Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tartu Ülikooli peahoone". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peahooneTARTU ÜLIKOOLI PEAHOONE Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas ning see on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone ehitati 1804-1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Peahoone pidulik avaaktus toimus 31. juulil 1809. 1856-1859 lisati tiibhooned ja ülikooli kirik. Peahoone rajati endise Maarja kiriku varemete peale, ehitamise käigus tulid välja luustikud, mis maeti ümber. Tartu Ülikooli sümboliks on kuus valget sammast. (WIKIPEDIA, https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_peahoone) Aula on ülikooli kauneim siseruum oma klassitsistlikus lihtsuses. Aula avati 1809. aastal ning sellest ajast peale on tähistatud ülikooli suursündmusi, peetud lõpuaktuseid ning korraldatud arvukalt kontserte just aulas
LINN 2008 SISSEJUHATUS Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool, lühend TRÜ. Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. 2 1. TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige
aastast 1935). Tallinnas on klassitsismiajal tehtud palju ümberehitusi, eriti fassaadide juures. Klassitsismi näide Tallinnas on ka Nikolai kirik Vene tänaval (valmis 1825, arhitekt itaallane Luigi Rusca). Toompeale ehitati mitmeid aadlipaleesid, millest võib tuua näiteks elamut aadressiga Kohtu tänav 8. Selle arhitekt on nimekas sakslane, Helsingisse tähtsaid ehitisi (toomkirik, senatihoone, ülikooli peahoone, ülikooli raamatukogu) kavandanud, 1808-1815 Tallinnas töötanud Johann Carl Ludwig Engel. Selle hoone peafassaad on Kohtu tänaval, kuid enam tuntud on Pika jala poole avanev kolmekorruseline tagakülg, mille keskel on kuue joonia stiilis sambaga portikus (meenutab Tartu ülikooli peahoonet). Eesti tähtsaim klassitsismilinn on Tartu (=Emajõe Ateena). Palju näiteid on tänaseks kahjuks hävinud. Klassitsistlikud on näiteks Tartu raekoda (1789) ja
Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats
Tartu Ülikool Tartu Ülikool, mille sümboliks on kuue valge sambaga peahoone, on üks silmapaistvamaid tähiseid Eesti haridusja kultuuriloos. 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud ülikool on läbi sajandite jaganud vaimuvalgust selles Euroopa kultuurikeskustest kaugele jäävas maanurgas, mille tähendus ja tuntus seostus eelkõige Tartu ülikooliga. Ülikooli ajalooline hoonestu on klassitsistliku arhitektuuri kaunimaid näiteid Eestis ning on oma kompaktsusega üheks huvitavamaks 19. sajandi ülikooliansambliks Euroopas. Kreeka arhitektuuri
Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on
Aastatel 18191820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui ka eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Ta kujundas Helsingi toomkiriku(1852) ja Hamina kirik ehitati 18411843; Hamina keslinnas; vanakreeka templi kujuline uusklassitsistlik ehitis. Helsingi ülikooli raamatukogu peahoone (1840). C.L.Engel Helsingi Toomkirik Vanalinna Muusikamaja 7. Klassitsism Tartus. Kirjuta, mida ja kuhu ehitati jne. 1700. aastal puhkes Rootsi ja Venemaa vahel Põhjasõda, mille lõppedes liideti Eesti alad pikaks ajaks Venemaaga. Tartut 18. sajandil tabanud rängad tulekahjud ei jätnud linna vanemast arhitektuuripärandist midagi alles. Tartut hakati uuesti
15 Ahja mõisa on esimest korda mainitud 1553. aastal. Poola ajal kuulus mõis Kaweritele, Rootsi ajal Oxenstjernadele. Peale Põhjasõda kinkis Peeter I mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. 1743. aastal sai mõisa omanikuks Francois Guillemot de Villebois. Sel ajal, 1740ndate lõpus, püstitati mõisa kahekorruseline algselt kahe mantelkorstnaga kroonitud poolkelpkatusega barokne peahoone, mis tollal oli Lõuna- 23 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Kersti Siim 2016 Eesti üks luksuslikumaid. 1766. aastal läks mõis von Liphartide valdusse. Hiljem oli mõis veel von Knorringite ja von Löwis of Menarite omanduses. 1819. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Braschidele. 20. sajandi algusest pärinevad ka rikkalik fassaadidekoor ja ärklilaadne hulknurkne juurdeehitus keskrisaliidil. 1929-1997 tegutses mõisahoones kool.16
1850-1930 järelklassitsism, klassitsismi elementidega 1940-1950 neo- ehk pseudoklassitsism VARAKLASSITSISM Varasemaid hooneid, kus domineerivad baroklikud jooned, mis on segunenud mõningate klassitsismi elementidega, liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud vormijooned on saanud hoones juba juhtiva koha, säilitades samas osa barokseid elemente, tavatsetakse hoonet nimetada varaklassitsistlikuks. Hilisbarokne Seidla varaklassitislik Aruküla mõisa peahoone mõisa peahoone (barokk domineerib (klassitsim domineerib klassitsismi ees) juba baroki ees) Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Stenbocki maja. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister Johann Schultz. Sinine tuba on samuti saanud oma nime domineeriva värvi järgi. Sinises toas on sobitatud omavahel kokku eri mööblikomplektidest pärit
Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Samuti on selles stiilis maju Tallinnas. Tartu Ülikool Kõigist klassitsismiajastul Eestis töötanud arhitektidest on maailmas kõige kuulsam ilmselt Carl Ludvig Engel. Ta oli 1809-1814 Tallinna linnaarhitekt. Eelkõige sai Engel tuntuks aga Helsingi Senati väljaku kujundamisega, millest kujunes üks stiilsemaid klassitsistlikke linnakeskusi.
· KARL FRIEDRICH SCHINKEL Berliini teater, muuseum ja peavahi hoone Eesti: · Mõisahooned (Saue, Rägavere, Saku) · Tartu on Eesti klassitsismikeskus. Tartu kesklinn oli enne II maailmasõda klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. Aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. Aastal · Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate (peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt JOHANN WILHELM KRAUSE . Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud. · Tallinnas CARL LUDWIG ENGEL kavandas silmapaistva hoone Kohtu tn. 8 . Soome: · Helsingi Suurkirik ja selle väljak CARL LUDWIG ENGEL
otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) LIHTSUS, RANGUS, REEGLIPÄRASUS JA SUUREJOONELISUS MOODUSTAS PIDULIKU ANSAMBLI. 4) ÜMARKAARE JA KUPLI KASUTAMINE. 5) SISEKUJUNDUSES SÜMMEETRIA, SÕLTUVALT KREEKA JA ROOMA EESKUJUDEST. · Hammaslõige · Munavööt · meander KLASSISTISTLIK ARHITEKTUUR · Võeti eeskuju antiikehitistest · Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. · Eestis esindab klassitsismi näiteks Tartu Ülikooli peahoone. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL · Prantsuse varaklassitsistliku ehk Louis XVI stiili arhitektuuri suurmeistrid olid Jacques Ange Gabriel ja Jacques Germain Soufflot. JACQUES GERMAIN SOUFFLOT. PARIISI PANTHEON. JACQUES ANGE GABRIEL. VÄIKE-TRIANON, LOSS VERSAILLES PARGIS KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL · Klassitsism kujunes õitseajaks vene arhitektuuriks.
2008. aasta detsembris anti kogudusele kiriku omandiõigus tagasi, kuid tegelik üleandmine toimus alles 2009 aasta suvel, kus kogudus muretses esmavajaliku inventari ning kohandas endise spordisaali ajutiseks kirikuruumiks.13 1515 Lukka, L., (2009) Tartu Maarja kirik, Tartu, nähtav: http://www.tartu.ee/? lang_id=1&menu_id=6&page_id=1487 1313 Paenurm, P., (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK Joonis 0. Joonis 0. Tartu ülikooli peahoone klassitsism profaan Vaieldamatult võib Tartu kõrgklassitsismi tippteoseks nimetata Tartu ülikooli peahoonet. See 1804-1809. aastal ehitatud hoone on mõjutas tugevalt Eesti 19. sajandi alguse arhitektuuri. Meie Alma materit peetakse Eesti kultuuriajaloo tugisambaks, akadeemiliseks Mekaks, mille tähendus ulatub kaugele väljapoole Eesti piire. Ilma ülikoolida ei ole Tartu see, millena me teda tänapäeval tunneme. 16
suurejooneline Riisipere jt. Tartu kesklinn oli enne II maailmasõja purustusi klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802 aastal. Mõned suurepärased klassitsistlikku arhitektuuri näited leiduvad Tartus õnneks ka preagu. Tastu Ülikooli ajaloolistest hoonetest on kõige tähtsamate (peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Peahoone kuue dooria stiilis sambaga töötas Tallinnas linnaarhitektina sakslane Carl Ludwig Engel (1778-1840), kes kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn 8. Klassitsistlik arhitektuur Soomes. Klassitsistliku ansamblikujunduse ilusaks näiteks on ka Helsingi Suurkirik ja selle esine väljak. Soome sai 19. Sajandi alguses omariikluse (autonoomse suurvürtiriigina Vene impeeriumi koosseisus) ja vajas nüüd uut esinduslikku pealinna
a. kavandas ta linnale uue korrapärase tänavastikuga põhiosa. Tema olulisim töö on aga Helsingi Senati väljaku kujundamine ja seda ümbritsevate hoonete ehitamine. Samuti jätkas ta üksikhoonete (maakirikud, mõisamajad) püstitamist. C. L. Engel suri Helsingis 14. mail 1840. Lehekülg 20 - 29 C. L. Engeli kavandatud ehitisi Helsingis: Senati väljak Toomkirik Senatihoone Ülikooli peahoone Lehekülg 21 - 29 Mõned C. L. Engeli kavandatud hooneid Tallinnas: Kohtu t. 8, 1809-1814 Lai 34, 1809-1811 Uus 16,1809-1810 Lehekülg 22 - 29 8. Klassitsism Tartus. Kirjuta, mida ja kuhu ehitati jne. Tulekahjude järel rajati 18.–19. sajandil linnasüdamesse üsna ühtlane klassitsistlik hooneansambel,
Tallinnas oli sel ajal elav ehitustegevus. Alustati kolme suurema kiriku ehitamist (Toomkirik, Niguliste, Oleviste) ja rajati kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ja naistsistertlaste Miikaeli klooster. Need hooned on hiljem ümberehitatud. Kõik kolm kirikut on basiilikad. Piilaritel puuduvad kapiteelid, skulptuurkaunistused peaaegu puuduvad. 13 saj ehitati ka Tartusse kaks uut kirikut - Maarja ja Jaanikirik milledest esimene hävis 18 saj alguses ja tema asemele ehitati ülikooli peahoone. Keskaja arhitektuurist rääkides ei saa jätta rõhutamata ehitustööde erakordselt kõrget kvaliteeti.
o Tartu kesklinn oli enne II maailmasõja purustusi klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. aasta tulekahju ja ülikooli taastamist 1802.aastal. Mõned suurepärased klassitsistliku arhitektuuri näited leiduvad Tartus õnneks ka praegu. o Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate(peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt Johann Wilhelm Krause(1757 1828). Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud. o Mõnda aega töötas Tallinnas linnaarhitektina sakslane Carl Ludwig Engel (17781840), kes kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn. 8. Klassistsistlik arhitektuur Soomes o Klassitsistliku ansamblikujunduse ilusaks näiteks on ka Helsingi Suurkirik(lk 188 ülemine pilt) ja selle väljak o Soome sai 19.sajandi alguses omariikluse ja vajas uut
1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …? Ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus – omadused mida rõhutas antiikkunst.4. Mis stiilis on Pariisi Madelein`i kirik Varaklassitsism5. Too näiteid Eesti arhitektuuris varaklassitsismi ja kõrgklassitsismi kohta ! Varaklassitsism-kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas, Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis.Kõrgklassitsism – Tartu Raekoda6. Nimeta Tartu Ülikooli peahoone arhitekt, kus hoone asub ja kas ta on vara- või kõrgklassitsismis! Johann Wilhelm Krause.Hoone asub Tartu kesklinnas, Ülikooli tänav 18.Kõrgklassitsism 7. Nimeta Washingtoni Kapitooliumi hoone asukoht, vara- või kõrgklassitsism! Washingtoni tuntuima linnapargi National Malli idapoolses osasKõrgklassitsism 8. Klassitsistlik maalikunst – kust võeti eeskujud? Prantsusmaa klassitsistlik maalikunst – J. L
kirik Tähe triumfikaar Pantheon Valge Maja Washingtonis Kapitoolium Peterburi panoraam Andrejan Zahharov. Peterburi Paleeväljaku Admiraliteedi hoone ansambel Johann Wilhelm Riisipere mõis Saku mõisa interjöör. Krause. Tartu Ülikooli peahoone KÕRGKLASSITSISM Ampiirstiil lähtus peamiselt Rooma keisririigi aegsetest eeskujudest. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid
november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Naise portree (Madonna). 19231924. ARHITEKTUUR Vaade aastal 1860. Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. FILMIKUNST Animatsioon on kaader kaadri haaval sarnaste piltide faasidega tekitatud illusioon liikumisest. Niimoodi tehtud filmi nimetataksegi animafilmiks. Sõna "anima" tähendab ladina
Eesti – alates Põhjasõjast kuulus Eesti Venemaa koosseisu, eelkõige Eesti klassitsismi linn on Tartu, 1775 suur tulekahju Tartus, Katariina II korraldusel hakati Tartut uuesti üles ehitama, kesklinna ei tohtinud teha ühtegi puust maja, keelati matmine kiriku põranda alla, hakati tegema surnuaedu linnast välja, Walter – vara-klassitsistlikus stiilis Tartu Raekoda mingid insenerid ehitasid Tartu kivisilla J.W. Krause – Tartu Ülikooli peahoone, ülikoolile eraldati Toomemägi, 1802 Tartu Ülikool taasavati, esimeseks rektoriks sai Barrot (vms), ülikooli peahoone valmis 1809, peahoone ehitati Maarja kiriku koha peale, lisaks Tartu Ülikoolile tegi vana anatoomikumi,tähetorni ja Toome varemetesse raamatukogu, terve rea hooneid Tartu kesklinna(aadlielamud), hakati Toomemäge välja kujundama pargiks Geist ja Kranhals – kaubahoov Tartus Engler – siirdus 1815 aastal Helsingisse, suur osa Helsingi kesklinnast oli tema projekteeritud
Olulisemad sündmused, mis paiga ruumilist arengut on mõjutanud on ülikooli taasavamine aastal 1802, Tartu rahu sõlmimine aastal 1920, anneksioon ja okupatsioon ning Eesti taasiseseisvumine aastal 1991. 1802. aastal avati taas ülikool, mis oli 1699 viidud Pärnusse ning kapituleeritud 1710 Põhjasõjas Vene vägedele (Tamul). Pärast taasavamist hakkas Tartu elanikkond kasvama ning Tartust sai Eestimaa vaimupealinn. Ehitati mitmeid uusi hooneid Toomemäele ning Ülikooli peahoone kesklinna (Salupere 2004). Minu kodukohta mõjutas see just üliõpilaste arvu ja elanikkonna kasvu kaudu. Sel ajal oli Tartu Venelaste võimu all. 1917-1920 toimusid Tartus ja kogu Eestis mitmed olulised sündmused: oktoobrirevolutsioon, sakslaste okupatsioon ja Vabadussõda, mis lõppesid Tartu rahu alla kirjutamisega 2. veebruaril 1920. Algas kiire ehitustegevus, mille eesotsas oli 1926 linnaarhitektiks määratud Arnold Matteus. Tema projekteeritud on paljud ühiskondlikud
korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitsistliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. See oli ehitatud ristiusu kirikuks, kuid Suure Prantsuse revolutsiooni käigus muudeti suurmeeste autempliks ja matusepaigaks. Antiikseid eeskujusid jäljendavad otseselt Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar sealsamas. Suurejoonelisi klassitsistlikke ehitisi võib näha Peterburis. Eesti parimad näited on Tartu ülikooli peahoone. Samal ajajärgul on Eestis ehitatud ka ilusaid mõisahooneid, Madeleine`i kirik näiteks Riisiperes ka Kolgas. Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri
Tallinnas oli sel ajal elav ehitustegevus. Alustati kolme suurema kiriku ehitamist (Toomkirik, Niguliste, Oleviste) ja rajati kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ja naistsistertlaste Miikaeli klooster. Need hooned on hiljem ümberehitatud. Kõik kolm kirikut on basiilikad. Piilaritel puuduvad kapiteelid, skulptuurkaunistused peaaegu puuduvad. 13 saj ehitati ka Tartusse kaks uut kirikut - Maarja ja Jaanikirik milledest esimene hävis 18 saj alguses ja tema asemele ehitati ülikooli peahoone. Keskaja arhitektuurist rääkides ei saa jätta rõhutamata ehitustööde erakordselt kõrget kvaliteeti. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Dood%C5%BEide_palee 3. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm 4. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/maal.htm 5. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_prantsuse.htm 6. http://www.paideyg
kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel Väike Trianoni loss, Madelaine´i kirik, Tähe võidukaar, Venemaa A. Zahharov Admiraliteedihoone, C. Rossi (linnaansamblid) Peastaabi peahoone, Mihhaili loss, Kunstide Akadeemia, Gostinõi Dvor, Marmorpalee, Saksamaa K. F. Schinkel Berliini teater, muuseumi ja peavahi hoone, Brandenburgi värav, Eesti J. W. Krause Tartu Ülikooli peahoone Vana anatoomikum, Tähetorn, C. L. Engel Tallinna linnaehitus, Kohtu tn nr 8, Saue, Saku, Raikküla mõisahooned, Tartu kesklinn, Soome C. L. Engel Senatihoone Helsingis, Helsingi Suurkirik; kujutav kunst
Jämedalt koosnevad seinad kahest sõltumatust kihist ehk konstruktiivsest (kivi, tellis) ja viimistluskiht. Iseloomulik on ka sammasõuedega palee, mison tüüpiline Itaalias. Kirikuehitistes hakkavad kerkima kupliga hooned ent suurem rõhk suunatakse nüüd lossiehitusele. [15] 1.2 Väinjärve mõis Väinjärve mõis (vt joonis 1.2) on rajatud 17. sajandil Heinrich Ahnen'i poolt ajalooliselt Koeru kiheldonda Järvamaale. Suur liigendatud kahekorruseline soklikorrusega peahoone ehitati 1860datel Carl Christoph von Baranoffi poolt. Vahepeal on mõis kuulunud nii von Rosenitele kui ka von Ungern-Sternbergidele ent enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Georg von Engelhardt. [29] Mõisa peauks paikneb tiibehitise keskteljel. Selle kohal asub väike malmist rõdu ja frontooni nelinurkses petikus asuv von Baranoffi vapiga raidplaat. Pargifassaadi kogu keskrisaliidi laiuselt terrassilt laskub lai astmelise äärega kivitrepp Väinjärvele suunatud
19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A
teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel südalinnas alles oli. 18. sajandi lõpul algas Tartu uuestisünd. Tartu ajaloo uus lehekülg algas aastal 1802, mil Tartus taasavati ülikool saksa-ja ladinakeelsena. Selle peahoone, Vana Anatoomikumi, tähetorni ja Toomemäele rajatud pargi kavandajaks oli Johann Wilhelm Krause (1757-1828), kes oli ka hea joonistaja. Linn hoonestati uute põhimõtete järele. Sirged tänavad, vaated, suured fassaadid, mis nummerdati 1809. aastast. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus.
ja antiikajaloost Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest Hoone esikülg sarnanes sageli kreeka templile (sambad ja kolmnurkne viil) Hoone põhiplaan lihtne, kuid range ilmega siledad vähe kaunistatud seinad ja sümmeetria Ristiusu kirikuks ehitatud Panthenon Pariisis muudeti suurmeeste autempliks ja matmispaigaks Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar Pariisis, Ehitised Peterburis Eestis Tartu Ülikooli peahoone ja Riisipere ning Kolga mõisad. Ka sisekujunduses lihtsus ja rangus (reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud, relvadest kokkuseotud kimbud) Mööbel punakaspruunist mahagonist ja pronkskaunistustega (lk 126) - ampiirmööbel Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda ) Moskva lähedal Venemaal Lihtsus, selgus, õpetlikud teemad Värvid tuhmid ja varjunditeta Prantslane Jacques Louis David
Mõistete töö 1.Arhitektuur-ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Tartu ülikooli peahoone. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Havnelagereti ärihoone Norras, Oslos. Hoone
Toomemäel asub ohtralt arhitektuurilise väärtusega hooneid – endine Toomkirik on praegune TÜ ajaloo muuseum. Kosutaval jalutuskäigul kohtab erinevaid ausambaid ülikooliga seotud kuulsustest. Toomemägi ei ole oma kompositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puudub esi- ja tagaväljak. Tartu Ülikooli muuseum on asutatud 1976. aastal ning keskendub ülikooli- ja teadusloo säilitamisele, eksponeerimisele ja uurimisele. Algselt asus muuseum ülikooli peahoone keldrikorrusel. 1981. aastast asub muuseum endises ülikooli raamatukogu hoones Toomemäel. Teadusajaloo muuseumina moodustavad fondi hinnalisema osa aparaadid, instrumendid, seadmed ja teaduslikud kollektsioonid, mida on kasutatud ülikooli teaduslikus tegevuses asutamisest alates. Ekspositsioon annab ülevaate Tartu Ülikooli ajaloost alates asutamisest 1632. aastal kuni tänapäevani. Eksponeeritud on kolme sajandi vältel siin kasutusel olnud või loodud
Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal. Karl Friedrich Schinkel. Teatrihoone Berliinis. K.F. Schinkel. Muuseumihoone Berliinis. Brandenburgi väravad Berliinis (1791). Klassitsism Eestis 1780-1850 Loss ja aadlielamud Toompealt. Stenbocki maja Toompeal. Nikolai kirik Vene tn. Tallinnas, Võru ja Valga kirik. Tartu raekoja plats (parempoolne aadlielamu 1793). Tartu raekoda. Tartu Kivisild (1774-1784). Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone 1802. Gustav II Adolfi kuju, Tartu Ülikooli fassaad. Riisipere mõis. Kernu mõis. Saku mõis Harjumaal. Roosna-Alliku mõis Järvamaal (1786). Anija ja Pirgu mõisad Harjumaal. Kolga mõis Harjumaal, Lihula mõis Läänemaal (1820). Barclay de Tolly mausoleum Jõgevamaal. Samuel Greigh hauamonument Tallinna Toomkirikus. Carl Ludwig Engel. Helsingi Suurkirik. Kassitsistlik skulptuur. Antonio Canova. Kolm graatsiat. Skulptuur täielikult sõltuv
*siseruumid vastuolus välisilmega *on eeskujuks olnud mitmetele Euroopa lossile Venemaal: Lülitus 18.sajandil Euroopalikku kunstiellu. 1703.a alustas tsaar Peeter I uue linna rajamist St.Peterburg Kutsus mujalt (näiteks Itaaliast) arhitekte,kunstnike. Eelistas hollandipärast klassitsismi. 1)Domenico Trezzini Peeter I katedraal,Peterburi Ülikooli peahoone 2)Bartolomeo Rastrelli - Talvepalee,Katariina loss Eestis: 1700 1721 oli Põhjasõda.Jaotas barokiajastu kaheks: -tagasihoidlik hollandipärane barokk ja itaalialik külluslik barokk. Kaitseehitised.Linnade ehitus NARVA 1659 oli suur tulekahju, siis ehitati üles hollandipärases baroklikus klassitsismistiilis. Peeter I tellis arhitekt Michetti Kadrioru loss. 1-korrusel majandusega midagi.
annaabi.ee 
