Infosüsteemi kaardistamine Raamatukogu infosüsteem (tartu.ester.ee) Inimesed Avalikud kasutajad – inimesed, kes külastavad lehte ja saavad seal süsteemi sisse logimata otsida kataloogis sisalduvaid teavikuid Registreeritud kasutajad – inimesed, kes on registreerunud raamatukogu kasutajateks, saavad süsteemi sisse logides kasutada muid raamatukogu teenuseid (näiteks vaadata laenutusi, pikendada laenutähtaegu, ennast järjekorda lisada, lisada kommentaare ja hinnata e-kataloogis asuvaid teavikuid) Raamatukogutöötajad – tegelevad teavikutega, väljastavad ja võtavad vastu neid ning kannavad vastavasse andmebaasi, raamatukogudes
20. Miks peetakse arvestust rahvaraamatukogus? Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu, koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse töötulemusi. 21. Nimeta neli kogude arvestuse tüüpi. Summaarne arvestus Rahaline arvestus Üksikarvestus Registreeriv arvestus 22. Mida tehakse inventuuri käigus? Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogu arvel olevaid teavikuid kohalolevate ja laenutatud teavikutega. 23. Kui sagedasti või millal rahvaraamatukogudes inventuuri peaks tegema? tavaliselt iga 10 aasta järel või vajadusel – vastutava töötaja vahetus, avarii vms. 24. Mis on kogude hindamise eesmärk? kindlaks teha, kas kogu vastab püstitatud ülesannetele ja kas see on loodud kõige efektiivsemate kulutustega 25. Missugused on kogude hindamise 3 erinevat lähenemisviisi?
virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke (Library of Congress) http://catalog.loc.gov/ ja Rootsi raamatukogude http://libris.kb.se/ teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Sisetn antud lehtede otsingukastidesse märksõna Saljapin. Kataloogist LIBRIS tuleb 57 vastet kasutades märksõna kasti, autori omaga tuleb 23 vastet, AÜ Kongressiraamatukogust ei tule ühtegi. Kasutades erinevaid nimekujundeid nagu
kuid vaadates raamatukogude arvu riigis, tundub nagu oleks Eesti tohutult suur. Meie riigis on väga palju erinevaid raamatukogusid, seal hulgas ka näiteks Eesti Pimedate Raamatukogu Eestis on väga palju e-teenuseid, seal hulgas on need seotud ka e-raamatukogudega. Ajalehtede, ajakirjade raamatute ja paljude teiste teavikute Digiteerimine ei ole enam meie riigis uus, kuid seda täiendatakse igapäevaselt ja avastatakse uusi võimalusi digiteerimiseks. Samuti on meil väga palju e-teavikuid ja andmebaase, mida antud referaadis käsitletakse. 3 3 Raamatukoguvõrk Eestis on raamatukoguvõrk, mis tegutseb koordineeritult raamatukogu standardite ja juhiste alusel. Raamatukogunduse valdkond on pikaajaliste traditsioonidega süsteem, mille teenuseid saad kasutada iga Eesti elanik (Talihärm, 2013). Eesti raamatukoguvõrku kuulub 2013. aasta raamatukogude statistika andmetel 977 raamatukogu: 556 rahvaraamatukogu,
muudatuste kohta raamatukogu elektroonilises andmebaasis või inventari- ja hulgiarvestusraamatus. Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu, koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse töötulemusi. 20. Mida tehakse inventuuri käigus? Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogu inventariraamatutes ja andmebaasides arvel olevaid teavikuid kohalolevate ja laenutatud teavikutega. 21. Kui sagedasti või millal rahvaraamatukogudes inventuuri peaks tegema? Teavikute olemasolu kontrollimiseks tehakse raamatukogudes inventuur (tavaliselt iga 10 aasta järel või vajadusel vastutava töötaja vahetus, avarii vms). Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon. Komisjoni kuuluvad tavaliselt raamatukogu omaniku esindaja, kogude eest vastutav isik, raamatukogu nõukogu esindaja jne. 22. Mis on kogude hindamise eesmärk?
virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? catalog.loc.gov ja libris.kb.se Guided search, search ,,chaliapin" , as ,,subject:all" ja extended search, subject: ,,chaliapin"/"saljapin" Esimeses 90, teises 2/50 2. Avage Euroopa virtuaalraamatukogu Europeana: http://www.europeana.eu ja leidke
systems and services in high performing companies. London : Bowker-Saur. ELNET Konsortsiumi elektronkataloog ESTER– https://www.ester.ee/search~S7*est Käesoleval ajal toimib e-kataloogi ESTER versioon, milles Tartu ja Tallinna raamatukogude kataloogid ühendati üheks koondkataloogiks. Avage avaleht ja vastake kataloogi alusel järgmistele küsimustele (kasutage ka kataloogi ESTER kasutamise juhendit Abi): 1. Mis on ESTER? Milliste raamatukogude kogudes leiduvaid teavikuid (raamatuid, ajakirju, üliõpilastöid, helisalvestisi jm) otsida saab? Ester on e-kataloog. Estris leidub 16 Eesti suurima raamatukogu teavikuid. 2. Milliste raamatukogude kogudest pakub ESTER otsingut vaikimisi (avamisel)? Kuidas saab materjale otsida mõnest konkreetsest raamatukogust või raamatukogudest? Vaikimisi pakub Ester Eesti Rahvusraamatukogu. Konkreetsemat raamatukogu saab valida rippmenüüst, mis asub vaikimi Eesti Rahvusraamatukogu all.
· Kindlaksmääratud sammud, mida kasutatakse infootsingu strateergia rakendamiseks. 20. Nimetage tuntumaid otsingutehnikaid? · Boole'i otsing · Fraasiotsing · Lähedaste sõnade otsing · Otsing päringumootorite abil · Metamärgiga otsing · Pesastamine 21. Mis on Boole`i otsing? · Operaator AND, NOT, OR 2 o AND kahe sõna vahel. Soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad mõlemat sõna o NOT sõna ees tähendab, et see sõna ei tohiks esineda dokumendis, mis otsingu tulemusena väljastatakse o OR kahe sõna vahel, soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba-kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna. Mõttekas kasutada sünonüümide, erinevate nimekujude, pseudonüümide korral. 22. Mis on metamärgiga otsing? · Otsing metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärgiga)
Infopäring võib olla väljendatud kirjeldava lausena, küsimusena või märksõnade loeteluna. Otsisõnadeks ei pruugi olla ainult üksikud sõnad, vaid ka nende kombinatsioonid. Märksõnade leidmiseks tuleb kasutada teatmeteoseid, märksõnastikke, tesaurusi. Boole'i otsing fraasiotsing lähedaste sõnade otsing otsing päringuoperaatorite abil metamärgiga otsing pesastamine operaator AND kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad mõlemat sõna (otsingumootorid lisavad automaatselt) operaator NOT sõna ees tähendab, et see sõna ei tohiks esineda dokumendis, mis otsingu tulemusena väljastatakse operaator OR kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna Fraasiotsing on kindla väljendi otsinguks. Enamus veebiotsivahendeid nõuab fraasiotsingul jutumärkide kasutamist.
virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Library of Congress: Esmalt otsisin lihtotsinguga Fjodor Saljapini järgi, aga vasteid ei tulnud. Seejärel proovisin ,,Shaljapin" ning endiselt mitte midagi. Lõpuks katsetasin ,,Schaljapin" ning tuli 2 vastet. Avasin lingi ,,2 result(s)", et saada rohkem informatsiooni
8. Mis on teavik? Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 9. Mille järgi teavikud jagunevad? Teavikud võib jaotada: 1. publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) , elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) 2. publitseerimata (käsikirjalised materjalid) Teavikuid saab jaotada ka selle alusel, mis eesmärgil nad on loodud: ametlikud teavikud (seadused, määrused, korraldused jms); teaduslikud teavikud (teaduskirjandus - artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms); aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele); õppekirjandus; teatmeteosed; tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud jms.); reklaamteavikud 10.Mis on infovajadus?
· Kogude arenduskavaga määratakse kogude komplekteerimise põhimõtted, kogude korraldus ja säilitamine. · Selle eesmärk: selgelt väljendada raamatukogu tegevussuunad, hõlbustada koordineerimist ja koostööd nii raamatukogu sees kui piirkonnas Arenduskava struktuuri näide · Sissejuhatus kes ja miks koostas, kasutajaskond · Missioon - eesmärgid, ülesanded · Teavikute valiku põhimõtted ja kriteeriumid (s.t. kes, kuidas valib missuguseid teavikuid/ressursse mille alusel, kes ja kuidas vastutab selle eest, jne) · Erikogud · Erilaadid kõik teised laadid peale raamatute · Koordineeritud komplekteerimine ja ühisressursid · Probleemsed küsimused (teavikute dubleerimine, hangitavate eksemplaride arv, teavikute asendamise kord jne) · Kingitused ja annetused · Kogude korraldus ja haldamine millised kogud, kuidas ja millal läbi vaadatakse, puhastatakse jne
Essee Arhiveerimise maailmas on väga oluline, et kõik objektid (pildid, helimaterjal, raamatud jne) oleksid võimalikult hästi säilitatud, et neid saaks kasutada võimalikult kaua. Paraku paljud, eriti vanemad materjalid, on tehtud materjalidest, mille hävitusprotsent on väga kõrge. Mis põhjustab näiteks teavikute hävinemist ning millest need tulenevad? Tänapäeval hoitakse teavikuid ja muid objekte hoidlates, mis on pimedad, külmad ja vastava keskkonnatingimusega kindlustatud. Paraku paljud teavikud hävinevad loomulikul teel. Loomulikku hävinemist põhjustavad materjali kemikaalid, niiskus ja hapnik. Pole vahet kui heas keskkonnas sa materjali säilitad, minimaalne hävinemise protsent on siiski olemas. Üks hullematest hävinemisviisides teavikutele on hallitus. Paraku seda ei tule palju ette kui toimub hoidlate ja arhiivide pidev keskkonnatingimuste kontroll
Vastus: Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, mille ÜLESANDEKS on trükiste jm infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine. Peamine eesmärk – Raamatukoguteenuse peamine eesmärk on teavikud ja informatsioon lugejale kättesaadavaks teha. 2. Traditsiooniline/klassikaline raamatukogu: omadused ja funktsioonid Vastus: Omadused- Teavikud paiknevad füüsilises keskkonnas; Teavikute korduvkasutus on tagatud säilitus- ja kaitsemeetmetega; Teavikuid komplekteeritakse valikuliselt; Teavikute andmed on normitud; Teavikute otsinguks on loodud spetsiaalne vahendusinformatsioon; Teavikute sisu ei muutu; Teavikuid vahendavad proffesionaalsed raamatukogutöötajad; Raamatukogu tegevus on suunatud kindlale sihtgrupile. 3. Ranganathani raamatukoguteaduse viis seadust Vastus: 1.Raamatud on kasutamiseks 2. Igale lugejale oma raamatu 3. Igale raamatule oma lugeja 4. Hoia lugeja aega 5. Raamatukogu on kasvav organisatsioon 4
Pimedate raamatukogu 16.09.2013 toimus meil külatus pimedate raamatukokku. Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Raamatukogu valmistab, kogub, säilitab ja laenutab heli- ja punktkirjas teavikuid, puuteraamatuid jm materjale, mis on nägemispuudega ja teistele tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestele kättesaadavas vormis. Raamatukogul on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda. Raamatukogu külastus oli väga hariv ning huvitav, sest nägime mitmeid huvitavaid ruume, masinaid ning saime ise kõike katsuda. Meile näidati ühte ruumi, mis tundus päris hubane ning hiljem selgus, et just selles ruumis salvestatakse heliraamatuid. Vaatasime ka filmi
2.2.2.1 Kliendi pädevusala vastutused · Laenamine (et sobivat teavikut laenata) · Kontaktandmete andmine(et teaviku tellimust saaks registreerida kliendi nimele) · Tellimuse esitamine(et teavikut tellida) 2.2.2.2 Kliendi pädevusala vajadused · Teenuse tagamine(et laenutamise protsess toimuks ilma tõrgeteta) · Laenutamine(et tellida raamatukogust sobiv teavik) · Konto loomine(et registreerida laenutatud teavikuid kliendi nimele) · Tellimine teisest raamatukogust(et teaviku laenutamist oleks võimalik valida raamatukogude vahel) 2.2.2.3 Kliendi pädevusala sisesed protsessid · Sisse logimine · Tellimuse esitamine · Laenamine 2.2.2.4 Kliendi pädevusala objektid · Kontaktandmed · PIN ja kasutajanimi · Teaviku andmed · Tellimus · Viivis · Laenutus · Teavik · Laenutaja
all numbrite reale klõpsates saab näha järgmisi lehekülgi. Kasutajatunnust ja parooli omavad või ID-kaarti kasutavad lugejad saavad elektronkataloogi sisse logides vaadata oma andmeid, laenutusi, võlgnevusi ja reserveeringuid. Samuti on võimalik ise tavikuid reserveerida ja pikendada. Reserveerimiseks tuleb otsinguga soovtud teavik välja otsida ja seejärel klõpsata nupul reserveeri. Esimesed kolm korda on interneti kaudu võimalik pikendada neid lugeja käes olevaid teavikuid, millel ei ole järjekorda ning mille laenutustähtaeg ei ole ületatud. Kasutajatunnus ja esmane parool väljastatakse raamatukogust. ID-kaardiga sisselogimisel kasutajatunnust ja parooli vaja ei ole. Leheküljel tagasi liikumiseks kasutatakse nuppu tagasi, mitte aga brauseri back-nuppu. Laenutuste edetabel jaanuaris 2011 Raamatud Jrk Laenutusi Autor Pealkiri Aasta
Mida kataloog teha võimaldab? E – KATALOOG ESTER on 15 Eesti suurema raamatukogu ühiskataloog. Kataloogis on andmed ülikoolide kolledžite ja erialaraamatukogudes leiduvate teavikute kohta. E – kataloog ESTER sisaldab kirjeid raamatute,perioodikaväljaannete,nootide, helisalvestiste, e – ressursside jms kohta. Eesti ajakirjanduses ja kogumikes avaldatud artikleid otsi Eesti artiklite andmebaasist ISE. E – kataloog ESTER võimaldab: Otsida kataloogis sisalduvaid teavikuid paljude tunnuste alusel:autor, pealkiri, märksõna kohaviit, udk liik, isbn jne. Leida raamatute ja muude väljaannete bibliograafilised ning leidumusandmed Leida eksemplaride täpne asukoht raamatukogus Näha, kas väljaanne on kohal või välja laenutatud Tellida väljaandeid kohalkasutuseks või kojulaenutuseks Tutvuda peatselt ilmuvate väljaannetega (vt ilmuma) jt. Formuleering – interneti menüüribale sisestasin http://www.ester
· Ohuplaneering ja julgeolek · Personali ja kasutajate koolitus · Konserveerimine · Informatsiooni uuendamine · Institutsioonidevaheline koostöö Säilitamise korraldus nõuab rmtk osakondadevahelist koostööd. Säilituskava eesmärk ja struktuur · Säilituskava eesmärk on kogude seisundi parandamine Struktuur: · Taustainfo (asutuse funktsioonid, tegevuse eesmärgid, tingimused, maj. olukord) · Keskkonnatingimuste analüüs (hoonete seisukord, teavikuid mõjutavad keskkonnatingimused) · Kogude seisundi uuring (teave säilitatavate kogude kohta) · Julgeolekusituatsioon asutuses (hoidlate, saalide turvalisus) · Ohuplaneeringu analüüs (kava võimalike õnnetuste ja katastroofide puhuks) · Kasutatavate säilitusressursside analüüs (info uuendamismeetodite kohta; olemasolevad materjalid ja tehn.võimalused) Info uuendamine · Informatsiooni uuendamine andmekandja sisulise info ülekandmine
ELNET konsortsiumi) põhitegevusalad. Ühise raamatukogusüsteemi Sierra/Millennium ning sellel põhinevate e-kataloogi ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE arendamine ja haldamine, Eesti märksõnastiku arendamine ja haldamine, Liikmesraamatukogude nimel elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete korraldamine, Erinevate ühisprojektide algatamine ja koordineerimine. 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitatakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? EKM- i arhiivid koguvad, säilitavad ja teevad avalikult kättesaadavaks rahvuslikku kultuuripärandit. Eestikeelsed trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eesti ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid; Soome- ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale. 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid?
Sellised seigad kus raamatukoguhoidja ütleb, et raamatut pole aga hiljem ta leiab selle ei tekita usaldust ja kliendi suhe võib tänu sellele halveneda. Hetkel puudub kliendihaldus programm ja terviklik ülevaade olemasolevatest teavikutest. Soovime muuta raamatukogu kaasaegseks, kus lugejad saavad laenutada raamatuid lihtsamalt ja kiiremalt. Oluline on olla usaldusväärne ja vastutustundlik raamatukogu, mis väärtustab oma lugejaid ning suudab pakkuda neile vajalikke teavikuid. 2.1. Mõõdetavad tulemused Laenutusprotsess kiireneb Täiustub võimalusi rohkem On ülevaatlikum infot rohkem Lugeja saab elektrooniliselt vaadata X teavikute olemasolu Kärstna Põhikool on väike kool ja aastas ei saa nad väga palju kulutada infotehnoloogilisteks arendusteks. Maksimaalselt saab kool kulutada aastas kuni 10000 krooni. See summa peaks esimesel aastal sisaldama ühekordset liitumistasu ja edaspidist hooldustasu.
Tulemuseks sain 2 kirjet. Mõlemad kirjed olid EBS Juhtimiskoolituse Keskuse uusi koolitusi ja arenguprogramme tutvustavad reklaamid, mais ilmunud ,, Targa juhi võtmeks on pidev enese täiendamine" ja septembris ilmunud ,,Tark juht õpib parimatelt ekspertidelt: EBS Juhtimiskoolituse Keskuse arenguprogrammid juhtidele tipptasemel koolitajatelt ja praktikutelt" sooritage otsing pealkirja järgi ,,Personalijuhtimine" ning leidke käsikirjalisi teavikuid, kirjeldage otsingut ja analüüsige tulemust; Otsinguks tegin Teavikukataloogis Põhjaliku otsingu. Sisestasin pealkiri väljale otsingusõna ,,personalijuhtimine" ja laadiks valisin käsikiri. Tulemuseks sain 4 kirjet. Kõik neli kirjet olid bakalaurusetööd, kaks eesti keelset ja üks vene keelne ning üks inglise keelne. sooritage otsing märksõnaga ,,information management", leidke, ingliskeelseid artikleid,
ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE haldamine ja arendamine Eesti märksõnastiku (EMS) haldamine ja arendamine Koostöös raamatukogudega infosüsteemide arendamine, juurutamine, standardite ja juhendmaterjalide väljatöötamine Elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete koordineerimine Liikmesraamatukogude nimel läbirääkimiste pidamine e-teenuste arendamiseks 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitatakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? Eestikeelseid trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast Eestit ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid Soome-ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? Eesti Pimedate Raamatukogu - Tallinnas 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis. Viljandi Muuseumi raamatukogu
30. Nimeta Eesti Raamatukoguvõrgu konsortsiumi (e. ELNET konsortsium) põhitegevusalad Integreeritud raamatukogusüsteemi Sierra/Millennium ning sellel põhinevate e- kataloogi ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE arendamine ja haldamine; Eesti märksõnastiku arendamine ja haldamine; Liikmesraamatukogude nimel elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete korraldamine; Erinevate ühisprojektide algatamine ja koordineerimine. 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? Kõiki eestikeelseid trükiseid (olenemata nende ilmumiskohast); Baltimaid ja/või siin elanud ning elavaid isikuid käsitlevaid trükiseid, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid; Fennougristika(soome-ugri keele ja kultuuri) alaseid teatmematerjale. 32
kättesaadavust. Nende eesmärgiks on toetada tavalist ja professionaalset kasvu, läbi erinevate võimaluste, et arendada enda teadmust ja oskusi, arendada ja kasutada internetivõrkusid, edendada karjääri arengut ja võimaldada juhirolle ühingus ja infoühingutes. Nad on keskendunud informatsiooni tähtsusele kui eluks vajalikule allikale tänapäevases kõrgtehnoloogia ajastul. Eesmärkide täitmiseks on ühing välja andnud erinevaid teavikuid ja on koosolekuid korraldanud, et lubada inimestel pidada diskussioone ja rääkida kaasa probleemide lahendamisel. Ühingus võivad kaasa lüüa üksnes eriala professionaalid, aga ka eriala õpilased, koostöö firmad, arendavad firmad, tütar firmad. Liikmemaksud on erinevalt tüüpidest erinevad, õpilasele on kõige odavam, $40, tütar firmadele aga kõige kallim, $800. Euroopa kontekst selles oleks, et ta juhib infoteaduse huvilisi ja akadeemikuid Euroopas ja on
kättesaadavust. Nende eesmärgiks on toetada tavalist ja professionaalset kasvu, läbi erinevate võimaluste, et arendada enda teadmust ja oskusi, arendada ja kasutada internetivõrkusid, edendada karjääri arengut ja võimaldada juhirolle ühingus ja infoühingutes. Nad on keskendunud informatsiooni tähtsusele kui eluks vajalikule allikale tänapäevases kõrgtehnoloogia ajastul. Eesmärkide täitmiseks on ühing välja andnud erinevaid teavikuid ja on koosolekuid korraldanud, et lubada inimestel pidada diskussioone ja rääkida kaasa probleemide lahendamisel. Ühingus võivad kaasa lüüa üksnes eriala professionaalid, aga ka eriala õpilased, koostöö firmad, arendavad firmad, tütar firmad. Liikmemaksud on erinevalt tüüpidest erinevad, õpilasele on kõige odavam, $40, tütar firmadele aga kõige kallim, $800. Euroopa kontekst selles oleks, et ta juhib infoteaduse huvilisi ja akadeemikuid Euroopas ja on
Lisaks tulemusele pange kirja, millist otsinguviisi kasutasite ja millise päringu sõnastasite. 1. Leidke .edu domeeniga veebilehtedelt materjale, mis räägivad tsensuurist Nõukogude Liidus. Kui palju ja mida leiate? Kasutasin - Google Advanced Search-i this exact word or phrase: tsensuur nõukogude liidus language:estonia site or domain: .edu leidsin 10 aga kaks neist oli mingil määral väga kahtlase sisuga saidid. Igatahes leidsin resümeid, artikleid ja teavikuid mis räägivad Nõukogude Liidust ja tsensuurist(ajalool põhinevad) 2. Leidke korteriühistu Rannaääre aastaaruandeid, mis on eestikeelsed ja PDF formaadis. Kui palju ja mida leiate? Leidsin 5 2010.majandusaasta aruanne.pdf - Korteriühistu Rannaääre www.rannaaare.ee/.../2010_majandusaasta_aruanne.p...Translate this page MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2010 aruandeaasta lõpp: 31.12.2010 ärinimi või sihtasutuse nimi: Rannaääre Korteriühistu.
4) vastuvõetud teavikute kogumaksumus; 5) akti koostaja allkiri. Teavikute vastuvõtuakti juurde kuuluvas nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) teaviku autor ja pealkiri (köite number); 2) hind; 3) saabunud eksemplaride arv; 4) eksemplaride maksumus. Maakonnaraamatukogult või valla või linna keskraamatukogult teisele raamatukogule või osakonnale üleantava saadetise kohta koostatakse saateleht, millele märgitakse järgmised andmed: 1) teavikuid saava raamatukogu nimi; 2) hankeviis (ost, annetus vm); 3) saadetavate eksemplaride arv kokku; 4) saadetavate nimetuste arv kokku; 5) saadetavate teavikueksemplaride arv laadide kaupa; 6) saadetavate raamatueksemplaride arv liikide kaupa; 7) saadetavate raamatueksemplaride arv keelte järgi; 8) saadetavate teavikute kogumaksumus; 9) saatelehe koostamise kuupäev; 10) teavikute üleandja ja vastuvõtja allkirjad. Saatelehe juurde kuuluvas teavikute nimekirjas tuuakse järgmised andmed:
e-raamatud lised patendi- olevad Muud dmebaasid andmebaasid andmebaasid kirjeldused auvised Raamatukogu veebisait (library website) · ainuomane domeen Internetis, mis koosneb raamatukogu poolt avaldatud veebilehtedest, et pakkuda juurdepääsu raamatukogu teenustele ja ressurssidele · (Ei hõlma teavikuid, mis vastavad elektrooniliste teavikute kogu määratlusele, ega tasuta juurdepääsuga Interneti-allikaid, mis on lingitud raamatukogu veebisaidilt.) Elektrooniliste teavikute kogu, e-teavikute kogu (electronic collection) · - kõik raamatukogu kogus olevad elektroonilised teavikud · Elektrooniliste teavikute kogu hõlmab andmebaase, elektroonilisi jadaväljaandeid, digitaalteavikuid ja tarkvaraüksusi. Eraldi arvestust tuleb pidada vaba juurdepääsuga
Selle tõttu rakendatakse mitmeid abinõusid. Kui on esemeid, mis on õrnad ja nende säilimine on raskendatud, on võetud vastu erinevaid meetmeid kuidas nende kestvust pikendada. Raamatute puhul on kasutama hakatud näiteks digiteerimist. Samuti paljusid heli-, filmi- ja fotomaterjale on hakatud digitaalselt kättesaadavaks tegema, et vähendada eksponeerimise vajadust ning nende originaalobjektide kahjustamist vältida. Fotosid digiteeritakse täpselt samamoodi nagu teavikuid. Heli-ja videosalvestisi laaditakse internetti keskkonda üles. Sõltuvalt autoriõiguste seadustele need kas tehakse tasuliselt laenutatavaks või kättesaadavaks kindla ajani. Laenutamisi on kahte tüüpi. Kas laenutatakse mõneks näituseks või eraisikule koju. Näituseks laenaja teeb laenutaotluse, kus põhjendab ära laenamise vajaduse. Seejärel laenutaja tutvub sellega ja nõustamise järel laenaja saadab laenutustaotluse, kus on erinevad nõuded ja lõpuks pooled
või kustutab kasutajaid, organiseerib serveri töötamise tagamise, õpikeskkonna versioonide uuendamise jne. [3 lk 8] Õppur on isik, kes kasutab e-õpet. Siin analüüsis piirdume õppuriga, kes õpib e-õppe kursusel. Õppur võib olla päevase õppe või kaugõppe tudeng, avatud ülikoolis õppija või täienduskoolitusel osaleja. [3 lk 8] E-teavikute spetsialist (raamatukogu referent) on isik, kes aitab õppejõududel ja õppuritel vajadusel osta e-teavikuid, korraldab e-teavikute kasutamise ja leidmise kursuseid. Korraldab e-teavikute kirjeldamise, korrastamise, säilitamise. E-kursus on ka üks e-teavikute liik. [3 lk 8] Rollide omavahelist suhtlemist ja info liikumist illustreerib joonis 1. 10 *ÕIS õppeinfosüsteem Joonis 1. E-õppe kontekst [3 lk 9] 1.3. E-õppe protsess Käesolevas peatükis on toodud e-õppe protsessi üldine kirjeldus
ja mille põhifunktsioon on teenindada vastava kooli õpetajaid ja õpilasi. Nt. algkooli rmtk, põhikooli rmtk, gümnaasiumi rmtk, õhtukooli rmtk, kutseõppeasutuse rmtk, huvikooli rmtk. TEATUD SIHTRÜHMA TEENINDAV RAAMATUKOGU ARHIIVraamatukogu on institutsioon või selle osa, mille eesmärk on tagada Eesti teaviku kui kultuuripärandi säilitamine (Tartus). UNIVERSAALraamatukogu on kindla spetsialiseerumiseta teadusraamatukogu, mis hangib, säilitab ja laenutab teavikuid kõigist (teadus)valdkondadest. Universaalne teadusrmtk Eestis on nt. Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Tervikliku raamatukoguvõrgu moodustavad riigis reeglina rahvusraamatukogu, teadusraamatukogud, rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eri(ala)raamatukogud. 2. Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis. Raamatukogu- ja infoteenindus on Eesti Vabariigis selliselt korraldatud, et see moodustab
Uue tehnoloogia abil tõhustavad sidusraamatukogud oma põhitegevust teadmiste levitamist. Raamatukogu peab suutma informatsiooni hoolikalt koguda ja korrastada, et seda täies ulatuses kasutada, erinevate veebivahendite abil levitada ja saada eelistatud ainesepakkujaks. Traditsiooniliste paberil infokandjate kõrvale lisandub mitmeid muud tüüpi allikaid, mida praegu veel loetakse ebatraditsioonilisteks, näiteks audiovisuaal-, multimeedium-, digitaal- jm teavikuid. Seeläbi muutuvad sidusraamatukogud n-ö "elektrooniliseks ukseks" infomaailma, kus pakutakse pidevalt ajakohastatud igat laadi materjali ja informatsiooni. Seetõttu on moodustatud virtuaalsed infoletid, mis laiendavad laenutusteenuseid ning mille kaudu varustatakse kasutajaid dokumendikoopiatega, pakutakse teoste elektroonilisi täistekste ja toetatakse elukestvat õpet. Veeb on eriti tähtis vahend koolituses, andes seega oma panuse kõige laiemas mõttes kultuuri arengusse.
annaabi.ee 
