Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine Kes oli Johan Skytte? Mai 1557-25.märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Ülikooli viimine Tartust Pärnusse oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist ning 1695.-1697. aastate s
Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel
Tartu ülikooli kasvandikest aitas eesti keelt edendada Johann Gutslaff, kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Piibli, Andreas Virginius kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Uue Testamendi, osa Vanast Testamendist,ning osales suure katekismuse ja lauluraamatu tõlkimises. Martin Gillaäust peetakse esimeseks, kes mõistis, mis on eesti keeles omastav kääne. 2.Venemaa keisririigi aeg Tartu Ülikoolis 1802 sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool. 1809 valmis ülikooli praegune peahoone. Asutati Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Üliõpilaste Selts. 1889. aasta venestuslainega kehtestati õppetöö andmise keeleks vene keel. Tehti palju muudatusi ning ülikool haris vene impeeriumile palju kõrgeid ametnikke ning teadlasi. Esimene maailmasõda häiris ülikooli tööd kõvasti. Peale Vene ülikooli lõppu 1918, avati Maaülikool, mis peale paari kuud siiski oma töö lõpetas ning ülikool anti üle Eesti Ajutise Valitsuse komisjonile. 3. Eesti aeg Tartu ülikoolis. 1919
Eesti koolihariduse ajalugu algab esimestest kloostri- ja katedraalkoolidest, mis oli tekkitud XIII—XIV sajanditel. Esimene eesti keelne aabits ilmus 1575. aastal. Kõige vanem ülikool Eestis on Tartu Ülikool, asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. 1919. aastal ülikooli kursused lugedakse eesti keeles. 3.TARTU ÜLIKOOL 3.1 Tartu Ülikooli ajalugu Tartu Ülikool oli asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632 Liivimaal, nime all Academia Gustaviana. Ta sai teise ülikoolina Rootsis (pärast Uppsala) - Universitas Gustaviana. Esimeseks Akadeemia rektoriks kuningas Gustav II Adolf määratas oma õpetajat ja mentorit, Liivimaa kindralkubernerit, Ingerimaa ja Karelii-Yuhani Schutte. 5 3.2 Eesti aeg Tartu Ülikoolis Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina
õigusteadus ja filosoofia. Õppetöö, nagu kõikjal mujal Euroopas, toimus ladina keeles. Üliõpilasi oli kogu Rootsi riigist, peamiselt olid need rootslased ja soomlased. Eestlastest tudengite olemasolu pole küll tõestatud, kuid nende ülikooli pääs oli võimalik. (Salupere 2004:43) Rootsiaegse ülikooli töös eristuvad kolm etappi, neist pikim ja edukaim oli esimene, mis kestis üle kolmekümne aasta, ja seda nimetati Academia Gustaviana perioodiks. Selle perioodi lõpetas Vene-Rootsi sõda, mil Tartu langes venelaste kätte. Ülikool asus ajutiselt Tallinna, kus tegevus lõpetati 1665. aastal. Kolmas periood sai alguse 1699. aastal, mil ülikool kolis Pärnusse. Põhjasõja tõttu koliti ülikool 1710. aastal Rootsi ning ülikool lakkas olemast. (Salupere 2004:43) 2.2Keiserlik ülikool 1801. aastal tõi Aleksander I ülikooli Tartusse, keiserliku ülikooli asutamisakt kirjutati alla 12. detsembril 1802
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani
Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate Tartus asuva Kesklinna linnaosa paiknemisest Eestis, asustamise ajast, edasisest arengust, mõjust piirkonnale Nõukogude Liidu ajal ning mõningatest toimunud muutustest 2000. aastatel. Tartus on läbi aegade palju kordi vahetunud võim ja Tartu on kuulunud erinevate riigivõimude alluvusse, sellega seoses on mitmeid kordi muutunud linna nimi. Ajaloolistest allikatest on läbi käinud sellised nimed nagu Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev (Pullerits, 2005). Referaati koostajana olen peamiselt kasutanud Tartu nime. Asukoht Tartu linn asub Kagu- Eestis,Tartu maakonnas, Suure- Emajõe keskjooksul. Tartus kõrgete servadega ürgorus voolav Emajõgi ühendab Võrtsjärve Peipsiga. Tartust on mööda Emajõege liikudes Võrtsjärveni 57 kilomeetrit ja Peipsi suudmeni 43 kilomeetrit. Tartu on Põhja- ja Lõuna- Eestit ühendav raudteelinn, mille peamiseks liiniks on Tallinn- Tartu- Valga. Tartust
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad .............................................................................................................
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hiljem leiti veel vanem asu
2008. aasta detsembris anti kogudusele kiriku omandiõigus tagasi, kuid tegelik üleandmine toimus alles 2009 aasta suvel, kus kogudus muretses esmavajaliku inventari ning kohandas endise spordisaali ajutiseks kirikuruumiks.13 1515 Lukka, L., (2009) Tartu Maarja kirik, Tartu, nähtav: http://www.tartu.ee/? lang_id=1&menu_id=6&page_id=1487 1313 Paenurm, P., (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK Joonis 0. Joonis 0. Tartu ülikooli peahoone klassitsism profaan Vaieldamatult võib Tartu kõrgklassitsismi tippteoseks nimetata Tartu ülikooli peahoonet. See 1804-1809. aastal ehitatud hoone on mõjutas tugevalt Eesti 19. sajandi alguse arhitektuuri. Meie Alma materit peetakse Eesti kultuuriajaloo tugisambaks, akadeemiliseks Mekaks, mille tähendus ulatub kaugele väljapoole Eesti piire. Ilma ülikoolida ei ole Tartu see, millena me teda tänapäeval tunneme. 16
ehitati uuesti 1370ndail. Karja kirik Vanimad maakirikud pärinevad 13 sajandist, suurem osa on siiski püstitatud 14 ja 15 sajandil. Vanimate hulka kuulub Saaremaal Karja varagooti stiilis kirik (1345-1350): väliselt väga lihtne, ilma tornita, seinamaalingute ja rikkalike raidkaunistustega. Tartu Maarja kirik Tegemist oli Tartu linnaesimese ja vanima kogudusekirikuga, mis asutati 1300 aasta paiku. Tüübilt oli läänetorniga basiilika, nüüd asub samal kohal ülikooli peahoone. Kodakirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp kodakirik. Tegemist oli suure jutlusekiriku tüübiga linnades. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuurid, eelistati reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Neophyti Varakristluses vastristitut, kes pärast oma ristimist ülestõusmispüha ajal kandis valgeid rõivaid
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida vaherahu (Oldi s�
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Valitses põhimõte "Stadtluft macht Frei" (Linnaõhk teeb vabaks) ehk talupoeg, kes oli ühe aasta ja ühe päeva (mõnel juhul ka 1 aasta, 1 kuu ja 1 päeva) linna müüride vahel elanud, muutus linna kodanikuks ja mõisnik kaotas tema üle võimu. LINNAD EESTIS Linna nimi Toponüüm Tallinn Lindanise, Revel, Kolõvan, Danepils, Ledenets Tartu Tarbatu, Dorpat, Jurjev, Derpt Rakvere Tarvanpää, Wesenberg Haapsalu Hapsal Paide Weißenstein Viljandi Fellin Pärnu Bernau Narva Narowa Valga Falk Kuressaare Arensburg, Kingissepa Võru Werro
............... 44 3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid ................................................. 46 3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs...................................................................................... 46 3.3. Džäss väljaspool Tallinna ................................................................................................................................... 53 3.3.1. Keila.......................................................................................................................................................... 54 3.3.2. Narva......................................................................................................................................................... 54 3.4. Džäss Lõuna-Eestis.........................................................................................................................................
Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
