töövõimetus, invaliidsus. Kahjukindlustuses kindlustatakse isiku vara ja kindlustatavad 1 riskid on tavalised tulekahju, loodusjõud (torm, rahe, maalihe, üleujutus), veeavariid, murvargus, vandalism, muu ootamatu risk ja kulud. Riskihindamine on riski teadvustamine ja määratlemine, ning nende kaardistamine. Riski hindamine tehakse selleks, et · määrata kindlustuse õiglane ja mõistlik hind · püüda vältida olukorda, kus sooviavaldaja püüab rikastuda kinslustusandja kulul · jälgida, et eeldatav kahju, mille alusel arvutatakse hinnad, oleks vastavuses tegelikku kahjuga · kindlustada võimalikult palju sooviavaldajat, suurendada firma kasumit · hoiduda ebameeldiva reputatsiooni · määrata edasikindlustamisvajadus ja maht 5. Kindlustustoodete müük (olemus ja põhimõtte)
lepinguobjekti hindamiseks jms. Samuti hõlmab kahju hüvitamine siinkohal tagasitäitmise kulusid.” RKTKo nr 3-2-1-71-07, p 13 korteri ostu puhul ostja äratuntav huvi Asjaolud: Fikret Alijevi (hageja) hagi Marianna Stojakina ja Kirill Stojakini (kostjad) vastu 200 000 krooni saamiseks Pooled sõlmisid müügilepingu. Hageja omandas kostjate kui abikaasade ühisvarade hulka kuuluva korteriomandi. Korter oli halvas korras. Hageja väidab, et teda ei teavitatud nendest asjaoludest. Kostja tahtis müüa kokkuleppitust väiksemat kinnistut Hageja soovis alandada hinda. Kostja soovis lõpetada lepingu ja keeldus selle täitmisest Õigulik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjad on müügilepingut rikkunud? VÕS § 77 lg 1 Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga
5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A
sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis ainuüksi läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kõnealuse sätte erinevates lõigetes täpsustatakse, milliste kohustuste täitmist üksteise huve ja õigusi arvestavatel läbirääkimistel silmas peetakse. Selles sättes reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS §-st 115. Seejuures tuleb VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Kuivõrd viidatud säte reguleerib poolte kohustusi kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni, siis juhul, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg-s 1 märgitud asjaoludel, võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada
2 ja 3. Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ................ krooni. 9.5. Juhul, kui lepingulist kohustust ei täideta nõuetekohaselt, on kohustust rikkunud pool, vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161 kohustatud maksma leppetrahvi .......... Krooni. Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest. 9.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139. 9.7.Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb käsundajale ja teine agendile. Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad: Käsundiandja 7 Agent 8
valduse kaitse sätteid. Üldiselt ei kohaldata par 50 lg 2, üldiselt ei saa esitada nõudeid teise kaasvaldaja suhtes. Tuleb arvestada § 50 lg 2 tulenevat piirangut. Tavaliselt selliste kaasvaldajate vahel on mingi lepingule suhe, siis saab lepingu alusel nõuda. Rendilepingust tulenevalt võib pigem loota, et lepingulisi nõudeid M suhtes. P-de vahel valduse rikkumise lõpetamist nõuda ei saa. AÕS § 50 lg 2 - ei välista kahju hüvitamise nõuet. Kahju hüvitamise küsimus · VÕS § 1045 lg 1 p 5 toob selgelt välja, et valduse rikkumisega tekitatud kahju loetakse kahju õigusvastase tekitamisega hõlmatud juhtumiks. Sellise valduse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õigus on olemas. Kaasus 18 Valdajaks jääb P, kes üürilepingu lõppemise järel asja üürileandjale välja ei anna. Sellest tuleneb et M ei tohi üürnikult asja jõuga ära võtta, sel ajal kui valdaja võib §41 järgi.
vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuste vähenemise eest, v.a kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses Seejuures ei ole tähtsust, kas omavoli tarvitanud isik oli kahju tekkimisel süüdi, st kas ta oli omavoliliselt hõivanud asjade suhtes hoolas või mitte Ei kohaldu VÕS § 1043 jj, v.a 7. ptk sätted kahju hüvitamise suhtes o VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks ei anna kolleegiumi arvates iseenesest alust see, et ÜL oli lõppenud. Juhul kui üürnik ei tagasta üüritud asja pärast ÜL lõppemist, on ÜA õigus nõuda asja tagasi enda valdusesse kas VÕS § 334 lg 1 või AÕS § 80 alusel. VÕS § 335 esimese lause järgi võib üürileandja viivitatud aja eest nõuda
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
Tõlgendamise kaudu tuleb selgitada, kas pooled sõlmisid põhilepingu, eellepingu või oli tegemist läbirääkimiste etapiga. Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab
Tõlgendamise kaudu tuleb selgitada, kas pooled sõlmisid põhilepingu, eellepingu või oli tegemist läbirääkimiste etapiga. Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab
eurot. Eellepingusse kirjutati sisse tingimus, mille kohaselt kohustusi rikkunud lepingu pool on kohustatud maksma leppetrahvi summas 5000 eurot. Eellepingu kohaselt tuli notariaalne võõrandamisleping sõlmida 10. detsembril 2012 kell 12 notar Carli juures. Ootamatult teatas 10. detsembri hommikul Ants, et ta on saanud parema pakkumise, summas 50 000 eurot ning seetõttu ta notari juurde ei tule. Kuna Borissil oli soov osta endale korter Tammsaare teele, siis ostiski Boriss 5. märtsil 2012 endale korteri Tammsaare teele (maja nr 23). Korter oli täpselt samasugune, nagu Antsule kuuluv korter. Korteri eest tasus Boriss aga 57 000 eurot. Soolaleiva peol rääkis Boriss oma korteriostu saagast. Sõbrad naersid juttu kuulates Borissi üle ning ütlesid, et 10 000 eurot võiks Boriss Antsult välja nõuda. Sellest lausest innustust saades pöördubki Boriss teie poole küsimusega, kas tal
tekitamisest – võlausaldaja vara teatud puudujääk - Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded – määrav võlgiku varalises sfääris toimunud õigustamatu juurdekasv. Alusetust rikastumisest tulenevalt tekib isikul õigus nõuda välja teise isiku poolt alusetult saadu. Eristatakse kolme liiki rikastumisnõudeid: 1)soorituskondiktsioone ehk kohustuse täitmiseks saadu tagastamise nõudeid 2)sekkumiskondiktsioone ehk väärtuse hüvitamise nõudeid õigusrikkumise korral 3)teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamise nõudeid. Võlasuhete liigid 1. Tehingulised ehk Lepingulised ehk lepingute liigid: - Abstraktsed[kohustus, mille eesmärk ei ole tuletav võla-, vaid muust suhtest (puudub kindel eesmärk). Abstraktse kohustuse eesmärk on tavaliselt oma õigusliku seisundi tugevdamine, vältimaks tehingu alusest tuleneda võivaid vastuväiteid] ja kausaalsed - tasulised ja tasuta
Kohtu korras (hagita menetlus TsMS § 509-515). Eeldused: - isiku elusoleku kohta puuduvad andmed 5.a. jooksul; - 6 kuu möödumisel isiku kadunuks jäämisest elule ohtlikus olukorras; - 2 aastat kadunuks jäämisest seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega. Tagajärjed: isik loetakse surnuks, pärand avaneb, abielu lõpeb. Surmaajaks on isiku eeldatav hukkumise aeg või aasta lõpp, mil saadi isiku kohta viimased andmed (mitte kohtulahendi jõustumine). Alternatiiv surnuks tunnistamisele on surma tuvastamine (TsÜS § 22). Selle eelduseks on asjaolu, et isiku surmas võib kindel olla (kuid laip on hävinenud ning surmaakti ei saa koostada) JURIIDILINE ISIK · Juriidilise isiku mõiste areng Isikute ühendused Vanas Roomas - universitas. (Rooma riik, municipium e. linnkogukond, tsunftid ja gildid). Tunnused: õigusvõime olemasolu, organisatsioonilise struktuuri kaudu tagatud sõltumatus oma liikmetest, vastutuse piirang.
Ex 3 350 200 200 250 3 3 3 2. On olemas info tingimuste tõenäosustest. Olgu P1 0,4 ja P2 P3 0,3 . Nüüd Ex1 200 0,4 250 0,3 300 0,3 245 Ex2 100 0,4 200 0,3 450 0,3 235 Ex3 350 0,4 200 0,3 200 0,3 260 Eelistatavam on alternatiiv x3 . Kui tegemist kuludega, siis tuleb vaadata madalaimat varianti. Otsustuspuu Oodatav tulemus on Ex ¦ x Px 100000 0,75 20000 0,25 70000 Kaks 0 suurust. Kui ei minda turule, ei võideta ega kaotata midagi ja kui mingi otsuse tagajärjel tulud-kulud on samad. Saab leida tundlikkuse kui palju peab tõenäosust muutma, et tuleks otsust muuta. Riskianalüüs otsustuspuule: V ¦ x i x Px i Mida suurem standardhälve, seda suurem risk!
Tööandja makstavad maksud ja maksed on: 1. Sotsiaalkindlustusmaks; 2. Töötuskindlustusmakse. Töötaja töötasult (brutotasult) kinnipeetavad maksud ja maksed on: 1. Tulumaks; 2. Töötuskindlustusmakse; 3. Kohustusliku kogumispensioni makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku pensioni-kindlustusega; 4. Lisaks on võimalik, et töötaja avalduse alusel peetakse töötaja töötasult kinni mitmesuguseid vabatahtlikke kindlustuse makseid (nende näitamine töölepingus ei ole tööandjale mõistlik). 5. Muud hüved, milles lepitakse kokku. Nt ametiauto kasutamine, tööandja mobiiltelefon, spa kasutamine jne. Hüve peab olema selgelt eristatud töötasust. Hüvesid ei arvestata töötaja töötasu osana, sest hüved ei lähe arvesse pensionikindlustuse arvutamisel. Tööaeg aeg ööpäevas või mingis ajavahemikus, millal töötaja tööülesandeid täidab, samuti see, kas
· kuidas toota · kellele toota 6. HINNAMEHHANISMI EFFEKTIIVSUS Turumajanduse hinnamehhanism tagab ressursside efektiivseima jaotuse heaolumajanduses. Heaolu tähendab tootmisest ja tarbimisest saadud kasu. Kui on võimalik tõsta kellegi kasu teiste kasu vähendamata suureneb küll kogu heaolu, kuid ressursijaotus ei pruugi olla efektiivseim. Heaolu maksimeeritakse kui kellegi kasu ei ole võimalik suurendada kellegi teise kasu vähendamata - PARETO kriteerium price Joon.6.1. Tarbija hinnavaru Tarbija hinnavaru kasu või heaolu, mille nad said lisaks sellele, Tasakaaluhind P, toodetav kogus Q, mille eest nad maksid. Tarbija lisatulu. selle eest makstakse PBQO.
§ 30. Majandustulemuselt makstav tasu................................................................... 72 § 31. Tehingutelt makstav tasu.................................................................................. 72 § 32. Kokkulepe töötasu kasutamise kohta............................................................... 73 § 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis................................................................. 74 § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe............................................................... 75 § 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel.............................................................. 77 § 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel.......................................................................................... 78 § 37. Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral............................................... 78
Kas katseajal võib olla töötasu väiksem? o Ühest küljest see kes tuleb alles elab sisse, ei tea täpselt kuidas töökorraldus on, kuidas stamp-juhtumeid lahendada o Ka tööinspektisoon aktsepteerib seda - katseaega ei saa kohaldata järjestikuste töölepingute sõlmimisel ega edutamisel - töölepingu ülesütlemise lihtsustatud kord (TLS § 6 lg 1, § 86) 3.10 Koolituskulude hüvitamise kokkulepe - tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ja kandma koolituskulud ning maksma koolituse aja keskmist töötasu o koolitus ilma milleta töötaja hakkama ei saa o töötaja ostab uue masina, ei oska töötada sellega, ei tea ohutusnõudeid o ei tohi sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkulepet
sisendmuutujatest. Seejärel võrreldakse baasstsenaariumit alternatiivsetega ning mida suurem on erisus baasstsenaariumist, seda suurem on projekti risk. Stsenaariumanalüüs – võimaldab vaadelda korraga rohkem kui ühe sisendmuutuja muutust ning võtta arvesse ka sisendmuutujate tõenäosuste jaotused. Üldjuhul pannakse paika baasstsenaarium ning leitakse kaks äärmuslikku stsenaariumit – parim ning halvim stsenaarium. Sensitiivsusanalüüs - korraga muudame üht sisendinäitajat Stsenaariumanalüüs - saab vaadelda rohkem kui üht sisendmuutuja muutust. 31. Milles seisneb Monte Carlo simulatsioon? Monte Carlo simulatsioon ● Samm edasi stsenaariumanalüüsist, sest saab suurendada katsetatavate stsenaariumite arvu. ● Pannakse kokku esialgne projekti analüüsi põhi, kus on paika pandud kõik projekti olulisemad sisendnäitajad.
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
Otsustusprotsesside küsimuste vastused jaanuar, 2013 Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 1. peatükk 1. Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? - Sisemised põhjused peituvad tööjaotuse arengus, mille tulemusena jaotub ettevõttemajanduslik protsess üha spetsialiseeritumateks allosadeks. Riigi majanduslik arengutase ehk töö ühiskondlik lõpptulemus sõltub juhtide oskusest kujundada parimal võimalikul viisil inimtegevuse spetsialiseerunud osadest soovitud hüve näol tarbija poolt nõutud ühtne tervik. Pakutavas hüves tuleb tasakaalustada ühelt poolt kvaliteet ja teiselt pool
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees
· PI > 1 , projekti võib vastu võtta. · PI = 1 , tuleb teha täiendavat analüüsi. · PI < 1 , projekt tuleb tagasi lükata. NPV- ja PI-meetodil on range matemaatiline seos: · NPV = 0 PI = 1. Kasumiindeksi kriteeriumi saab kasutada üksiku projekti vastuvõtmise analüüsil ja üksteist mittevälistavate projektide võrdlemisel. Tavaliselt on PI kasutamise mõte võrrelda üksteist mittevälistavaid projekte. Kui projektid välistavad teineteist, siis PI kriteerium viib valede järeldusteni. Et tegemist on suhtelise, mitte absoluutse näitajaga, siis kaasneb sellega ka üks spetsiifiline probleem: paljudel juhtudel ei ole projekti eesmärk parima suhtelise tulususe saavutamine, vaid kogu ettevõtte väärtuse maksimeerimine. 8.4. Projekti sisemine tulumäär Projekti sisemine tasuvuslävi ehk tulumäär (internal rate of return IRR) on diskontomäär, mis võrdsustab tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse esialgse investeeringuga. Sisemise tulu-
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
spetsmeetodid plaanimisel · toodang kordumatu: individuaalne ettevalmistamine, ebarütmilisus * toodete suurus: brigaadiline töökorraldus, tehnoloogia mitmevariandilisus · kavandamise ajal omanik olemas : marketingi spetsiifika 3 EHITUSJUHIL ON VAJALIK TEHNILINE ETTEVALMISTUS ( HARIDUS ) PROJEKT : ALGUS JA LÕPP, EEMÄRK JA SELLE SAAVUTAMISE HINDAMISE KRITEERIUM, KEERUKAS TEGEVUSTE KOMPLEKS, MIS VAJAB PLAANIMIST EHITUS ON PROJEKT PROJEKT KUI KAVAND EHK PROJEKTDOKUMENDID EHITUSPROJEKTI ELUTSÜKLI FAASID - JOONIS 1.1 ÜHE EHITISE RAJAMISEL KÄSITLETAKSE ( JUHITAKSE ) MITMEID ERINEVAID PROJEKTE OLENEVALT FAASIST VÕI SUBJEKTIST TOOTE JA PROJEKTI ERINEVUS TOOTE JA PROJEKTI ELUTSÜKLI ERINEVUS. PROJEKT LÕPEB PROJEKTIJUHTIMISE MEESKONNA LAIALISAATMISEGA TENDENTSID: · FAASIDE AJALINE ÜHILDAMINE ( EHITUSKESTUSE
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub raknedmaisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme, siis nimetatakse seda ka õigustloovaks aktiks. // Mittenormatiivne ehk üksikakt Akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjketile või täpselt määratletud subjektide ringile
Töötlemiseks ei loeta saaduse puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist. VÄLISTUSED ETTEVÕTLUSKULUDEST: § 34 ei ole lubatud maha arvata: 1) tulumaksu v.a § 48 erisoodustuse tulumaksu; 3) seaduse alusel määratud trahve, sunniraha, MKS intresse; 4) erikonfiskeeritud vara maksumust; 6) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu, looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; 7) tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulusid; 8) kingituste või annetuste maksumust; 9) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (v.a kui kahjult on makstud tulumaks § 48); 10) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 11) pistist ja altkäemaksu; 12) Eestis või välisriigis tasutud
kuulub maksustamisele, maksu arvutamisel 2 hektari mahaarvamist ei tehta. 10 Erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa erastatakse või antakse lepingulisse kasutusse. Viimasel juhul on üks maksuvabastuse tingimus täitmata. Ostueesõigusega erastatud eluruum on selline elamu või korter, mille eluruumi erastamise õigustatud subjekt on omandanud rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas.
määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub raknedmaisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme, siis nimetatakse seda ka õigustloovaks aktiks. // Mittenormatiivne ehk üksikakt – Akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjketile või täpselt määratletud subjektide ringile
võtnud pooltevahelised töövõtusuhted: ta registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kelle tegevusalaks oli märgitud õigusabi osutamine ja ta sai AS-ilt ettevõtlustulu. Juristi tahe oli suunatud töövõtulepingu sõlmimisele ja ta koostas vastava lepingu projekti ise. AS väitis veel, et juristi tahe sõlmida töövõtuleping oli kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades. Kuidas vaidlus lahendada? Pooltevaheline tahe ei ole kriteerium, mille alusel lepinguliiki määrata. See, et nad vormistasid ümber töölepingu töövõtulepinguks ei muuda midagi (vt kollase värviga tehtud teksti - muudab meie vastust palju lihtsamaks). Töövõtusuhe on suunatud kindla tulemuse saavutamisele, kindla töö tegemisele, aga juristi töös on oluline tööprotsess, sellel ei ole kindlat tulemust, millest töötasu sõltuks. Tegemist on töösuhtega ehk Juristi ja AS vahel on sõlmitud tööleping.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
