TARBIJA MAJANDUSES. 1. TARBIJA VAJADUSED/KASULIKKUS 2. TARBIJA TURUALLIKAD 3. TARBIJA OTSUKÄITUMINE 4. TARBIJA KUI SÄÄSTJA 5. TARBIJA JA REKLAAM 6. TARBIJAKAITSE 7. TARBIJA JA KREDIIT. TARBIJA VAJADUSED. Vajaduse all mõistetakse inimese puudusetunne, mida rahuldatakse tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Maslow tõi välja tarbijate hierarhilise struktuuri. Selle järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud. 1. Füsioloogilised vajadused tulevad inimese bioloogilise isendi loomusest vajab toitu, sooja jne. 2. Turvalisuse vajadus inimene vajab kaitset nii sotsiaalse või füüsilise vägivalla eest. 3. Sotsiaalsed vajadused tulenevad inimese kooselust. Meil on vajadus suhelda jne. mitmed majanduslikud teenused orienteeruvad inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele. Nt kinod, teatrid, kohvikud 4. Isiks...
1.Ühe osa elamiseks nii, nagu sa elada soovid. 2.Ühe osa investeerid, olemaks piisavalt vaba, et rahaga ei saaks sulle survet avaldada. 3.Üks osa on reserviks ettenägematu tarvis. Et sa ei peaks kartma. Üleküllastatus algab hetkest, kui sa ostad midagi seepärast, et teistel see juba on. Kuigi sa tead, et sa seda ei vaja. Enne kooselu alustamist vastake küsimustele: 1.Missugused on teie mõlema varad ja kohustused? 2.Olete te kulutaja või säästja tüüpi inimesed? 3.Kas teil oleks vaja abieluvaralepingut? 4.Missugused on teie finantsilised soovid tulevikus? 5.Kes hakkab peres rahaasju ajama? 6.Mitu “rahakotti” saab peres olema? 7.Kui suured on teie teadmised rahaasjadest? Allikad pere-eelarve koostamiseks: www.ellermaasoft.ee - perekonna eelarve (rahaline) www.consumer.ee - Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus M. Salu, E. Aavik “Hakkame elama!” 2008 (õpik-käsiraamat) Pärnumaa Kutsehariduskeskus
(laenuvõtjad). Kui majanduses eksisteerib raha ülejääk (säästjad) ja puudujääk (laenuvõtjad) ning on vaja, et majandus töötaks efektiivselt, vajatakse süsteemi, mis kindlustaks ülearuste summade suunamise säästjatelt laenuvõtjatele. Siinkohal astubki areenile finantsvahendusasutus ( 2 lk 10). 1.1 Finantsvahendusasutused ja finantsvahendajad. Finantsvahendusasutuse poolt teostatav finantsvahendus seisneb põhimõtteliselt selles, et säästja laenab oma raha finantsvahendusasutusele, mis paigutab selle omakorda edasi (andes välja laene, ostes aktsiaid või muud varasid, millesse ta soovib investeerida). Siinkohal on tähtis mõista, et finantsvahendusasutused pole lihtsalt agendid, kes " tutvustavad" laenuvõtjaid laenuandjatele, vaid pigem raha laenuks võtjad, kes laenavad selle raha hiljem edasi (2 lk 10). Finantsvahendajad omakorda suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate ja
Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab õiguse saada osa ettevõtte tulevastest tuludest, võlakirjad, investeerimisfond); pensionikindlustus; kogumiskindlustus; kinnisvara; väärismetallid; kunstiteosed. Hoiusetagamise seadus Liitintress põhisummalt võetakse intress
Millest lähtuvalt teed sina oma tarbimisvalikuid? Kõik tarbivad igapäev midagi, kes rohkem, kes vähem. Niipalju kui on inimesi,on ka tarbimisharjumusi. Tähtis on endale aega ajalt meelde tuletada: kas kõike ,mida tahad omada, on ikka väga vaja? Kui järele mõelda, siis pean ennast säästvaks tarbijaks. Ei ole priiskava eluviisiga ega fanaatiline säästja. Teen oma ostud alati eelarvest lähtuvalt. Kui vaja, kogun. Tarbimine on ka söömine. Meie pere sööb alati ise valmistatud toitu.Nii on harjutud juba lapsepõlvest ja tean alati ,mis toidus sees on. Aedviljad tulevad oma aiamaalt: tomatid, kurgid,kartul, peedid, marjad, porgand jne. Tametoitlusest ei pea lugu, aga sööme palju aedvilju sisaldavid toite kala või lihaga. Tähtis on,et toit oleks võimalikult naturaalne ja ei pelga süüa sama toitu ka järgmisel päeval.Poes käies
Majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida
vaeva sa nähtud, aga kellee sinu nägu lihtsalt ei meeldinud. Mõnedele noortele on juurdunud mõte, et elu on ilus, kui kiirelt kusagile tööle saada. Kasvõi ''mustalt''. Peaasi, et raha saaks. Seetõttu viibki paljude noorte tee üle lahe ehitajaks või saab siinsamas, Maarjamaal, peale väikest kursust pomeüüjana elatist teenida. Noori vaevab suurusehullustus, mis viib mõistuse vaid ilusate autode ja uhkete riiete juurde. Kuid kui aga pole suur säästja, tuleb need unistused sama kiirelt maha matta, kui need tekkisid. Ka kutsekool on lahendus. Iga töö nõuab tegijat ja oskustöölistest ongi Eestil puudus. Samuti võib oskustööline teenida kordades rohkem kui tema ülikoolipaberitega sõber. Kõik oleneb sellest, kuidas end maksma panna. Lahendus kooli edasijätkamiseks peitub eelkõige iseendas ja selles, kui palju on iseloomu. Ei tohi alla anda sest see, kes tänu haridusele oma eesseisvat elu jätkab, oled siiski just sina. Kui vahel
2 rühma finantsvahendajaid/finantsasutusi: ● need, kes võtavad vastu hoiuseid (pangad, hoiu-laenuühistud). Pangad võtavad hoiuseid vastu avalikkuselt; hoiu-laenuühistud ainult oma liikmetelt ● hoiuseid mittevastuvõtvad finantsasutused (kindlustusseltsid, usaldusfondid, hüvitusfondid, pensionifondid jt) 12 Säästja vajadused: 1. makserisk - tähendab, et laenusaaja ei suuda või ei taha raha tagasi maksta 2. tururisk - laenuvõtja poolt tagatiseks antud vara turuväärtus väheneb riigis valitseva üldise majandusliku olukorra tõttu 3. likviidsusrisk - laenuvõtjal võib raha esialgselt kokkulepitust kauem vaja minna. Investoril (säästjal) võib seda raha varem vaja minna 4. hajutamisrisk - mis tähendab seda, et ühe konkreetse hoiuse välja maksmine ei tohiks
– Vahetusprotsessidega seotud tegevusliikidest; – Ühiskondlikest hüvedest.. Miks on majandusteadus tähtis? • Alfred Marshall – “majandusteadus on “osake igapäevaelust”, sest ..... Inimesed otsustavad iga päev, kuidas oma vajadusi rahuldada nappivate ressurssidega • Heade otsuste langetamine teeb sinust aktiivse, eduka, ühiskonnale kasuliku kodaniku • Sinu osalemine majanduses – Kui ostad, siis oled tarbija – Kui kogud raha , siis säästja – Kui töötad, siis oled töötaja jne Mis on majandusteadus? • S.o. Sotsiaalteadus, sest uurib inimkäitumist • S.o. Ühiskonnateadus sest kirjeldab ja analüüsib ühiskonna valikuid • S.o. Teadus piirangutest sest valikuid tehakse piiratud ressursside raames Majandusteooria uurimis- ja analüüsi tasandid • Üldjaotus: mikro- ja makroökonoomika – Mikro- ja makroökonoomika on orgaaniliselt omavahel seotud
TEST 10.10.2012 Finantsvahendus – Hoida raha „sukasääres“ : 1) raha väärtus väheneb inflatsiooni toime tõttu 2)sellises vormis raha säilitamine ei ole säilitajale kasulik, kuna raha võiks panna teenima täiendavat tulu 3)raha säilitamine sellises kujul ei ole turvaline Igas ühiskonnas on isikuid, kes ajutiselt säästavad raha ning on nõus seda investeerima. Samuti on ühiskonnas on isikuid, kes vajavad raha ehk on olemas laneuvõtjad. Säästja (investor) PankLaenuvõtja(invest. Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse
Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs ehk vabaturg Esmaturg Järelturg Makserisk kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta. Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused. Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk
Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine hapestumist. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest ümbruskonnale "mälestuseks" kõrged aheraine- ja tuhamäed, kulutatakse suurtes kogustes põhja- ja pinnavett. Eeltoodust järeldub, et parim viis hoida keskkonda puhtana on säästa energiat igal võimalikul moel. Loomulikult tuleb energiahoid kasuks ka säästja rahakotile. Lisaks looduskahjudele tingib kontrollimatu elektritarbimise tõus olukorra, kus ülekandevõrkude igapäevane korrashoid ja hooldus nõuab üha enam rahalisi ressursse. Võrkude parendamiseks ja uue tehnoloogia kasutuselevõtuks täna rahalisi vahendeid napib. WATSON SÄÄSTLIKU ELEKTRITARBIMISE ABIMEES Seadet saab kasutada majapidamistes ja kontorites, kus voolutugevus ühe faasi kohta ei ületa 50 amprit. Seadme kasutaja näeb reaalajas infot oma elektritarbimise kohta nii
Raha võib inflatsiooni tingimustes kaotada oma väärtust ehk ostujõudu. Raha lihtsalt hoidmine ei too hoidjale täiendavat kasu ehk ei suurenda sääste, sissetulekuid Lihtsalt raha hoidmine ei ole turvaline Finantsvahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kellel on ajutine ülejääk neile, kelle eelarve on defitsiidi peal. Finantsvahenduse kasutamine on sarnane otsefinantseerimisele. Peamine vahe on selles, et säästja ehk investor laenab raha finantsvahendajale ja finantsvahendaja edasi laenu lõppsaajale. Finantsasutused võib liigitada kaheks suureks rühmaks, mis lähtub nende võimest tegeleda raha loomisega. 1) Hoiuseid vastuvõtvad asutused - pangad, hoiulaenu ühistud - pangad teenindavad avalikkust ehk kõiki. Hoiulaenuühistud aga teenindavad oma liikmeid, liikmemaks jne. Hoiulaenuühistul ei ole tagatist. 2) Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused – kindlustused ja fondid
võlakirjade maksetähtaeg on pikem kui üks aasta, sealjuures keskmised tuleb tagasi maksta kuni kümne aasta jooksul ning pikaajalistel on tagasimaksmise aeg üle kümne aasta. Võlakirjadel on olemas nimiväärtus, mis makstakse võlakirja omanikule tagasi pärast võlakirja tähtaja möödumist. Järelikult on igale võlakirjale märgitud ka maksetähtaeg ja intressimäär ehk tasu selle eest, et säästja andis oma raha kasutada. Intressimäär on väljendatud protsentides. Just tänu nendele näitajatele saab koheselt ja alati arvutada saadava kasu. Kindlustamata võlakirju kutsutakse debentuurideks. Neil puudub tagatis ja sellepärast on nende omanikel tarvis pidevalt jälgida, kuidas võlakirja välja andnud firma majandustegevus muutub. Kindlustatud võlakirjad võivad olla tagatud kinnisvaraga või väärtpaberitega. Hüpoteekvõlakirja
Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks, aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas. Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Toob kaasa palkade tõusu. Laenu saab kergelt. Lahenduseks on maksude tõstmine ja intressimäära suurenemine. Säästja kaotab, laenaja võidab. Inflatsiooni põhjustab: - sularaha liigne käibele laskmine. (nt riigieelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid, maksude suurendamise asemel trükitakse juurde rahatähti ja lastakse need käibele). - Psühholoogiline tegur. Kindlustades ennast väidetava inflatsiooni vastu, soetatakse aegsasti kaubavarusid ja tõstetakse hindu, sp inflatsioon paratamatult suureneb.
väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. 10. Otsefinantseerimine (direct financing)( )( direkte
Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. 12. Pankade teenused · Krediiditehingud tehakse klientide rahaga aktiva passiva · Panga omatehingud pank teeb oma vahenditega tehinguid: investeerib, laenab välja. · Teenindus arveldused tehingud väärtpaberitega Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. Säästja Pank Laenaja % % 13. Kindlustus Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuse lepingus ettenähtud korras. · ,,Nähtamatu toode" kindlustuslubadus. · Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus. · Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega.
ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. Finantsteenuste pakkumises konkureerivad ühelt poolt finantsturud (millel tegutsevad
RAHA AJAVÄÄRTUSTEOORIA Kuna riigi majanduses toimib selline nähtus nagu inflatsioon, siis võime väita, et tänane raha on väärtuslikum kui tulevane raha. Asjaolus, et olevikust tulevikku vaadates hindab turg tulevikus saadavat rahatähte odavamaks kui kohe saadavat sama rahatähte (nominaalis), väljendubki raha ajaväärtus. 31 Selleks, et seda n.ö. odavamat raha kompenseerida, peaks: · raha väljaandja (ehk säästja) küsima raha kasutamise eest tasu (intressitulu) ja · raha laenaja (emitent) peab arvestama raha kasutamise eest makstava tasuga (intressikulu). Kapitali (raha) kasutamise eest makstavat tasu ja investeeringult teenitud tulu nimetame kapitaliintressiks ehk kasvikuks. Lihtsuse mõttes räägime edaspidi ainult intressist. Kui tulu investeeringust laekub ühe maksena, leitakse intress lõppsumma (FV) ja algsumma (PV) vahena.
annaabi.ee 
