Too näiteid Eesti majandusliku, poliitilise ja kultuurilise globaliseerumise kohta A majanduslik- rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud Eesti, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) B poliitiline - esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. C kultuuriline- massikultuuri levik (muusika, kirjandus), inglis keele domineerimine, virtuaalsed kogukonnad, haridus- ja teadusalane koostöö. Positiivne Negatiivne · Uued turud suurenev immigratsioon · Välisinvesteeringud ühekülgne ekspordistruktuur · Haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus väike ettevõtjad pankrotistuvad
lammutas seestpoolt NSV Liitu.Helsingi lõppaktist polnud teisitimõtlejatel suuremat kasu, kuna NSV Liit ega ka teised sotsialismimaad pööranud vastavatele sätetele mingit tähelepanu ning repressioonid teisitimõtlejate vastu ei vähenenud, vaid pigem suurenesid.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel.Majanduslik koostöö tähendas peamiselt lääneriikide investeeringuid Kesk-ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri-ning teadusalane suhtlemine ja turism.Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Nimelt seadsid ebaotstarbekalt kasutatud laenud Kesk-ja Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid Läänest sõltuvusse ning tekitasid neile tõsiseid majandusprobleeme.
Reagan oli veendunud, et peetud kasulikux peamiselt NSVL. Igal juhul tõi maksude alandamine elavdab maj niivõrd, et see pingel kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning korvab saamata jäänud maksutulud. Vähenes idabloki vahel. Maj koostöö tähendas lääneriikide inflatsioon, langes tööpuudus ning inimeste investeeringuid ning laene. Tihenes ka kultuuri- ning sissetulekud suurenesid. Välispol lõppes Reagani teadusalane suhtlemine ja turism. ajal pingelõ. 84.a valiti Reagan suure ülekaaluga Külm sõda 3.Maail: Üliriikide konkurents 3. uuesti USA presidendix. Maailmas tõi kohalikele rahvastele kaasa traagilisi Sulaaeg Baltimaades: NSVL toimunud tagajärgi. NSVL kasutas Aaf oma marioneti Fidel sulaperiood e teatav liberaliseerumine algas pärast Castro abi. Nii panid Kuuba üksused Angolas Stalini surma. Paljud inimesed vabastati
2)Detailide valmistamine toimub piirkonnas kus on odav kuid piisava kvaliteediga tööjõud. Nt. Ida- euroopa, ladina-ameerika, kagu-aasia. 3)Toote kokkupanek e. Montaaz. Odav kuid piisava kvaliteediga tööjõud rikaste riikide naabruses. Nt Ida-Euroopas. 4)Toote turundus ja teenindus. Rikaste riikide naabruses. Kultuuriline globaliseerumine: Kõik üle maailma kuulavad ühte muusikat või vaadatakse samu filme. Keskonna-alane globaliseerumine: Reostus liigub väga kiiresti edasi üle maailma. Teadusalane globaliseerumine: Finantsalane globaliseerumine: Pangandusriim hakkas pihta Ameerika ja kuna seal hoiti näiteks rootsi raha siis mõjutab see mingil moel ka meid. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid. 1)Tööjõud paljud tööjõudu vajavad tootmisharud on näiteks tekstiili-, rõiva-, jalatsi- ja elektroonikatööstus. Omavahel on seotud mitmed näitajad nagu tööjõuhind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine. Järjest olulisem on tööjõu
10.Kuivõrd edukaks hindate pingelõdvenduspoliitikat? Põhjendage oma seisukohta. NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks. Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ja idabloki vahel. Majanduslik koostöö vähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism. 11.Mida tähendas kommunistlike riikide internatsionaalne abi? 12.Kirjeldage külma sõja vormide muutumist pingelõdvenduse perioodil. ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised 13.Kuidas püüdis USA oma positsioone muutunud olukorras tugevdada? Kuivõrd edukaks hindate sellist poliitikat? USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama mõnevõrra isoleeritud kommunistliku Hiinaga. Kasutas ära Hiina ja NSV liidu vastaseisu
välisõpinguid marimatele teatri- ja tantsuerialade tudengite magistriõpet, etenduskunsti edendavaid projekte (eri kunstiliike põimivad lavastused, meistriklassid, konverentsid jms), teatrikunsti jäädvustamist ja säilitamist. 5. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali prioriteete. Toetab professionaalset muusikakultuuri, projektipõhiseid muusikaüritusi, noorte muusikute koolitust, rahvusvahelisi muusika konkurse, loome- ja teadusalane tegevus, loovisikuid, heliloojaid, arranžeerijaid, muusikateadlasi ja nende enedetäiendamist (stipendiumid, auhinnad). Eesti heliloomingi levitamist ja jäädvustamist. Toetab ühinguid ja institutsioone, kes edendavad muusikakultuuri ja muusikaalast rahvusvahelist suhtlust. Muusikategelaste mälestuse jäädvustamist. 6. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali prioriteete.
3 osa: 1)kinnitati Euroopa riikide piiride vääramatust 2)pühendatud majandus, teadus, tehnika ja keskkonnaalasele koostööle 3)koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas. Pandi alus OSCEle Tulemus: 1. NSVL saavutas tugeva positsiooni 3 maailmas ja võidurelvastumises 2.tihe läbikäimine lääneriikide ja idabloki vahel. Kesk ja Ida- Euroopa riigid olid Lääne laenudest sõltuvuses nign tekitasid tõsiseid majandusprobleeme, tihenes kultuuri-ja teadusalane suhtlemine ja turism- õõnestas NSVL seesmiselt Kuuba üksused panid Angolas võimule Moskva meelse rühmistuse MPLA. Sealt kandus revolutsioon ka naaberriikidesse. NSVL tugipunkt sotsialistlik Etioopia. NSVL osutus Etioopia valitsusele majanduslikku ja sõjalist abi, mille toel Etioopia ründas Somaaliat. Vallandas verise kodusõja iseseisvuse poole püüdleva Eritrea provintsi pärast. HIINA JA USA 1960ndatel aastatel oli Hiina-NSVL suhted halvenenud
91,34 Riigi liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides Osalus ÜRO rahuvalvevägedes Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine Välisesinduste arv Valitsuse piiriülesed rahaülekanded Kultuuriline globaliseerumine 12 Kultuurikontaktide tihenemine Globaalne meedia Massikultuuri levik Inglise keele domineerimine Osalemine virtuaalsetes kogukondades Haridus- ja teadusalane koostöö Keskkonnaalane globaliseerumine Reostatus Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Puhta vee varude ja loodusressursside vähenemine 5.2 Riigi arengutaseme iseloomustus Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle
koht) Liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides Osalus ÜRO Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist Välisesinduse arv Valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid Kultuuriline globaliseerumine Kultuurikontaktide üleilmastumine 5 Globaalse meedia levik Massikultuuri levik Inglise keele domineerimine Osalemine virtuaalsetes kogukondades Haridus- ja teadusalane koostöö Keskkonnaalane globaliseerumine Kliimamuutus ja selle tagajärjed Loodusressursside ammendumine Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Maailmamere reostumine 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Tabel 2. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2017. Allikas:Human Development Report (20.11.2018) Regioon IAI muutus Väga kõrge arengutasemega riigid 0,787-0,894 muutus on 0,48% (OECD)
*1972. a külastas USA president Nixon NSVL, järgmisel aastal Breznev USA-d, 1972. sõlmiti USA ja NSVL vahel strateegilise ründerelvastuse piiramise leping(SRP-1), sellega külmutasid mõlemad pooled viieks aastaks oma strateegiliste ründe relvade arvu. *pingelõdvenduse kulminatsiooniks sai Helsingi julgeoleku koostöö nõupidamine. Lk84-85 Pingelõdvenduse tulemused: *lääneriigid ja idablokk hakkasid tihedamalt läbi käima *tihenes kultuuri ning teadusalane läbikäimine *turism suurenes lääneriikides *majanduslik koostöö lääneriikide vahel 2.Külma sõja uus ägenemine Külm sõda ägenes kui NSVL viis oma väed 1979. aastal afganistaani ja alustas võitlust riigi kommunistlikuks muutmise eest. USA-s võimule tulnud Reagan kuuluta oma eesmärgiks "kurjuseimpeeriumi" likvideerimise. Selleks: 1)toetati kommunismi vastaseid liikumisi. Varustas afganistaani vastupanu võitlejaid relvadega ja õpetas neid välja
Lõppdokument koosnes kolmest osast: Esimeseks oli Euroopa julgeoleku ja selles kinnitati Euroopa riikide piiride vääramatust. Teine oli pühendatud majandus-,teadus-,tehnika- ja keskkonnaalasele koostööle. Kolmas oli koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas. Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ehk OSCE Pingelõdvenduse tulemused:*tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel turism, tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine*õõnestas idablokki seest poolt ebaotstarbekad laenud viisid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme.
okupeerimises) Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste ühendus: Suurbritannia kolooniate iseseisvumine (vt. RAHVASTE ÜHENDUS) 1960ndatest üritas SBR säilitada mõjuvõimu endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle Kolmveerand riikidest tunnustavad briti monarhi vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile 1982 Falklandi sõda Argetiinaga - Argetiina okupeeris SBR'le kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi saared Atlandi ookeani lõunaosas sõda lõppes oluliste ohvriteta SBR võitis kiiresti probleemiks ainult sõjatandri kaugus Thatcheri populaarsus suurenes, see võimaldas tal ellu viia majandusreforme. PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940
okupeerimises) Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste ühendus: Suurbritannia kolooniate iseseisvumine (vt. RAHVASTE ÜHENDUS) 1960ndatest üritas SBR säilitada mõjuvõimu endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle Kolmveerand riikidest tunnustavad briti monarhi vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile 1982 Falklandi sõda Argetiinaga - Argetiina okupeeris SBR’le kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi saared Atlandi ookeani lõunaosas → sõda lõppes oluliste ohvriteta → SBR võitis kiiresti → probleemiks ainult sõjatandri kaugus → Thatcheri populaarsus suurenes, see võimaldas tal ellu viia majandusreforme. PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940
Briti Rahvaste Ühendus muutus iseseisvate / suveräänsete riikide liiduks, kuhu kuuluvad ca 50 riiki ja jagunevad 2 gruppi: · Endised dominioonid nn. valged kolooniad (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) ja mõned peale II maailmasõda vabanenud kolooniad, mis tunnustavad Briti monarhi oma riigipeana. · ¾ riikidest tunnustavad briti monarhi vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina. Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile. · Probleemid ühinemisel Euroopa Ühendusega: Mida vähem asumaid Suurbritannia omas, seda enam üritati läheneda Eurooa riikidele. 1960. aastaks sai Euroopa Ühendusest Suurbritannia suurim majanduspartner ja tekkis huvi liitu astuda. Esialgu liitumine ebaõnnestus sisepoliitiliste vastuolude tõttu: kui vastava ettepaneku tegid
Pingelõdvenduspoliitika tulemused: NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks. Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ja idabloki vahel. Majanduslik koostöö eähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism. Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Satuti sõltuvusse Läänest (laenude pärast) ARAABIA MAAD JA ISLAMIMAAILM Araabia maade vastasseis Iisraeliga: Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille sihiks oli Iisraeli ,,merrepühkimine" ja selle asemel Palestiina riigi loomine.
Ühest küljest on Norral kui ühel maailma rikkaimal riigil kohustus toetada uute teadmiste loomist ja anda oma panus rahvusvahelisel teadusareenil. Teisest küljest on Norra väikese riigina sõltuv teiste riikide teadusringkondadega tehtavast koostööst. Praegu suunatakse peaaegu kümme protsenti kõigist Norra teaduskuludest rahvusvahelise teadusalase koostöö arendamisse. Mainitud number peaks järgmiste aastate jooksul pidevalt kasvama. Rahvusvaheline teadusalane koostöö hõlmab nii ametlike teadusprogrammide ja -organisatsioonide raames toimuvat suhtlemist kui ka teadlastevahelisi mitteametlikke 22 kontakte. Norra teadlased on harjunud otsima partnereid Ameerika Ühendriikidest. Tihedat koostööd tehakse ka Põhjamaade teadlastega, eriti tööstuslike uuringute alal. Tänapäeval teeb Norra rahvusvahelist teadusalast koostööd peamiselt Euroopa Liidu teadusalaste raamprogrammide raames
erinevaid andmebaase. 1972.aks oli ta üheks USAs kommertslikuks online süsteemiks, mis sai üle USA kättesaadavaks ja tuntuks. Dialog oli esimene online otsiteenus, mis 1973.a hakkas avaldama uudislehte ja reklaame ajakirjanduses. ARIST Annual Review ofInformation Science and Tehnology. 1966a ilmub esimene Infoteaduse ja Tehnoloogia ülevaade ehk ARIST UNISIST 1971 a algatas UNESCO Ülemaailmse Teadusinfosüsteemi loomise World Science Infotmation System(UNISIST) teadusalane suhtlemine. See on mudel, sotsiaal süsteemi side, mis seisneb teadmistes tootjate, vahendajate ja kasutajate jaoks. LEXIS 1973 a hakkas LEXIS pakkuma online`s USA kohtumatejalide täistekste. LEXIS oli esimene online otsiteenus, mis hakkas 1974 a õppeasutustele õpetamise ajaks allahindlust pakkuma. DATRIX 19661967.a käivitus teenus Direct Access to Reference Information (DATRIX), mis sisaldas doktoriväitekirjade andmeid. DATRIX andmebaasis oli 1967.a
kuuluvad ca 50 riiki ja jagunevad 2 gruppi: Endised dominioonid nn. valged kolooniad (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) ja mõned peale II maailmasõda vabanenud kolooniad, mis tunnustavad Briti monarhi oma riigipeana. ¾ riikidest tunnustavad briti monarhi vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina. Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile. 1982 Falklandi sõda Argentiinaga: Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus); suurenes ka M.Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme). PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA. 1940. a
üha ulatuslikum massikultuuri levik loodusressursside, sh liikumine üle riigipiiride. Inglise keele domineerimine maavarade regionaalne Hargmaiste osalemine virtuaalsetes ammendumine, toidu suurettevõtete kasv ja kogukondades probleemid, puhta vee varu rahvusvahelise tööjaotuse Haridus- ja teadusalane vähenemine levik. koostöö bioloogilise mitmekesisuse rahvusvaheliste firmade rahvusvaheliste vähenemine arv telefonikõnede arv maailmamere eostumine, tollimaksu määr turistide arv jäätmed, prügisaared välisinvesteeringu maht rahaülekanded
Riigi liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides Osalus ÜRO rahuvalvevägedes Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine Välisesinduste arv Valitsuse piiriülesed rahaülekanded Kultuuriline globaliseerumine Kultuurikontaktide tihenemine Globaalne meedia. Massikultuuri levik Inglise keele domineerimine Osalemine virtuaalsetes kogukondades Haridus- ja teadusalane koostöö Keskkonnaalane globaliseerumine 86,11 (8. 55,23 koht) (109. koht) Reostatus Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Puhta vee varude ja loodusressursside vähenemine 4.3 Lesotho rahvusvaheline kaubandus
leping (SRP-1). Sellega külmutasid mõlemad pooled viieks aastaks oma strateegiliste kandurite arvu. (raketid ja pommitajad). Pingelõdvenduse kulminatsiooniks sai Helsingi julgeoleku ja koostöö nõupidamine 1975. aastal (õpik lk 84-85). Lõpp-paktile kirjutasid alla 33 riiki. Pingelõdvenduse tulemused Suurenes avatus lääne- ja idabloki vahel Idablokis suurenesid repressioonid teisitimõtlejate vastu Tihenes kultuuri- ja teadusalane suhtlemine ning turism Sotsialistlikud riigid jäid Läänest sõltuvusse laenude kaudu. Külma sõja uus ägenemine Külm sõda ägenes kui NSV liit viis oma väed 1979. aastal Afganistani ja alustas võitlust riigi kommunistlikuks muutmise eest. USAs võimule tulnud Reagan kuulutas oma eesmärgiks ,,Kurjuse impeeriumi" (NSV liit) likvideerimise. Selleks 1. Toetas kommunismivastaseid liikumisi Varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid relvadega ja õpetas neid välja
11 2. ÜLIÕPILASTÖÖDE LIIGID, KOOSTISOSAD JA VORMISTAMINE 2.1. Üliõpilastööde liigid Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudis õpetatavate erialade õppekavade kohaselt liigitatakse (töö liik) ja koostatakse järgmisi üliõpilastöid: referaat, labortöö, ainetöö, kursusetöö, kursuseprojekt, bakalaureusetöö, magistritöö, doktoritöö. Referaat on probleemi või teema kokkuvõtlik teadusalane ülevaade, mille koostamine põhineb eelkõige kirjandusallikate uurimisel. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Vajalik on esitada kokkuvõte, mis sisaldab nentivat, järelduslikku ja soovituslikku osa (kõik osad kokkuvõtte loetelus esitatakse numbriliselt järjestatult, sisaldades viitesõnu, nt ...võib, saab järeldada, ...on soovitav).
Elektrooniliselt osutatav teenus: 1) veebikeskkonna võõrandamine; 2) veebi administreerimine; 3) programmi ja seadme kaughooldus; 4) elektrooniliselt edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine; 5) elektrooniliselt edastatav pilt, tekst ja informatsioon ning elektroonilise andmebaasi kasutamise võimaldamine; 6) elektrooniliselt edastatav muusika, film ja mäng, sealhulgas hasartmäng; 7) elektrooniliselt edastatav poliitiline, kultuuri-, spordi- ja teadusalane ning meelelahutuslik ülekanne; 8) elektrooniline kaugõpe ning muud eelnimetatud teenustega sarnanevad teenused. Teenuse käibe tekkimise koht: on Eesti, kui registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutatakse järgmisi teenuseid: Intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine; andmetöötlus- või infoteenus; elektrooniliselt osutatav teenus; tasu eest õiguse kasutamisest loobumine; Sotsiaalmaks
mitte ühtegi NSVL kasutas suhete prendamist oma positsioonide tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks, üritas kallutada jõudude tasakaalu enda kasuks Teised arvavad, et Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sots.leeris ja NLi läbikäimine Läänega lammutas NSVLi seestpoolt Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama koostöö Ida ja Lääne vahel: elavnes koostöö majanduses, kultuuri. ja teadusalane suhtlemine ja turism -> õõnestas idablokki seestpoolt (K-ja I-E võtsid Läänelt laenu, sattusid Läänest sõltuvusse, tekkisid tõsised majandusprobleemid) 17. Teaduse ja tehnika revolutsioon Teadus arenes 20. saj viimasel veerandil, teadus ja tehnika kasvasid tihedalt kokku, saavutuste laialdane kasutamine muutus iseesenestmõistetavaks Muutused toimusid materjaliteaduses, bioloogias, elektrooniks, meditsiinis: vähenes laste suremus, keskmine
antud informatsiooni eest vastutav; selle üksuse veebisaidil esindatuse missioon ja eesmärk peab olema selgelt mõistetav. Probleem: kuidas saab sait kasutajat teavitada kultuuriüksuse olemusest. Lahendus: tuleks luua tutvustavad leheküljed, milleni jõutakse otse peanavigeerimisest. Tutvustavad leheküljed peaksid andma arusaadava kirjelduse antud kultuuriüksuse olemusest: · ajalugu; · eesmärgid; · kultuuri- ja teadusalane aines, mida üksus toodab, säilitab, kaitseb ja levitab; · organisatsiooniline struktuur; · asukoht ja tegevusvaldkond. KASUTUSREZIIMID Kontekst: sait sisaldab autoriõigusega kaitstavat materjali. Kasutajalt võidakse nõuda delikaatseid isikuandmeid või andmekaitseseaduse kaitse all olevaid andmeid. Tingimused: kasutaja peab teadma saidil leiduvate dokumentide kasutamise tingimusi; teda tuleb informeerida saidil kasutatud andmekaitse- ja turvalisuspoliitikast ning saidi
annaabi.ee 
