Eesti kultuurilugu 19 sajand Teemad Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde. Talurahvaseadused. Traditsioonilise külaühiskonna lagunemise algus. Urbaniseerumise algus. Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu Ülikooli taasavamine; haridusreform, koolivõrgu väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd. Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin
Eksporditi põllumajandussaadusi, imporditi tööstus- seadmeid ja tooraineid HARIDUSELU Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Kuueklassiline koolikohustus Mindi üle emakeelsele õppele Loodi uusi kõrgkoole - Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. TEADUS Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Praegune Teaduste Akadeemia maja Toompeal KIRJANDUS Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi. Luules kerkis rühmitus "Arbujad", mis koosnes
õpilastele mitmeid soodustusi.1934-40 oli kutsekoolide õpilaste arv juba 13 000. Kõrgharidus seoses konkusseksamite sisseandmisega langes kõvasti üliõpilaste arv. Loodi uusi kõrgkoole nagu Tallinnna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. Teadus Teadustöö olukord oli omariikluse algusaastatel suhteliselt kurb kuid hiljem hakkas olukord paranema Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks mitmeid samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Maailmamaine omandasid mitmed Eesti teadlased. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Kirjandus Proosalooming jäi esikohale. Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi
loodi uusi kutsekoole. 1930. aastatel pöörati rohkem tähelepanu kooliolude parandamisele. Kõrgharidusele Eestis pandi alus 1919.a kui TÜ's toimus avaaktus ning ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Esialgu võeti ülikooli vastu ilma eksamiteta, kuid hiljem hakati teostama üliõpilaskanditaatide valikut ning seejärel üliõpilaste arv langes. Lisaks oli veel TTÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool, Riigi Kõrgem Kunstikool. Teadus TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks, uuele elule äratati teadusseltsid (Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt) ja loodi hulk samasihilisi asutusi (Akadaamiline Emakeele Selts jm). 1938. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille tegevusaeg jäi üsna lühikeseks. Osad Eesti teadlased omandasid maailmanime, näiteks E. Öpik ja Paul Kogerman. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele, suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Tegeleti palju eesti keele korrastamisega ja uurimisega.
- laenude piiramine - põllumajanduse eelisarendamine - 1928 eesti kroon - 1920. aastate lõpus suurenev eksport - 1931-1933 majanduslangus - krooni devalveerimine (raha väärtuse langetamine) - 1934 majandustõus, riigi kontroll - tööstuse arendamine KULTUUR, HARIDUS JA OLME - Eesti rahvuskultuuri kujunemine - Professionaalse kultuurieliidi kujunemine - Tugev seltsiliikumine - professionaalsed kultuuriseltsid: Siuru, Arbujad, Eesti lauljate liit - teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts - kutseühingud: Eesti Kirjanike Liit, Näitlejate liit - huviseltsid maal, isetegevus - Sidemed Euroopa riikidega - 1925 Kultuurkapital - Kultuuriautonoomia - luba asutada muu keelseid algkoole - Vaikiva ajastu surve - propaganda - Riiklikud kampaaniad - 1934 nimede eestistamine - kodukaunistuskampaania HARIDUS - 01.12.1919 TÜ eestikeelne avaaktus - Ühtluskooli põhimõte (ühtne riiklik õppekava
1938. a. avati konservatooriumi juures Riiklik Lavakunstikool. · Kõrgkooliga oli võrdsustatud Kõrgem Sõjakool juhtivate staabiohvitseride ettevalmistamiseks. · Tartu Ülikooli seis pärast vene ja saksa õpetlaste lahkumist hakkas tasapidi paranema, selle all töötasid Botaanikaaed, Zooloogia Muuseum, Tähetorn, arstiteaduskonna kliinikud, põllumajandusteaduskonna kaitseinstituudid. Uuele elule äratati teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Loodi Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. · 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanne oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. · Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa,
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine
a reform: tekkis kaks erinevat suunda: a) 4+5+3 haridustee b) 6+3+3 haridustee. Kõrgharidus: Tartu Ülikooli avamine 1.dets 1919: õppetöö eesti keeles, eestlastest üliõpilased, 8 teaduskonda, vastuvõtt keskhariduse baasil, hiljem eksamid. Teised ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Riigi Kõrgem Muusikakool, Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Konservatoorium, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool. Teadus: TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks: teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts jt. 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Tähelepanu rahvusteadustele, Olulisemad teadlased: E.Öpik, L.Puusepp, T.Lippmaa jt. Valmis 8-köiteline Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Tekkis kirjanduslik rühmitus 1917. aasta ,,Noor-Eesti" järglasena ,,Siuru" (G.Suits, M.Under, H.Visnapuu, A.Adson). Kirjandusvoo: uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal novellid
koosneb väikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende aatomite erinevused suurustes ja kujus määravadki ühe või teise aine struktuuri ja käitumise. Sellel väitel rajanebki mehhanistlik filosoofia, mille kohaselt igasugune mateeria ja liikumine allub konkreetse aine moodustavate aatomite struktuurist tulenevatele seaduspärasustele. Teadusrevolutsiooni mõiste tugineb muuhulgas ka muudatustele teadustegevuse korraldamisel. Moodustati teadusseltsid Londonis ja Pariisis. Teadusseltsid toetasid oma liikmete individuaalset uurimistööd, korraldasid koostööprojekte ja ekspeditsioone mere taha, toimisid kanalina, mille kausu teadus seati riigi teenistusse, ja aitasid levitada ning populariseerida teadusalaseid teadmisi. Viimase eesmärgi täitmisele aitasid kaasa ka niisugused ajakirjad nagu "Philosophical Transactions", mis hakkas ilmuma 1665. aastal, ja teadust populariseerivad raamatud, millest said bestsellerid.
Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgemat kunstialast ettevalmistust sai Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ,,Pallas" ning Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Veel tegutsesid Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Konservatoorium, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool. Teadus Tartu Ülikool kujunes oluliseks teaduskeskuseks, kus töötas teaduslikke allasutusi, nagu Botaanikaaed, Zooloogia Muuseum, Tähetorn, arstiteaduskonna kliinikud. Äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks loodi veel samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanneteks oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. Teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele
üliõpilaskandidaatide valikut, mis osalt oli põhjustatud asjaolust, et vähem kui pool sisseastunutest jõudis lõpudiplomini. 12 Omariikluse algusaastail oli teadustöö seis Eesti üsna halb. Enamiks vene ja saksa rahvusest õpetlastest oli lahkunud ning nende juhtimisel töötanud teadusseltside tegevus hääbumas. Siiski hakkas olukord tasapisi paranema. Uuele elule äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid, näiteks Loodusuurijate Selts. Põhiline tähelepanu pöörati neil aastail rahvusteadustele. Suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia". 1920. aastate esimesel poolel domineeris poeesia proosa üle ning eelistuimaks kirjandusvormiks jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid
Aadli hulgas oli au sees lugemisharjumus ja lai silmaring. Enamasti võtsid baltisaksa ajalehed informatsiooni Saksa lehtedest (sageli kopeeriti üks-ühele), mistõttu ülekaalus olid välisuudised. Intelligentsi jaoks olid kodumaised ajakirjad auasi (Saksamaal on, meil mitte, kurat küll!) 19. sajandil algasid trükisõnas vaidlused eesti oma kirjakultuuri võimalikkuse üle (või on saksastumine paratamatu?). Tekkisid teadusseltsid, mis soodustas ajakirjade loomist. Mõningal määral pidurdas hoogu Nikolai I aegne tsensuur. Esimene moodne ajakirjanik siinmail oli G. Merkel, kes tegutses mitmes ajakirjas ja püüdis teadlikult kujundada avalikku arvamust. Politiseeris pressi, noh. Ajakirjadel (nt Rosenplänteri Beiträge...) oli ka eesti soost kaastöölisi (kooliõpetajad nt). 1836. aastal ilmunud Das Inland toetus suuresti korrespondentidele ning käsitles palju kultuurilugu.
1. Detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Tartus tegutsesid lisaks endisaeaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika- ja loomaarstiteaduskond. Teadus. Omariikluse algaastail oli teadustöö seis Eestis kaunis kurb. Enamik vene ja saksa rahvusest õpetlastest oli lahkunud, nende juhtimisel töötanud teadusseltside tegevus ähvardas hääbuda. Uuele elule äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts, Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel
professor, siis aga ütles midagi valesti, mis vene rahvuslastele ei meeldinud ja 1842 pidi ära Saksamaale minema, aga jätkas selagi Balti ajaloo uurimist. Tema järel tuli väga suur koolkond baltisaksa õigusajaloolasi. dotsent August Heinrich Hansen- oli TÜ-s privaatdotsent, uuris põhjalikult Läti Henriku kroonikat, mille teaduslikult toimetatud trükk ilmus aga juba peale ta surma, sest suri noorelt ja tööd jäid pooleli. Teadusseltsid 1815 Kuramaal esimene provintsiajaloo uurimisele pühendunud selts. 1817. aastal organiseerusid Saaremaa estofiilid (Kuressaare Eesti Selts), asutajaks J W L von Luce, kes pani kuskil pastori-karjääri keskel oma ameti maha ning otsustas Saksamaale arstiks õppima minna. Selts ise kujunes suhteliselt suureks. 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, kuhu kuulusid enamuses pastorid aga ka professorid
1925. loodi Kultuurkapital. Kultuurielu: professionaliseerumine, kutseühingute loomine, kultuurkontaktide laienemine. Haridus: ühtluskooli põhimõte, 6+5 klassi, omakeelne, kohustuslik algharidus, haritlaste üleproduktsioon. 1934. aastal haridusreform: 4 klassi kohustuslikku, 5 klassi keskkool, 3 klassi gümnaasiumit. Teine etapp 1937. aastal: valik hairduste vahel..Progümnasium ja reaalkool. Valida humanitaar- ja reaalharu vahel. Rõhku hakati panema ka kutseharidusele.. Teadus: teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia, maailmamainete saavutamine, Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Siuru, uusromantism, novellid, uusrelism asendab uusromantismi, proosa, siis psühholoogiline realism, ajalooline romaan, Arbujad(Talvik, Alver, Masing). Baaside ajastu. MRP Vjatseslav Molotov, Joachim von Ribbentrop. Eestis välisminister Karl Selter. 24. sept Molotov esitab Selterile vastastikuse abistamise pakti. Eesti delegatsioon Moskvasse Selter, August Rei, Ants Piip, Jüri Uluots
1938. aastast ka Riigi Kõrgemast Kunstikoolist, muusikud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist (1923. aastast Konservatoorium). Eestis võis omandada ka kõrgemat sõjalist haridust. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus, Rakveres, Tallinnas, Läänemaal ning Võrus, vähem Saaremaa Gümnaasiumi pedagoogikaklassis. ·Teadusseltsid- Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest õppejõudude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. Tähtsale kohale tõsteti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. ·Eesti Teaduste Akadeemia- oli 19381940 tegutsenud teadusliku uurimistöö keskasutus Eestis. Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne, seda juhtis
saj lõpus. Klubi Eininkheit esimene klubi. Massilisem lai oli juba 19. saj. tekkisid erinevaid huvialasid ühendavad seltsid. Heategevuslikud seltsid vaimuliku Erika Azlauskaite 5 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu suunitlusega. 19. saj keskpaigal algas baltisaksa meeslauluseltside tõus meeskooride levik. 1857 esimene Eesti laulupidu, 202 lauljat. Baltisaksa teadusseltsid. Eestimaa Kirjanduse selts. Omaalgatuslik organisatsioon muutus väga populaarseks. Kuulumine mingisugusesse klubisse või seltsi oli peaaegu et kohustuslik. Tartu Ülikooli juurde avati ja joonistuskool baltisaksa professionaalsete kunstnike välja arenemine. Carl Timoleon vom Neff (1804- 1877). Õppis Tartus, täiendas end Itaalias, sidemed Venemaal. Oskar Hoffmann lemmikteema oli kohalike talupoegade kujutamine.
Kapital jagunes 6'ks sihtkapitaliks: kirjandus, helikunst, kujutav kunst, näitekunst, kehakultuur, ajakirjandus. Juhtis Kultuurkapitali Nõukogu valitsuse ja Riigikogu esindajad + valitsuse poolt määratud kultuuritegelased. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine- Tänu kultuurkapitali fondile said andekad inimesed professionaalselt tegeleda kunstiga, muusikaga või spordiga. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia: Üldhariduskoolid: 1917-1918. aastal koolid elasid läbi mitmeid poliitilisi muudatusi: Enamlased soovisid koolide suuremat venestamist. Saksa okupatsiooni ajal toimus koolide saksastamine ja koolid läksid üle Saksa riigikoolide õppekavadele. Saksa ajal algkool jäi eestikeelseks, keskkool jäi saksakeelseks, TÜ'st sai saksa ülikool. Pärast Saksa okupatsiooni otsustati seade koolid rahvuslikule alusele- õppekeel emakeel,
1. detsembes 1919avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Puudu oli esialgu nii eestikeelsest õppekirjandusest kui ka õppejõududest. Tavateaduskondadele lisandusid veel põllumajandus ja loomaarstiteaduskond, hargnesid kehakasvatuse instituut, majandusteaduskond, erinevad rahvusteadused. Tehnilist kõrgharidust sai Tallinna tehnikaülikoolis, aga oli ka kõrgem kunstikool, kõrgem muusikakool ja konservatoorium, ka sõjakool. ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Teadustöö taaskäivitamine ei olnud lihtne. Ülikoolide ja instituutidega tegid tihedat koostööd teadusseltsid, osad äratatai uuele elule (nt Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate selts,), teised alles rajati (Akadeemiline Ajaloo selts, Akadeemiline Emakeele Selts jne).Avaldati olulisi uurimustöid TÜ väljaandes „Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis” aga ka mujal. Nt ÕES aastaraamatutes ja EKS ajakirjas jne. 1938
Tallinna Tehnikaülikool (mehaanika, ehitus, keemia, mäeteadus), Tartu Kõrgem Kunstikool „Pallas“ (kunstialane ettevalmistus), Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartu Kõrgem Muusikakool (eraõppeasutus), Tallinna Konservatoorium (+ Riiklik Lavakunstikool), Kõrgem Sõjakool (staabiohvitseride ettevalmistamine) TEADUS Omariikluse taastamise alguses oli teadus üsna viletsas seisus, kuid asja parandasid teadusseltsid nt: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts ja Eeesti Arstide selts jne. Nad korraldasid rahvusvahelisi konverestse ja andsid välja ajakirju. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia mille ülesanne oli teaduse edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. Maailmamaine omadasid eestlased: Ernst Öpik (astronoom), Paul Kogerman (põlevkivikeemik), Ludvig Puusepp (neorokirurg), Teodor Lippmaa (botaanik), Edgar Kant (majandusgeograaf)
annaabi.ee 
