arvust: k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Kuna alleelide sagedus erinev, siis ka eri genotüüpide sagedus erinev. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. UK matemaatika Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Kehtib kui: 1) Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3)mutagenees puudub 4)populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik kõik genotüübid on võrdse kohasusega e valikuväärtusega. Populatsioonide geneetiline struktuur võib muutuda: 1)geenide ja kromosoomide struktuur
kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsioon ei evolutsioneeru, ta säilib sellisena igavesti, kuid sellist pole olemas. Geneetilise muutlikkuse allikad-mutatsioonid-geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene
t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. · rajajaefekt ehk asutaja efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid) - kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone
t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. · rajajaefekt ehk asutaja efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid) - kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone
· Kvaternaar 1,8-...mln. Umbes 7-5 miljonit aasta tagasi toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest- INIMESE EVOLUTSIOON. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid: Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit nim. populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nim. populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. (SELLINE POPULATSIOON EI EVOLUTSIONEERU) POLE ! Seadus kehtib tingimustel: · Populatsioon on väga suur · Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest · Mutagenees puudub · Populatsioon on isoleeritud · Puudub looduslik valik Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks.
Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. See määrab suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. Godfrey Harold Hardy (inglise matemaatik) ja Wilhelm Weinberg (saksa arst) tõestasid 1908.a, et pärandumusseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Sama kehtib aga ainult järgnevatel tingimustel: · populatsioon on väga suur (palju sigivaid isendeid) · kõik ristumised on vabad (ehk juhuslikud; st et nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · mutagenees puudub (populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone)
Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatus. Tingimused: 1) populatsioon on väga suur st. Selles on väga palju sigivaid isendeid. 2) Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud st. Nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest. 3) mutagenees puudub. Populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone. 4) populatsioon on isoleeritud. Puudub geenivool teistest populatsioonidest. 5) puudub looduslik valik. St
Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus. Fotosfäärist kõrgemal algab hõre atmosfäär, mida palja silmaga ei näe. 4. Mis on granulatsioon? Päikese pind paistab teraline. Graanuliteks nimetatakse kuumi gaasipilvi, mis on Päikese
Selles protsessis on vastuvõtja niisama aktiivne kui saatjagi. Ent aktiivse kuulamise õppimiseks peavad vanemad paremini mõistma kahe inimese vahelist suhtlemisakti. Kui laps otsustab vanemaga suhelda, on tal selleks mingi põhjus. Ta tahab midagi; tal on ebamugav ja ta tahab jagada oma tundeid, ta on millegi tõttu endast väljas, tal on probleem dr Gordon ütleb selle kohta oma raamatus, et lapse organismis valitseb tasakaalu puudus. Et end tasakaaluseisundisse tagasi tuua, otsutab laps midagi ütelda. Ta ei saa edasi anda seda, mis teeglikult temas toimub, kunha see koosneb keerulistest protsessidest. Ta peab valima signaali, mis tema arvates võiks tähendada sõnumit. Seda valiku protsessi nim kodeerimiseks. Et sõnum jõuaks õieti vastuvõtjani (lapsevanemani), peab vastuvõtja sõnumi dekodeerima. Kui vanem dekodeerib sõnumi õieti, mõistab ta mida lapse tegelikult tahab
32. Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga. Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta. Mehhanismide ja protsessid Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mitmekodeerivate osade kogumit nimetatakse popultasiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhtet nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusefa ja need jäävad põlvkoniti muutumatuks. Popultasioon on väga suur, ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees muutub, popultasioon on isoleeritud, puudub looduslik valk. Muutuda võib isendite geenide ja kromosoomide struktuur ja arv, samuti geenide ja genotüüpide sagedus. Mikrorevolutsioon. Mutatsioonid on geenide muutumise põhjus. Puhtstatistilistel põhjuste võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas
Geenil võib populatsiooni genofondis olla üks, kaks või mitu alleeli. Igas gameedis üks alleel (haploidsus). Vanemate gameetide liitumisel sügoodiks moodustub järglase genotüüp. Võimalike genotüüpide arv geenis: k(k+1)/2 (k alleelid). Populatsiooni geneetiline struktuur: eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe (suhteline sagedus). Hardy ja Weinberg tõestasid 1908, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks, kui: · Populatsioon on väga suur · Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud (sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · Mutagenees puudub (ei teki uusi mutatsioone) · Populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool e immigratsioon teistest populatsioonidest). · Puudub looduslik valik ehk kõik genotüübid on võrdse kohasusega.
Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. UK matemaatika Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks . Kehtib kui: 1) Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3)mutagenees puudub 4)populatsioon on isoleeritud – puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik – kõik genotüübid on võrdse kohasusega e valikuväärtusega.
Kuna alleelide sagedus erinev, siis ka eri genotüüpide sagedus erinev. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. UK matemaatika Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Kehtib kui: 1) Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3)mutagenees puudub 4)populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik kõik genotüübid on võrdse kohasusega e valikuväärtusega. Populatsioonide geneetiline struktuur võib muutuda: 1)geenide ja kromosoomide struktuur ning arv
poolt Rootsi valitsusele esitatud ülevaatel sama rühma kirjutisel ajalehes Göteborg Posten (22.2.2005). Nendes põhjendatakse, miks Läänemere seisund ei ole paranenud, kuigi veepuhastusele ja muudele veekogude kaitsemeetmetele on kulutatud miljoneid kroone. Nõukogu raportis antakse selgitus kahe võimaliku stsenaariumi näol. Esimeses oletatakse, et veekogude kaitse abinõud ei ole lihtsalt olnud piisavad. Teises aga näidatakse, et Läänemeri on siirdunud uude tasakaaluseisundisse ja justkui jäänud luku taha, kust väljapääsemiseks on vaja arvatust võimsamaid abinõusid. See variant on meedias tõstetud uudiseks, kusjuures lastakse tekkida muljel nagu midagi ei saaks enam teha. Siiski ei ole kindel, et luku taha jäämise hüpotees igakülgselt paika peab. Nimelt tugineb see vahelduva tasakaaluseisundi mudelile, mida on siiani kohandatud peamiselt magedale veele. Läänemerd ei saa aga järvedega otseselt võrrelda, kuna Läänemere seisundit
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid: Populatsiooni genofond - Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Geneetiline struktuur - eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtiv aga ainult järgnevatel tingimustel: 1) populatsioon on väga suur (st selles on väga palju sigivaid isendeid) 2) kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, st nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest 3) mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone
Igasugused kaevetööd, nõlva kuju muutmine, täiendavad koormused nõlva ülaosas, veereziimi muutmine jne võivad põhjustada varisemist. Pika aja vältel toimuvad keemilised muutused pinnaste koostises ja roomeprotsessid võivad põhjustada pinnase tugevuse vähenemist ning viia nõlva purunemiseni ka ilma nähtavate väliste mõjutusteta. Looduslikud nõlvad on sageli piirseisundis või sellele lähedal. Geoloogilised protsessid ise on jätnud need sellisesse tasakaaluseisundisse. Seepärast võivad mõnikord tühisemadki muutused põhjustada pinnasemasside tasakaalu kaotust. Tehisnõlvade projekteerimisel peab nõlva kuju valima sellise, et tema püsivus oleks tagatud. Teisest küljest liigne varu (liiga lame nõlv) põhjustab suuri ülekulutusi. Sageli on teetammide ja -süvendite ning kanalite puhul tegemist ehitistega, mille pikkus ulatub kümnete kilomeetriteni ja pinnase teisaldamise maht on väga suur.
71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone;
1) REGULEERIMINE OTSESIDEME (HÄIRETE) ALUSEL 2) REGULEERIMINE TAGASISIDEME (KÕRVALEKALLETE) ALUSEL 3) KOMBINEERITUD REGULEERIMINE 4) REGULEERIMINE AKTIIVSE MÕJUTUSEGA SISENDILE 5) TÄIELIK REGULEEERIMINE NÄITED : HOONE KÜTMISE SÜSTEEM, KOOLITUSE SÜSTEEM, EHITUSETTVÕTTE JUHTIMISE SÜSTEEM TAGASISIDE ANNAB VÕIMALUSE SÜSTEEMIDE ISEREGULEERIMISEKS, ISEÕPPIMISEKS HOMEOSTAAZ SÜSTEEMI VÕIME PÖÖRDUDA TASAKAALUSEISUNDISSE PÄRAST KÕIKVÕIMALIKKE MÕJUTUSI, s.h. KA PÄRAST SELLISEID MIDA EI NÄINUD ETTE SÜSTEEMI VÄLJATÖÖTAJA NÄITED: INIMORGANISM, MAJANDUSSÜSTEEM EI OLE REGULAATORI ASI KUI EDUKALT ON MÄÄRATUD VÄLJUNDI SOOVITUD VÄÄRTUS EESMÄRKI SEADEV PLOKK ( EESMÄRGI SEADMINE JA PLAANIMINE) VÄLJASPOOL REGULAATORIT. ETTEVÕTTE NÕUKOGU JA JUHATUS JOONIS.6.4 67 ESP R O 68 JUHTIV SÜSTEEM - - - - -
külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastus vahendite kasutamisel. Fgaaside osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10%le. 1 Happevihmad Atmosfääris on praegune koostis kujunenud tema füüsikaliste, keemiliste omaduste ning geokeemilise ja biokeemilise aineringi vastastikustest mõjutustest. Aegade jooksul kujunenud tasakaaluseisundisse on inimese tööstulik ja põllumajanduslik tegevus nüüs tekitanud kogu maakera mõjutavaid häireid. Õhku paisatavatel ühenditel on oma füüsikalised ja keemilised omadused, mis määravad nende saatuse atmosfääris. Teiselt poolt on atmosfääri erinevate osade füüsikalistel omadustel otsustav tähtsus ka keemilistele protsessidele. Õhu saastumise seisukahalt huvitab meid atmosfääri kaks alumist kihti troposfäär ja stratosfäär.
Laiemalt levivad konnad, maod, hiired, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Populatsioonid ja liigid evolutsioneeruvad. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeruvate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks: populatsioon on väga suur; kõik ristumised on vabad; mutageenes puudub; populatsioon on isoleeritud; puudub looduslik valik (SÄILIM MUUTUMATUNA). Geneetilist struktuuri võivad muuta: I geneetiline materjal- geenide ja kromosoomide struktuur ning arv; II võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus. Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi
Kohustusliku reservimäära alandamine suurendab raha pakkumist (ja vastupidi). Avaturuoperatsioonid tähendavad, et keskpank ostab või müüb varasid ja väärtpabereid avatud turgudel. Kui keskpank müüb varasid, väheneb rahapakkumine, kui ostab siis suureneb rahapakkumine majanduses. ÄRITSÜKKEL JA TÖÖTUS 1.Äritsükli olemus ja põhjused Majandusteadlased on seisukohal, et majandus jõuab tasakaaluseisundisse, küsimuseks on, kas saabuv tasakaal asub potentsiaalse tootmismahu lähedal( täishõive tasakaal) või allpool seda taset(tasakaal koos tööpuudusega). Erinevad majandusteadlaste koolkonnad ei ole üksmeelel ka selles suhtes, kas tasakaaluseisund saabub lühiajaliste kõikumiste tagajärjel või nõuab pikemat ajaperioodi. Potentsiaalseks tootmismahuks (SKP) on SKP tase, mis on võimalik saavutada, kui kõik tootmistegurid: maa, töö ja kapital - oleksid efektiivselt rakendatud
Üks võimalus kuidas kriisist väljuda oleks oodata niikaua, kuni olukord läheb nii hulluks, kui 30ndatel aastatel. Massiline ja kauakestev tööpuudus ning suured üleliigsed kaubavarud sunniksid pikapeale ettevõtjaid ja töölisi nõustuma palkade ja hindade alandamisega. Poliitikud on viimasel ajal siiski seisukohal, et parem oleks püüda sellise situatsiooni tekkimist vältida, sest vaevalt ükski valitsus seda üle Majanduse liikumine tasakaaluseisundisse toimub kahe tegurite rühma toimel 1)majanduses endas on olemas teatud kohandumismehhanism e. isereguleerumine 2)valitsuse majanduspoliitilised meetmed isereguleerumise toetamiseks Kohanemine inflatsioonilises e. negatiivses lõhes on palju kergem ja kiirem kui RKT positiivses lõhes. Määravaks osutub kui paindlikud või paindumatud on palgad ja hinnad ja kui kiiresti toimub nende kohanemine uute tingimustega. Keynesi väitel on kõige suuremad süüdlased ebaratsionaalsed töölised,
Igasugused kaevetööd, nõlva kuju muutmine, täiendavad koormused nõlva ülaosas, veereziimi muutmine jne võivad põhjustada varisemist. Pika aja vältel toimuvad keemilised muutused pinnaste koostises ja roomeprotsessid võivad põhjustada pinnase tugevuse vähenemist ning viia nõlva purunemiseni ka ilma nähtavate väliste mõjutusteta. Looduslikud nõlvad on sageli piirseisundis või sellele lähedal. Geoloogilised protsessid ise on jätnud need sellisesse tasakaaluseisundisse. Seepärast võivad mõnikord tühisemadki muutused põhjustada pinnasemasside tasakaalu kaotust. Tehisnõlvade projekteerimisel peab nõlva kuju valima sellise, et tema püsivus oleks tagatud. Teisest küljest liigne varu (liiga lame nõlv) põhjustab suuri ülekulutusi. Sageli on teetammide ja -süvendite ning kanalite puhul tegemist ehitistega, mille pikkus ulatub kümnete kilomeetriteni ja pinnase teisaldamise maht on väga suur. Selliste ehitiste puhul osutub nõlva püsivuse
annaabi.ee 
