahjustus • Sündmus (olukord), mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse (näiteks saastumise tagajärjel). • Kahju (kahjustus) või tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda Keskkonnarisk • Keskkonnarisk– üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju • Risk inimese tervisele– sihtmärgiks inimene (töökeskkonna risk, keskkonnatervise risk) • Ökoloogiline risk– sihtmärgiks elustik, ökosüsteemid, loodusressursid Keskkonnariskianalüüs • Keskkonnariskianalüüs on riskianalüüs, milles identifitseeritavate ohtude ja riskide tagajärg on keskkonnakahjustus Planeerimisseadus (2015)
nende tegevuse tulemused. Varasem maailma suhteliselt staatiline looduslik tasakaal on muutunud dünaamilisemaks ja muutub selles suunas ka edaspidi. Edasine sõltub sellest, kas inimesel on uues olukorras toimetulekuks ja pikemaks säilimiseks piisavalt mõistust. Selleks, et seda jätkuks, on vaja mõistust vastavas suunas kiiresti arendada, levitada ja rakendada. Mõistuskeskkonna kujundamise üheks teaduslikuks aluseks on tehnoökoloogia. See on teadusharu, mis uurib tehiskeskkonda ning selle järjest suurenevat osatähtsust looduses ja inimese elus. Seondab selle inimese majandustegevusega ning tegeleb sellega, kuidas kujundada maailma ja ühiskonda inimesele järjest enam sobivaks ja muuta inimkonna eksistents järjekestvaks. Tehnoökoloogia eesmärk on noosfääri ehk mõistuskeskkonna edasine arendamine inimesele järjest enam sobivaks mõistusmaailmaks. Kahtlemata peavad selle käigus arenema ka inimene ja ühiskond.
Sõna ''kultuur'' on laiem mõiste kui sõna ''kunst''. Sellel on palju rohkem tähendusi ja kasutusviise kui sõnal ''kunst''. Kuid antud juhul mõistame ''kultuuri'' all just seda laiemat tähendust. See tähendab seda, et kultuur on kõik see, mis on loodud inimese mõistuse poolt. Kuid kultuur ei tähenda ainult tehislikke objekte, vaid see hõlmab ka inimeste mõtteid, tundeid ja suhteid, mis esinevad inimeste vahel. Järelikult kultuuri mõiste ei hõlma ainult tehiskeskkonda. See on märgatavalt sügavam ja laiem mõiste. Kuid ka kunst eksisteerib igalpool inimese ümber. Teaduslikud uuringud näitavad, et kunst sisaldab elumõtet, inimese sugutungi ja surmahirmu. Kunst võimaldab inimesel ellu jääda nii, et samas jääb inimene inimeseks. Peaaegu kõik tehisobjektid on loodud selleks, et rahuldada inimese mingisugust praktilist vajadust. Tehisobjektid annavad enamasti informatsiooni oma enda kultuurist. Seepärast
Sõna ''kultuur'' on laiem mõiste kui sõna ''kunst''. Sellel on palju rohkem tähendusi ja kasutusviise kui sõnal ''kunst''. Kuid antud juhul mõistame ''kultuuri'' all just seda laiemat tähendust. See tähendab seda, et kultuur on kõik see, mis on loodud inimese mõistuse poolt. Kuid kultuur ei tähenda ainult tehislikke objekte, vaid see hõlmab ka inimeste mõtteid, tundeid ja suhteid, mis esinevad inimeste vahel. Järelikult kultuuri mõiste ei hõlma ainult tehiskeskkonda. See on märgatavalt sügavam ja laiem mõiste. Kuid ka kunst eksisteerib igalpool inimese ümber. Teaduslikud uuringud näitavad, et kunst sisaldab elumõtet, inimese sugutungi ja surmahirmu. Kunst võimaldab inimesel ellu jääda nii, et samas jääb inimene inimeseks. Peaaegu kõik tehisobjektid on loodud selleks, et rahuldada inimese mingisugust praktilist vajadust. Tehisobjektid annavad enamasti informatsiooni oma enda kultuurist. Seepärast
Sõna ''kultuur'' on laiem mõiste kui sõna ''kunst''. Sellel on palju rohkem tähendusi ja kasutusviise kui sõnal ''kunst''. Kuid antud juhul mõistame ''kultuuri'' all just seda laiemat tähendust. See tähendab seda, et kultuur on kõik see, mis on loodud inimese mõistuse poolt. Kuid kultuur ei tähenda ainult tehislikke objekte, vaid see hõlmab ka inimeste mõtteid, tundeid ja suhteid, mis esinevad inimeste vahel. Järelikult kultuuri mõiste ei hõlma ainult tehiskeskkonda. See on märgatavalt sügavam ja laiem mõiste. Kuid ka kunst eksisteerib igalpool inimese ümber. Teaduslikud uuringud näitavad, et kunst sisaldab elumõtet, inimese sugutungi ja surmahirmu. Kunst võimaldab inimesel ellu jääda nii, et samas jääb inimene inimeseks. Peaaegu kõik tehisobjektid on loodud selleks, et rahuldada inimese mingisugust praktilist vajadust. Tehisobjektid annavad enamasti informatsiooni oma enda kultuurist. Seepärast
annaabi.ee 
