Vee tarbimise tähtsus Kaili Parts 7c KSG 2013 Vee tähtsus meie organismis Inimese kehakaalust moodustab vesi 60% Organismi elutegevuse käigus, higistades ja urineerides kaotame vett, mis tuleks kiiresti asendada Vesi on kogu meie organismi töötamiseks hädavajalik Piisavalt palju vett iga päev aitab toota terveid rakke ja hoiab sellega immuunsüsteemi tugevana Kui palju vett ma jooma pean? Vee tarbimise reziim oleneb inimese vanusest, füüsilisest koormusest, kliimatingimustest jne... Üldiselt vajab täiskasvanud inimene 28-35ml vett kehamassi kg kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus u. 2L, mis saadakse nii söögist, kui ka joogist. Kõige sagedamini soovitatakse päevas juua keskmiselt 2L, ehk 8 klaasi vett. Dehüdratsioon Dehüdratsioon tekib liiga vähese veetarbimise või suure kofeiinisisaldusega jookide (energiajoogid, kohvi, tee) tarbimise tõttu. Sümptomiteks on: Kuiv suu ja/v...
........9 7.FÜÜSILISED KAHJUSTUSED.................................................................................... 9 8.PSÜÜHILISED KAHJUSTUSED ................................................................................9 9.SOTSIAALNE KAHJU............................................................................................... 10 10.JUHUSLIK VÕI PARATAMTU?............................................................................. 10 11.MIKS HAKKAVAD NOORED NARKOOTIKUME TARBIMA?..........................12 12.UIMASTITEGA SEONDUVAD KRIMINAALVASTUTUS..................................12 13.NARKOMAANIA KAS ÜHISKONNAST TINGITUD VÕI KAASASÜNDINUD HÄLBIMUS?...................................................................................................................13 KOKKUVÕTE................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD........................................................
Mis see pits viina mehele ikka teeb! Elas kord üks pereisa Paul, pealtnäha oli ta samasugune nagu teisedki isad: hoolitses oma pere eest ning oli mustertööline. Tal oli hea palk normaalne kodu ning ilus auto. Ühel õhtul korraldas Paul oma sõpradega peo, kus ta jäi maani täis ja järgmisel hommikul ärkas ta peavaluga. Kohe läks ta kööki õlut võtma, jõi pudeli ja kaks, siis veel ühe ja veel nii terve päeva. Kui ta naine ja lapsed koju jõudsid, oli ta täiesti täis. Hädavaevu talutati ta voodisse. Pärast ärkas ta veel suurema peavaluga ja niimoodi mitu päeva järjest. Töölt hakati helistama ja tunti muret, miks ta nii kaua tööl pole käinud. Mees muutus järjest vägivaldsemaks ja oli alkoholi kätte saamiseks kõigeks valmis. Pereliikmed peitsid kõik alkoholipudelid ära, kuid ta läks poodi ja ostis uued pudelid viina. Teda hakati juba alkohoolikuks pidama. Lapsed läksid vanaema juurde elama ning naine andis lahutuse ...
,,Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine" B.Alver Sõnal tarbija on mitu tähendust, kaubanduses on ta toote ostja ja teise tähendusena asja kasutaja. Aja vältel on ühiskondades tarbimine ainult kasvanud, eri valitsused on üritanud seda piirata, kuid rahvas ei ole rahul ja tahab ainult tarbida, tarbida ja tarbida. Tarbimine ei ole eluviis, vaid vajadus millegi järele. Inimesed ei osta endale uusi asju sellepärast, et nad on harjunud, ajendiks peab olema soov või tahe. Peamiselt otsitakse mugavust ja selle eest makstakse väga palju, luksusauto, disainimööbel, kui sama funktsiooni täidaks ka ära ühistransport ning tavaline sisustus. Mugavuseks loetakse ka sideteenuseid, internet, mobiilteenused ja postiteenuseid, paljud eelistavad helistada, kui on kiirelt vaja suhelda, mitte ei lähe teise osapoolega näost näkku kohtuma. Samas on inimesi, kellel on oma huvid või hobid, mis nõuavad suuri kulutusi, et rahuldava...
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata
taastamine; valgu varude täiendamine; energia varude täitmine. Need on peale pingutust kõige tähtsamad tegevused, et kiiresti taastuda. Energia taastamine Energia taastamisel on kõige tähtsam tarbida süsivesikuid. Süsivesikutest tulenev energia on vajalik lihaste ja aju tööks. Energia võimalikult kiire taastamine on eriti tähtis neile, kellel on päevas rohkem kui üks treening. Mida pikemad on treeningud, seda rohkem süsivesikuid kulub ja seda rohkem peab neid tarbima. Inglismaa Loughborough´i Ph.D Clyde Williams´i läbi viidud uuringute tulemuste kohaselt peavad sportlased, kellel on mitu pikka pingutust nõudvat tegevust päevas, tarbima kiiresti peale igat pingutust süsivesikuid, sest süsivesikute puudus kehas võib tugevalt mõjutada järgnevat sooritust. Pärast treeningut või võistlust peab energiavarude taastamiseks tarbima 0,8 kuni 1,2 grammi süsivesikuid kilogrammi kehakaalu kohta. (Carlson-Phillips 2015:1)
Inimese ja looduse suhted Inimene peaks olema see, kes hoiaks ja hariks oma aeda, oleks loodusega sõber ning ei reostaks seda. Aga kas see on ikka nii? Inimene ei ole kahjuks olnud kuigi hea looduse valitseja. Ta on hoopis seda röövinud, raisanud ja reostanud. Inimesed on harjunud aina tarbima ja kasutama looduse ressursse, kuna oleme ju nii-öelda tarbijaühiskond. Prügimäed kasvavad iga päevaga aina suuremaks ja suuremaks, metsad raiutakse maha ja veekogud täituvad reoveega. Karistused on looduse rikkumise eest üüpris väiksed ning need ei hoia kedagi midagi halba tegemast. Inimene on sekkunud looduse kulgu nõnda aktiivselt, et tänapäeval ei pea jahimees jahti vaid reguleerib loomade arvu. Mõnes mõttes on see isegi hea, kuna kui mõne
keskmist mitme näitaja poolest (Allaste 2008: 46). Tubakat, alkoholi ja kanepit peetakse väravaks uimastite maailma, sest on töenäoline, et neid tarbides tutvuvad noored inimeste ja paikadega, kus tarbitakse ka teisi aineid. Laste uimastitarbimist mõjutab väga tugevasti vanemate seisukoht. Kui alaealistel lubatakse kodus vesipiipu popsida või alkoholi tarvitada, et ta seda mujal ei teeks, siis õpetab see neid ka uimasteid tarbima. Mida nooremana hakkab teismeline legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarbima, seda suurem on tõenäosusega jääb ta neist ainetest sõltuvusse. Noortel, kes alustavad sõltuvusainete tarbimist enne 21. eluaastat, on hiljem alustanutest kaks korda suurem tõenäosus sõltuvusse sattuda, enne 15. eluaastat alustajatel aga juba neli korda suurem (De Wit et al. 2000). Uimastite tungimine kooli ei ole ainus sotsiaalne probleem, mis on siirdeühiskonnas muutunud koolielu lahutamatuks osaks
Pakendite tegemiseks kulub jällegi tooraineid, mida leidub looduses. Loodus on üheks tähtsamaks eluallikaks. Maailmas on igasuguseid inimesi, noori, vanu, rikkaid, vaeseid – need moodustavad mitmekesise ühiskonna. Rikaste ja vaeste peamiseks erinevuseks on, et ühed saavad lubada endale rohkem. Kummad tarbivad säästlikumalt? Loomulikult vaesemad, sest nemad ostavad vaid hädavajalikku, rikkad samas ka neid asju, mida tegelikult üldse vaja ei lähegi. Tuleb hakata säästlikumalt tarbima. Maa peal pole ressursse lõpmatuseni. Igal asjal on piir. Ka elu saab Maalt kunagi otsa, kuid seda aega on võimalik edasi lükata. Muidugi ei saa teisiti, kui peab tarbima, kuid seda on võimalik teha säästlikult. Paljud unistavad paremast homsest. Palju on võimalik ka veel muuta. Mõtlematu tarbimine viib Maalt elu, loodusvarad kasutatakse ära, loodusesse jäetud prügi laguneb kaua ja selle all kannatavad paljud taimed. Energia kokkuhoidmiseks on loodud pakendid, mida saab
Siis tuleks tarbida 5060 grammi süsivesikuid tunnis, seega umbes 100 grammi. Lihaste energiavarud taastuvad kõige kiiremini, kui tarbida 11,2 g süsivesikuid kehakaalu iga kilo kohta tunnis koormusjärgse esimese nelja tunni vältel. Koormusjärgne toit peaks olema kiiresti seeditav. Tahketest toiduainetest võib vahetult pärast võistlust (trenni) süüa paar banaani, rosinaid, riisitoite, küpsiseid, täisteraleiba, energiabatoone. Hiljem tuleks süsivesikuid tarbima 25 grammi tunnis. Kokku peaks 24 tunni jooksul süsivesikute osa moodustama umbes 10 grammi kehakaalu iga kilogrammi kohta. Seega: 70 kilo kaaluv tervisesportlane peaks pärast pingutavat treeningut (võistlust) sööma ligi 700 grammi süsivesikuid. Kuna koormusjärgselt söögiisu puudub, on sobiv süsivesikuid manustada vedelal kujul: 68% süsivesikute sisaldusega spordijookidena. Sama efektiivne on juua õunamahla- magneesiumirikka mineraalvee segu (suhtes 1:3).
Hetk on soodne, sest kas juhuslikult või vastavatelt "pakkujatelt" abi leides saavadki paljud õnnelikuks või vähemalt õnnelikumaks ning seoseid taastuva majandusega ei suudeta sealjuures sageli näha. Siiski, mulle kui skeptikule jääb arusaamatuks, miks peab enesega rahulolu ja õnnetunde saavutamiseks tingimata raha kulutama. Tegemist peaks siiski olema millegagi, mis tuleb igaühe enese seest. Tänapäeva maailmas on üha raskem blokeerida infovoogu, mis mõjutab meid tarbima ja eriti keeruline on seda teha siis, kui mulle pakutakse midagi, mis on minu isiklike eesmärkidega kooskõlas ehk näiliselt toetab minu unistusi. Ja mõnikord eelneb sellele jõuline infovoog, mis esmalt juba kinnistab minus soodsad unistused. Eriti peen. Samas on õnneks sageli nende pakkumiste kvaliteet nii kaheldav, et mul puudub igasugune usk, et taaskord mulle pakutavad nõuanded kuidagi minu edule ja õnnele kaasa aidata võiksid. Kuid ka
Majanduse ettekanne Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi langetamine? Kui alkoholi hind langeks, hakatakse seda rohkem tarbima. Tarvitanud inimeste tervis halveneks märgatavalt. Paljud inimesed ei luba endale alkoholi, sest see pole neile taskukohane. Alkoholisõltlased ei saaks oma sõltuvusest lahti, vaid vaid neile oleks sobiv ettekääne, et nad saavad endale seda lubada. Tänavatel elavad asotsiaalid ei saaks endale jalgu alla, sest nende tervis läheks aina hullemaks, kuna nad tarbiksid seda rohkem kui enne. See sunniks ka vähendama tööhõivet. Enamus, kes rohkem hakkaks
Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort. Tugevad küljed oli teksti otsimine ja küsitluse laiali jagamine. Nõrgad küljed olid küsitluse koostamine google docsis, sest kasutasin seda esmakordselt. Tulemusi analüüsides sain teada, et noored on harjunud suitsetama ja alkoholi tarbima koos sõpradega ja tavaliselt ka sõprade juures. Võtmesõnad Noored, alkohol, suitsetamine, tarbimisharjumused, tervis, keskkond, tubakatooted, tarbimine Uurimistöös olen järginud autorikaitse aspekte. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev Töö autori allkiri Uurimistöö vastab kehtivatele nõuetele ja lubatud kaitsmisele.
immuunsüsteemi osalevad paljude ühendite transpordis annavad toiduenergiat Valgud koosnevad aminohapetest. Loomsed valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimsed valgud, aga kahjuks on loomsete valkude allikad tihti liiga rasvarikkad. Hea koostisega on sojas, riisis, pähklites, rukkis ja seemnetes leiduvad valgud. Valkudega on soovitatav katta 10-15% päevast toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima umbe 75g valke. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik organismile, sest see koormab neerusid ja maksa. Samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest energiast. Lipiidid Organismis täidetavad funktsioonid: energia saamine ja säilitamine annavad toiduenergiat rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ja samaaegselt soodustavad nende imendumist
Reklaami sisuks on noored, kes on keset ööd kusagile teel. Hetke pärast kuuleb kiljatust, kummivilinat ning plekikolinat. Arusaadavalt näidatakse, et väsimuse ning sõitjate hoolimatuse tõttu on toimunud autoavarii. Kohe pärast aktsiooni edastatakse vaatlejatele sõnum: kui juht oleks joonud pudeli Trafficu energiajooki, oleks seltskond hommikuks kindlasti kohale jõudnud. Lahti seletatult peaksid kõik inimesed, kes end autoroolis vähegi väsinuna tunnevad energiajooki Traffic tarbima ning kõik liiklusõnnetused jääksid olemata. Nii lihtne see ongi. Tulles tagasi reaalsusesse. Ükski energiajook ei suuda liiklusprobleeme lahendada, isegi kui kirjeldatud reklaam püüab sellist muljet jätta ning ühegi aruga juhi peas ei tohiks olla mõtetki juhtimisest autot unise peaga. Uljalt tegutsemine on omane just noortele, keda ka reklaamis osalistena käsitletakse. Energiajooki tarbivadki enamjaolt noored ning seega
Mõned inimeste kirjutatud kogemused Kyäni toodetega Kõigepealt kui ma kuulsin Kyäni looduspuhastest toodetest, hakkasin neid põhjalikult uurima. Toodete kasulikkus/ vajalikkus inimesele oli muljetavaldav kogu oma pere, samuti oma vanemad, vanavanemad, venna pere kohe panin kõik tarbima. Tulemused olid hämmastavad! Kuigi ma teadsin, et need tooted on eluliselt vajalikud ma siiski ei uskunud, et efekt nii kiire ja tuntav on. Minu südamehaige vanaema (alguses ainult Sunrise ja BodyFX, juuni kuust lisandus Sunset) teatas mingi kuu aja pärast juba, et saab tunduvalt kiiremini ja pikema maa käia. Kui tal alguse poole hakkaski veel süda paar korda haiget tegema kui omale toimetades liiga tegi, siis kohe Noni ekstrakti (BodyFX) võttes kadusid valud.
Esimestel kordadel tekitab alkohol tavaliselt pea pööritust, taju- ja tasakaaluhäireid. Paljudel kordadel tekitab see ka rõõmsat tuju ja teinekord ka vägivallatsemist, mälu lünki. Kuid see sõltub sellest, kui palju alkoholi tarvitatud on. Õnneks enamus noored mõistavad, et alkoholil on ikkagi kahjulik mõju neile. Kuid leidub ka neid, keda see ei huvita või kelle arvates see pole üldsegi kahjulik . Tegelikult ei tohiks alkoholi enne 21. eluaastat tarbima hakata kuna organism pole veel täielikult välja arenenud ja sa võid varajase tarbimisega enda elu ära rikkuda. Eestis tohib alkoholi osta juba 18.aastaselt, kuid see ei tähenda, et Sa peaksid seda tarbima hakkama. Nikotiin on alkaloid ja stimulant mis, on tubaka põhi koostiosasid ja mis tekitab sõltuvust. Nikotiin on leitav maavitsa perekonna taimedest, eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja rohelisest piprast
siia kuulama minu kõnet teemal Meelemürkide meelitav maailm. See on teema millest on vaja rääkida. Kas te näiteks teadsite, et narkootikumide kasutajate hulk eestis kasvab aastas ligi16 %. Enamasti proovitakse narkootikume umbes 14 kuni 16 aastaselt. Paljud kes on narkootikume proovinud jäävadki neid kasutama e jäävad sõltuvusse. Sageli proovitakse narkootikume esimest korda koos sõpradega. Kuigi mõnele ei pruugi narkootikumid meeldida hakkavad nad neid siiski tarbima, sest sõbrad ju kasutavad. Need inimesed ei taha lihtsalt nende sõprusringkonnast välja jääda. Nüüd palun ma tõsta käe nendel kes võivad julgelt ja päris ausalt öelda, et nad ei ole elu sees midagi narkootilist tarbinud. Neile kes tõstsid käed ja need kes ei tõstnud, selle pärast et nad ei julgenud, tahaksin ma öelda ,, te olete normaalsed, teil pole mitte midagi viga, see et te ei ole midagi narkootilist proovinud ei ole häbiasi, vaid olge selle üle uhked
Üheks mõjuvõimsaks teemaks võib nimetada rõivatööstuse, mis on mõistagi jäänud liialt tahaplaanile. Nii jätkates võib see meile kokkuvõttes kõrget hinda maksta. Tänasel päeval on rõivatööstuse roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Inimesed soovivad aina enam rõivaste abil end väljendada, kuid paljudel juhtudel kasutatakse seda ka teistele oma jõukuse näitamiseks. Mis iganes paneb meid rõivad tarbima, peaks tänapäeva inimene mõtlema ka sellele, kust tuleb eseme ressurss ning kuidas võiks see jõuda sinna, kust inimene seda parajasti kätte saab. Kõige olulisemaks mõttekohaks oleks ehk see, mis hinnaga toodet edastatakse. Kuna odavate rõivaste populaarsus ning tarbimine on pidevas kasvus, oleks aeg hakata märkama ning tarbima vastavalt sellele, mida nõuab meil loodus, mitte seda, mida me ise parajasti vajame. Kuna isekas tarbimine kogu kasvava ühiskonna
hindamises. Võrreldes varasemate toitumissoovitustega võib välja tuua olulisi muudatusi. Kui seni on alla 18-aastaste laste energiavajadus toodud välja grupiti, siis nüüd on välja toodud iga vanuse kohta eraldi. Rasvade osatähtus toiduenergiast on vähenenud. Eelmisetes toitumissoovitustes puudus konkreetne kiudainete soovitus lastele, praeguste soovituste kohaselt peaksid alla 18- aastased lapsed tarbima päevas kiudaineid 5g+vanus aastates (nt. 5-aastane 10g kiudaineid päevas). Samuti on muudatusi vitamiinide tarbimissoovitustes, peamine vitamiin D soovituse tõus on 5mcg-t 7,5 mcg/p. Naatriumi toidusoovitus lastele on uutes soovitustes väljendatud mg tarbitud energia kohta. Lisaks tavalistele mikrotoitainete soovitavatele kogustele on esitatud nende minimaalne ja maksimaalne kogus, samuti lisatud informatsiooni toidulisandite ja rikastatud toitude hulgas.
Toidupüramiid Toidupüramiid on vajalik selleks, et me näeks mida ja kui palju võime süüa, et see kogus püsiks tervislikuna ja tasakaalustatuna. Püramiidis tuuakse välja erinevad toidugrupid, mida inimese organis igapäevaselt vajab. Alusmises osas on väljatoodud toiduained, mis moodustama suurema osa inimese menüüst ja mida ülespoole püramiid läheb, seda vähem peaks inimene neid toiduaineid tarbima. Püramiidi alus: liikumine Liikumine on meile igatepidi kasulik. See ergutab ainevahetust, südametegevust ja teisi eluprotsesse. Füüsiline liikumine aitab hoida keha vormis ja hoiab samuti ka vererõhku normis, mis tagab omakorda parema vaimse heaolu ja liikumisharjumuse. Mida suurem on kehaline aktiivus seda pikem on meie eluiga ning seda väiksem on südameveresoonkonna- haigustesse haigestumise risk.
Mis peab muutuma, et jätkusuutlik majandus toimiks? Majanduse jätkusuutlikuks toimimiseks peavad inimesed õppima ja kasutama ära võimalusi mida riik neile võimaldab. Samuti peavad inimesed olema avara silmaringiga ja kasutama looduse saadusi mõistlikult, et ei tekiks suurt keskkonna kahju. Kuid mida võiksid inimesed teha teisiti, et majandus toimiks ja sellega ei kaasneks suuri keskkonna kahjustusi? Inimesed peavad hakkama teadlikult tarbima ja mõtlema kas neil on vaja nii palju asju. Tihtipeale ostavad inimesed väga palju mõttetuid asju mida neil isegi tegelikult vaja pole. Asju ostetakse ja vahetatakse välja liiga tihti ning väga palju soetatud asju ei leia tegelikult rakendust piisavalt. Palju on asju mida soetakse hetke emotsioonide ajendil ning ei mõelda kas ja miks see osteti. Mida rohkem inimesed tarbivad, seda rohkem tehased toodavad kaupa ja atmosfääri eraldub suurel hulgal süsinikku ja kasvuhoonegaase
märgatavalt suurema tähtsusega faktor kui enamiku muude elualade esindajatele. Toit ja toitumine mõjutavad oluliselt treeningu efektiivsust ning seeläbi sportlikku saavutusvõimet. Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Kõrge tasemega sportlaseks ei ole võimalik saada ilma toitumist reguleerimata. Sportlased peavad tarbima piisavalt energiat intensiivsetel ja pikaajaliste treeningute perioodil, et kas säilitada, hoida või tõsta kehakaalu, hoida tervist ja maksimeerida treeningu mõju. Vähene energia tarbimine võib viia lihasmassi vähenemiseni. Käesolevas uurimistöös uuritakse noorsportlaste toitumisharjumusi. Selgitatakse välja, kas spordiharrastaja on teadlik oma organismi energiavahetusest ning erinevatest toitainetest. 5 1. Toitumise põhialused
toitaineid korralikult endasse imendama. Gluteenivaba dieet tähendab toidulaualt nisu, rukki, odra ning kaera eemaldamist. Lisaks on gluteeni peidetud osadesse toidulisanditesse nagu modifitseeritud toidutärklis, säilitusained ja stabilisaatorid, samuti sisaldavad gluteeni osad ravimid ja vitamiinid ning joogid. Aluseline elustiil Milline on gluteenitalumatuse seos aluselise elustiiliga? Toidud, mis sisaldavad gluteeni, on aluselise toitumise 20% hulgas, mida peaksime tarbima piiratult ja koos rohke salatiga. Seda esiteks. Robert O Young on oma raamatus kirjutanud, et tarbima peaks värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud. Need ei ole läinud oma koostiselt veel toksiliseks. Seda teiseks. Kolmandaks on kogu aluselise elustiili üks ja ainus põhimõte üks haigus, üks ravi. See peaks ütlema kõik. Seda ka neile, kes väidavad, et tegemist on päriliku haigusega.
erinevad tubaka ja alkoholitooted. Kuigi teatakse, et alaealised ei tohiks alkoholi ega tubakat pruukida tehakse seda ikkagi. Noored ei mõtle kunagi ette mis võib nende kahe asjaga kaasneda. Esimest korda kui tahetakse proovida mõlgub nende mõtetes ainult see, et tahetakse proovida midagi uut ja huvitavat. Nad ei arvesta sellega, et sellest võib jääda sõltuvusse ja kunagi kahetsetakse seda tegu, et üldse hakati seda tegema. Paljud hakkavad suitsetama ja alkoholi tarbima ka sellepärast kuna tahavad sulanduda mõnda kampa või lihtsalt popid välja näha. Arvatakse, et see on väga popp kui suitsetatakse ja juuakse. Seda, et noored sellise asjaga ei tegeleks ei saagi eriti midagi teha. Muidugi peaks vanemad oma laste käimisi ja olemisi rohkem kontrollima. Kindlasti on ka see tähtis kellega nooruk ringi liigub.
ÄRA TAPA LOODUST Kutsun üles kõiki selle planeedi elanikke tarbima vähem asju ja tooteid, mis tekitavad prügi. Me hävitame reostusega maailma. Varsti lihtsalt upume prügihunnikutesse ja meie maavarad saavad laristamise tõttu otsa. Näiteks kilekottide ostmine iga kord, kui poes käime, on mõttetu. Kilekoti asemel on praktilisem osta korduvkasutatav riidest kott, mis ei purune kergesti. Kilekotid on igal aastal ligi miljon elusolendi piinarikast surma põhjustanud ning nende tõttu on hukkunud ka tuhandeid inimesi. Eestlased soetavad aastas ligi 700
Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ohustab inimese tervist. Sageli seab narko- ja alkoholijoobes inimene ohtu nii enda kui ka teiste inimeste turvalisuse. Näiteks sõiduki juhtimine ebakaines olekus, kaklused massiüritustel, peretülide tekkimine, jne. Kõige esimeseks ringiks, mis mõjutab noore inimese kujunemist, on lähedased inimesed, perekond
Põhiline vaidlusküsimus oli alkohol ja selle piirangud. Enamasti kõik esinesid väga hästi ja viisakalt. Kõige sümpaatsema mulje jättis Jaanus Mumma sest ta on vanem mees ja tal on elukombeid. Kõige vähem meeldis Janek Kalvi ses ta tundus väheke ülbe olevat. Ma arvan et paremaid saatekülalisi poleks sinna võimalik panna sest nad kõik teavad alkoholi kohta väga hästi. Mina arvan sama mida Jüri Pino sest enamus asjadega on nii, et mida rohkem sa piirad seda rohkem hakatakse seda tarbima. Ja minumeelest võiks olla alkohol müüdav ööläbi kuna see kes tahab see saab seda alkoholi kuskilt niikuinii. Ja kui rahvas joob kogu seltskonnaga siis nad ju kõik joovad ja lõpuks ei saa ikaagi keegi minna alkoholi järele nii, et pole seda keelu vajagi. Koostas: Tarmo Kõrs 9c
majanduses? · Inimese rolli majanduses määrab tema enda tahe · St. inimene ise otsustab, millega ta soovib tulevikus tegeleda ning teeb vajalikud sammud, et seda saavutada · Tulemuseks edu või läbikukkumine Mille poolest erineb noor, keda on õpetatud tootma noorest, keda on õpetatud vaid tarbima? Noor keda on õpetatud tootma: Noor keda on õpetatud tarbima: · selgem pilt majandusest kui · Tema vajadusi rahuldab ainult tervikust. toodete ja teenuste tarbimine. · Üldjuhul suurema silmaringiga. · Pole selget ettekujutust tootjate · Tunneb inimesi ja nende tööst. vajadusi. ·
Nisuiduõlist Maisiõlist F-vitamiini puudus põhjustab Kõrge kolesterooli Kuiva nahka Katkevaid juukseid Ekseemi e. kauakestevat nahahaigust Aeglast paranemist ja vastuvõtlikkust infektsioonidele Võib põhjustada kahju neerudele, südamele ja maksale Manustamine Vitamiin F ööpäevase vajaduse hindamiseks peab teadma, et: ööpäevas peaks 70 kg kaaluv inimene tarbima 60- 90g lipiide(biomolekulid). Sobivaim vahekord oleks: 33% ploüküllastamata, 33% monoküllastamata ja 33% küllastatud lipiide. Võttes aluseks polüküllastamata lipiidide protsendi ja LA ning ALA osakaalu selles, saab ööpäevaseks vajaduseks 0,1- 0,2 g/kehakaalu kg kohta. Parim tarvitada koos Vitamiinid B3 Tsink Vitamiin B6 Magneesium Vitamiin C Seleen Vitamiin E Pildid Päevalilleseemned Nisuidu Maisiõli
Liigne tarbimine See ühiskond, kus me elame, võib nimetada tarbimisühiskonnaks. Päev päevalt tarbivad inimesed rohkem ning see kahjustab nii meid ennast, kui ka meie planeeti, kus elame. Eestlane on hakanud tarbima liiga palju peae iseseisvumist, sest vanasti ei olnud nii suurt valikut ja asjad ei olnud kätte saadavad. Kuid Eesti pole ainuke, kes liigselt tarbib. Skandinaavia poolsaar ja Euroopa, Aasia, Ameerika ja ülejaäänud maailm on juba tarbinud rohkem ja kauem kui meie. Kõige halvemaks tagajärjeks on planeedi reostamine. Kogu see pakend, mis on tarbitavate kaupade ümber, näiteks kohukeste paber kohukeste ümber, kilekotid poest ja nii edasi, visatakse loodusesse
SÄÄST ja SÄÄSTMINE plumsugar16 Säästlikkus pole niivõrd KASULIK kuivõrd KASUMLIK äri Harry Tuul NÄIDE 1: TAASTU VENERGIA Ebaselge eesmärk: - Säästa energiat - Vähendada energiakulusid - Toota energiat säästvalt - Saavutada kõike korraga TARBIJA MAKSAB PEALE! Taastuvenergia kui TU LU S ÄRI Riiklikud regulatsioonid ja subsiiduimid LOOGIKAVIGA Säästetakse loodust,sest: Kallis hind sunnib vähem tarbima Tegelikkus: Kõrgem hind ei tähenda väiksemat tarbimist Taastuvenergia arendamine + üleminek säästlikele energiaallikatele VS kasumlik äritegevus NÄIDE 2: SÄÄSTU PIRN MIINUSED PLUSSID - Kallim EESMÄRK: (soetamiseks säästa peab rohkem energiat teenima) - Kestab kauem -Sisaldavad HÜPOTEES: teadaolevalt tasub elavhõbedat: pikemas ohtlik lastele perspektiivis ja loodusele ära
näägutusena, kuid tegelikult on see õige. Regulaarselt tuleks teha ka sporti, et hoida ennast piisavalt aktiivsena ja heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. Suitsetamine ja selle kahjulikud mõjud inimesele Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Suitsetamine kahjustab kopse ja võib põhjustada kopsuvähki.Teadlased analüüsisid suitsetajate ning mittesuitsetajate verd ning avastasid, et suitsetajate kehas oli nornikotiini läbi muutunud valkude ja glükolüüsi lõpp-produktide hulk suurem kui mittesuitsetajatel. Rahvusvahelise terviseuuringuprojekti EPIC raames Suurbritannias läbi
Niteks ei tasu sa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja vimlemine. Inimesed liiguvad vga vhe. Spordi asemel vib ka jalutada. igesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu iges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. kski rhm ei ole teisest thtsam, kuigi pramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega vrreldes rohkem tarbima. Kige kasulikumad on kodus kasvatatud puu-ja juurviljad. Soovitav mitte osta nt Poola unu(keemiat tis). Kust kohast hakkavad ebatervislikud eluviisid?- (paus) Mina arvan, et ebatervislikud eluviisid algavad juba noorest peast (nt peod). Hakatakse suitsetama, tarvitama alkoholi ja narkootikume proovima. Kige pealt proovitakse suitsu millest vib tekkida sltuvus. Krval olevaid mittesuitsetajaid kahjustab suitsetaja suitsuga rohkem kui iseennast. Suitsetamine kahjustab tervist see tekitab kopsuvhki
portsjonites andma 8. majast välja tõstma evict from their house 9. lammutama demolish 10.äriettevõte business venture 11.täis kohalikku sarmi full of local charm 12.millegagi toime tulema struggle to cope 13.järeleandmatu/lõppematu relentless waves of tourists turistidelaine 14.kuivaks imema suck dry 15.tarbima consume 16.iga-aastane kasum turisimist annual tourism revenue 17.suletud hotellikompleksi cooped up in hotel compound 18.ettekandjad ja toateenijad waiters and chambermaids 19.pakiline küsimus urgent question 20.vaos hoidma keep at bay 21.sissepääsumaksu võtma charge admission 22.ära heidutama discourage 23
ning siis on jälle rohkem ressursse, et teha rohkem kaupa ja seda riigist välja eksportida. Samas on see ka halb, sest riigis ei suudeta kõiki asju teha ja siis on inimestel vaja osta neid mis on kalli tollimaksu tõttu riiki importides kalliks läinud ja nendeks tuleks kulutada palju rohkem raha... 13. Kuivõrd oleksid merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtted rakendatavad tänapäeval? Need oleks enamvähem võimalikud suurtele riikidele, kes on võimelised palju kaupa tarbima ja kellel on võimalik ka kaevandustest jt kohtadest asju kaevata ja siis neid töötlema ning tarbima. Väikestes riikides nagu näiteks Eestis poleks see võimalik, sest meil ei ole näiteks kullakaevandusi, või muid vääriskividekaevandusi ning naftat pole ka võimalik puurida. Väikesed riigid sõltuvad päris palju teiste riikide toodangust ja kui tollimaksud oleksid suured siis väikeste riikide elanikud poleks võimelised palju asju ostma, läheksid pankrotti või sureksid nälga. 14
puhtana hoida, kui inimestele meeldib puhtas looduses elada. Selleks, et loodus oleks puhas, peab mõtlema ja elama ökoloogselt. See tähendab, et tuleb ära hoida põhjus, mitte hiljem likvideerida oma tagajärgi. Üks peamisi tegureid, mis loodust saastab on ületarbimine. Inimesed peaksid mõtlema, kui palju nad tarbivad ja kas on võimalik kuidagi mingi ebavajaliku asja tarbimist vähendada. Inimestel peaks olema mõtestatud tarbimine, mis tähendab, et inimene peaks tarbima, et elada, mitte elada, et tarbida. On ka teisi võimalusi oma ümbrust puhtana ja ilusana hoida. Roheline ring ehk taaskasutus on loodud selleks, et kõiki tarbimisest üle jäänud jääke ei peaks põletama ega hävitama, vaid saab need uuesti kasutuskõlblikuks teha. Selliseid materjale ja asju, mida saab korduvalt kasutada on palju. On mitmeid mooduseid looduse puhtana hoidmiseks, kuid eelkõige on puhas loodus kinni inimese mõtlemises
Süsivesikud Autorid: Kevin Maranik Johannes Rooso Jako Luik Energia Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted
õige. Regulaarselt tuleks teha ka sporti, et hoida ennast piisavalt aktiivsena ja heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid – mida peaks koigist teistes koige rohkem tarbima. Kindlasti ei ole teie tervisele hea suitsetamine. Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Suitsetamine kahjustab kopse ning võib põhjustada kopsuvähki ja ka muid haigusi naiteks Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. Rahvusvahelise terviseuuringuprojekti EPIC raames
väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väätust. Avatud sektor -tooted ja teenused, mis on avatud välismaisele konkurentsile. Suletud sektor teenused nt. Bussipiletid, korteriüür EST hinnad tõusnud keskmiselt kiiremini. Deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine. Inflatsiooni vastand. Hinnataseme stabiilsus. Ühishüved Kaup, teenus mida tarbitakse turuvahenduseta. Tarbib enamik ühiskonnaliikmetest. Peab tarbima. Pakkub riik/valitsus teed, tänavavalgustus, julgeolek. Erahüved-inimene tarbib isiklikult, saab valida, kas tahab tarbida.(kõrgharidus) Sots.turvalisus/põhimõtted- ühiskonna terviklik heaolu e. Elukvaliteet: materiaalne kindlustatus, tulude-kulude õiglane jaotamine, hästi korraldatud tervishoid/haridus. Sots.toetus-toimetulekutoetus; sots. Teenus- laste päevahoid, tugiisiku teenus, eluasemeteenus,koduhooldusteenus Ametiühinguliikumine- töötajate vabatahtlik ühendus
biotehnoloogiatööstuse tooraineks. Päevalille seemneid lisatakse paljudesse lemmikloomade toitesegudesse, on talvine linnusööt ning purustatult vajalik lisand kalade peibutussöötades. MUUD HUVITAVAT Kõige kõrgem päevalill on kasvanud Hollandis, selle kõrguseks on 7,5 meetert. Euroopas on tähtsaim päevalillekasvataja Rumeenia. Päevalilleseemned sisaldavad 28-33% õli, uuemate sortide õlisisaldus ulatub kuni 70%. Päevalilleseemneid hakati Euroopas toiduks tarbima XVIII sajandil. Päevalill on oma nime saanud sellest, et õisikud järgivad päikese päeva teekonda taevavõlvil. Päevalille seemned sisaldavad rohkesti linoolhapet ja vitamiine: A-, D-, E- ja K
andmed, ei ole olukord inimeste toitumises sugugi paremaks muutunud. Näiteks suurest piimajoomise propagandast koolides võib järeldada, et olukord on täna pigem halvemate näitajatega. Joonis 7 Allikas: Põllumajandus- ja maaelu. Ülevaade 1998, EV Põllumajandusministeerium, 1999 9 Välja on töötatud normid, palju inimene peaks päevas üht või teist toiduainet tarbima, et saada kõik organismi tegutsemiseks vajalik ja kahjuks ei ole siia juurde tuua statistilisi andmeid, kuidas toodud aineid tegelikult igapäevaselt keskmiselt tarbitakse inimese kohta, kuid huvitav on siiski teada, palju üht või teist toiduainet peaks tarbima, seetöttu on need siin ka ära toodud: Loomse valgutarbe katteks peaks keskmine inimene tarbima (ära sööma) päevas: a) kas 14 g munavalku (kaks 63 g või kaks ja pool 50 g raskust kanamuna);
10 mittetarbijaid. Kahjuks ei küsimustikus küsimust, kus oleks palutud õpilastel selgitada, mida nad energiajookide kahjulikkusest teavad. Antud töö põhjal võib öelda, et ka seda oleks põhjust uurida, sest jookide tarbijaid on palju ja ehkki õpilased väidavad, et on kursis energiajookide kahjulikkusega, tarbivad neid ikka. Küsimusele ''Miks tarbid ja kui vanalt hakkasid tarbima energiajooke? (Kui ei tarbi, siis kirjuta, miks?)'' vastati erinevalt. Sellele küsimusele vastajatest 20 õpilast 43-st alustasid tarbimist põhiliselt 10-13 aastasena. Üks 12 .aastane õpilane vastas, et tema hakkas energiajooke tarbima 5-6.aastaselt, mis tundub väga ebareaalne, aga samas tekitab küsimuse, et kas selle õpilase vanemad ei tea, et energiajoogid on kahjulikud või liigitavad energiajooke limonaadi alla
tervisehäired, meeste eluiga on keskmiselt 12 aastat lühem kui teistes EL maades, 40% liiklusõnnetustest, 50% uppumistest ning 70% vägivallaga seotud juhtumitest on sooritatud alkoholi mõju all. Inimesed peaksid olema vähem alkoholiga seotud, et elada tervislikumat elu ning hoida oma tervist, pikendada eluiga. Ka noored peaksid tarvitama alkoholi vähem ja möödukalt. Mullu vähenes eestlaste alkoholitarbimise protsent 5 võrra, mis näitab, et alkoholi hakatakse tarbima vähem, kuid Eesti on alkoholi tarbimise rohkusega siiski Euroopas esirinnas. Näiteks võib tuua ka juhu, kus hiljuti tabati Inglismaal purjus autojuht, kes läheb ajalukku, kui suurima roolijoobega isik ajaloos. Eestis ei mahuks ta isegi esimese 20 sekka. Seega, tarbige alkoholi vähem, nii elate tervislikumalt ning elate kauem!
Kaur Riismaa Toidublogi: Kas pole Savisaar nagu Anakin Skywalker Baltoscandal – maailmatasemel teatrifestival Folk pole vaid kandletinin Lesed väljamõeldise ja tegelikkuse piiril ROLLID Veiko Märka "Keskaeg – julm aeg" Tartu Üliõpilasteater Mark Twain / Madis Kõiv "Huck Finni lugu. Seiklused võlujõel" Tartu Üliõpilasteater ARVAMUSED AUTORIST Kauri loomingut peab tarbima nagu alkoholi. Mõõdukalt. Muidu jääd purju. Teab ja tunneb, mis on proosaluule. Säärane heas mõttes moodne mees, kes on natuke ajast ees isegi. Tema on võlur sest, et tema oskab sõnadega mängida nii et need kõigile muljet avaldaksid ja nii et muudab maailma veidi paremaks paigaks kus elada. Selle sajandi parim Poeet TÄNAN KUULAMAST!
Energia Eestis 22. sajandil, siis kui põlevkivi on otsas Põlevkivi on väga pikka aega olnud üks tähtsamaid maavarasid Eestis, sest sellest toodetakse elektrienergiat. Kuid seda ei jätku igavesti. Järgmiseks sajandiks on meie põlevkivi varud kindlasti lõppenud, aga energiat on ju vaja. Kuidas seda siis saada? Põhiliseks allikaks oleks arvatavasti tuulegeneraatorid, mis on juba praegu üsna populaarseks osutunud. Neid kerkib ühe juurde ja selleks ajaks, kui põlevkivi on lõppenud, peaks neid olema piisavalt, et vähemalt mingigi osa vajaminevast energiast just tuule abil toota. Selline energia tootmisviis oleks ka soodne, sest tuule eest teatavasti ei maksma ei pea. Lisaks tuulele võib kasu lõigata ka veest. Praegugi on Eestis päris palju hüdroelektrijaamu, mis töötavad justnimelt tänu liikuvale veele. Need ehitatakse suurtele jõgedele ja koskedele. Vesi paneb liikuma hüdroturbiinid koos elektrgeneraatoritega. Nende eh...
on omavahel seotud? Jah on küll. Uurimused on näidanud, et lapsed, kes söövad regulaarselt hommikusööki saavad paremini hakkama erinevate testidega, käituvad paremini ja on vähem hüperaktiivsed kui lapsed, kes hommikusööki ei söö. Mida süüa, et ajutegevus paraneks? Värsked puuviljad, köögiviljad ja kala on terve keha ja värske vaimu alustaladeks. Vee joomine aitab keskenduda õppimisele. Gaasilisi ja rasvaseid toite peaks vältima või tarbima harva. Tasakaalustatud toidutaldrik. Sinu igapäevane toidutaldrik peaks koosnema kombinatsioonist järgmisest neljasttoidugrupist: Leib, või mõni muu teraviljatoode ja kartul. Puuvili ja juurvili Piim ja teised piimatooted Liha, kala vms. Viienda toidugrupi moodustavad rasva ja suhkurt sisaldavad toidud.
Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist. Halba kolesterooli sisaldavad toatemperatuuril tahked ehk küllastunud rasvhapped (searasv, kanarasv). Head kolesterooli saame me taimsetest rasvadest (õlidest) ja kalast (Omega 3). Inimene peaks ööpäevas tarbima vähemalt 50 grammi rasva. Kui me viime oma rasvatarbimise alla selle normi, tekib meie organismis kiiresti asendamatute rasvhapete puudus, mille tõttu halveneb vitamiinide imendumine ning võivad tekkida raskused hormoonide (eriti testosterooni) tootmises. Suureneb magusaisu, nahk hakkab kuivama, küüned ja juuksed muutuvad hapramaks ja katkevad ning sageli hakab kehakaal langemise asemel hoopis tõusma. Meie keharasv vajab iseenda põletamiseks rasva, ehl rasvapõletus on
sõltuvust. Kuritarvitamine on sõltuvusest kergem häire. Inimene võib pikka aega tarvitada alkoholi kuritarvitamise tasemel, ilma, et areneks sõltuvus. Kuritarvitamise määratlus: Tarvitamise viis, mis kahjustab tervist. Kahjustus võib olla somaatiline või psüühiline. Aine kuritarvitamist kritiseerivad sageli teised inimesed ning seda seostatakse sageli mitmesuguste väärastunud ühiskondliku tõekspidamistega. Põhjus, miks paljud noored hakkavad alkoholi tarbima See on küsimus, millele üheselt vastata ei saa. Kogu probleemi mõistmiseks, peab vaatlema noorukiea eripärasid. Alates noorukieast seisab meil ees rida kriitilisi arengumuutusi, mis kestavad läbi elu. Toimuvad nii füüsiline, seksuaalne, moraalne ja tunnetuslik areng. Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et toovad endaga reeglina kaasa alaväärsustunde paljud noored kannatavad selle all. Samas püüab igaüks seda tunnet varjata
norutunne. Alkohoolikute lastel on halb mälu, neil kaovad analüütilised võimed. Nad keskenduvad halvasti ega oska lahendada isegi lihtsaid aritmeetika ülesandeid. Sellised lapsed õpivad halvasti ja on sageli pidurdamatud - nad pole võimelised veidigi aega rahulikult paigal püsima, on kannatamatud, pole võimelised täitma täiskasvanute palveid ega tegutsema plaani järgi.Tänapäeval on noored väga palju hakanud alkoholi tarbima. Nad ei mõista et tänu sellele suretavad nad oma ajurakke, mis iial ei taastu. Mina arvan et mõõdukas alkoholi tarbimine on vajalik. See aitab maandada kasvõi korraks pingeid. Aga alati tuleb tunda kus on piir. Liigne alkoholi tarbimine võib põhjustada inimeste vahel tülisid. Loodan et saite minu jutust nii mõndagi huvitava teada.
annaabi.ee 
