Miniuurimus-Kehamodifikatsioonid (0)

Miniuurimus (Kehamodifikatsioonid)



Kose Gümnaasium Keha modifikatsioonid Miniuurimus Autor: Karita Suursild Juhendaja: Moonika Oll Kose 2022


Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE 4 2. ERINEVAD KEHA MODIFIKATSIOONID JA NENDE AJALUGU 5 2.1 Keha augustamine 5 2.2 Tätoveerimise traditsiooni algus 2000.a eKr Lääne-Okeaanias 6 2.3 Keha muutmine kirurgiliste viiside abil 7 2.3 Riskid 8 3. KEHA MODIFIKATSIOONID JA REKORDID 10 3.1 Inimkeha tippsaavutused ja sellest tulenevad rekordid aastal 2003 10 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 Lisad 14 Lisa 1. Shakespeare kõrvarõngaga 14 Lisa 2. Myanmari (Birma) padaungi ehk kareeni hõimu naine oma venitatud kaelaga 15 Lisa 3. Rolf Buchholz oma keha modifikatsioonidega. 16 Lisa 4. Üle süstitud huuled. 16 2


SISSEJUHATUS Modifikatsioon on ülekantud tähenduses millegi muutmine millegi parandamiseks. Keha modifikatsioon on aga keha muutmine väga paljude erinevate tehnikate abil, alustades tänapäeval väga populaarsest tätoveerimisest lõpetades sõrmede augustamisega või kaela pikemaks venitamisega . Keha modifitseerimine on omane pea, et kõigile rahvastele üle maailma. Olenemata soost, vanusest või rassist. Teatavasti on keha inimeste esmane kommunikatsioonivahend, selle muutmine mitmetel erinevatel viisidel toob inimestes esile keha iluideaalid, sotsiaalse staatuse, mingisse kindlasse gruppi kuuluvus tunde, atraktiivsuse ja seksuaalsuse suurenemise, eneseväljenduse viisid ning etnilised ja kultuurilised uskumused. Keha modifitseerimist hõlmab ka tätoveeerimine. Töö eesmärgiks on uurida erinevaid keha modifikatsioone, mis on inimkonda saatnud ajast-aega. Seda, kuidas on erinevad modifitseerimise viisid saatnud meid läbi erinevate kultuuride ning äärmusi, kuhu laskutakse 21. sajandil, et teenida välja maailmarekordi püstitamise sertifikaadi. Teemas käsitletavad modifikatsioonide viisid pärinevad juba Maiade, Asteekide ja Malawi Makololo hõimudelt. Siiski tekib küsimus, kas keha modifitseerimise taga peitub mõni psühholoogiline häire või ongi see tingitud juba varajasest minevikust tulnud pärimusega. Nimelt on erinevate modifikatsioonide tegemine kehadele üha populaarsust koguv teema. Ilmselt pole keha modifikatsioonidel olnud suuremat õitseaega kui praegu. Eri modifikatsioonid vaatavad meile vastu ajalehtedest ja ajakirjadest, filmidest, moelavadelt ja meie iidolite kehadelt. Tätoveeringute ja augustamise peale krimpsutavad nüüdseks nina vähesed, sest meie silm on selle kõigega juba harjunud. Kui mängu tulevad aga harvemini esinevad nähtused, nagu implantaadid naha all või tätoveeritud silmamunad, on reaktsioon ilmselt pisut teistsugune, sest silmale võõras hirmutab või kutsub vaatama. (Mõttus 2019) 3


1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE Kuigi modifikatsioonid on tänapäeval väga populaarne teema, on eestikeelset materjali siiski raske leida. Populaarseim modifikatsioonide salong kannab nime Alternadiiva ning jagab ka infot erinevate modifikatsioonide ajaloost ning sellest, kuidas need on jõudnud tänapäeva. Varasemalt näiteks on uurinud modifitseerimise teemat Hanley ja Porath (2020: 198) nende koostatud artikkel kirjeldab keha muutmise pikaajalist ajaloolist arengut Ida- (Kirde- ja Kagu-) Aasias, alates eelajaloo tahtlikult muutuvatest tavadest, nagu tätoveerimine ja hammaste mustamine, kuni 20. sajandi "naturalistlike" tavadeni, nagu ilukirurgia, mille eesmärk on jätta nähtavaid tõendeid muutuste kohta. Lars Krutak, kes on Ameerika antropoloog ning ta on tuntud tätoveerimise ja selle kultuuritausta uurimise poolest. Ta on palju kirjutanud artikkleid erinevate kultuuriliste uskumustega inimeste tätoveerimist ja selle ajaloo kohta. Ta on avaldanud arikli, mis kannab pealkirja ,,Looduse kunst: Lääne-Okeaania tätoveeringute ajalugu”. Tema avaldatud raamatute hulgast võib leida mitmeid iidseid kutuurisid puudutavaid raamatuid, nagu näiteks 5 populaarseima seas olev ,, Kalinga tätoveering: hõimu iidsed ja kaasaegsed väljendused”, ,,Hõimunaiste tätoveerimiskunstid”, ,, Vaimne nahk: maagilised tätoveeringud ja skarifikatsioon”, ,,Iidne tint: tätoveerimise arheoloogia”. Viimane raamat on esimene tätoveerimise arheoloogilisele uurimisele pühendatud raamat, mis tutvustab uusi uuringuid kogu maailmas ning uurib tätoveeritud inimjäänuseid, tätoveerimis tööriistu ja iidset kunsti. 4


2. ERINEVAD KEHA MODIFIKATSIOONID JA NENDE
AJALUGU 2.1 Keha augustamine Tätoveerimine, augustamine ja muud keha modifikatsioonid on juba pikka aega olnud osa inimkonna ajaloost. Euroopas tehtud väljakaevamistel saadud leiud pärinevad aastast 6000 eKr ning nendel asetsevad märgid, mis viitavad sellele, et tätoveeringud eksisteerisid juba Egiptuses 4000 eKr. Egiptuse muumiate peamiseks tätoveerimise sisuks olid loomad ja muud elusolendid. Esimene ülestähendus nina augustamisest on pärit Kesk-Idast umbes 4000 aastat tagasi. Seda on mainitud piiblis, kus Abraham käskis oma vanal teenijal otsida naine oma pojale lisakile, teenija leidis Rebeka, kelle üheks pulmakingiks oli ,, kuldne kõrvarõngas ”, mille nimetus heebrea keeles oli Shanf, mis märgib sõna ,,ninarõngas ”. Pulmakingina kasutatakse ninarõngast siiani normaadi barbarite, Aafrika beja-hõimude ja Kesk-Ida beduiinide hulgas, kus rõngas näitab perekonna jõukust. See antakse mehelt naisele, ning on ka naisele materiaalseks kindlustuseks lahutamise korral. Nina augustamine toodi Indiasse 16.sajandil Kesk-Idast moguli valitsejate poolt. Indias kantakse rõngast tavaliselt vasakus ninasõõrmes. Vahest ühendatakse ninarõngas keti abil ka kõrvarõngaga ning mõnes piirkonnas augustatakse mõlemad ninasõõrmed. Vasak ninasõõre on Indias augustamiseks levinum, kuna see tähistavat naissugupoole reproduktiivseid organeid ning pidavat tegema sünnitamise kergemaks ning vähendama valu. Läänes hakati ninasid augustama hipide hulgas, kes reisisid Indiasse hilistel 1960-nendatel. Hiljem võttis selle üle punk-liikumine 1970ndatel aastatel, kui mässu konservatiivsete väärtsuste vastu ning siiani võib vanemate inimeste hulgas kohata sellele vastuseisu. Keele augustamisega tegelesid rituaalselt vanad Asteegid, Maiad ja Kesk-Ameerika hõimud. Keel rõngastati, et vere valamisega jumalatelt lepitust saada ning nii tekitati ka teadvusetuse tunne, et preestrid või shamaanid saaksid jumalatega ühendust võtta. Keele rõngastamine on üks populaarsemaid rõngastamisviise. See on shokeeriv, provokatiivne ning fantastiline oraalseksi abivahend (olenemata soost), kuigi samas ei ole see abivahend tingimata kohustuslik. Arvatavasti oli kõrvanibu augustamine esimene inimese katsetus augustamise vallas- kasvõi seetõttu, et kõrvanibu on ülimalt kergesti läbitav. Maailma vanim muumia leiti jäätununa Austraalias Glacier-is aastal 1991, testid näitasid, et muumia on üle 5000 aasta vana. Surnukehal olid kõrvad augustatud ning augud olid venitatud 7-11 mm diameetriga avadeks. 5


Kõrvu hakati augustama arvatavasti maagilistel põhjustel. Paljud primitiivsed hõimud on uskunud, et deemonid pääsevad inimese kehasse läbi kõrva. Kuna metall pidavat deemoneid peletama, rõngastati kõrvanibud deemonite käest pääsemiseks. Meremehed augustasid kõrvu silmanägemise parandamiseks, ning kui nende surnukehad kuskil randa uhtusid, maksid kõrvarõngad korralike kristlike matuste eest. Paljudes kultuurides on kõrvade augustamine puberteedi rituaal. Borneos augustavad ema ja isa, lapsel kumbki ühe kõrva sümboliks sellest, et laps on oma vanemast sõltuv. Kõrvade augustamine on universaalne nii meeste kui naiste juures. Läänelik kultuur on selle küll põlu alla pannud, kuid kasvõi kuninganna Elizabethi ajal kandsid paljud kuulsad mehed nagu Shakespeare (vt lisa 1), Sir Walter Raliegh ja Francis Drake oma kõrvades kullast rõngaid. Suu ja huuled on keha sensuaalne osa ja võim on erutav, seega on ainult loomulik, et Asteekide ja Maiade kõrgemad kastid kaunistasid oma huuli puhtast kullast ehetega. Malawi Makololo hõimu naised Aafrikas kandsid ülahuules plaate, et erutada oma hõimu mehi. Kesk- ja Lõuna-Ameerika hõimud augustasid oma alahuuli ning venitasid neisse auke puust plaatide tarvis. Esimesed ülestähendus naba augustamisest on vanast Egiptusest. Nabasid võisid augustada vaid vaaraod ja nende perekonnad. Lihtinimesi ootas selle reegli rikkumise korral surm. Siiski, kui lihtinimese tütar sündis ,, Täiusliku nabaga ” lubati tal vahest augustada ning seeläbi tõsta oma sotsiaalset staatust ühiskonnas. Praegusel ajal on naba augustamine üks populaarsematest augustamise viisidest. 2.2 Tätoveerimise traditsiooni algus 2000.a eKr Lääne-Okeaanias Krutak (2013) edastab järgneva. Umbes 2000a. eKr saabusid Mikroneesia läänesaarele Kagu-Aasia saarelt pärit austroneesia keelt kõnelevad meremehed. Sajandeid hiljem liikus teine mererahvas, lapitad, Suurbritannia /Admiraliteedi saare piirkonnast edasi Itta Polüneesiasse, jõudes Fidzile, Tongale ja Saalomonild. Ehkki lapitad asutasid neid saari 1100 eKr ja jätsid maha tätoveerimis tööriistad ja keraamika killud, mis sarnanesid üldjoontes tätoveeringu kujundusega, kulus veel kaheksasada aastat enne, kui nende järeltulijad asutasid Okeaania teisi osi ning avastasid iidsed tehnikad.Saarerahvas oli aktiivne, liiguti ringi, tunnetati looduse ülimat võimet ning läbi selle märke, millest maailm alguse sai. Saarerahva jaoks oli loodus ülim inspiratsiooniallikas, millest nende tätoveerimise kultuur alguse sai. Uurides ka tätoveeringute mütoloogiat ilmneb samuti korduv teema: enamik kujundusi on pärit looduses ja kunst ise oli nende jaoks jumalate kingitus. Tätoveeringud näitasid ka saarte elanike iludust. Tätoveeringud tähistasid ka auastmeid, olenemata sellest, kas tegemist oli aristokraadi või tavainimesega. Elanikud võisid 6


pealiku (iroij) ära tunda tema pea ja kaela tätoveeringute järgi, samamoodi sõrme tätoveeringud naistel (eoon-addin) tähendasid kõrges staatuses isikut. Lisaks sellele kandsid osad naised aadlike seast, kes said sedass endale lubada ka tätoveeringuid õlal, mida kutsuti bwilakiks, tätoveeringut rinnal või salajast kujutist häbemel. Levis ka müüt, et jumal Degei, kes oli jumaldatud pealik, oli karistanud hauataguses elus tätoveerimata naisi. Keha tätoveerisid tavaliselt preesterlikud mehed või naised. Fidži Lau saartel tehti tüdrukute tuharatele, näole, häbemele ja sõrmedele tindiga adze-laadse instrumendiga haihammas või kalaluu, mis oli pistetud korraks tahmase musta puusöe või küünlapähkliõli pigmendi sissse. Instrument koosnes neljas või viiest peeneks lõigatud hambast, mis olid kinnitatud omavahel ning see asetses kuue tollli pikkuse kerge käepideme küljes. Tegevus leidis aset spetsiaalses tabuonnis, mida kohalikud mehed nimetasid ,,mustaks põhjaks”. Traditsiooni kohaselt lõid vanad naised ome kleindi nahka kolme või nelja kaupa aasta või isegi pikema perioodi jooksul. Põhjuseks oli see, et naine ei tohtinud tätoveeringu algatamise käigus armukesi võtta, kui aga naine leiab armukese, suureneks tema valu, mida nad pidid tätoveerimise käigus tundma. Kui tätoveerimise periood oli möödunud, tähistati samuti tätoveeringutega naise sõrmed ja suunurgad, et näidata naise abielukõlbulikust. Mehed ollid tugevamalt tätoveeritud, kui naised ja nad said om rinnatätoveeringu valmis tavaliselt ühe kuni kahe päevaga. Siiski pärinesid kõik tätoveeringu motiivid loodusest ning eriti ülekaalus oli kala sümbol, mida tehti peamiselt näole, kätele ja põlvedele ja linnu kujutis fregatt peamiselt näole ja õlgadele. Rindkere keskele kaelast kuni nabani tätoveeriti motiiv fakanifo. 2.3 Keha muutmine kirurgiliste viiside abil Ilukirurgia kogus 21. Sajandi tulekuga üha rohkem hoogu ja praeguseks on ta saanud mitte ainult kuulsuste kalliks lõbuks vaid ka tavainimese igapäevaelu osaks. Iluprotseduuridega soovitakse kõige enam moonutada tekkinud kortse, allavajunud põski või väikseid huuli. Kõige levinumad plastilise kirurgia protseduurid on rindade suurendamine, olemasolevate rinnaimplantaatide eemaldamine, rindade tõstmine (mastopeksia) koos implantaadi paigaldamisega või ilma, tuharate tõstmine, lõua, põse või lõualuu ümberkujundamine (näoimplantaadid või pehmete kudede suurendamine), silmalaugude tõstmine (blefaroplastika), näo tõstmine (türoidektoomia), otsmiku tõstmine, huulte suurendamine, rasvaimu (lipoplastika), nina ümberkujundamine (rinoplastika), kõhuplastika, botox süstid. Enamus protseduure viiakse läbi üldnarkoosis välja arvatud botox süstid ning sinna hulka kuuluv huulte suurendamine. 7


Rindade suurendamine on protseduur, mille abil implantaadiga rinda suurendatakse ning rinnakuju kujundatakse soovitud moel ümber. Rinnaoperatsioon viiakse üldjuhul läbi kas ümmargust või anatoomilist implantaati kasutades. Valik sõltub inimese kehaehitusest ning ihaldatud tulemusest. Rindade suurendamise operatsioon on maailmas kõige populaarsem ilukirurgiline protseduur. Rinnaoperatsiooni väärtusteks on silmnähtavad esteetilised hüved (laitmatult istuvad riided, täidlasemad ja naiselikumad rinnad). Lisaks kindlasti oma välimusega rahul olemisest tingitud hea enesetunne ning muud seonduvad emotsionaalsed hüved (suurem enesekindlus ja kõrgem enesehinnang), tänu millele paraneb ka enda ja teistega läbisaamine ning ka üleüldine elukvaliteet. Rindade suurendamine.https://thehealthclinic.eu/plastiline-kirurgia/rindade-suurendamine/?utm_source =google&utm_medium=cpc&utm_content=silikoonrinnad&utm_campaign=health-clinic-cam paign-est&gclid=Cj0KCQjwspKUBhCvARIsAB2IYuu7D_xmuGn5gJzzjvBh-AlwcWXmD2u o4kk-WOS8hZz5BTCsyz8UjpoaAlvGEALw_wcB (vaadatud 18.05.2022) Ka rindade suurendamise protseduur on kallis nagu teised keha modifitseerimise viisid. Rindade suurendamise protseduurid algavad alates 3000 eurost ning populaarsemates kliinikutes alates 4000 eurost. 2.3 Riskid Kui tätoveerimine ja keha augustamine on ohutumad tegevused, tuleb esteetilises kirurgias arvestada ka mitmete riskifaktoritega. Plastikakirurgia, nagu iga muu kirurgia vorm, kätkeb endas riske. Ka kõige kogenuma kirurgi patsiendil võib operatsiooni ajal tekkida mingi reaktsioon kas narkoosile või mõnele ravimile. Teoreetiliselt säilib väike riskiprotsent ka kõige kogemusterikkama kirurgi operatsioonide ajal ja järgselt, mis tähendab, et võivad ilmneda operatsioonijärgsed komplikatsioonid ning tüsistused. Igapäevapraktikas esineb selliseid juhtumeid üliharva.Patsient saab ka ise palju ära teha, et viia operatsiooniaegne risk miinimumi. Selleks, et ennast võimalikult palju erinevate riskide ja tüsistuste vastu kaitsta, tuleb olla alati kirurgiga avameelne. Võib juhtuda, et mõnel patsiendil ei parane haavad korralikult. Selle ennetamiseks tuleb kindlasti järgida haavaravi juhendit, mis muudab haavaprobleemid minimaalseks. Üksikutel patsientidel võib tekkida suurem armkude, kui loodetud. Sellist kõrget armkude nimetatakse keloidkoeks. Uuringud näitavad, et harvaesinev suur armkude võib tekkida suurema pigmentatsiooniga ehk tumedanahalistel inimestel. Põhjamaise heleda nahatüübiga inimestel paranevad haavad tavaliselt ilusti ja hiljem jääb nahale pisike ning vaevumärgatav kriipsuke.Kindlasti peab patsient peale operatsiooni ca 2 – 3 kuu jooksul vältima haavapiirkonnas päikest ja solaariumi. 8


Intensiivse päikesekiirguse tulemusel võivad värsked armid pigmenteeruda ja muutuda tumedaks. Pigment on aga õrna nahaga armipiirkonnast visa kaduma ning patsient peab sel juhul tulemust kauem ootama. Operatsiooniga seotud riskid. https://www.mmkliinik.eu/et/for-the-patients (vaadatud 18.05.2022). Siiski on ilukirurgias seotud kõige suurem risk oma välimuse rikkumisega, kuna ühtegi asja peale kirurgilist tegevust ei saa endiseks. On juhtunud olukordi, kus kliendi huuled süstitakse vale täiteainega või tehnikaga ning huuled on paistes ja tükkis. Seepärast kirurgia eesmärk välimust parandada võib muutuda hoopis vastupidiseks. Inimene muutub veel ebakindlamaks oma muudetud välimuse suhtes ning võib tekkida suur moraalne kahju. 9


3. KEHA MODIFIKATSIOONID JA REKORDID 21. Sajand tõi endaga kaasa suure ihalduse purustada rekordeid ning jõuda nendega nii raamatutesse kui ka sotsiaalmeedia kanalitesse. Selle tulemusena hakati aastal 1955 välja laskma raamatut nimega ,,Guinness world records”. Kuna ihaldus purustada rekordeid on märkimisväärselt suur, hoiatas 2003. Aastal välja ilmunud rekordiraamatu autor Folkard (2003: 2), et rekordite ületamise või täiesti uute rekordite püstitamise katse võib olla ohtlik. Kindlasti on enne vaja asjatundjatega kontsulteerida. Kõik rekordi katsed toimuvad ainult üritaja enda vastutusel. Guinness World Records Ltd ei võta ühegi rekordikatsel aset leidnud surmajuhtumi või vigastuse korral endale mingeid kohustusi. Guinnness World Record Ltd otsustab täielikult oma äranägemise järgi, mis rekordid sellesse raamatusse kantakse või sellest välja jäetakse. Guinness World Records raamatu ,,Moonutatud kehad” peatükis on toodud välja 2003. aasta inimkehade tippsaavutused. 3.1 Inimkeha tippsaavutused ja sellest tulenevad rekordid aastal 2003 Inimese pikim teadaolev kael on 40cm. Myanmari (Birma) padaungi ehk kareeni hõimu naised (vt lisa 2) peavad ülipikka kaela väga ilusaks. Kaela pikendamiseks pannakse selle ümber üksteise otsa vaskrõngaid. Rõngaste äravõtmine võib kandajale saatuslikuks saada. (Folkard 2003: 57) Folkard on rekordiraamatusse paigutanud ka 2003 aastal püstitatud rekordi, mis kuulus kõige peenema vöökohaga naisele. ,, Normaalse kehaehitusega inimestest on kõige peenem piht- 33 cm- olnud Ethel Grangeril ( Suurbritannia), kelle vöökoht peenenes aastail 1929-1939 56 sentimeetrilt 33-ni. Sama õbluke olevat olnud prantsuse näitlejanna Emile Marie Bouchand. Praegu elavatest inimestest on kõige nääpsukesem Cathie Jung (USA), kelle vööümbermõõt on 38.1 cm. Nende rekordite püstitamiseks kandsid naised korsetti.” (Folkard 2003: 57) 2016 aasta 16. Detsembri seisuga kuulub suurim hulk keha modifikatsioone Rolf Buchholzile Saksamaalt (vaata lisa 3) . Rolf omab seda tiitlit oma 516 kehamuudatusega. Suur osa tema rekordist moodustuvad Rolfi 481 augustust, millest 278 on tema suguelundil. Tema 35 10


implantaadi hulgas on ka kas nahaalust moodustist ja viis magnet implantaati parema käe kummaski sõrmeotsas. (Atwal 2021) Ralf ise märgib, et ,, Minu kõige valusam kehamuutus oli peopesa tätoveering. See teeb tõesti haiget. Mul pole kõrget valutaluvust." (Buchholzi: 2021) 11


KOKKUVÕTE Igas inimkonna rühmas on olnud inimesi, kes ühel või teisel viisil tegelevad oma keha moonutamisega. Võimalik, et isegi enese teadmata, sest ka praeguses ühiskonnas leidub vaid üksikuid, kes poleks mitte mingil moel tegelenud oma keha muutmisega. Ühiskonnas leidub palju naisi, kellel on näiteks kõrvarõngaaugud, nabaneet või muu selline. Keha modifitseerimine ja selle põhjused on aja jooksu osaliselt aga muutunud. Muutused on toimunud nii modifitseerimise stiili kui ka tehnika juures. Kui algselt iidsed rahvad moonutasid oma keha eelkõige usulistel põhjustel. Samuti suurt rolli mängisid uskumused ning , elu pärast surma ja sellega kaasnevad karistused. Olles 21. Sajandis, saab märkida, et nüüd on tulnud moonutuste tegemise põhjuste hulka rekordite püstitamine ning enda ilu tõstmine. Keha modifikatsioonide hulka kuuluv tätoveerimine on ajas muutunud . Tätoveeritakse sümboleid loodusest ja muud tähtsat oma igapäevaelust. Iidsetel rahvastel aga mängis suurt rolli näiteks suhtestaatus ja naistel suuresti ka sünnitamine. Paralleele saab tõmmata ka jõukuse sümbolite vahel. Kuna enamasti said tätoveerida vaid kõrgemast klassist inimesed. Tänapäeval on teatavasti tötoveerimine kallis lõbu ning paljude kogenud tehnikute hind küündib 100 euroni tunnis. Kullast valmistatud ehete kandmine, oma kehal näitab paljuski inimese majanduslikku seisu. Niisamuti oli ka normaadi barbarite, Aafrika beja-hõimude ja Kesk-Ida beduiinide hulgas, kus rõngas näitas perekonna jõukust. Kuna keha modifitseerimine on üljuhul valus, on tänapäeval välja töötatud palju erinevaid viise, kuidas valu ennetada (näiteks tuimestus geelid kehale). Seetõttu levib see üha enam inimeste seas ning põhjus pea, et puudubki miks mitte minna ennast tätoveerima või augustama. 12


KASUTATUD KIRJANDUS Mõttus, Mariliis. ( 2019, 04.05). Kuidas kureerida keha - Müürileht. https://www.muurileht.ee/kuidas-kureerida-keha/ (vaadatud 09.05.2022) Henley, David. (2020, 30.11). Keha modifitseerimine Ida-Aasias: ajalugu ja arutelud- Asian Studies Review.https://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/10357823.2020.1849026?needAccess=t rue (vaadatud 18.05.2022) Keha augustamine ja selle ajalugu. http://piercing.ee/augustamine-ajalugu.html (vaadatud 09.05.2022) Folkard, Claire. (2003). Guinness World Records. Tšehhi Vabariik: Graspo CZ. a.s, Zlin. Atwal, Sanj. ( 2021, 26.11). Ekstreemsed keha modifikatsioonid: rekordi purustajad ja miks nad teevad seda - Guinness World Records. (vaadatud 13.05.2022) Ilukirurgia ülevaade.https://www.hopkinsmedicine.org/health/treatment-tests-and-therapies/cosmetic-plast ic-surgery-overview. (vaadatud 18.05.2022). Rindade suurendamine.https://thehealthclinic.eu/plastiline-kirurgia/rindade-suurendamine/?utm_source =google&utm_medium=cpc&utm_content=silikoonrinnad&utm_campaign=health-clinic-cam paign-est&gclid=Cj0KCQjwspKUBhCvARIsAB2IYuu7D_xmuGn5gJzzjvBh-AlwcWXmD2u o4kk-WOS8hZz5BTCsyz8UjpoaAlvGEALw_wcB (vaadatud 18.05.2022). Operatsiooniga seotud riskid. https://www.mmkliinik.eu/et/for-the-patients (vaadatud 18.05.2022). 13


Krutak, Lars. (2013, 03.06). Looduse kunst: Lääne-Okeaana tätoveeringute ajalugu - Lars
Krutak tattoo antropoloog. Lisad Lisa 1. Shakespeare kõrvarõngaga 14


Lisa 2. Myanmari (Birma) padaungi ehk kareeni hõimu naine oma venitatud kaelaga 15


Lisa 3. Rolf Buchholz oma keha modifikatsioonidega. Lisa 4. Üle süstitud huuled. 16


17