Sellega kaasneb lugemisoskuse, tekstist arusaamise ja analüüsivõime vähenemine. Lõhed ühiskonnas suurenevad.Olukord paneb tuleviku pärast muret tundma, sest lugejail ja arutlejail on tulevikus paremad väljavaated elus ja tööl hästi toime tulla, samal ajal kui teistel oht raskustesse sattuda. Raamatukogude roll ühiskonnas on muutunud. Kui varem võis neid kirjeldada justkui raamatupankadena, siis nüüd on raamatukogud võtnud pigem avatud teabekeskuse rolli. Ma arvan ,et lapsed lugema saada on kõigepealt vaja kirjandus teha kõigile kättesaadavaks ja põnevaks. Raamatukogude sisekujundus ja kuvand peavad vastama tänapäeva noorte ja laste ootustele.Lapsevanemad peaksid rohkem toetama laste lugemist, olema neile eeskujuks, rääkima oma kogemustest ning kuidas kirjandus on mõjutanud nende elusid. Kirjanduse roll eesti ühiskonnas ongi selles, et olulistest asjadest saaks rääkida eesti keeles
On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistlus "Minu esimene raamat", I koht * 2005 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Sanna ja salakütid" eest. * 2008 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Printsess Luluu ja härra Kere" eest. * 2009 Eesti Lastekirjanduse Keskuse Aasta Rosina auhind raamatu "Härra Linnu lugu" eest.
Ene Sepp ,,Medaljon" Tutvustus Raamatu autor on noor Raplast pärit neiu Ene Sepp. Oma esimese raamatu kirjutas Ene 17-aastaselt. Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel.
Ene Sepp ,,Medaljon" Annely Lindmets Tutvustus Raamatu autor on noor Raplast pärit neiu Ene Sepp. Oma esimese raamatu kirjutas Ene 17-aastaselt. Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel.
neist pälvinud seitsmes, 2006. aastal Kivisildniku kirjastuses Jumalikud Ilmustused Kivisildniku toimetatud luuleraamatute sarjas "JI" ilmunud "Spermaga ja puha" (vaata). Aastal 2000. avaldas Ivar Sild kahasse Jürgen Roostega Loomingu Raamatukogus luulekogu "Pegasus on pisut pervers". Kätlin Vainola avaldas 2006. aastal lastejutustuse "Ville" (vaata), mis võitis aasta varem kolmanda koha Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, kirjastuse Tänapäev ja ajakirja Täheke poolt korraldatud lastejuttude võistlusel "Minu esimene raamat". Nende kõrval on pärast TNT lagunemist eredalt kirjandusse tulnud Jana Lepik, kelle 2004. aastal ilmunud luulekogu "Lahtine taevas" tõmbas laialt tähelepanu. Allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Noored_Tegijad
"Noh, karp kinni, jah?" Kas helistame emmele?" Kuidas elad, Ann? Autor : Aidi Vallik 2000. aasta oktoobris võitis ta Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noortejutustuste konkursil peapreemia. Võistlustöö ilmus raamatuna 2001. aasta kevadel. Aidi Vallik (sündinud 11. mail 1971) on eesti kirjanik. Aidi Vallik on õppinud Palivere algkoolis aastatel 19781979, Taebla Keskkoolis 19791986, Tartu Kunstikoolis 19861988, Haapsalu Õhtukeskkoolis19901991 ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust 19911996.Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning
Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud raamatud "Kahvatud tüdrukud" ja "Liiga paks, et olla liblikas". Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui tõlkida, Sest vabadus on suurem. Katrin Reimus saatis oma raamatu "Haldjatants" ka Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2002.aastal Noorsooromaanivõistlusele ja see raamat oli üks võidutöödest. Raamat pälvis ka kultuurkapitali aastapreemia. Võib-olla ilmub varsti ka raamatu "Haldjatants" järg.... Kuid selles ei või nii kindel olla.
Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud raamatud "Kahvatud tüdrukud" ja "Liiga paks, et olla liblikas". Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui tõlkida, Sest vabadus on suurem. Katrin Reimus saatis oma raamatu "Haldjatants" ka Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2002.aastal Noorsooromaanivõistlusele ja see raamat oli üks võidutöödest. Raamat pälvis ka kultuurkapitali aastapreemia. Võib-olla ilmub varsti ka raamatu "Haldjatants" järg.... Kuid selles ei või nii kindel olla.
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele INIMÕIGUSED ● Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka...
hõlbustada kiiret abi ja toetust tuumaavariide või kiirgushädaolukordade põhjustele. · See nõuab riikide teatamist IAEA'le nende käsutuses olevate ekspertide, seadmete ja muude materjalidega abi osutamise eest. · Kui osalisriik taotluse otsustab, võib ta muuta taotletud abi ning selle ulatusi ja tingimusi. · Abi võib pakkuda ilma kuludeta, võttes muu hulgas arvesse arengumaade vajadusi ja nende riikide erivajadusi, ilma tuumarajatisteta. · IAEA täidab teabekeskuse sellist koostööd suunates teavet toetada jõupingutusi ning andes oma pakutavaid teenuseid. Liikmelisus · Vastuvõtmise kuupäev: 26. september 1986 · Vastuvõtmise koht: Viin, Austria · Jõustumise kuupäev: 26. veebruar 1987 · Keeled: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania · Depositaarvalitsustele: Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) Tänan kuulamast!
T e g e l a s e d T e g e v u s t i k T e g e v u s p a i g a d H e l g a N õ u K o o s t a j a Raamatust üld iselt Teoses käsitletakse tänapäeva noorte probleeme: Konfliktid perekonnaga Narkootikumid Kuritegevus Raamat on suunatud noortele vanuses u. 14-17 aastat. Lisaks on raamatus: fantaasiat üht-teist õpetlikku “Kuues sõrm” on Eesti palju seiklusi Lastekirjanduse Teabekeskuse ja Tähtis osa on raamatus kirjastuse Tänapäev sõprusel, usaldusel ja poolt läbi viidud perekonnal. Tihti tekivad noorsooromaanivõistluse arusaamatused ning pärast üks võidutöödest. kõiki läbielamisi mõistetakse üksteist paremini. Tegelased EMA JA ISA VEND ANARI PÄRT Pärdi õde K AR I N A KERLI SÕBRAD
eluhoiaku ja kujunes Rootsi ühiskonnas üheks kaalukamaks avaliku arvamuse kujundajaks. Jätkuvalt kasvas tema rahvusvaheline kuulsus. Astrid Lindgrenile on jagatud tunnustust ja auhindu kogu maailmas. Tema loomingut on palju uuritud ja selle üle arutletud. Sisuliselt ju Astrid Lindgren meie keskel viibiski oma raamatute kaudu. Tema vestetud lood aitasid ja aitavad siiani sisustada märkimisväärse hulga eestlaste lapsepõlve. Sajandivahetusel Eesti lastekirjanduse teabekeskuse poolt korraldatud rahvaküsitluses olid tema "Bullerby lapsed" eestlaste lapsepõlves enimloetud raamat, edastades vaid napilt "Pipi Pikksukka". "Pipit" nimetati ka ühe esimese tõlketeosena Piibli järel Eesti elu enim mõjutanud raamatute nimekirjas. Lindgren on öelnud: ,,Kui ma olen kas või ühte kurba lapsepõlve rõõmu toonud, olen ma oma elus midagigi saavutanud" Ta pidi ka palju kannatama oma elus. Astrid peale oma lähedaste inimeste
andmisest läks vastuollu kooli juhtkonna omaga. Ta leidis, et kui last õpetada, siis tuleb seda teha nii hästi, et ta midagi ka oskama hakkab. Lõputult ei saa ju ka järeleandmisi teha ega hindeid pannes mõlemat silma kinni pigistada. Teiseks põhjuseks oli paberitöö hulk. Aidi Valliku kolmas luulekogu kannab pealkirja ,,Mina ja Käthe Kollwitz", millesse on kogutud 1996.-1999. aastal kirjutatud tekstid. 2000. aasta oktoobris võitis ta Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noortejutustuste konkursil peaauhinna. Võistlustöö ilmus raamatuna 2001. aasta kevadel ja kannab pealkirja ,,Kuidas elad, Ann?" Sellele järgnes 2002. aastal ilmunud raamat ,,Mis teha, Ann?". Nende raamatute sihtgrupiks loeb autor 13-17-aastased noored. Samas jätkub Aidi Valliku loomingus ruumi ka väiksematele lastele, kelle jaoks on ta kirjutanud mõned luuletused, mis loodetavasti ka kunagi valgust näevad.
rakendamise kohta. asutati 1919a, kuulub 174 riiki , ILO-l on 183 konventsiooni ja 180 soovitust. Eesti Vabariik oli ILO liige alates 1921. aastast ja on täieõiguslik liige taas 13. jaanuarist 1992. Eesti on ratifitseerinud 32 ILO konventsiooni. TERVISEAMET - Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis alustas oma tegevust 1. jaanuaril 2010. a ja ühendas Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse(KTK) ülesandeid. Missioon Kaitsta ja hoida Eesti elanike tervist, toetada tervisliku elukeskkonna kujundamist ja tervisesüsteemi toimimist. Ameti tegevusvaldkondadeks on tervishoid, nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje, keskkonnatervis, kemikaaliohutus ja meditsiiniseadmete ohutus. TTOS töötervishoiu ja tööohutuse seadus töökeskkonna alane seadusandlus.. TTOS-i 3 reeglit eesmärki: 1. Kaitsta töötajaid TKK riskitegurite eest. 2
Denis Trapido esimese õppeaasta seminaritöö.- Feministlik perspektiiv sotsioloogias. Aimi Tedresalu magistriprojekt.- Väike inglise-eesti seletav sõnastik soolise võrdõiguslikkuse teemal. Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002. http://www.fem.ee/editor_files/107.ppt#7 http://et.wikipedia.org/wiki/Feminism Sotsiaalministeerium- https://www.sm.ee/et/sooline-vordoiguslikkus http://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/naised-ja-areng/sooline-vordoiguslikkus/ 9
", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi: "Kirjaklambritest vöö" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. Võistluse korraldamist toetas ka Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. "Kuidas elad, Ann?" võitis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2000. aasta noorsooromaanivõistlusel peapreemia. Ene Sepa "Medaljon" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel 3. koha. 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Väärtushinnangud
Omavahelised ülesandejaotused vaimse ja materiaalse toe kindlustamisel aga saame täna õnneks teha eelkõige INIMESENA, mitte üksnes XX või XYkromosoomijaotuse alusel. Tüdrukud peavad olema ilusad ja nõrgad Poisid peavad end tüdrukutest ülimuslikumaks juba lasteaias, selgus Tallinna lasteaedades korraldatud soorollide tekke uuringust. Eesti naisuurimusja teabekeskuse teadlased Kadri Aavik ja Kirsti Kajak uurisid möödunud aastal soo konstrueerimist ehk soorollide teket seitsmes Tallinna lasteaias. Feministlikust sotsiaalkonstruktivistlikust perspektiivist lähtuvas uurimuses jõuti järeldusele, et vaadeldud 56 aastaste laste rühmades tajuvad poisid ennast olevat tüdrukute suhtes võimupositsioonil, samas kui nii tüdrukud kui poisid näevad tüdrukuid poiste suhtes nõrgemate ja abitumatena. Uurijad leidsid, et sellele aitavad kaasa mitmed tegurid
selleks on 15,6466. 6 2. MIDA TOOB EESTILE EUROLE ÜLEMINEK 2.1. Mis juhtub laenude ja krediitkaartidega Järgnevas lõigus tuleb juttu laenudest ja krediitkaartidest. Laenu hinnad arvestatakse ümber euro kursiga 15,6466. Eurole üleminek ei too kaasa suuremaid intressimäärasid ega laenu tõusmist, sest see poleks lihtsalt loogiline. Kommenteerib Piret Suitsu, Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja. Eurole üleminekul konverteerib pank laenujäägi eurodesse ja edasised laenumaksed hakkavad olema eurodes. Euro kasutuselevõtt ei muuda laenulepingu tingimusi ega intressimäära ega vabasta võetud kohustuste täitmisest. Seaduse järgi ei ole kummalgi poolel, ei pangal ega kliendil, õigust kehtivat lepingut ühepoolselt muuta või lõpetada. Klient või pank saavad teha vastastikku ettepaneku tingimuste ülevaatamiseks, kuid lõplik intressimäär ja lahendus sõltuvad
3 lasteluulet, mis on ilmunud aastatel 2002-2007. Eraldi peatun Vilepi jutustamis- ja värsitehnikal. Oma bakalaureusetöös lähtun välisautoritest ennekõike Hans-Heino Ewersi teoreetilistest seisukohtadest ja Peter Hunti poolt toimetatud erinevate lastekirjanduse uurijate esseede kogumikest. Eesti autoritest toetun filosoofiadoktor Mare Müürsepa töödele ning Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse (ELTK) almanahhis Nukits ja ELTK toimetistes ilmunud uurimuslikele töödele. ELTK-lt on saadud kõik arvandmed, millele tuginedes on loodud lisadeks olevad graafikud. Vilepi loomingu analüüsimisel olen kasutanud peamiselt Maria Nikolajeva poolt lastekirjandusele rakendatud narratiivianalüüsi meetodit ning Mart Mägra ja Jaak Põldmäe värsiõpetuse alaseid töid. 4 1
Inimkaubandus Ülle Laasner, Rapla maakonna tervisedenduse septsialist 25.-26.märtsil toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse koolitus "Inimkaubanduse ennetamine". Teema on muutumas järjest aktuaalsemaks kogu maailmas, kaasa avatud Eesti. Kuritegelikus maailmas on inimkaubandus relva- ja narkoäri järgi kolmandal kohal oma sissetulekute poolest. Seda äri on suhteliselt lihtne ajada, eriti Eestis, sest puudub elementaarne seadusandlus, karistused on leebed ("tingimisi")jne. Väga turvaline on kaubitseda täiskasvanutega, sest alaealistega on siiski karistused karmid.
Aga isal on palju tööd ja uus suhe kena noore näitlejatariga… Armastuse võitmiseks astub Rebecca meeleheitliku sammu, mis paiskab segamini nii ta enda kui ka tema ligidaste tavapärase elu. Mare Sobolotny “Kirjaklambritest vöö” • Sisu tutvustus • «Kirjaklambritest vöö» saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. «Kirjaklambritest vöö» on sünge sissevaade tänapäeva noorte mõttemaailma ja elusse, kus koolitüdimuse, popitegemise ja pisitülide kõrval mängivad kaalukat rolli ka alkohol ja uimastid, seks ja aids, depressioon ning
Eesti Lastekirjanduse Keskus (2. jaanuarini 2007 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus) on keskne teaduslik eriala- ja infoasutus lastekirjanduse alal ning arendus- ja kutsealase nõustamise keskus lapsi teenindavatele raamatukogudele. Eesti Lastekirjanduse Keskuse peaeesmärgiks on eesti lastekirjanduse kogumine ja säilitamine ning tutvustamine ja vahendamine asjast huvitatuile kodu- ja välismaal. Keskus on asutatud 1. detsembril 1997. aastal Eesti Lasteraamatukogu õigusjärglasena. 1.1. Teabekeskuse põhitegevus Eesti Lastekirjanduse Keskus funktsioneerib arhiivraamatukoguna ja erialase bibliograafiakeskusena. Kogutakse eestikeelseid ning Eestis ilmunud lasteraamatuid ja -ajakirju, maailma lastekirjanduse klassikat ja auhinnatud teoseid originaalkeeltes, lastekirjandusalaseid teatmeteoseid, monograafiaid, ajakirju jm materjale. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogudes on kokku üle 44 000 teaviku. Vanim seal säilitatav
teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil vaieldamatu esikoha ehk siis ta teine raamat ,,Mängult on päriselt" saavutas 2006.a kirjastuse Tänapäev ja lastekirjanduse teabekeskuse korraldatud romaanivõistlusel esikoha. Eel nimetatud romaanis kasutab ta mahlakat noortepärast kõnepruuki ning sisu kohta ütles zürii, et see oli ääretult terviklik ja huvitavate süzeekäikudega, mis hoiavad lugejat kuni lõpuni
Me ei peaks seda nii laialt kuulutama!" Lingren ise oli veendunud, et kõik, mis maailmas toimub, on enne toimunud juba kellegi kujutluses. Ta lootis, et vägivallatuse põhimõte jõuab tema lugejani tema loomingu kaudu. KOKKUVÕTE Astrid Lindgren viibis meie keskel oma raamatute kaudu. Tema vestetud lood aitasid ja aitavad siiani sisustada märkimisväärse hulga eestlaste lapsepõlve. Sajandivahetusel Eesti lastekirjanduse teabekeskuse poolt korraldatud rahvaküsitluses olid tema "Bullerby lapsed" eestlaste lapsepõlves enimloetud raamat, edastades vaid napilt "Pipi Pikksukka". "Pipit" nimetati ka ühe esimese tõlketeosena Piibli järel Eesti elu enim mõjutanud raamatute nimekirjas. Täiskasvanud lugejad avavad selliseid raamatuid nagu "Väikevend ja Karlsson katuselt", 13
2008. aasta näärikuu alguses avas Tallinnas pikk tänav 73 külastajatele uksed lastekirjanduse Aastahinne 0,5 p 67 teabekeskuse uus maja. Ajalooline hoone vanalinnas on restaureeritud vastavalt 0,5 p 68 muinsuskaitse nõuetele. Seal hakkavad laupäeviti Piret Pääri juhtimisel toimuma 0,5 p 69 muinasjutuhommikud. Keskuse põhiline ülesanne on koguda ja säilitada eesti keeles 0,5 p 70 71 ilmunud lastekirjandust ja lasteraamatute illustratsioone. Majas asub ka eesti esimene 0,5 p 72
Keel ja Kirjandus, 7, 498-499. Kalda, M. 1991. Eesti kirjanduse ajalugu 1. Tallinn: OÜ Eesti Raamat. Kruus, O. 1995. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: OÜ Eesti Raamat. Kruuspere, P. 1999. Maailma pidevuse valgus. Eesti Päevaleht, 20. november, 9. Krusten, R. 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. 17 Krusten, R. 1999. Lasteluule kodu-ja käsiraamat. Sirp, 26. november, 3. Krusten, R. 2004. Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse toimetised 1. Tallinn: AS Pakett trükikoda. Mallene, E. 1970. Sõna koltub, uus pungana puhkeb. Keel ja Kirjandus, 1, 367-368. Süvalep, E. 2003. Meie ühine maailm. Keel ja Kirjandus, 7, 556-557. Vaiksaar, V. 1998. Üks viis õhtut veeta. Meie Meel, 14. oktoober, 11. Vaiksaar, V. 1998. Ellen Niit oli pai laps. Meie Meel, 8. juuli, 18. Valme, V. 1998. Ellen Niit koostab valmikke. Pühapäevaleht, 25. oktoober, 26-27. LISA
Samuti on kalandusvõrgustiku ülesanne toetada koostöö alustamist, korraldada koostööle pühendatud temaatilisi kohtumisi, soodustada kontaktide vahetamist, korraldada kalanduse tegevusgruppidele koolitusi ja seminare. 2011 aasta aprillis alustas tööd ,,Kalanduse teabekeskus" Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juures, mida juhib nõukogu kuhu kuuluvad nii teadus-arendus asutused, sektori esindajad kui ka administratsiooni esindajad. Kalanduse teabekeskuse eesmärgiks on luua ühtne võrgustik, mis võimaldab kalandussektoril (kalapüük, vesiviljelus, kala töötlemine ja turustamine) ning kala- ja kalatoodete tarbijatel saada kaasaegset oskusteavet, koolitust ja nõuannet. Teadus- ja seadusinfo, kogemuste ja hea praktika levitamise kaudu soodustatakse elukestvat õpet kalandussektoris ning suurendatakse tarbijateadlikkust. Kalandusalast kutse- ja kõrgharidust on võimalik omandada järgmistes õppeasutustes ja õppekavadel (Tabel 11)14
pingutama, mitte lootma mahavaikimisele. Kui õiguskaitsesüsteem riskib usaldusväärsuse kaotamisega, siis on ta osaline usu õõnestamises Eesti riigisse. (Vrdl. Jüri Saar: "Nõrkade kaitseks." Sirp 17. 06. 2016, lk 39. Siin kõlab juba hoiatus: "Eesti oludes lisandub demokraatiat ähvardavale rumalusele teatav totalitaarne püsitoon..."). 12 / 20 10. märtsil 2003 toimus Tallinnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse inimkaubanduse vastane seminar, kus küsiti: miks ei tegele politsei inimkaubandusega, kuid tegeleb piraatkassettide ja piraat-CD- plaatidega? Vastus oli: sest inimene võib jäljetult kaduda ja pole majanduslikku huvigruppi, kes rõhuks, et nii ei juhtuks. Aga piraatplaatide puhul selline huvigrupp on. Viidates Ülo Vooglaiult valitud motole, tuleb küsida: kas EV-s on võimalik, et formaalselt õigeks mõistetud inimene on tegelikult kurjategija (näiteks "ristiisa"), ja
koguses. (2) Ohtlike ettevõtete kategoriseerimisel kehtestatakse käideldavate kemikaalide summaarse ohtlikkuse suurim lubatav määr. (3) Suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõttele antakse käitlemiseks lubatud kemikaalide piirkogused, millest suuremat kogust kemikaale ei tohi käidelda. § 7. Pädev riigiasutus (1) Vabariigi Valitsus asutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Kemikaalide Teabekeskuse. (2) Kemikaalide Teabekeskus on pädev riigiasutus, kelle ülesanded on: 1) koguda teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetavate suure või keskmise tootmismahuga, ohtlike või uut ainet sisaldavate kemikaalide kohta; 2) hinnata teavitatavast kemikaalist johtuvat riski ning teabe vastavust rahvusvahelistele ja Eesti õigusaktidele, vajaduse korral nõuda täiendavat teavet, teha ettepanekuid riski vähendamiseks;
(2) [Kehtetu RT I 2003, 23, 144 jõust. 1.04.2003] (3) Suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest. [RT I 2003, 23, 144 jõust. 1.04.2003] § 7. Pädev riigiasutus (1) Vabariigi Valitsus asutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Kemikaalide Teabekeskuse. (2) Kemikaalide Teabekeskus on pädev riigiasutus, kelle ülesanded käesoleva seaduse kohaselt on: 1) koguda ja hallata käesoleva seaduse alusel esitatud teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetud kemikaalide kohta; 2) täita haldusfunktsioone ja teha haldustoiminguid keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaale käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 304/2003 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 63, 6.03.2003, lk 126) alusel;
90ndate keskapigas hakkab internetiajastu, olgugi et see internet on väljas juba varem, aga see, et internet muutuks igapäevaseks reaalsuseks, pole enne 90ndate keskpaika. 90ndate keskpaigas hakkavad mingit insitutsionaliseerimisvalud. Samas näeme, et teisest poolest tugevnevad katsed eesti kirjandust väljapoole pakkuda. ELM-i puhul on tegemist ingliskeelse ajakirjaga, et eesti kirjanudst levitada Eesti piirides kaugemale. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse loomine oli sama eesmärgiga nagu ELM. Kui 90ndad aastad olid omamoodi segased ja põnevad, siis see oli see aeg, kus raha liikud aga kuidagi kaootiliselt. Raha ja kirjanuse seos kindlasti uuel sajandil tugevnes. Üks külg sellel on see, et kirjandusüritused saavad suurejoonelisema kuju. Selleks mängiks on muidugi festivalid Prima Vista ja HeadRead. Taustasündmustest võiks tähele panna, et kui 90ndad olid vanade struktuuride lammutamise ja uute ülesse ehitamise aeg, siis 21
Kaasnevad vigastused ja haigestumised? Milliseid meetmeid rakendati? Dekontaminatsiooni meetmete liik ja ulatus? 662 Järelepäring mürgituse teabekeskusele EL-numbri esitamisega on küll täiesti võimalik saada esmast teavet, kuid tootenimetuse või ainenimetuse esitamisel (etiketilt, veokirjalt, selgitavalt lisalt) tuleb püüda märksa täpsemat infot saada; ka tootja ja kasutuseesmärk võivad anda otsustavaid vihjeid. Jäta meelde! Mürgituse teabekeskuse telefoninumber on 16662. Ka muu teave tuleb kokku võtta ja edastada: info tehase personalilt, asjatundjatelt, päästeteenistuselt, kirjalikud dokumendid (võimalusel kaasa võtta): o transpordipaberid (veokiri), o õnnetuse selgitav lisa, laske kindlustada ainemahuti hilisemateks uuringuteks. Sümptomaatiline ravi Dekontaminatsiooni järel või selle ajal põhineb keemilise kahjustusega patsiendi käsitlus toetaval
annaabi.ee 
