joonistamise oskus tal vabaneda aitas, aga dokumente selle tõestuseks pole säilinud • TEMA TÖÖD • 1441 maalis ta Püha Ambrogio kiriku altarimaali, mis on tänapäeval Firenze akadeemia tähtis vaatamisväärsus • 1456. aastal Pratos elades maalis ta katedraali kooriruumi freskosid • Prato katedraali kooriruumi freskod kujutavad vastasseintel Ristija Johannese ja Püha Stefanuse elu, neid peetake kõige tähtsamateks töödeks, eriti tantsiva Salome kuju • Lippi peamine altarimaal Pratos asub Püha Dominicuse kloostri söögisaalis ja see kujutab vastsündinud Jeesust, keda kummardavad Joosep ja Maarja • • • • Elu lõpupoole elas Lippi Umbrias Spoletos, kuhu teda telliti maalima Spoleto katedraali apsiidile stseene Maarja elust(4 freskot) • Filippo Lippi tähtsus seisneb selles, et ta arendas itaalia maalikunsti edasi naturalismi suunas • Võttis kasutusele ümarvormi • TEOSED
ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav snapaar "kongress tantsib!". Haaravad operetimeloodiad, vapustavad kostüümid ja lavakujundus, vahuvein, segadused abikaasade ning armukestega ja ehtne Viini elulaad "tantsiva kongressi" aegu - seda pakub "Viini veri". Opereti lavastaja ja koreograaf Monika Wiesler on sündinud Viinis. Ta on esimene naislavastaja Viini Volksoper'is, kes lisaks Austriale on tegutsenud kõikjal Euroopas ja ka Ameerikas. Tema meelisalaks on ikka ja alati viini operett. Lisaks operetile "Viini veri" on Monika Wiesler "Estonias" välja toonud sellised menukad lavastused nagu "Nahkhiir", "Öö Veneetsias" ja "Lõbus lesk".
Valitsevaks vormiks on reljeef. Jumalad on ümbritsetud veetlevatest ja lõbusatest naistest. Kunst tahab rõhutada, et kõik kordub. Tähelepanu ei pöörata iga elusolendi individuaalsusele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Skulptuuri peeti väga tähtsaks ja seda võib pidada tähtsaimaks kunstiliigiks. Indias oli kõige rohkem erinevaid usundeid. (Näited: Tantsiva Siva pronkskujud, templite reljeefid, Buddha kujud) Maalikunst: Maalikunst oli hästi arenenud. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure osa moodustavad maalikunstis aga miniatuurmaalid. Pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Pildid kujutavad enamjaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest.
riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lõbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav sõnapar ,,kongress tantsib!". ,,Viini veri" pakub kõike haaravaid operetimeloodiad, vapustavalt ilusaid kostüüme ja lavakujundust, vahuveini, segadusi abikaasade ja armukestega ning ehtsat Viini elulaadi ,,tantsiva kongressi" aegu. Monika Wiesler on lisaks ,,Viini verele" Estonias välja toonud ka sellised menukad lavastused nagu ,,Nahkhiir", ,,Öö Veneetsias" ja ,,Lõbus lesk". Käisin esimest korda elus operetti vaatamas ja tegemist oli väga muljetavaldava ja häid emotsioone tekitava kogemusega. Rahvast oli palju, kõik olid vaiksed ja väga süvenenud operetti. Minu arvates oli tegu väga menuka etendusega. Kostüümid ja ka soengud olid pilkupüüdvad, võrratult ilusad ja väga uhked.
proportsioonidest ja anatoomiast. voolava joone ja vormi vastu ning Inimesed paljude käte, mitmete peen pinnakäsitlus. peadega ning inimeste ja loomade kombinatsioonid. Kivi, vask ja pronks. Valitsev vorm on reljeef. Inimeste, loomade ja jumalate ühtsuse rõhutamine. 7. skulptuuri näited Tantsiva Siva pronkskujud. Shi Huangdi hauast leitud Buddha kujud põletatud savist sõdurifiguurid, Luoyangi lähedalt leitud hiiglaslik Buddha figuur. 8. maalikunst Muinasjutulised miniatuurmaalid Kalligraafia tähtsus. Tusi- ja Kalligraafia tähtsus. Must tuss,
inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks. Valitsevaks vormiks reljeef: jutustavat laadi tegelasterohked stseenid, ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel, muinasjutu, legendi ja ajaloo segunemine. Tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. Vabaskulptuur: kujutava kunsti õitseaeg nn klassikaline periood Guptade dünastia ajal 4.-7. saj. Tähtsaim motiiv hinduistlikud jumalad. N: Tantsiva Siva pronkskuju tal oli tihti rohkem kui kaks kätt. Loodud kijudel seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. N: Mediteeriv Buddha. Maalikunst: hästi arenenud. N: Suur bodhistava. Seinamaal Ajanta templis 7. saj. Kuulsad Ajanta kaljutempli seinamaalid. Miniatuurmaal: lineaarne käsitlus, voolav, kaunis, veidi stiliseeritud joon, kirkad värvid. Stseenid muinasjuttudest ja rahvaeepostest. N: Leskkuninganna 18. saj.
mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, viivad püha paiga suunas. Ehitati kivist, ilma mördita
Saaremaal valmistatud Peeter Südame poolt koduorel oli muuseumi esimene pill. Lahtivõetud koduorel on muuseumist, sellel on puust viled ja punnike vile sees. Mängutoosid ja kapid on muuseumikülastajate hulgas väga populaarsed. Eriti huvitavad on 19.sajandist pärinevad kellamehhanismi abil töötav ,,Poiss põrsaga", vahetatavate metallist plaatidega mänguautomaadid ,,Symphonium" ja ,,Fortuna", Ungarist pärit mängutoos- ehtekarp ning väike mänguteater ,,Illusions Automat" kahe tantsiva nukuga. Muuseumi ekspositsioonisaalis on aukohal suuremõõtmelised mängukapid. Nende mehhanism paneb tööle klaveri koos trummide, triangli ja paljude teiste löökpillidega. Huvipakkuv on 19. sajandil Sveitsis valmistatud mänguautomaat ,,Guitare". Pill oli kasutusel Vene keisrikojas ja kingiti 1861.aastal Pihkva kuberneri tütrele. Puhkpillide kollektsioon muuseumis on mitmekesine. Pillikollektsioonis on instrumente,
Krisna India kõige laiemalt austatud jumal. Ta kehastab jumaliku armastust. Müütides on ta kurjuse vastu võitlev kangelaslik valitseja või siis neidudega tantsu lööv kena karjus. Siva jumalik hävitaja, kel oli võim surma ja hinge vabastamise üle. Meditatsiooni ja jooga isand, kes vabastas oma austajad taassündimisest. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ja oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas seksuaalsust ja sellest hoidumist. Oli ka tantsuisand. Kujutati tantsiva neljakäelisena ja vilepillipuhujana. Kangelaseepika Kõige kuulsamad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Sisaldavad suurel hulgal mütoloogiat ja usulisi tõekspidamisi. Arvatavasti loodi neid 500 eKr kuni 500 pKr. ,,Mahabharata" keskendub kahe suguvõsa, Kauravate ja Pandavate võitlusele ühiselt esivanemalt päritud riigi pärast. Kauravates kehastuvad kurjad deemonid ja Pandavates kehastuvad Heatahtlikud jumalad
Kunsti koguti hoolega. Populaarsed olid maalitud portreed, kuid neid leiame vaid rooma egiptusest (seal püsis komme surnutele portree kaasa panna; maalitud portree oli skulptuurist odavam). Teostatud enkaustikatehnikas (värvimult kuuma vahasse segatud, säilitamaks värvi puhtust ja sära). Egiptusest (Faijumist) portreed lihtsad, kuid ilmekad, eriti silmavaade. 1. Müsteeriumide villas Dionysuse rituaalid 2. Traagilise poeedi majas keti otas koer 3. Fauni majas tantsiva fauni pronksfiguur, issose lahingu mosaiik, niiluse jõe loomad 4. Vettiuste maja eeskoja friisil spordisündmused (sh nt kaarikute võidusõudud), igapäevast elu ja käsitöid, elutoas mütoloogia (nt Herakles madu kägistamas) 5. Keiser Tiberiuse pea 6. Keiser Caracalla pea 7. Keiser Augustuse marmorkuju 8. Noore roomlanna portree 9. Herakles ja Telephos (seinamaal Herculaneunist) 10. Lõviajalgadega roomaaegne laud Pildid Etruski kunst
Kreeka mõjul levis idealiseeriv skulptuuri stiil. Koopiad võisid olla teistest materjalidest ja erineva kvaliteediga.. need on ka peamised allikad, mille kaudu me tunneme kreeka skulptuuri. Rooma maal Pompeij seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism. Jäljendatud on erinevaid materjale nt marmor. Armastati ruumilisi silmapetteid. Müsteeriumide villa- söögitoa seinal kujutatud Dionysosega seotud rituaale. Suurim kunstivaramu on Faunimajas, nime saanud leitud tantsiva fauni kuju järgi. Hassose lahingu mosaiik. Vettiuste maja tuntud omanike nime järgi. Maja friisina kujutatud spordisündmusi(kaarikute võidusõit) ja igapäeva elu. Elutoas mütoloogilised stseenid (madu Heraklest kägistamas) Tahvelmaalikunst populaarseimad olid portreed. Säilinud ainult Egiptuses. Enkaustitehnika(värvimuld kuuma vaha sisse) Pompeij Asub Vesuuvi nõlval Itaalias. 79. a jäi vulkaanipurske tagajärjel laava ja tuha kihi alla
Maalide temaatika on mitmekesine- alates kirjandusest ja mütoloogiast, lõpetades natüürmortidega ja loodusvaadetaga. Eeskuju võetakse kreeka meistrite töödest, kusjuures roomlaste käes muundub tõsine jumalate austamine mänguliseks ja dekoratiivseks esituseks. Kuna majade kunagised tegelikud omanikud Pompeijs pole teada, on neile nimed antud neis leitud seinamaalingute või põrandamosaiikide järgi, näit. Müsteeriumite villa ja Traagilise poeedi maja. Fauni maja siit leitud tantsiva fauni pronksskulptuur, Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõeäärseid loomi linde kujutav mosaiik jne. Vettiuste maja seintel friisidel kujutatud spordisündmusi, näit. kaarikute võidusõitu; igapäevategevusi, käsitöid; elutoas mütoloogilised stseenid. Roomas levis ka tahvelmaal, populaarsed maalitud portreed, sageli teostatud enkaustikatehnikas.
väljendusrikaste ja üllatavate kujutiste jada. Kunstnik kasutas filmis nn rayograafide e fotogrammide, mis olid tema leiutatud tehnikas loodud fotod, võrgustikku. Selles teoses püüdis kunstnik kanda rayograafide tehnikat üle filmilindile. Ta puistas filmiribale soola ja pipart, asetas lindid üksteise peale, valgustas neid mõne sekundi ja ilmutas seejärel filmi. Filmi mõjuvuse suurendamiseks lisas Ray teisigi pildiridu nagu laadaplatsi valguspeedelduse, oma varjuga tantsiva paberist auto kujutise. Filmi viimaseid sekundeid täidavad omaaegse tuntud Montparnasse'i modelli Kiki valgustriipudega kaetud alasti kehast filmitud kaadrid. Emak-Bakia (18 min, 1926) läheneb Man Ray 1920-ndail filmitud filmidest enim dadast mõjutatud sürrealismile. Ka tekitab see ehk kõige enam hämmeldust, sest siin on näha tunduvalt rohkem omapäraseid abstraktseid kujundeid kui kunstniku hilisemates filmides. Seetõttu kuulub film kokku
sajandi vahetuse paiku võis igast parema mainega trahteri mängukapist tellida metallkettale või tihvtidega rullile töödeldud populaarse muusikapala. Mängutoosid ja kapid on muuseumikülastajate hulgas väga populaarsed. Erilise tähelepanu pälvivad 19.sajandist pärinev kellamehhanismi abil töötav ,,Poiss põrsaga", vahetatavate metallist plaatidega mänguautomaadid ,,Symphonium" ja ,,Fortuna", Ungarist pärit mängutoos-ehtekarp ning väike mänguteater ,,Illusions Automat" kahe tantsiva nukuga. Muuseumi ekspositsioonisaalis on aukohal suuremõõtmelised mängukapid. Nende mehhanism paneb tööle klaveri koos trummide, triangli ja paljude teiste löökpillidega. Huvipakkuv on 19. sajandil Sveitsis valmistatud mänguautomaat ,,Guitare". Pill oli kasutusel Vene keisrikojas ja kingiti 1861.aastal Pihkva kuberneri tütrele. Rahvapillid Eestlaste tegemisi ja toiminguid on alati saatnud laul ja pillimäng. Lauluga
protestantlik. Meriinad kummardavad veel veevaime, keda arvatakse maal elavat juba enne inimeste saabumist ning arvatakse, et neil on üleloomulik jõud. [6] Üheks meriinade tavaks on mehe suguelundi eesnaha eemaldamine. Selle rituaali juures ei viibi naissoost isikuid. See viiakse läbi enamasti juba haiglas vastsündinuna. Teise võimalusena teeb seda arst kodus, pimedatel tundidel enne koitu, ümbritsetud muusikast, tantsust, laulust ja sõpradest. Kuni mehed rituaali läbi viivad, tantsiva ja laulavad naised õues ning pritsivad maja püha veega. [7] Betsimisarakad Betsimisarakad on malagasside hõim. Nad elavad Madagaskari saare idarannikul ning moodustavad 15% Madagaskari elanikkonnast. Betsimisarakad on paiksed meresõitjad, kalurid ning talupojad. [8] Nende majad on enamasti ehitatud ravenalast, "külaliste puu". Mõned majad on ehitatud ka bambusest. Betsimisarakad on loodusega väga lähedased.
sajandi heliloojast. 1972. aastaks oli olukord selline, et 1960. aastate muusikateatri avangard oli ennast ammendanud, sund traditsiooni vastu võidelda viis selleni, et enam polnud tabusid, mida murda, jäi ainult üks avangardistlik tabu: tagasipöördumine traditsioonilise ooperi juurde uuel tasandil. Nii tegi seda Ligeti eelpool juba kirjeldatud anti-anti-ooperis. Muidugi jätkub ka uuenduste liin, näiteks Karlheinz Stockhauseni „Arlekiin“ 1976 tantsiva klarnetisti jaoks. Edasi aga pigem traditsiooniline ooper uuel tasandil, grandioosne tsükkel Licht (Valgus), mis koosneb seitsmest ooperist, esimesena valmis Donnerstag (Neljapäev; 1981), aga ka seal olulisel kohal näitlevad instrumentalistid. Beriol valmib 1984 ooper Un re ascolto (Kuningas kuulatab), tegevus- ja kuuldedraama. Kuningas on lavastaja, kes valib lauljaid uude lavastusse. Olivier Messiaen (1908-1992) kirjutab 1980
Kujukesel on ka mitu rida kaelaehteid. http://www.harappa.com/indus/50.html Vasakul olev kuju on samuti terrakota, uhke lilledega peakatte ning selles olevate kausikestega. Ka see kujuke kannab ohtralt kaelakehteid, lisaks on näha ka mingisugune vöö. Leitud Harappast. http://www.harappa.com/indus/51.html Naist või jumalannat kujutavad terrakotafiguurid olid tavalised, pronkskujukesi aga leidub vähe. Pildil olev ,,Tantsiva tüdrukuna" tuntud kuju kannab suur hulka käevõrusid, mis oli omane naistele kõikidest Induse ühiskonnakihtidest. (McIntosh, J., Twist, C. 2002: 64) Harappast leitud istuvad mehe figuurid. Seda, miks nad sellises poosis on pole kahjuks selgitatud. www.harappa
anatoomiast. Inimesed pinnakäsitlus. paljude käte, mitmete peadega ning inimeste ja loomade kombinatsioonid. Kivi, vask ja pronks. Valitsev vorm on reljeef. Inimeste, loomade ja jumalate ühtsuse rõhutamine. 7. skulptuuri näited Tantsiva Siva pronkskujud. Shi Huangdi hauast leitud põletatud savist sõdurifiguurid, Luoyangi lähedalt leitud hiiglaslik Buddha figuur. 8. maalikunst Muinasjutulised Kalligraafia tähtsus. Tusi- ja
Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama. Vaid kolme parema autori töid hakati ette kandma. Dramaturg pidi olema ka lavastaja, laulude ja tantsude seadja ja protagonist e esinäitleja. 1. Theatron e vaatemängude koht. Ka amphi, tähenduses "mõlemalt poolt", "ümberringi". 2. Orkestra laulva ja tantsiva koori asukoht, selle keskel paiknes Dionysose altar, kus enne etenduse algust veinijumalale sokk ohverdati. 3. Skeene näitlejate riietumise ja maskide ning teatriinventari hoiukoht. 4
Kalmistud ja surnud on integreeritud argiellu Fortuna Virilise tempel Härjaturul Roomas 1.saj. Ekr templid on suhteliselt väheolulised Keiserjumalate kultus Ümar tempel Vesta( Heracles Vector'i) (Rotund), Roomlased võtavad üle Kreeka orderid aga kasutatakse neid erinevalt. Order ei ole enam seotud konstruktsiooniga Pompeji ja vesuuv- antiigivaimustus kogu euroopas. Linn hukkus korraga vulkaanipurskes 79a. Pkr Mosaiigikultuur Elamu kui arhitektuuri žanr. Aatrium- pooleldi lahtine Tantsiva fauni maja. Herculaneum- ka vesuuvi hävitatud linn Rooma Esivanemate kultus. Esile tõuseb inimene, portreekultuur jne. Roomlane esivanemate portreedega Kreeka skulptuuri kopeerimine kunstikogumine ja kunsti turg Kunst omandab esteetilise ja kaunistava funktsiooni Seinamaal- erinevad krohvist tehtud kiviplokid, mis on erinevalt kujundatud. Pompeji Müsteeriumite villa- II seinamaali stiil- realistlik kujutusviis, sügavuse illusioon Roomas väikesed figuurid suurel maastikul
Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse helilooja üheks kuulsaimaks ja huvitaimaks teoseks. Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (1875 – 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Salapärane, tundeid köitev muusika. Minimalistlik ja põhineb kordustel, areng kulgeb pikkamööda. „Bolero” –Tantsiva rahva dramaatiline rongkäik või saatus, millest pole kellegi pääsu. 1 Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine), seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine.
6 kestvad etendused. Teatrietendusi korraldati näitekirjanike e dramaturgide võistlusena kaks korda aastas. Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama. Vaid kolme parema autori töid hakati ette kandma. Dramaturg pidi olema ka lavastaja, laulude ja tantsude seadja ja protagonist e esinäitleja. 1.Theatron e vaatemängude koht. Ka amphi, tähenduses "mõlemalt poolt", "ümberringi". · 2. Orkestra laulva ja tantsiva koori asukoht, selle keskel paiknes Dionysose altar, kus enne etenduse algust veinijumalale sokk ohverdati. · 3. Skeene näitlejate riietumise ja maskide ning teatriinventari hoiukoht. · 4. Proskeenion kitsuke pikk lava, mis oli kolme näitleja päralt. 425.a eKr hakati akropoli nõlvale ehitama suurt teatrit, mis valmis sada aastat hiljem. Orkestra läbimõõt oli 24 m, skeene pikkus 46,5 m ja laius 6,5 m; 78 rida istmeid tõusis amfiteatrina 30 m kõrgusele
sajandi heliloojast. 1972. aastaks oli olukord selline, et 1960. aastate muusikateatri avangard oli ennast ammendanud, sund traditsiooni vastu võidelda viis selleni, et enam polnud tabusid, mida murda, jäi ainult üks avangardistlik tabu: tagasipöördumine traditsioonilise ooperi juurde uuel tasandil. Nii tegi seda Ligeti eelpool juba kirjeldatud anti-anti-ooperis. Muidugi jätkub ka uuenduste liin, näiteks Karlheinz Stockhauseni „Arlekiin“ 1976 tantsiva klarnetisti jaoks. Edasi aga pigem traditsiooniline ooper uuel tasandil, grandioosne tsükkel Licht (Valgus), mis koosneb seitsmest ooperist, esimesena valmis Donnerstag (Neljapäev; 1981), aga ka seal olulisel kohal näitlevad instrumentalistid. 20 Beriol valmib 1984 ooper Un re ascolto (Kuningas kuulatab), tegevus- ja kuuldedraama. Kuningas on lavastaja, kes valib lauljaid uude lavastusse.
aknaid ja uksi, millest paistavad ehitised või maastik. Ruumilisuse loomisel kasutatakse valgust ja varju ning perspektiivi, viimast küll vähem. Temaatika on mitmekesime: mütoloogia, kirjandus, olustik, maastik, esemed. Roomas muutus kreeka mütoloogia mängulisemaks. Pompeji's eristatakse 4 stiili, mis olid osaliselt samaaegselt. Pompeji majad on saanud tinglikud hüüdnimed nt Müsteeriumide villa ja Traagilise poeedi maja. Suurim kunstivaramu on Fauni majas, mis on nime saanud tantsiva pronksfiguuri järgi. Vettiuste maja on tuntud omanike nime järgi, sellel on kujutatud spordisündmusi ja igapäevaelu. Roomas levis ka tahvelmaalikunst ja seda ka koguti. Populaarsed olid maalitud portreed. Neid on säilinud ainult rooma riigi koosseisu kuulunud egiptusest. Kalli skulptuuri asemel oli võimalik surnutele kaasa anda portreesid. Need on teostatud enkaustitehnikas värvimuld segatakse kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära
teise ruumi jms. Võrreldes teise stiiliga on maalingud fantastilisemad ja kirjumad. Segatakse eri stiile omavahel 6.Nimeta Pompeji tuntuimad villad. Tuntuimad villad on: 1) Müsteeriumite villa, mille söögitoas on kujutatud Dionysose kultusega seotud salapäraseid rituaale. 2) Traagilise poeedi majas on aga mosaiik, mis väga elevalt kujutab keti otsas olevat koera 3) Fauni majas on suurim kunstivaramu. See maja on nime saanud tantsiva fauni pronksfiguuri järgi. Selles majas asub Issose lahingu mosaiik, samuti mosiik, mis kujutab Niiluse jõe ääres elavaid loomi ja linde 4) Vettiuste maja on tuntud omanike nime järgi.Eeskojaj seintel on friisina kujutatud spordisündmusi ja igapäevast elu. Elutoas on kujutatud mütoloogilisi stseene. 7.Kirjelda aatriumiga maja plaani. Rooma jõukates majades koondusid ruumid lahtise avaga aatriumi ümber, mille
Reisilt ostsid kanuusid, millega kohalikud sõidavad ja ehitasid parvesid. Lootsid, et suudavad oma reisi finantseerida artiklite kirjutamisega, Rouch ostis kaamera ja filmimise käsiraamatu). Nad moodustusid ühe fiktiivse kirjanime Jean Pierjean. Reis kestis kokku ligi üheksa kuud, üks meestes lahkus varem hambaprobla tõttu. Legend: kui kärestikest üle läksid, siis Rouchil kukkus kaamera statiiv jõkke ja edasipidi oli ta sunnitud filmima käe pealt, sp arendas välja tantsiva stiili filmimise (kaamera pidevalt liigub, suht hektiline pilt) (firmamärk, hahaha). Teine on see, et ta ise tegi statiivi kogemata katki.. leiti hiljem, et enamik materjalist oli kõlbmatu. Norm oli ainult mingi jõehobu jaht ja mingi riitus. Keegi tegi sitalt monteerimise ja peale seda Rouch leidis, et peab ikka ise tegema. Rituaalfilmid Prantsusmaale naastes läks ta tööle CNRSi. Seal asus doktoritööks materjali koguma, uuris religiooni ja maagiat (käis
teatud initsiatsiooni mingis kultuuris. Kui II maailmasõda lõppes, et leidnud Rouch kohe tööd ja otsustas minna tagasi Lääne-Aafrikasse (koos Pierre Ponty, Jean Sauvy = Jean Pierjean (artiklite kirjutamiseks ühine kirjaniknimi)). Läbisid ühe jõe Aafrikas, selleks ehitasid paate, parvesid. Lootsid kirjutada artikleid reisist ajakirjadele. Reis kestis kokku ligi 9 kuud. Pidi arendama välja tantsiva stiili filmimisel (filmida käe peal), kuna ta statiiv kukkus kuskilt alla ja kadus ära. Ta on tuntud just oma filmimise poolest. Filmisid palju materjali, Prantsusmaal selgus, et enamus materjalist oli kõlbmatu, et polnud saada tervet pilti (niiskust saanud jne). Oli vaid osa lõike säilinud. Täielikult on olemas jõehobujaht ja possetsiooniriitus. Leidis, et autor peab ise oma materjali monteerima ja ise kontrollima
«Imelik!» vastas preester mõtlikult. «Ometi on tore' munder väga ahvatlev.» Nähes, et kaaslane on mõtetes, lahkus Gringoire tema juurest, et minna imetlema naabermaja portaali. Varsti tuli ta tagasi ja ütles käsi kokku lüües: «Kui te nii palju ei tegeleks sõjameeste mundritega, siis paluksin ma teid, ülemdiakonihärra, tulla seda ust vaatama. Olen alati öelnud, et Aubry maja esitrepp on kõige toredam maailmas.» «Pierre Gringoire,» ütles ülemdiakon, «kuhu te selle väikese tantsiva mustlastüdruku olete jätnud?» «Ah Esmeralda? Te pöörate jutu nii järsku teisale.» «Kas ta polnud teie naine?» «Oli küll, meid pandi paari katkise kruusi juures neljaks aastaks. Muuseas,» lisas Gringoire, vaadates kavalalt preestri otsa, «kas te siis ikka veel temale mõtlete?» «Kas teie ei mõtle? «Ah, harva. Mul on nii palju tegemist!... Mu jumal, küll oli ta kitsekene ilus!» «Kas see mustlastüdruk kord teie elu ei päästnud?» 380 «Jah, kurat võtku, nii see oli küll
annaabi.ee 
