Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.. Oxford, Cambridge, Salamanca... Eeskujuks sai Pariisi ülikool. Alustati kunstide teaduskonnast, hiljem sai valida ka usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270. Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus
aastal Salamanca ülikool. Meile lähim ja ka meie kultuurilugu mõjutanud on, Põhja-Euroopa vanim, Rootsis asuv Uppsala ülikool, mis asutatud aastal 1477. Edaspidi sai lääne- ja Kesk-Euroopas avatud ülikoolidele eeskujuks Pariisi ülikool, kus olid kõige selgemalt välja kujunenud need jooned, mida peame tänapäevalgi ülikoolidele ainuomasteks. Kuna Pariisi ülikoolis oli 4 teaduskonda, siis jäi see arv pikka aega määravaks ka mujal. Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast, kus õpetati seitset ,,vaba kunsti": Grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Pärast sellise laia üldhariduse omandamist võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Ülikoolis tohtisid õpetada ainult need, kellel teaduskraad. Õppejõudude valitud juhti nimetati dekaaniks. Valdav enamik vanemaid ülikoole sai oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Esimene, mille asutas riigivalitseja, oli Napoli ülikool, mis on asutatud aastal 1224.
pedellideks saada üksnes aadlik. Keskajal ei tehtud vahet kesk-ja kõrgema hariduse vahel, võisid ülikooli astuda õige noored poisid(alates 14.eluaastast), eeldusel, et nad valdavad piisavalt ladina keelt. Kuid üliõpilased ei tohtinud olla abielus kuna abielu peeti tõsiseks takistuseks hariduse ja teadusega tegelemisel, seda nii tudengite kui õppejõudude osas. Täielikult väljaarenenud ülikool koosnes neljast teaduskonnast. Kõige rohkem õppijaid kunstide teaduskonnas.Kunstide teaduskonnas õpiti seitset vaba kunsti . 2 Õppeaasta ülikoolides algas hilissügisel, 20.oktoobril ja kestis kahe pikema vaheajaga järgmise aasta 7.septembrini. Kogu õppetöö ja omavaheline suhtlemine toimus ladina keeles.Õpetati peamiselt kahes vormis- loengute ja dispuutide näol. Loeng oli vahend ,
Esmane valik oleks arvatavasti kõige pikema ajalooga kool Tartu Ülikool ja sealne õigusteaduskond. See on Tartus ka ainuke õigusteaduste õppimise võimalus. Tallinnas on võimalus õigust õppida ka Tallinna Tehnikaülikooli õppekeskuses International University Audentes, kuid nagu juba öeldud, kukub Tallinna-variant minu maailmast välja. Minu valikuks osutuks kindlasti Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. See on üks neljast Tartu Ülikooli vanimast teaduskonnast ning see üksus omab tugevaimat õigusteaduslikku potentsiaali Eestis. Nagu Tartu Ülikoolis tervikuna, nii on ka õigusteaduskonnas läbi viidud uus põhjalik õppekava reform, mis näeb ette nn mudeli 3+2 rakendamist. Selle kohaselt on kolm aastat ette nähtud bakalaureuseõppes ja kaks aastat magistriõppes. ,,Täisjuristi" diplomi saavad lõpetajad peale magistriõpingute läbimist. Tartu Ülikooliga teevad koostööd ning pakuvad igakülgset tuge Riigikohus, Justiitsministeerium,
● Akadeemilise hariduse edendamisel oli tähtsaim roll Liivimaa kindral-kuberneril Johann Skyttel. Juhtis upsala ülikooli ja oli kuningas Gustav Adolfi õpetaja. ○ 1630 asutas Tartus akadeemilise gümnaasiumi. ○ 1631 asutas gümnaasiumi juures trükikoja - algas raamatute trükkimine Eestis. ○ 1631 rajas Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi. ● Tartu ülikool asutati 15.10.1632 (algselt Academia Gustaviana). ○ Koosnes neljast teaduskonnast. ○ Oli mõeldud ka talupoegadele. ○ Õppetöö ladina keeles. ○ Õpe toimus kahes osas (üldharidus 6a, eriala 3a) Kirjandus 17. sajandil ● Piiblikonverentsid - arutati, kas oleks võimalik tõlkida eesti keelde. ● 1637 - esimene eesti keele grammatika (saksa keele reeglite põhjal). ● 1686 - Virginiuste “Uus testament”. Esimene täiesti eestikeelne testament. ● 1693 - Hornungi eesti keele grammatika
elanikke. Igast linnast või külast valitakse jälle juhuslikult (nimekirja järgi) küsitletav. On olemas ka reeglid, keda küsida ka siis, kui ettenähtud inimene ei ole kodus. Näide 1.2.2. Oletame, et Tartu Ülikooli 1. kursuse üliõpilaste hulgas on vaja läbi viia ankeetküsitlus, mis puudutab nende arvutiõpetust koolis. Valides nüüd juhuslikult teatud arvu esmakursuslasi, võib juhtuda, et 1) teaduskonnad on erineval tasemel esindatud (mõnest teaduskonnast on vastajaid palju ja teisest mõni üksik), 2) erinevatesse teaduskondadesse pürgijad on koolis tegelenud arvutiõpetusega erinevalt. Tedes aga üliõpilaste arvu teaduskonniti, võime täpselt planeerida valimi, mis tagab proportsionaalse esinduse. Kui me tahame näiteks küsitleda iga kümnendat üliõpilast, tuleb kindlaks teha esmakursuslaste arv igas teaduskonnas ja vastavalt sellele määrata ankeedile 1
12. saj Pariisi ülikool, mis kujunes üleeuroopaliseks teoloogiakeskuseks. 12.saj Oxfordi ülikool; tuntud matemaatika ja loodusteaduste poolest. 13. saj Cambridge 13. Samamanca ülikool Hispaanias. 1477. Uppsala; vanim Põhja- Euroopas (Rootsis asub) 1632. Tartu ülikool; asutaja Gustav II Adolf Struktuur Rektor e valitseja => dekaanid(juhivad teaduskondi) => õppejõud e magistrid; doktorid; professorid => üliõpilased e studioosused; skolaariused 17) ülikool koosnes neljast teaduskonnast: usu-, õigus-, arsti- ja kunstiteaduskonnad. 18) Ülikooli võis astuda poiss alates 14 eluaastast. Eelduseks ladina keele oskus; ei võinud olla abielus. 19) Kogu õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles. 20) Loengutest osavõtmine oli kohustuslik(trahvid!) 21) Õppetöö toimus loengute või dispuutide vormis(arutelu; seminar) 22) Üliõpilased olid erinevad, rikkus ei olnud oluline. Osad elatusid kerjamisest, osad said stipendiumi, osad töötasid.
Aarne Miikael Tallgren, Arno Rafael Cederberg,Johannes Gabriel Granö, Rootsist Sten Karling, Saksamaalt Walter Anderson jpt. Algul juhtis ülikooli kuraator. 1920. aastal rektoriks valitud Henrik Koppel algatas traditsiooni, mille järgi enamiku ülikooli rektorite perekonnanimi algab K-tähega. 1. jaanuaril 1938 jõustus Ülikoolide seadus. Uue põhiseaduse alusel oli Tartu Ülikooli rektor Riiginõukogu liige. Ülikool koosneb üheksast teaduskonnast: teoloogia, õigus, meditsiin, filosoofia, majanduse, matemaatika-informaatikateaduskond, kehakultuuriteaduskond, teaduskondade ja kasvatusteadused; ja 5 kolledžit: Euroopa, Narva, Pärnu Türi ja kolledžid, samuti Viljandi Kultuuriakadeemia. Üliõpilaste arv aasta lõpus 2009 - rohkem kui 17000 (sh üle 600 välisüliõpilast). Ülikoolil on 3200 inimest (sh 180 professorit, rohkem kui 500 teadlast). 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja
12 saj. dateeritakse ka Oxfordi ülikooli tegevuse algust juba 13 saj I poolel saavutas kogu euroopas tunnustuse matemaatika ja loodusteaduste alal Cambridge'i ülikool 1209 Hispaanias Salamanca ülikool 13.saj Lääne- ja Kesk-Euroopas avatud ülikoolidele sai eeskujuks eriti Pariisi ülikool Ülikool jagunes teaduskondadeks pariisi ülikoolis oli neid neli ning seega oli ka mujal maades neid neli Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast hiljem nimetatud filosoofiateaduskonnaks seal õpetati seitset ,,vaba kunsti" Peale seda võis omandada usu-, arsti-, õigusteaduskonnas Ülikoolis tohtisid õpetada vaid need, kellel on teaduslik kraad Õppejõud valisid endale juhi, kelle ametinimetuseks on dekaan Keskaja ülikoolis viljeldud teadusi nimetati kokku skolastikaks kõige iseloomulikum joon oli , et toetutakse autoriteetidele
juba 4. 13.saj moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. 12.saj tekkis Pariisi ülikool, mille õppejõudude ja üliõpilaste eriseisundi fikseeris kuninga privileegikiri 1200.a. Ülikooli juhtis kantsler. Kantsler oli kõrgem kui rektor. 12.saj Oxfordi ülikooli algus. Tuntud kui matemaatika ja loodusteaduste alal. Cambridge ülikool Inglismal tegutseb al 1209 aastast. Hispaanias asutati esimesena 1218 Salamanca ülikool.Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast. Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohasel ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus-
juba 4. 13.saj moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. 12.saj tekkis Pariisi ülikool, mille õppejõudude ja üliõpilaste eriseisundi fikseeris kuninga privileegikiri 1200.a. Ülikooli juhtis kantsler. Kantsler oli kõrgem kui rektor. 12.saj Oxfordi ülikooli algus. Tuntud kui matemaatika ja loodusteaduste alal. Cambridge ülikool Inglismal tegutseb al 1209 aastast. Hispaanias asutati esimesena 1218 Salamanca ülikool.Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast. Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal – Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohasel ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus-
2 o Koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on haridust ja teadust hiindavate inimeste olemasolu o Euroopa vanim Bologna ülikool(1119) o Doktorid-õpetajad o Üliõpilasorganisatsioonid-universiteedid o Juht-rektor o Doktorid moodustasid kolleegiumi o Pariisi ülikool, Oxfordi ülikool, Cambridge'I ülikool, Salamanca ülikool o Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast, pärast võis valida usu-,arsti-,õigusteaduskonna o Õppejõujuht-dekaan o Kesk-Euroopas sai ülikoolide rajamine alguse 14.sajand o Teadusi nimetati skolastikaks-tooetumine autoriteedile o Kujunesid matemaatika, füüsika, astronoomia o Suurimaks saavutuseks peetakse trükikunsti(tähed lõigati puuplaadi sisse, värviti, pressiti tekst papüürusele või pärgamendile)-Johann Gutenberg o 1456
Rektor ülikooli juht. Kolleegium doktorite ühendus. Tavaliselt tuli asutamiseürik e. luba ja privileegis Paavstilt. · 12. saj Pariisi ülikool, mille juht kantsler, kuna sai pribileegid kuningalt. Seotud tihedalt kirikuga. 1209.aastal rajati Cambridge'i ülikool ning 12.sajandil Oxfordi Ülikool: matemaatika ja loodusteadused. 1218.aastal Salamanca Hispaanias. · Pariisi ülikool oli eeskujuks teistele. Jagunes teaduskondadeks: alustati kuntside teaduskonnast (hiljem fiolosoofia) võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Õppejõud pidid omama teaduskraadi, nende juht dekaan. · Eestile lähim Uppsala ülikool Jacob Ulvsson. SKOLASTIKA · keskaja ülikoolides viljeletud teadused. 1. 1.ratsionaalne argumentatsioon 2. Autoriteetidele toetumine 3. Aristotelese teosed. Füüsika, metafüüsika. 4. Kujunes loogilise ülesehitusega teadustöö: vorm: SUMMA 5. Intellektuaalide kujunemine
valmistada ette inimesi(diplomaate). Ei olnud ainult vaja kaupmeestel, kuid ka kuningatel. Seega hakkasid tekkima ülikoolid(tekkeaeg jääb 11. saj - 12. saj), esimene ülikool Euroopas oli Balogna ülikooli. Aastal 1088 asutati, kuigi see erineb erinevates allikates. Ülikool oli omalaadne tsumft, mis ühendas õppejõude ja üliõpilasi. Pariisi tüüpiline ülikool: Üliõpilased alluvad õppejõudude kontrollile. Kunstide teaduskonnast alustati õppimist. Õpiti 7 vabat kunsti: Grammatika, retoorika, dialektika, muusika, geomeetria, aritmeetika ja geomeetria. Kõik see tuli enne läbida. Kuna enamus, kes tulid ülikooli, olid juba mõneti haritud, siis ülikoolis seoti ja täiendati nende teadmisi. Ühtlustati. Kui see oli läbitud, siis mindi edasi kõrgemale teaduskonnale: Õigusteadus, arstiteadus ja usuteadus. Edasi minnes saadi magistrikraad, bakaleureuse ja siis doktorikraad. Doktoriks enne 35 eluaastat ei saadud
Koolile lisanduvad ka erinevad trennid, huviringid ja keeltekoolid. Nooremana tegelesin palju kunstiga. Õppisin algtõdesid joonistamisest, maalimisest, siidimaalist, keraamikast. Praegu küll üheski huviringis ega trennis ei käi, kuid keeltekooli asendab ülikool, kus saab vastavalt vajadusele ja huvile vabaainetena mitmeid erinevaid võõrkeeli õppida, aga miks mitte ka võtta aineid kunstide osakonnast või kehakultuuri teaduskonnast. Samuti olen tegev korporatsioonis, mille eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele nii praktilisi oskusi kui ka vaimseid väärtusi. Õpetatakse ettekandeid koostama, antakse võimalus avalikult esineda, aidatakse tantsuoskust lihvida. Korporatsioonil on ka üldhariv eesmärk. Tihti korraldatakse ettekandeõhtuid erinevatel teemadel. Kõige laiemas mõttes tekib korporatsiooni liikmetel kujutlus, kuidas toimib üks organisatsioon. Olulisel kohal on ka korporatsioonis
ülikoolistuudiumi läbimiseks. Eesti esimesed trükikojad asutati kõneldud gümnaasiumide juurde Tartusse 1631. ja Tallinna 1634. aastal. Peale ülikooli ja Tallinna gümnaasiumi tegutsesid linnades edasi mitmed triviaalkoolid või väiksemad linnakoolid. a) Ülikooli asutamine 1632 a. asutati ülikool Academia Gustaviana (praegune Tartu Ülikool). Õpinguid tuli alustada filosoofiateaduskonnas (6 aastat), seejärel 3 aasta jooksul sellessamas või ühest kolmest ülejäänud teaduskonnast (teoloogia, arsti- ja õigusteaduskond). Ülikooli tellitakse õppejõud. Õppekeeleks on ladina keel. Ülikooli tuntuim kasvandik oli Johannes Gezelius, kellest sai hiljem Turu piiskop. Tema Tartus kirjutatud ja trükitud kreeka keele grammatika oli Rootsi ja Soome koolides kasutuses 19. sajandi alguseni. Ülikooli õppejõudude ja kasvandike hulgas leidus teatav hulk estofiile, kes õppisid ära eesti keele ja tegid eestikeelseid kirjanduslikke katsetusi.
iseseisvalt. Haridustehnoloog peaks õpikeskkonda paigutatud e-kursused väga üldiselt üle vaatama ja kui on näha, et materjalid ei ole metoodiliselt korrektselt koostatud, soovitada õppejõule kirjutisi e-kursuste ja e-õppe metoodikate kohta, ka näidiskursuste vaatamist. Õppejõud võiksid ka ise läbida õppuritena mõned e-õppe kursused. [3 lk 13] 17 Probleemid asjaajamisel teaduskonnaga Teaduskonnast või osakonnast kursuse tellimine on sageli problemaatiline, asjaajamist on palju. Lihtsam ja kiirem on asju ajada otse õppejõuga. Väga palju toimub isiklike kokkulepete tasemel. [3 lk 14] Lahendus: Võib ka kokkuleppeid teha otse õppejõuga, kes siiski peaks kokkulepete tegemisel esindama teaduskonda. Teaduskonnas võiks olla üks kindel inimene, kes tegeleks tellimuste haldamise ja vahendamisega. Tema peaks siis tagama, et suhtlemine kursuse tellijaga oleks korrektne.
Ju siis püüab eriti ajaleht ja muugi argise, so kõnekeelse keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada. Kahjuks eeldatakse, et vähenõudlikke keelekasutajaid on rohkem kui nõudlikke. Ehk võib mingil määral põhjuseks olla ka kirjutajate ebapiisav professionaalsus. Kas ka kõik, kes end ajakirjanikuks peavad, on ikka ajakirjandusharidusega? 1.2.4.Teadustekstid Teadustekstide ülesanne on vahendada uurimistulemusi. Teadusteksti lugejad on enamasti autori kolleegid samast teaduskonnast. Üsna kindlad piirangud nii ülesehituse, stiili kui viitamise osas tingivad objektiivsuse ja täpsuse. Teadusteksti loomine algab probleemi püstitamisest. Milline on probleemi lahendus, on autorile esialgu teadmata. See tekstiliik pakub huvi eriti seetõttu, et tahetakse midagi välja uurida. Oma panus hetkeolukorda pakkuda, lähtudes probleemipüstitusest ja teemavaldkonnast.7 Esimesed teadusteksti kogemused saab õpilane referaati koostades. Nii õpib ta
Mis on aga teaduslik uurimistöö? Tõelisus ise on tõese uskumuse objekt. Tõene uskumus on see, millega lõppkokkuvõttes nõustuvad kõik kompetentsed uurijad. Konsensuse loob tõelisuse. Selgitamise tasemed peavad olema kooskõlas. Väidetatakse, et 2 ja 3 vahel on vastuolu - sõltuvus meie uskumusest. On vaja see vastuolu ületada. Lk 1698. Viide teaduslikule sotsiaalsusele ehk on teaduslik kogukond olemas. Ei sõltu üksikinimese mõtlemisest, vaid teaduskonnast. Vastuolu laheneb – uurimine sõltub meie uskumustest küll, et see, mis ei sõltu mõtlemisest, et see viib lõpuks mingi kindla tulemuseni. Kindel tulemus on siin tõelisus. Tõelisus kinnitab selle, et jõutakse kindla tulemuseni. Viimane lõik – viide sellele,mis on legitimatsioon. Filosoofia pakub teadusele oma teeneid siin. On ka vastuväide pragmatismile – et kunagi jõutakse tõelisuse faktini. Õigustus teaduse jaoks, seda on praegu vaja
moodustasid kolleegiumi. Pariisi ülikool 12.saj. Pariisi piiskopi esindajana pandi ülikooli juhtima kantsler, koolil oli üleeuroopaline tähtsus usuteaduse keskusena Oxfordi ülikool 12.saj. matemaatika ja loodusteadused Cambridge`i ülikool 1209.a. Dekaan õppejõudude juht Teaduskond ülikool jagunes teaduskondadeks, neid oli 4 (Pariisi ülikooli järgi), õpinguid alustati kunstide teaduskonnast (hiljem filosoofiateaduskond), siis võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel Roger Bacon Oxfordi ülikooli professor, lähtus vanaaja, ka araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi ka keemia ja füüsika katseid, esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse; esitas ka tulevikukujutlusi, et kunagi tulevad iseliikuvad sõidukid, et valmistatakse seadmeid taevakehade
Idakaubandus käis läbi riia ja tallinna. Hanza kaubandus kaotas oma positsiooni seoses itaalia kaubalinnade arenguga mis laiendasid oma tegevust ka afrikasse ja idamaadesse. Võtsid 1. eus võttsid rahamajanduse ja rajasid pangad. Ülikoolid Euroopa vanim ülikool asustatti 1119a bolognas. 12saj kujunes pariisi ülikool mis muutus usuteaduste keskuseks ja oli kiriku mõjuall. 12saj oxfordi ülikool , 13saj cambridge , 14saj praha, 15saj uppsala. Klassikaline ülikool koosnes 4jast teaduskonnast (kunsti arsti õigus ja ususteaduskonndadest). Ülikoolis võisid õppida poisid al 14eluaastast. Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles. Loengute ja dispuutide vormis. Õppetööst osavõtt oli kohustuslik. Üliõpilased olid vägagi erinevad, rikkus ei olnud peamine. 1. osad kerjasid või elatasid kerjamisest. 2. osad pidasid teenija ametit 3. ränd üliõpilased üliõpilasi võeti vastu kogu aasta jooksul ametlikule vastuvõtule järgnes rebaseks lõõmine, mis
annaabi.ee 
