Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taoism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaimuelu, sirel, filosoofiline, õpetusest, omavahelistest, sulandunud, kultuuriks, võetuna, piire, põhimõiste, maailmaga, ohvriteTaoism Taoism (eesti keeles on seda sõna mõnikord kirjutatud ka kujul daoism hiina keeles lihtsustatud kirjas (dàojiào)) on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks"
religiooniks TAOISM Laoz ja Zuangzi peetakse taoismi rajajateks Levinud praegustel Hiina aladel; mõjutanud ka naabermaade kultuuri (Korea, Jaapn, Kagu-Aasia) Alates 1960 muutus populaarseks läänemaailmas TAOISM Ususüsteem paljude jumalatega Jumalaid nähakse kui surematuid Kaugeim eesmärk on surematus Tegeleb looduse vaatluse ja selle Tao tundmaõppimisega Keskmeks on Tao Tao (või dao) Taoismi põhimõiste Tähendab teed (kuid ka toimimisviisi, eluseadust jpm) Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu, kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana Öeldakse, et on lihtsam rääkida sellest, mis Tao ei ole Ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele Lakkamatu kulg, looduse kord Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (nt yin ja yang) vastastikuse mõjuna TAOISM
taoism ja tao üldse tähendab ja endast kujutab. Taoism Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme (ennustamine, hiina meditsiin). Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade kultuuri. Alates 1960. aastatest muutus taoism koos teiste idamaiste õpetustega populaarseks ka läänemaailmas.
8B klass Riina Udovenko ,,Taoism'' Ühiskonnaõpetus Taoism Taoism (eesti keeles on seda sõna mõnikord kirjutatud ka kujul daoism; hiina keeles lihtsustatud kirjas (dàojiào)) on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismikõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks"
Esialgu olid mõlemad filosoofilised süsteemid. Konfutsianism kujunes riigifilosoofiaks ja riigikultuseks, mille keskmes olid sotsiaalsed ja eetilised küsimused. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid. Budism jõudis Hiinasse juba II sajandil. Need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest dao`d õpetavast teest. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka hiina universalismiks. Nad on oluliselt mõjutanud isegi Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Eriti palju taoiste elab Taiwanil.
Taoism Kristiine Soop Pärnu Hansagümnaasium 10D 2012 Mis on taoism? o Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus; o Mõnikord peetakse seda ka tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. o Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks kultuuriks; o See on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline Hiina kultuur ja ühiskond rajaneb o Taoismi põhimõte on dao(või ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm; o
Taoism Taoismi algus Taoism sai alguse 6. sajand eKr VanasHiinas Taoismi loojaks peetakse Laozit. Laozi on arvatavalt kirjutanud taoismi põhiteose Daodejingi. Teiseks tähtsaks taoismi teoseks peetakse Zhuangzi mille autor oli õpetlane Zhuangzi Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. Õpetuse alused Taoismi põhimõiste on dao (ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismi peetakse ka tarkuseks ja filosoofiliseks õpetuseks kuivõrd religiooniks.
TAOISM (DAOISM) KristelMerit, Jaana, Margarita Hiina usundid Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism. Taoism, budaism ja konfutsianism- need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest tao`d õpetavast teest. Neid koos võetuna nimetatud ka hiina universalismiks. Sissejuhatus taoismi Esialgu oli see filosoofiline süsteem. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Religiooni järgijate arvu on raske määrata, kuna taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata. Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Mis on tao? See sõna ise tähendab ”teed”, ”rada” või ”kulgu”.
regulaarseteks kogunemisteks ja paljud usundid pööravad tähelepanu religioosse kogukonna mõistele. Usundid, millel on olnud kõige suurem mõju, on saanud alguse erinevatest Aasia piirkondadest ja seejärel levinud kogu maailmas. Lääne-Aasia, India, Hiina ja Jaapan on olnud kõik viljakad pinnased tähtsamate usundite tekkeks. Igas konkreetses piirkonnas on tekkinud teatud erijoontega usund. Mina käsitlen antud referaadis taosmi. Taosim pärineb Vana-Hiinast, mis on religioosne ja filosoofiline usk. Taoism sai alguse kahe filosoofi tööst. Esimene neist, Laozi, keda paljud peavad legendaarseks, elas tõonöoliselt 6. sajandil eKr, Zuangzi, elas 300 aastat hiljem. Mõlemad kirjutasid võtmetekste, mis aitasid luau müstilist religiooni, mis on tuhandeid aastaid end pidevalt uuendanud. 1. Taosimi olemus ja tähendus Mõnikord peetakse taoismi tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks
brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levis suulisel teel, 5-6 saj. pandi kirja. 2) Dasanad vedadele tuginevad filosoofia süsteemid jagunevad: vedanta ja jooga. Vedanta India filosoofiline suund, kus mõistes kuidas asjad tõeliselt on saavutatakse vabanemine(uuestisünnitsüklist). Vabanemine e moksa, uuestisünd e Sansaara e reinkarnatsioon. Uuestisünni tsüklist vabanemiseks on mitu võimalust. 1. Tegelemine karmaga põhjuse ja tagajärje seadus see, kes sa olid eelmises elus, mõjutab sind ka järgmises elus. Karma isetu tegu, tegusid tehes mõtled teistele ja ümbritsevale. 2. Jooga jaguneb: vaimne ja kehaline pool. 3. Dharma aasama varna.
Taoism Usund taoism on saaanud oma nime Hiina sõna järgi ''dao'' . Sõna Dao't on püütud tõlkida kui '' tee'' , ''kulg'' , ''seadus '' ja ka ''jumal '' , kuid ükski neist ei ole kindel . Taoismis ongi kõik Dao . Dao'st saab kõik alguse , Dao on kõikjal . Hieroglüüf , mis tähistab sõna ''dao'' . Taoism on oma alguse saanud Vana-Hiinast . Taoismi on peetud ainukeseks tõeliseks Hiinalikuks religiooniks . Tao on universumi kulg , looduse kord .Tao tunnuseks on näiteks pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus , mis avaldub kahe polaarse jõu näiteks yin yangi vastastikuse mõjuna . Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Üks lemmiksümboleid on voolav vesi. Yin Yangi sümbol . Taoism on levinud kõige enam praeguse Hiina aladel , kuid mõjutab suurelhulgal ka naabermaade Korea , Jaapani ja Kagu-Aasia maasi .1960 aastatest
kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Katoliikluse peamisi põhjendajaid on kirikuisad Augustinus ja Thomas Aquinost; viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Põhiliste usudogmade õigsuse tõestamiseks kasutab katoliiklus apologeetikat. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. ÕIGEUSK
Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idamaade tuntumad usundid on hinduism, budism, konfutsianism, sintoism, taoism. islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Islamiusulised peavad ramadaani(paastukuud) ning peavad käima vähemalt kord elus palverännakul pühalinnas Mekas. Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meele
Sissejuhatus Taoism võimaldab õnne ja harmooniat. Taoism kuulub hiina universalismi hulka. Ühes budismi ja konfutsionismiga on nad kolm usundit, mis eksisteerivad kõrvuti ja hoolimata erinevustele on moodustanud ühtse hiina vaimuelu kultuuri. Mõnikord ei tahata taoismi religioonide hulka liigitada, see on filosoofilise alatooniga ja seepärast nimetatakse teda lihtsalt tarkuseks ja eluviisi aluseks. Samuti on taoism aluseks väga paljudele ,,väiksematele" usunditele. Nende all-liikide tõttu on raske taoismi järgijate hulka määratleda. (Pildil on kujutletud hieroglüüfi, mis tähistab sõna dao- teekond.) Sõnades öeldud Tao, ei ole igavene Tao; Nimetatud nimi, ei ole ig
tähtsad. Väga õige on lastele õpetada juba sünnist saadik seda, et vanemaid peab austama ja seda, et nad on tähtsad. Konfutianismis on väga õige ka see, et inimestele õpetatakse inimestega arvestamist ja inimeste voorusi. Siiski minu arvates ei ole õige, et mehe ja naise vahel on samasugused normid nagu ka lapse ja vanema suhtes. Suhtes peaksid minu arvates ikkagi mehe ja naise rollid olema võrdsed. Taoism · Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus · Peetakse tarkuseks ja eluviisi aluseks · Üks ,,Kolmest õpetusest", millele traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb · Mitmekesised avaldumisvormid · Põhimõiste Tao tähendab teed, mõistetakse ka igavese ja määratlematu all · Keskendus üksikisiku suhetele maailmaga · Tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldus kahe polaarse jõu vastastikuse mõjuna · Omadused ja peamised märksõnad:
Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama (surnud laama sünnib uuesti lapsena). Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi Tiibetisse ning 9 aastat hiljem siirdus Dalai-laama eksiili Indiasse. Kaks koolkonda 1. saj. eKr. toimus budismis esimene lahknemine, kunda Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja reeglite kinnipidamise vajalikkusest erinesid. · Theravaada e. lõuna budism on konservatiivne, kus peetakse rangelt kinni pühast kirjasõnast järgivad Buddha õpetust muutumatul kujul (mungad peamiselt). · Mahajaana e. põhja budismis: pöördutakse nii munkade kui ka tavainimeste poole; õpetus on avatud uutele tõlgendus võimalustele; virgumist ei taotleta mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks on teiste päästmine. Pühad tekstid
RISTIUSK (kristlus, kristlased) Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ainestik - mütoloogilised ja ajaloolised sündmused, eetika, käitumisjuhendid, tulevikuhoiatused, Kristuse elu jms. 10 käsku mida kristlased täitma peavad 1) Sinul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval 2) Sina ei tohi teha ebajumala kuju - midagi sellist mida se teenid kui Jumalat minu asemel. 3) Sina ei tohi mu nime ilm
(eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsius arvas, et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Riik peab põhinema inimlikkusel, mitte vägivallal. Taoism On üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Taoismi alusepanija oli Laozi. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismikõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Sümbol: Yin ja Yangi märk. Pooldajate arvates pidi igaüks elama loodusseaduste kohaselt ja ei arvestanud niivõrd inimeste poolt ette kirjutatud seadustega.
vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Taoism (tao- tee) - filosoofiline ja religioosne õpetus. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse olulisi
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peava
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
Vesi on kosmoloogiline element, seda on palju. Veega seotud tema hingekäsitlus- hingel on külgetõmbejõud nagu merevaigulgi, mida leidub vees. Esimene moraaliline filosoofia ehk eetiline põhimõte inimene peab piiri, st mõõdukuse rõhutamine. ANAXIMANDROS Thalese õpilane. Tema konkreetset alget välja ei pakkunud aga rääkis selle omadustest algeks on lõputu, piiritu, ebamäärane aine APEIRON. Temalt on pärit vanim teadaoleva vana kreeka filosoofiline teos ,,Loodusest". Arvas, et inimene pärineb kalast. Inimene saab alguse mudases mere põhjas kala kõhus. Arvas, et Maa on trummi kujuline ning teistele taevakehadele keskpunktiks (geotsentrism). Praegusel ajal on heliotsentrism päike on taevakehade keskpunktiks. Tema koostas ka esimese teadaoleva maakaardi (trummikujuline gloobus). ANAXIMENES oli Anaximandrose õpilane. Oli monist üks alge arvas, et algeks on õhk. Õhk
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika Müüt lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade).
Kirjutaja pidi looma muusikalise saate, koreograafia, lavastuse, sageli oli ka näitleja. Algul oli üks näitleja ja koor, hiljem kolm näitlejat; koori osakaal vähenes. Algul kandsid näitlejad maske, näitleja võis olla vaid mees. Tähtsamad draamazanri uuendajad olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Komöödia võeti alles hiljem omaks. Sitsiiliast on pärit nii miim kui ka draamakirjanik Epicharmos. Atika perioodil sai populaarseks proosa: ajalooline, filosoofiline ning poliitiline (kõned). Ajalooproosa esimene autor oli Herodotos, ,,ajaloo isa", kes osaliselt kirjutas ,,Historia". Väljapaistvaim autor oli aga Thukydides, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo. Teda jäljendas stiililt Xenophon, kes kirjutas erinevate sõdade ajalugu, samuti Pärsia kuninga Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned
Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar.
vahel. Egiptuse usundis oli määramatu hulk pühi tekste. On usundeid, kus hulk on kindlaksmääratud, sel puhul kasutatakse mõistet kaanon. 3) Leviku ulatuse järgi. Rahvuslikud ehk etnilised usundid: järgijaskond piirdub ühe rahva või territooriumiga (Muinas-Egiptuse, Kreeka-Rooma, Mesopotaamia usundid, algselt hinduism, kuid tänaseks on üks osa väljunud etnilistest raamidest). Universaalsed usundid ületavad rahvaste piire, jagunevad kaheks. Kosmopoliitsed usundid on suure järgijate arvuga usundid, mille järgijate hulka kuuluvad erinevad rahvad (Isise kultus Rooma impeeriumis). Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim (budism, kristlus, islam). 4) Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid. 5) Rajatud ja mitterajatud usundid selle järgi, kas usundil on isikuline rajaja.
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsi
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks el
Hinduismi õpetus=dharma Sisulised vormid: eristab teistes 1) vedade kirjandus austus- püha hindude jaoks; pole üks konkreetne tekst ta pole, pigem kirjandus.Üksteise see olevate tekstide hulk. Nad on kõik üksteisega sõltuvad ja täiendavad üksteist. On vedad 4tk (Rg, Atharva, Yajur, Säma)-proosas, värsis jne. Teine kihistus: brähmana/aranyaka- eelmisi tekste üle seletavad ja kommenteerivad. Preester=jumal. Kolmas kihistis: uyamisad- kõige filosoofiline kirjandus. Neid tuleb veel, aga esimesed kõige vanemad ja olulisemad. Oluline idee: absaluut on kõikjal! Lendleb meie vahel.Brahman- kõikjal.. Ahimsä-vägivallatus, loomade ohverdamine on mõtetu, selleni on jõutud. Näide: Naaber mängib kõvasti muusikat öösel, mida teha: a) lasen ukse kella, ähvardan. b) ei tee midagi, c) mõtlen et löön maha, d) võtan relva ja lasen maha. Hindude ja budistide jaoks on mõte ja tegu samavõrdne
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
revolutsioonijärgne periood (algab taas normaalse teaduse areng). 6. PILET SOKRATES, TEMA MEETOD JA KÄSITLUS TÕEST I. KANTI FILOSOOFIA Sokrates valis filosofeerimise vormiks dialoogi, mis eeldab vestlejate vahetut kontakti, ühist teostamist. Elu ilma dialoogita pidas ta mõttetuks. Ta ei pidanud ka kirjutamisest lugu. Sõnades 'ma ei tea mitte midagi, ent siiski tahan ma koos sinuga mõelda ja uurida' peitubki tema filosoofiline meetod. 'Ma tean, et ma midagi ei tea' näitab seda, et Sokrates ei olnud kunagi rahul ja ei lasknud ka teistel rahul olla. Sokratese käsitluses on dialektika mõistete uurimise meetod, täpsete määratluste kindlaks tegemise viis. Täpsed määratlused tekivad esemeid ja nähtusi liikidesse ja klassidesse jagades, Sokratese puhul induktiivselt (loogiline järeldamine üksikult üldisele). Ta püüab koondada erinevate nähtuste analoogsed jooned ja tehe nende sarnasuse põhjal üldistusi
annaabi.ee 
