Räägin liikumisest just sellepärast, et see on suur osa meie elust. Teeme seda igapäevaselt, mõni endasse süvenenult ja nautivalt mõni, aga kohustusest ning tüdinult. Robert Louis Stevenson ütles kord "Noorus on aeg rännata maailma ühest otsast teise nii mõttes kui ka tegelikkuses; järele proovida erinevate rahvaste kombeid; kuulata, kuidas kell südaöötundi lööb; näha päikesetõusu nii linnas kui ka maal; taassünni kaudu muutuda; vaielda ja targutada; kirjutada kohmakaid värsse; joosta terve miil, et tulekahju näha, ning oodata päev otsa teatris, et aplodeerida "Hernanile"." Sellest tsitaadist saaks teha terve referaadi ja panna pealkirjaks noored ja liikumine. Kui kuuleme sõna liikumine mõtleme kohe jooksmise ja jõusaali peale kas pole? Kuid kas tõesti on liikumine ainult see või on ta midagi enamat? Kui rääkida füüsilisest liikumisest, siis leian, et on vale öelda "noored liiguvad liiga vähe" või
(ametnikuvõim) õigusalane haridus *riigiasjade üle otsustas kuningas *seadustekogu, valmis pärast kuninga surma ainuisikuliselt, oma korraldused saatis *muutis langetatud kohtuotsuseid ministritele täitmiseks *suurendas armee 200 000 meheni *riigiametnikel kindel teenistuskord *jätkus merkantilistlik majanduspoliitika *"Mitte targutada!" *rahvaarvu suurendamiseks kuivendati ja armee 80 000 meest, vallutas maid juurde koloniseeriti Oderi- äärsed alad *sõjaväelise hariduse nõudmine *kaotas pärisorjuse *range distsipliin, kartus karistamise ees *riigi esimene teener, valgustuse juht *koolikohustus, Preisi teadusteakadeemia *hoogustas kartulikasvatust *absolutistlik valitsemine *pidutses, sisustas vestlusõhtuid
uuendati kogu õiguskorraldus; armee kasvas 200000ni; jätkus merkantelistlik majanduspoliitika; kaotas pärisorjuse; Friedrich Wilhelm- Brandenburgi nimekaim valitseja, tema valitsusajal ehitati välja pealinnBerliin, kokkuhoidlik ja kitsi, läinud ajalukku äärmusliku merkatilismi esindajana, kärpis kulutusi, sissetuleku kulutas sõjaväele, kandis mundrit ja pälvis nimeks sõdurkuningas; disipliin ja rivisamm pärinesid temalt; arendas välja Preisi bürokraatia; lemmikväljend oli mitte targutada Ivan IV- Ivan Julm, esimene moskva tsaar; toetus isiklikele lähikondlastele ja teenisaadlitele; tahtis vallutada balti riigid, vallutas tatari khaaniriigid; tappis oma poja tüli käigus; Vale Dimitri- Grigori Otrepjev nimetas end ivan julma pojaks Dimitriks; ta kukutati ja tapeti; Peeter I- tõi pöörde venemaa arengusse; sihiks oli euroopalike kommete juurutamini, korraldas tutvumisreisi euroopasse; liitus Rootsi-vastase koalitsiooniga;
vahendajad, vahetajad, edasimüüjad, soodsaid ostukohti jahtivad, spekulandid, hangeldajad. Armastus, ametialane edu, tervis, kuulsus ja muu on mingil kujuteldaval viisil omavahel väljavahetatud. Turuhoiaku tüübid on sihikindlad, muutustele altid, tulevikule suunduvad, seltsivad, vabameelsete vaadetega, tegusad, taibukad, noorusliku välimusega. Nende iseloomu pahupooleks on juhusele lootmajäämine, lapsemeelsus, põhimõttelagedus, kerglus, hüperaktiivsus ja kalduvus targutada. Destruktiivne (lõhkuv) orientatsiooniga isikud on vägivaldsed, sõjakad, neid juhib hävitamis- ja lõhkumistarve, soov teistele halba teha. Selle rühma ehedaimad esindajad on vandaalid, sõjardid ja terroristid. Nad on pühendunud vaid saamisele, valdamisele, endale ahnitsemisele ja kitsile alalhoidlikkusele. Loov orientatsioon. Fromm samastas selle tüübi psüühilise harmoonia, küpsuse ja tervusega
ülistav jutuke sai siia kirja pandud. Mitte küll ise välja mõeldud aga selle kirjutamiseks päris mitu tunnikest ja pereliikmeid kaasates vaeva sai ju nähtud. Ja mismoodi vaeva nähtud? Ikka tänapäevasel kombel netiavarustes surfates, teemakohaseid jutukesi ja arvamusi otsides ise samal ajal arvuti taga küüru kasvatades ja lihaseid suretades. Samas hakkasin juurdlema, et mida ma muidu samal ajal oleksin teinud kui ei oleks tarvidust siin targutada kehalise kasvatuse ümber. No kaks üpriski tõenäolist tegevust oleksid olnud puude riita ladumine või maja värvimine. Seega siis täna ma kehalise kasvatusega ei tegele, sest hetkel läheb juba kolmas tund seda jutukest kirja pannes ja mitte minul üksi vaid ikka pereliikmetega kahasse. Netis veel ringi kolades sattusin ühele päris huvitavale uurimustööle, mille oli läbiviinud Plymontis asuva arstiteaduse ja hambaravi biostatistik Aissa Fremeaux
palgasõjavägi nekrutitega, kes vabal ajal hankisid elatist põllutöödega. · Preisimaa armee oli kuninga valitsusaja lõpuks 80 000 meest (4% elanikest), tavalise 1% asemel, kuid sõjaväge ei kasutatud kunagi vallutussõdades, sest sõjad nõudnuks suuri kulutusi... · Kõrvuti armeega arendati välja ka Preisi bürokraatia: riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt · Friedrich Wilhelm I ,,Mitte targutada" · Friedrich Wilhelm I järeltulijaks sai Friedrich II, kes oli paljuski oma isa vastandiks, sest juba nooruses huvitus ta valgustuskirjandusest, ning oli kirjavahetuses Voltaire`iga · Võimule saanud, keelas ta piinamised ja deklareeris usuvabaduse · Berliini külje alla rajas ta Sanssouci lossi, kuhu kutsusti haritlased tervest Euroopast · Isa loodud valitsemisaparaati ta aga ei muutnud · Kuningas Friedrich II nimetas end riigi esimeseks teenriks
(http://www.postimees.ee /020708/lisad/arter/arteri_persoon/335568.php?tosine- naljamees) Paul Pinna oli öelnud, et nalja võib teha kas või peldikupoti peal, kui hästi makstakse. (http://paber.maaleht.ee/LEHT/2000/01/20/kohtumised.html) "Paul Pinna oli huvitav mees ja temaga mängimine andis mulle palju enese- kindlust", tunnustab Helend Peep. (http://www.sakala.ajaleht.ee/211105/esileht/5018631.php) "Pinna ei armastanud teoretiseerida, targutada, ta oli tegudemees ja seepärast eelistas töös aja ökooomsust. Omatud suure improvisatsioonioskuse ja pika lava- tegevuse kestel saadud kogemuste abil on Pinna töötamise tempo teistega võr- reldes palju kiirem. Ta süttib kergesti ning kannab oma isiklikku temperamenti ja ekstaasi igasse kujju. Temal on tõeline teatriinstinkt ja intuitsioon nagu suurel andel peabki olema. Sageli voolab tema temperament üle antud piiridest ja siis Pinna viskab "üleaisa", "teeb silmi publikumile"
Valdavast osast, mis oli riigi sissetuleks, kulutas ta sõjaväele. Tema valitsusaja lõpuks oli armees 80 000 meest, see moodustas neli protsenti elanikkonnast, ületades oluliselt Euroopas tavapärase ühe protsendi. Loodud armeed ei kasutanud Wilhelm I üheski sõjast. Siin lõi välja kuninga kokkuhoidlikkus: sõjad nõudnuks suuri kulutusi nii rahas kui ka elavjõus. Kõrvuti armeega arendas ta välja ka Preisi bürokraatia. Kuninga lemmikväljendiks oli ,,Mitte targutada!" [1] Friedrich Wilhelm I järeltulija Friedrich II oli paljuski isa vastandiks. Ta huvitus juba nooruses valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltaire'ga. Kui oli võimule tõudnud, siis keelustas ta Friedrich II esimesel nädalal riigis piinamised ja deklareeris usuvabadust. Õukonnaelu sisustasid vestlusõhtud ning muusikalised soiéé'd, kus osales ka flööti mängiv kuningas, kes komponeeris ise muusikat. Friedrich II valitsemisaparaati ei muutnud, mis oli isa loodud
See on lihtne, üheainsa solistiga suurte sündmuste taustal. Sedamööda, kuidas lõoke lõõritades mikrofonist kaugeneb, jääb ta laul vaiksemaks ja see on, nagu tõuseks hing taeva poole. See on, nagu ärkaks roheliste kaselehekeste kevad ning murraks end välja jää sulamise ning vete kevadest. On asju, mida võib ilusaks analüüsida või rääkida, aga on ka neid, mis on juba sündides lootusetult loomulikud, ja nende ümber pole enam midagi targutada. Aga mitte esimesel kuulamisel ei saa alati päriselt hästi aru, mis metsast õieti kaasa sai toodud, mõnikord peab seda kuulama ning kogema mitmeid ja mitmeid kordi ja siis võib juhtuda, et helid kõlavad lausa imelistena. Imesid ei saa käkkida, nemad kas sünnivad või ei sünni, sellepärast nad imed ongi. 13. MAI 1980. Kobin seljandike juures teekäänakul autost välja. Tiit Randla sõidab ära ja jätab mu üksi. On väga vaikne. Tuult pole. Ka hääli pole, on
taga võrdsetel alustel teiste liitlaste suursaadikutega. Siis saame ise ajaloo tegijaiks. Olulisim on, et Washingtoni lepingu 5.artiklis sisalduv heidutusefekt on meie jaoks parim viis kindlustada, et seda kunagi meie kaitseks rakendama ei pea. (Sven Sakkov, Eesti Päevaleht, 07.03.2002.) Rääkides NATOst ja Eesti panusest alliansi kollektiivsesse julgeolekusse, ei saa üle ega ümber müütilisest 2% kaitsekulutuste nõudest. Me võime targutada, kas 2 % rahvastikust kogutoodangust on palju või vähe, kuid kindel on, et NATO ja ELi liikmeks olemata peaksime riigikaitsele kulutama mitu korda rohkem ning tulemus oleks määratult kesisem. Praegu turvavad meie õhuruumi liitlaste hävitajad. Kui me peaksime seda ise tegema, nõuaks see kas maaväe ees seisvate ülesannete olulist kokkutõmbamist või riigikaitse-eelarve järsku suurendamist. NATO liikmesus tähendab ka seda, et me ei pea tingimata kõike ise tegema
kihistumist. · Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. · Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. 4. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. a. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: · Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. · Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. b. Talupojad olid sügavalt usklikud: · Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. · Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus 1. Linnaelu areng a. Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: · Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. · Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis.
Valmisolek seista oma ideede ja tunnete eest kuulub kõrge enesehinnangu juurde. Enesest lugupidamine ei toetu ainult enesekindlusele, mida me sõnade ja tegudega lastesse vähehaaval sisendame, vaid meie ise, vanemad ja õpetajad, peame andma eeskuju. Samas peame me tõstma ka oma enesehinnangut ja uskuma oma loomevõimesse, sest see, kes me ise oleme, õpetab rohkem kui see, mida me räägime. Ei pea õpetama ainult seda, millest laps kohe aru saab. Mõtte kallal pole vaja targutada, võib lasta jätta mällu midagi uudset, millest veel täielikult aru ei saa. Hiljem kui uuesti selle juurde tagasi pöördutakse ja kui lapse sisetunded küpsemad on, tuleb ka mõistmine. Innustage last mängima spontaanseid, kujutlusvõimet rakendavaid mänge, olgu siis üksi, asjadega või siis teiste lastega. Laske lapsel teha ise mänguasju, hoides samal ajal minimaalsena mitteloovate vabrikus toodetud lelude osa. Et teada,
Et neiu oleks väärtuslik ja atraktiivne, pidi ta oskama prantsuse keelt, mängida klaverit, tantsida. Samuti pidi ta õppima etiketti: kuidas käituda, kui lähedal kellelegi seista, kuidas temaga suhelda, kehahoiakut, kuidas ennast laua ääres vabandada, et tualetti minna jne. Keskklassi tüdrukud pidid olema haritud ja oskama lugeda, et oma väärtust tõsta, samas oli oht muutuda sinisukaks ehk liiga haritud naiseks, kes luges üleliia palju, rääkis poliitikas kaasa, kellele meeldis targutada, kellele läks korda ühiskonnas toimuv, kes tahtis juurde õppida, näiteks erinevaid keeli. Arvati, et selliseid naisi ükski täie aru juures olev meesterahvas naiseks võtta ei taha. Eesmärk oli õppida, aga mitte liiga palju - tuli osata kaasa rääkida, aga mitte teemasid liiga süvitsi käsitleda. Väga oluline oli kena välimus. Tüdrukud võisid sellega liiale minna, näiteks Austeni tegelased Kitty ja Lydia, kes muutusid rumalateks
ANN Mis lastest sai? FELIX Ei tea. ANN Kas sa proovisid neile helistada? FELIX Pärast eilset poleks nad nagunii vastanud. ANN Ma ei saa neist aru... FELIX Ega nemad meist. ANN Tim veel, aga Saara ei suhtle enam üldse. FELIX Sa pole Saarast kunagi eriti hoolinud. ANN Piisavalt, et... FELIX ...tagant järgi targutada. ANN Ma käisin jõulupidudel. (Paus) Vähemalt ühel neist. Felix püüab oma mälus sobrada. Ann vaatab otsivalt silmadega ringi. FELIX 1983. aasta jõulupidu ja sa jäid hiljaks... Ann tõuseb toolilt ja käib toas ringi. Saara hakkas mind nähes nutma. ANN Oled sa mu märkmikku näinud? FELIX Ta oli sinu pärast nõus isegi kingitusest loobuma. ANN Selline sinine ja punaste äärtega.
Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks.
Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks.
Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad – valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme – senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks.
Valmisolek seista oma ideede ja tunnete eest kuulub kõrge enesehinnangu juurde. Enesest lugupidamine ei toetu ainult enesekindlusele, mida me sõnade ja tegudega lastesse vähehaaval sisendame, vaid meie ise, vanemad ja õpetajad, peame andma eeskuju. Samas peame me tõstma ka oma enesehinnangut ja uskuma oma loomevõimesse, sest see, kes me ise oleme, õpetab rohkem kui see, mida me räägime (Venelin 2007). Ei pea õpetama ainult seda, millest laps kohe aru saab. Mõtte kallal pole vaja targutada, võib lasta jätta mällu midagi uudset, millest veel täielikult aru ei saa. Hiljem kui uuesti selle juurde tagasi pöördutakse ja kui lapse sisetunded küpsemad on, tuleb ka mõistmine. Innustage last mängima spontaanseid, kujutlusvõimet rakendavaid mänge, olgu siis üksi, asjadega või siis teiste lastega. Laske lapsel teha ise mänguasju, hoides samal ajal minimaalsena mitteloovate vabrikus toodetud lelude osa. Et teada, milliseid tegevusi ja
Minu jaoks on ta vangla. ROSENCRANTZ: No siis muudab te auahnus ta selleks: teie vaimu jaoks on ta liiga kitsas. HAMLET: Oo jumal, mind võiks sulgeda pähklikoorde ja ma loeksin end mõõtmatu ruumi kuningaks ... kui mul ainult ei oleks halbu unenägusid. GUILDENSTERN: Need unenäod just ongi auahnus. HAMLET: Kas me ei läheks siit ära? Sest ausõna targutada ma ei oska. ROSENCRANTZ & GUILDENSTERN: Me saadame teid. HAMLET: See ei tule kõne allagi. Ma ei taha teid oma ülejäänud teenritega ühte patta panna; sest kui teiega avameelselt rääkida, siis mul on igal pool sabad taga. Kuid jätkates sõpruse sissetallatud rada mis asjus te Helsingöris olete? ROSENCRANTZ: Tulime teile külla, mu prints, muud asja meil ajada pole. HAMLET: Kas teid mitte ei kutsutud
silmitsi seadmine mingi käitumise loogilise tagajär-Sõrmega jega, aja mõistlik, kui vanemad ennast vahele ei sega. Nimetatud mahavõtmise käsutamine või mingi pahateo heasta-viibutada ja mine, olukorras võite lihtsalt öelda: "Ma olen kindel, et te suudate selle tüli tuleb anda lapsele võimalus leppimiseks. Väga tulus on targutada ei j \k as a ise ära lahendada", ning tõmbuda kõrvale, võttes omalt poolt aja maha. vestlus ema või isa kaisus, seda ükskõik mis vanuses lapse Nii võite aga käituda ainult juhul, kui olete kindel, et lap- ole mõtet. puhul
Kuningas ise langetas oma otsused ainuisikuliselt, saates need kuulsates sinistes ümbrikutes (Blauen Briefe) ministritele täitmiseks, nõudes neilt mitte nõuannet vaid kuulekust. Provintsiaalametnikkond seati ametisse põhimõttel, et ükski ametnik ei töötaks oma kodupaigas. Riigiametnikud allutati kindlale teenistuskorrale. Kuningas ise peksis kepiga mehi, kes näisid talle Berliini tänavatel jõude hulkuvat. Tema lemmikväljendiks oli ,,Mitte targutada!" Tähelepanuväärne oli Friedrich Wilhelm I koostöö pietistidega. Ka Eesti ajaloos olulist osa etendanud August Hermann Franke Halles rajatud koolid ja hoolekandeasutused Frankesche Stiftungen alustasid tegevust just kuninga soosingul. Friedrich Wilhelm I isikuomaduste juurde kuulus sügav vagadus, kristlik eluviis, abielutruudus, vähenõudlik riietus, töökus ja kohusetunne. Veendunud luterlasena ei toetanud kuningas usuvabadust. Küll aga pakkus ta asüüli 20 tuhandele
Nüüd on hoopis teisiti: nii kui ligi lased, poogib külge." Nõnda rääkis elutark emand Vaarmann ja ei pannud mõttetarkust armastuses mikski. Aga ka Indrek, kui ta hiljem katsus meelde tuletada, mis nad Molliga rääkinud, ei saanud tundest lahti, et tema esitatud mõttetarkusega pidi kuidagi viltu olema, see oli kindel. Ainult selles võis kahelda, kas mõttetarkus oli viltu tema või mõttetarga süü läbi. Ta tundis, et on lihtsalt rumal targutada, kui põleb ihu ja valutab süda. Samuti rumal tundus veel kord jalaga üle Vaarmannide läve astuda, sest kus armastusest niipalju räägitud, sealt põgeneb ta. Ometi ei võinud Indrek muidu, kui pidi endise armastuse paika üks või teine kord tagasi minema. Oli küll piinlik ja raske, aga ta läks siiski, nagu otsiks ta vanalt leelõukalt tuld või nagu oleks ta mõni vilumata roimar, kes tahaks vähemalt kordki veel näha oma roima paika. Just nii: Molliga kahekesi olid nad endi
annaabi.ee 
