Tango Tango on Argentinas sündinud tants. Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi.Hiljem hakati looma eraldi laule selleks. Tango on iseloomult dramaatiline tants. Tänapäevaks on välja arenenud mitu tangostiili: Argentiina, Soome tango ja rahvusvaheline stiil. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tango saatemuusikaks tavaliselt 4/4 taktimõõdus. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane aeglane kiire kiire aeglane aeglane samm tähendab tegelikult kiiret sammu ja pärast seda on paus. Astutakse üle
maailma.Muusika on aegade vältel teinud väga suure pöörde ja on välja kujunenud tuhandeid erinevaid muusikazanreid ja stiile. Kunagi, aegade alguses oli muusika väga lihtne ja koosnes vaid mõnest heli tekitavast `'intstrumendist''ja mille vokaalne osa oli ainult erinevad häälitsused jne.Kui arenesid välja muusikapillid, siis see muutis muusika ajalugu tunduvalt.Juba tuhandeid aastaid tagasi leiutati esimesed pillid, millega tehti muusikat ja mille järgi tantsiti ja lõbutseti jne. Kui küsida,et miks on tekkinud muusika, siis vastus minu arust kõlaks nii muusika on ülemat sorti heli, mis tekitab inimeses rahustavat,ergutavat või muud emotsiooni.Muusika annab elule rütmi või aeglustab seda.Muusika tekitab sus head tuju või vastupidi.Olenevalt muusikast tunneme me erinevat emotsiooni ja see on hea meelelahutus,sest aastaid-aastaid tagasi ei olnud meelelahutusvõimalusi just kuigi palju ja siis lauldi ja tantsiti pillisaatel.
samaväärsest osalausest. Rindlauses asuvad osalaused üldiselt järjestikku ning need on suhteliselt iseseisvad. Rindlauset saame kergesti muuta lihtlauseteks. Nt. Tõnu sõi ja jõi. Tõnu sõi. Tõnu jõi. Et ühendada lauseosi, kasutatakse komastamist, sidesõnu, üldlaiendeid või kirjavahemärke. Ühendavad sidesõnad ja, ning, ega. Nende ette koma ei panda. o Nt. Marju pesi pesu ja laulis. Eile tantsiti ning lauldi kogu öö. Ma ei joo ega suitseta. Eraldav sidesõna või, mille ees koma ei kasutata. o Nt. Kas sa tantsid või laulad? Vastanduvad sidesõnad kuid, aga, ent, vaid, siiski, ometi. Nende ees kasutame alati koma. o Nt. Tõnu armastas Marjut, aga vihkas naabrinaist Jutat. Juta solvus, kuid andestas peagi. Marju teadis, ent ei öelnud midagi. Tõnu ei maganud, vaid töötas kogu öö
Selle nimi tähendab aafriklaste keeles "kohtumise koht" või "omapärane koht". Teine variant pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnadeBuenos Airesse ja Montevideo alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Mis muusikaga tantsiti? Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Astor Piazzollat. Astor Pantaleón Piazzolla oli Argentina tangohelilooja ja lõõtsamängija. Üldiselt Väljendab kirge ja armastust. Esitavad peamiselt mees ja naine.
Pillid olid suhteliselt algelised. Laenati ka teistest kultuuridest. Puhkpillid - erinevad vilepillid, karjasepasunad, loomasarved, torupillid, parmupill. Keelpillid - kannel, hiiu kannel e. rootsi kannel. Rütmipillide tähtsus oli pigem vaatemänguline kui muusikaline. Nt. jauram, pingipill, piitsaplaks, kraaplaud. Kõige hilisema tekkega on rahvatantsud. 18. saj. lõpp. Eristati 2 tüüpi rahvatantse: 1) sõõrtantsud tantsiti ringis 2) voortantsud tantsiti reas Jaotatakse esitajate järgi meeste-, naiste-, laste-, paaris- ja rühmatantsud. Tuntumad rahvatantsud: labajalavalss, ingliska, kalamees, jooksupolka, tuljak.
Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tuntumad Läti heliloojad on Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls ja Peteris Plakidis. Läti hümni viisi kirjutas Karlis Baumains. Leedu rahvamuusika Leedu rahvalaulude hulgas on kõige arvukamalt töölaule ja tavandilaule, palju lauldi ka loodusest. Lauljateks olid enamasti naised, laulude
sajandi lõpuaastatel Buenos Aires’i, Montevideo ja Rosario linnade piirkondades. Kõige suurem võimalus tango pealinnaks saada oli Buenos Aires’il, kuna linna rahvaarv kasvas immigratsiooni tõttu tohutu kiirusega. Kuna äärelinnades elasid sisserändajad, keda iseloomustas melanhoolsus, ebakindlus, võitlusvaim ja uhkus, on saanud nendes tunnete kombinatsioonist tango ja Buenos Aires’i vaim. Tangol on olnud kolm perioodi. Esimene neist on aeg, mil tangot tantsiti äärelinnade kõrtsides ja kabareedes, teiseseks ja kolmandaks perioodiks liikus tango esitamine kõrtsidest kohvikutesse, tantsusaalidesse ja teatritesse. Tänapäevaks on tango muutunud. See on segunenud paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel tantsitav tango saanud oma kuju Euroopas, mis erineb paljuski sellega, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas. Isloomustus
Muusika LÄTI Lätil on Eestiga sarnane ajalugu ja kultuur, kuna meid siduvaks lüliks on liivlassed. Läti rahvalaulud on enamasti ühehäälsed. Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul. Olulised olid ka laulud, mida esitati tantsude saateks
rohkem huvituma. Ma ei hakka küll kellelegi tantsimist peale suruma , vaid lihtsalt tutvustan seda ja loodan, et see paneb teid veidike sellele mõtlema. Kõigepealt räägin teile rahvatantsu ajaloost. Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Kõik rahvad pole suutnud luua tugevaid tantsutraditsioone, kuid tuntumad tantsud on ulatunud üle riigipiiride. Nii tantsiti rahvatantsu euroopas juba 14. ja 15 sajandil Prantsusmaa, Itaalias, Inglismaal ja saksamaal. Aga Eesti? Viimase sajandi kogemus näitab, et keskmine eestlane ei ole eriti tantsulembene. Tulevikus võib olukord soodsate asjaolude kokkulangemisel ehk muutudagi (kliima soojeneb, rahvad assimileeruvad, mõttemallid muutuvad), kuid siiani on Eesti kultuuritarbija eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19
Tegelikult kuulub rahvatantsude hulka kõik see, mida inimesed tantsivad loomuliku seltskonna- ja peokäitumise osana, sõltumata tantsu vanusest ja tüübist. Allikas 2 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS Tantsud on osalt seotud tavanditega nagu pulma- ja kalendrikombestikus ning samas on ka hea meelelahutus. Vanades allikates on üksikuid teateid eestlaste sigivus- või tõrjemaagiliste tantsude kohta. Palju tantsiti lõbustuseks, mis andis võimaluse suhelda, emotsionaalselt väljenduda ja end näidata. Mardi- ja kadrikombestiku kohustuslik osa oli mardi- ja kadrisantide tants. Maagilise iseloomuga võis olla tantsimine tule ümber suvistel kalendripühadel. Tantsiti ka talgute lõpetusel, nädalavahetusel jne. Tantsude vaheaegadel mängiti ringmänge. Allikas 2. Rahvatantsude kõige vanemaks vormiks on ringtantsud. Võib oletada, et ringi tegemisega kellegi
Orienteerumismäng läbi Vanalinna Esmaspäeva hommikul kella kümne ajal kogunesid seoses „Tallinn meie pealinn“ üritusega Tallinnas Vanalinnas Tallinna Kristiine gümnaasium ja Tallinna Juudi kool. Algselt õpilased tutvustasid üksteisele oma kooli, loeti luuletusi, tantsiti ja lauldi. Hiljem jaotati õpilased gruppidesse ning algas orienteerumisvõistlus läbi Tallinna Vanalinna. Ülesandeks oli vihjete järgi otsida erinevaid ajaloo ehitisi vanalinnast, kuulata nende kohta informatsiooni läbi MP3-play mängija ning lahendada nende kohta ülesandeid. Peale orienteerumist mindi vanalinnas asuvasse restorani Peppersack sööma. Peale söömist, hakati lahendama viktoriini Tallinna vanalinnas asuvate ajaloo ehitiste kohta. Päev lõppes parimate võistkondade
· sissejuhatus ( tutvustatakse tegelasi,olukorda ) · sõlmitlus ( esimene konflikt ) · kulminatsioon ( sündmused jõuavad haripunkti ) · lõpplahendus draamateose väline ülesehitus : näidend on jagatud vaatusteks,piltideks ja stseenideks. Dialoog kahekõne Monoloog pikem üheinimese kõne Remark autori juhised lavastajale ja näitlejale. Näitekunst sai alguse kreekas viljakuse jumal dionysosele pühendatyd pidustustest. Inimesed maskeerisid end, lauldi ja tantsiti jumala auks . koor ja inimene asusuid omavahel dialoogi ja nii tekkiski algne näidend. Hiljem tuli n2itlejaid juurde. Dramaatika zanrid : · draama elulise sisuga( Kitzberg libahunt ) · komöödia lõbusa sisuga ( vilde pisuhänd ) · tragöödia traagilise sisuga näidend ( shakespare romeo ja julia )
Balett ,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi,, Käisime 17. märtsil Estoonias balletti vaatamaa. See ballett oli rohkem mõeldud lastele kuna seal näideldi rohkem kui tantsiti. Saal oli täis ja balletti ajal kostis koguaeg mingi sagin. Siis kui see lõppes läksid mõned orkestriauku uurimas. See oli tohutult suur. Peale balletti oli garderoobis väga palju rahvast. Õnneks need kes andsid riideid olid väga tragid ja kiired. Pärast seda kogunesime Estoonia ette, et minna Solarisse sööma. Solarises saime olla umbes tund aega. Selle ajaga jõudsime: pooltundi seista järjekorras ja ülejäänud pooltundi süüa. Üldiselt oli päev väga tore ja kultuurne.
ÜRGINIMESTE USKUMUSED Katrina ja EevaRuth Esimesed uskumused Algsed uskumused olid tavaliselt seotud küttimisega. · Koopa seintele joonistati koopamaalinguid, mis kujutasid inimesi küttimas · Vooliti inimeste ja loomade kujutisi KÜTTIDE JA KORILASTE RITUAALID · Enne jahti tantsiti, põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid
A. See aeg ilmselt olid juba inimesed kes oskasid kõneleda mingil määral. Kuna arvatakse muusika on olnud sellest ajast saati kui inimesed on õppinud kõnelema. Muusikat ja laulu kasutati vanasti mitmel eesmärgil. Näiteks jahimehed kasutasid muusikat julguse tõstmiseks ja hirmust üle saamiseks. Paljudel juhtudel oli muusika eesmärk tuju tõstmiseks meelelahutuseks ja hea tuju tõstmiseks. Suur osatähtsus oli muusikal ka rituaalides ehk vanade tavade läbi viimises. Lauldi ja tantsiti rituaalide puhul enamjaolt ümbel lõkke. Kus tähistati kõiksugu sündmusi. Nii sünde kui ka vaimudega suhtlemiseks või mis veel. Muusika oli kõige tähtsam suhtlemisviis üleloomuke jõududega. Esimesed pillid mida leiutati olid löökpillid, mille peale oli kõige lihtsam tulla. Siis tekkisid juba puhkpillid mida valmistati pilliroost kõrgema heli saamiseks ja loomade sarvedestnati madalama heli saavutamiseks. Nati aega hiljeb tuli ka keel pill mida ilmselt on
Seal oli palju toidumoona. Tagapool olid seal vangikongid ja varuväljapääs, et sealt halvimal korral välja saada. Muidu oli linnusess väga palju sõjamehi, et turvalisem oleks. Lõpuks jõudis kätte õhtu mida Kristof juba pikka aega ootas. Isegi kuningas oli sinna kutsutud. Söögilauas paigutati Kristof von Sharper täpselt kuninga juurde istuma. Laud oli pidulikult ära kaetud. Laual oli kõike head paremat. Peol söödi, joodi, vaadati etendusi ja tantsiti. Inimesed olid rõõmsad. Kui pidu sai läbi mindi oma tubadesse ja kodudesse. Kõigil oli hea meel et said näha uut rüütlit nimega Kristof von Sharper.
järgmiseks aastaks oina- või utetallesid, kaksikuid, musti, kirjusid, valgeid lambaid. Perenaine kutsus määgijad enamasti lauta, harvemini aita lammaste edenemiseks lamba häält tegema. Mida kadrid tegid Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge
Algselt oli tantsu nimeks Volta, mis tähendab itaalia keeles pööret. Juba algusaegadest sisaldas tants pööret. 16 sajandil muutus Volta Lääne-Euroopas populaarseks. Volta nõuab, et tantsupartnerid oleksid lähestikku ning naine asetseb mehest vasakul. Mees hoidis naist puusast, naine aga oma paremat kätt mehe õlal ja vasakuga hoidis kleiti. See oli vajalik, et kleidi saba üles ei läheks, kuna tantsus pidi mees naist tõstma. 19. sajandiks oli tants väga populaarne Viinis, seda tantsiti suurtes tantsusaalides, kus tantsis ligi 6000 tantsijat. Läbi sajandi stabiliseerus ja oli edaspidi tuntud Josef ja Johannes Straussi muusika järgi. Muusika oli küll valsi rütmis, kuid kiirem ja kuna eeltoodud heliloojad olid pärit Viinist, saigi tants nimeks viini valss. Iseloomustus Viini valss on pöörlev tants, kus tantsijad peavad pidevalt üksteise ümber pöörlema, vahepeal on ka mitte pöörlevad sammud, et muuta pöörlemise suunda
Saatana muusika Saatana muusika sai alguse Usa-st. Saatana muusikaks kutsuti tol ajal jazz'i. Levimised toimusid Esimese maailmasõja ajal. Inimesed tegid muusikat maha ja arvasid, et jazz'il olevat halb mõju. Kindlasti ei tohtinud seda näha ning kuulata lapsed ja teismelised. Ajakirjandus tegi ka jazz muusikat maha ja halvustas seda. Üks põhjus oli kindlasti ka see, et miks jazz'i halvaks peeti, nimelt üritused toimusid klubides, kus siis tantsiti, suitsetati ja tarbiti ka alkoholi. Inimestele oli vastukarva ka see, et jazz sündis lihtsalt improviseerides, jazzi ei noodistata, see oli ka loomulikult kõigi jaoks väga võõras. 60-nes kohas keelati ära jazz muusika. New Orleansis oli esimene jazz'i keskus, mis põhines afroameeriklaste kultuuril. Muusikaga tegelesidki enamasti mustanahalised. Mustanahalistel tekkis mõte Lõuna- Ameerikast lahkuda ning nad suundusid Põhja-Ameerikasse, lootes leida sealt paremaid tingimusi
- Trio d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvinett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) viiulid b) tsello c) viiul 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ja tantsiti. 4. Nimeta 5 orkestriliiki: a) sümfooniaorkester b) dzassorkester c) puhkpilliorkester d) kammerorkester 5
d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvintett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) 2x viiul b) tsello c) vioola 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ja tantsiti. 4. Nimeta 5 orkestriliiki: a) sümfooniaorkester b) dzassorkester c) puhkpilliorkester d) kammerorkester e)rahvapilliorkester 5
lapsevanematele. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja ütlesid, et see rikub ühiskonda ning õhutab vägivaldsust. Sellepärast oli lastel ja teismelistel jazz´i kuulamine ning nägemine keelatud. Ka Henry Ford´ile ei meeldinud jazzmuusika, kes samuti protesteeris selle muusika vastu. Ajakirjandus tegi ka jazzmuusikat maha ja halvustas. Üks põhjus oli kindlasti see, miks jazz’i halvaks peeti, nimelt üritused toimusid klubides, kus tantsiti, suitsetati ja tarbiti ka alkoholi. Inimestele oli vastukarva ka see, et jazz sündis lihtsalt improviseerides, jazz´i ei noodistata, see oli ka loomulikult kõigi jaoks väga võõras. Hiljem, aga hakati jazz'i seostama erinevate lõbuasutustege, eelkõige bordellidega. Seejärel hakati kõiki jazz'i keskusi sulgema kuni viimseni. Kuid see kõik, mis jazz'i vastu tehti ja korraldati ei kõigutanud selle stiili loojaid ja austajaid. Sellest ajast sai alguse ka erinevate
ning nende endi karakter haakus etendavate omadega. Nad esinesid täpselt vastanditena oma peremeestest olid ülimalt viisakad, galantsed, teravmeelsed, poetasid igale poole lembesõnu ning oskasid tüdrukutele meeldejärgi olla. Lõpuks otsustasid noormehed neiud linna jalutuskäigule kutsuda, kuid nood pidid kodus olema. Selle asemel hoopis korraldati kodus väikestviisi ball, kutsuti kohale naabermaja rahvas ning tantsiti. Ühel hetkel saabusid La Grange ja Du Croisy, kes oma teenritele koha kätte näitasid ning Madelonile ja Cathosele ültesid, kellega neil tegelikult tegu oli. Nii tüdrukud kui Gorgibus jäid tänu sellele vahejuhtumile häbisse nii üksteise lolluse, upsakuse kui kõigi teiste ees. Tegu oli hea näidendiga, oli hästi kirjutatud ja lihtne oli lugeda. Kaasahaarav ja vaimukas.
kui on udu, tähendab see head kartulisaaki. Rituaalsed toidud Uudseleib ja uudsepuder, värske kartul, kala. Värske leib Töökeelud Keelatud oli maasikate korjamine jääd uniseks. Üldiselt ei tohtinud käia kapsaaias. Mida tehti 19. sajandil uuendati või lõpetati rendilepinguid, mistõttu jaagupipäev kuulus kolimispäevade hulka. Samuti kadus ära keskhommikune puhkeaeg. Tehti käsitööd, Poiste tulekul tantsiti. Pärast jaagupipäeva algasid tüdrukute ühistöö õhtud, kus nad üheskoos veimevakka valmistasid. Iisakus öeldi, et jaagupipäeval läheb raudnael rohtu ja külm kivi jõkke. Maagiline tava Naised pöörasid käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid ehk pööraksid. See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale maitse. Jaagupipäeval visati aida lakke kolm rukkipead, et salved vilja täis saaksid. Eestis on Jaakobusele
Valge hame pandi selga ja valged sukad jalga. Hiljem võeti lisaks ka aknakardinaid, laiaäärelisi kübaraid,volange jms. Näod oli kadrisantidel lõbusalt punapõskseks värvitud. Andide santimisel paluti enamasti kadrilastele kehakatteid. Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Lahkudes tänati kingituste eest ja sooviti pererahvale ja talule õnnistust. Pärast kadrijooksu koguneti kadriema või-isa tallu järelpeole või peeti kadripulmi, kus lauldi, tantsiti, mängiti hilisööni, aga pidu võis kesta ka mitu päeva. Üheskoos söödi ka kogutud toidukraam ja jagati omavahel muud annid. Kadripäeva loeti juba talve alguseks. Sel päeval sai härmatise ja taevatähtede järgi tulevaks aastaks ilma ennustada.
Tants Kati Kuustik Hanna Tunnel Erinevad tantsud · Tavandi tantsud-tantsud mida tantsiti pulmades, matustel jne. · Imiteerivaid tantsud-muutusid naljategemiseks ja hakkasid kaduma. Lõpuks kuulusid laste tantsuvarasse. · Akrobaatilised tantsud(sama ) · meelelahutustantsud Tants · Võimalus salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. · Tantsus avaldub rahva iseloom. · Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel. · Tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. · Igas piirkonnas kohandati tantse endale sobivalt.
Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikus,väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast kõigi tolle aja jazz-muusikute imetlusobjekti. Teine Jazzi keskus oli Chicago.Seal elavnes eriti sealsete koolipoiste huvi selle muusika vastu. Sain teada seda, et seda muusikat osad usklikud vihkasid ja tahtsid seda üldse ära keelata.Minu arust pole sellel muusikal viga midagi.See muusika oli väga popp nii euroopas kui ka Ameerikas ja selle muusika järgi tantsiti igal pool pubides.Ning jazz oli suureks kontrastiks klassika muusikale.
Loomaluust tehti ka nõelu.Kuid üks tähtsamaid asju oli vibu leiutamine ning see pidi olema terav ,sest siis oli parem tabada jahiloomi nii kaugelt kui ka lähedalt. Küttimine · Jahiloomi,nagu näiteks ka mammuteid jahiti lõksudega.Tehti kas maa sisse auk v õi tapeti nad lihtsalt vibuga. ava arva ava arva ava arva Enne küttimist · Enne küttimist tantsiti,taoti trumme ja hiljem puhuti ka vilepilli.Joonistati ka seinamaalinguid,arvati ,et see toob jahiõnne. · Teadlased on ka leidnud loomade ning inimeste kujukesi. Veidi pilte Esimene koduloom · Meie eellaste esimene koduloom oli koer.Kuidas neid kodustati pole siiani teada ,kuid võib arvata ,et nende asulate juures liikusid hundid ja koerad ,kes lootsid saada mõnda konti
Tõeliselt arenes aga muusika vanas kreekas, kus tuli ka sõna kasutusele MUSIKE (muusade kunst). Muusik oli kõrgem olemas, kes valdas mitmeid pille (lüüra, aulos, paani flööt), tegi sõnad ise, võis musitseerida tundide kaupa, peeti isegi muusikutele mängusid. Vanas kreekas jõudis muusika ka kooliharidusse. Muusikat seostati taevakehadega. Vanas kreekas tekkisid muusikalised etendused, tragöödiad, lauldi, mängiti pilli, tantsiti. Keskaeg (u. 5 saj) Rooma impeerium lagunud ning riigi valitsevaks filosoofiaks sai kristus. Muutus kõik, kaasaarvatud kunst ja muusika ning see muusika on kogu lääne auroopa hilisema muusika eelkäijaks. Algselt laulsid kõik veel erinevates keelted kuid see muutus juba 6 sajandil. Kõik erinevad laulu tekstid kogus kokku Gregorius Suur, kes kehtestes laulmise keeleks ladina keele ning määras uue laulu reeglid. 1) vabalt voolav 2) lähtub tekstist 3) ühe häälne 4) ladina keeles
Õhtu linnas On õhtu, linn on samas tühi, kuid on ka liiklust. Linn nagu elaks, ta pole kunagi üksi ning ta paneb inimesi samuti tundma, et nad pole ainsad kes õhtusel ajal veel linna peal kolavad. Samas on linn nii müstiline ja ootamatu, et õhtupoolik ilma ootusteta läbi planeerida on peaaegu et võimatu. Sel õhtul juhtus aga midagi eriskummalist. Oli noorte sünnipäevapidu, täiesti tavaline. Joodi, söödi, tantsiti ja lõbutseti. Läbu nagu läbu ikka, kuid see polnud põhjus miks õhtu nii kummaline oli. Peol oli poiss, mitte veel päris täisealine. Talle meeldis peol olnud tüdruk, kuid tüdrukul oli juba poiss sõber. Peol vestles ta selle tüdrukuga, kuid tüdruku kaaslane oli väga armukade ning tekkis tüli. Poisid kaklesid omavahel ning Markkus, kes oli tüdrukuga vestelnud, otsustas peolt lahkuda. Ta elas Võru linnas ühikas, sest käis seal kutsekas
jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja
Kõik teised olid sellega nõus. Aga siis tekkisid lahkhelid Ralphi ja Jack Merridewi vahel, sest Jack Merridew, kes juhtis ka ühte kampa seal saarel, ihkas ka saada pealikuks. Jack polnud huvitatud tule hoidmisest ega onnide ehitamisest, tema oli huvitatud vaid sigade küttimisest ja tapmisest. Lahkheli tulemusena lahkus Jack kambast ja moodustas enda suguharu, pea kõik vanemad poisid läksid temaga kaasa. Jacki suguharu tegeles peamiselt küttimisega, lauldi sõjalaule, tantsiti ning tehti rituaale. Jackile alluvad poisid tapsid mängu käigus Simoni ning ei kohutanud enam inimest tappa. Ralphile olid ustavaks jäänud vaid kaksikud Sam ja Eric ning Põssa. Nemad neljakesi ei jõudnud enam tuld iga hommiku süüdata ning valvata hilisõhtuni. Järgmisel ööl tulid Jack ja tema kamba jõmmid ning varastasid Põssa prillid. Järgmisel hommikul läksid Ralph, Põssa, Eric ja Sam prille tagasi küsima
rikkale õukonnale. Kuninga tähelepanu saamiseks õukonnas aitas kaasa ilus figuur, särav käitumine ning loomulikult ka kallid riided, mida tuli vahetada mitu korda päevas. Õukondlastel oli raha ka uhkete parukate ja kosmeetikatarvete jaoks. Ka talvekuudel korraldas Louis XIV igal õhtul etendusi ja vastuvõtte. Ta ei tahtnud igavust tunda. Kolm korda nädalas kostitas kuningas kogu õukonda. Vastuvõtt algas kontserdiga. Hiljem pakuti kohvi, veini, likööre ja sokolaadi. Tantsiti ja musitseeriti, mängiti lauamänge ja piljardit. Isegi hasartmänge harrastati ja rahasummad võisid olla vägagi suured. Kõik see näitab, et barokkajastul silma paistmiseks ning enda tõestamiseks pidi olema kõike väga palju ja suurelt. Ilma uhkete rõivasteta, parukateta, kosmeetikatarvete ja rahata ei saadud tähelepanu, eriti kuninga oma. Kehtis põhimõte ,,Mida rohkem, seda uhkem''.
Algasid IV ja V vaatus, mis muutus minu jaoks veidi sürrealistlikuks. Ma ei väida, et sürrealism on halb, kuid eelnenud vapustava vaatusega võrreldes oli see liiga kiire üleminek. Sürrealistlik just sellepärast, et Marguerite sai Faustiga lapse ning tapab oma lapse ära, keda ta hiljem leinama hakkab. Sel hetkel, kui tundsin, et vaatused venivad liiga pikaks, tulid tantsijad, kelle koreograafia oli oskuslik ning lisaks vägevale koreograafile olid ka väga head tantsijad. Tantsiti kaasaegset stiili ehk contemporary't. Võrreldes minu eelnevate muusikaliste kogemustega, siis võin julgelt öelda, et see ooper oli üks parimaid, mida ma näinud olen. Kahjuks ei saa ma öelda, et see on kõige parem, sest käisin 2009.aastal vaatamas muusikali ,,Ooperi fantoom", mis oli minu jaoks lihtsalt kõige südamlikum ja võimsam esitus. Ooperi ,,Faust" ainukesteks miinusteks olid: kestis minu jaoks liiga kaua ja ei olnud võimalik vaadata teatrisaalis, vaid kinosaalis.
12.-13. Sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid, kus õpilane elas oma õpetaja kodus, pidi seal nii õppima kui ka tööd tegema ja palvetama. Õppemaksu ei olnud, kuid pärast kooli lõpetamist tuli teha õpetajale kingitus. Õpilane pidi rangelt järgima distsipliini ning talitsema oma ihasid ja soove. Ta ei tohtinud süüa liha ja mett ega tarvitada maitseaineid, sealhulgas soola. Ei tohtinud kanda jalatseid, käia läbi naistega, osaleda pidudel, kus lauldi ja tantsiti. Majandus ja riigikord: Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik. Kõrgelt on arenenud tarkvara progemise tööstus, eriti Bangalore kandis. Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad.
Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel. Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 MRP-AEG(Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Molotovi- Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga. Laulev revolutsioonil tantsiti rahva tantse ja lauldi rahva laule. Naistel olid rahvariided seelikud ja valged särgid, meestel olid püksid ja pluusid. Peol peeti tähtsaid kõnesid. Laulev revolutsioon jutustab erilise loo Eesti rahumeelsest eraldumisest Nõukogude Liidust. Sündmused leidsid küll aset Eestis, kuid lugu ise on palju. 7.detsembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu konstutsiooni paranduse,mis tunnistas riigikeeleks eesti keele. 24
Tallinn 2011 Jazz tants Ajalugu Enne 1950 aastat oli kasutusel jazz tants, mis pärines aafrika ameerika rahvatantsust. 1950 aastal tuli uus z anr- modern jazz tants, mille juured pärinevad kariibimere saarte traditsioonilisest tantsust. Pärast esimest maailma sõda sai jazz tants populaarseks Chicagos ja teistes linnades. Tantsiti kabareede,klubides,pidudel. Hiljem muudeti jazz tantsu,lisades sinna balletti ja modern tantsu, sai see populaarseks Hollywoodis,Broadwayl. Stiilid Traditionaalne jazz tants - Pärineb aafrika ameerika traditsionaalsest tantsust. See kestis hilis 19 sajandist kuni 1950 aastani. Jazz tants sarnanes palju stepp tantsuga, sest stepp tantsu liigutused olid siis domineerivamaks. Modern jazz tants- Sai alguse 1950 aastal kui katherine Dunham võttis kariibimere tantsu
Itaalia rahvatantsud Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada om kogemusi, tundeid ja olemust. Kõik rahvad pole suutnud luua tugevaid tantsutraditsitsioone, kuid tuntumad tantsud on ulatanud üle riigipiiride. Nii tantsiti 14. ja 15. sajandil Euroopas kuningakodades Itaalia tarantellat ning Prantsuse menuette ja kadrille. Itaalia Rahvatants on olnud lahutamatu osa Itaalia kultuuris sajandeid. Tants on olnud pidev niit itaalia elu Dante läbi Renaissance tulekuga Tarantella ja tänapäeva ärkamised on rahvamuusika ja tants. Carole, ring või kett tants , mis sisaldab laulu, oli domineeriv Keskaja tantsu vorm Euroopas vähemalt 12 läbi 14. sajandi. See vorm tants leiti Itaalias
Buenos Aires, Berliin ja London on tangoklubidest tulvil ning üle kogu maailma kohtuvad tangofännid milongadel - spetsiaalselt tango tantsimiseks mõeldud tantsuõhtutel. Samuti on edasi arenenud muusika: traditsioonilisema Argentiina tango kõrvale on tekkinud ka mõiste "tangonuevo", improvisatsiooniline ja jazzilik. Praegu tantsitakse milongadel enamasti nii vanema kui uuema muusika järgi. Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Ástor Piazzollat. Tantsu nimetusele on antud erinevaid seletusi: Hispaanias on eksisteerinud sellenimeline flamenkostiil; Hispaania kolonistid kutsusid tangoks mustanahaliste orjade koosviibimisi ja pidustusi
Clemet, Getter ja Jacob läksid kõik koos sinna. Clemet ei pööranud Getterile üldse selle peo jooksul tähelepanu. Getter oli Preili Marie peale armukade, sest Clemet tantsis temaga, mitte Getteriga. Clemet saatis Preili Marie tema koduni ära, kuigi tema enda kodu oli hoopis teises suunas. Clemeti ja Walborgi pulmad Neid pani paari Ullise Matts, kes oli tegelikult kellamees. Pulma järgne pidu toimus Skalluse talus, kus Getter oli juba kõik ette valmistanud. Seal lauldi ja tantsiti palju. Õhtul märkas Clemet, et Getter ja Jacob on kadunud. Kui Jacob hommikul tagasi jõudis, ütles ta et Getteriga on kõik kottas ja et ta läks metsaonni.
Ei tohtinud paljajalu käia, sellel võis olla halbu tagajärgi. Usuti, et enne jüripäeva või jüripäeval tapetud rästik on täis erilist maa väge ning seda kasutati erinevate haiguste ravimiseks. Hoolitseti ka näonaha valge jume eest. Selleks pesti nägu konnakudu, lume või kasemahlaga. Jüripäeval püüti rohkelt ennustada. Eriti hoolikalt jälgiti äikest ja tehti selle põhjal järeldusi suveilmade kohta. Õhtul enne jüripäeva tehti jürituld. Ümber tule mängiti ringmänge, tantsiti, lauldi ning mängiti torupille- nii tervitati kevadet. See komme on väga vana ja püsib ka tänapäeval. Ega eestlased ilmaasjata 1343. Aastal valinud oma ülestõusu alguseks just seda ööd. Mõisnikud ja orduvennad ei osanud selle öö märguandetuledes näha muud kui tavapärast kevadpidu ja seepärast eestlased algul nii edukad olidki. VOLBRIPÄEV,1. MAI Muistsed germaanlased uskusid, et nõiad kogunevad ööl vastu 1. Maid Walpurgi ööl Blocksbergi mäel metsikut pidu pidama
Kust ei puudu ei toreadoor, härg ega punane rätik. Seega oli algselt see meeste tants. Moodne Paso doble on paaristants, kus mees on toreadoor, aga daam tema keep ja vahel ka härg. Habaneera Habaneera on 4/4 taktimõõdus mõõdukas tempos tants, mis tekkis Hispaania meremeeste laulude ja tantsude põhjal. Nimetus tuleneb Kuuba pealinnast Havannast. Tema kuulsus jõudis Hispaaniasse ning peagi ka Euroopasse. Seda tantsiti nii ballisaalides kui ka lihtrahva kogunemistel. Rütmi poolest sarnaneb habaneera enim tangoga. LÕPP
joonistamine ja tööõpetus. Keskkoolis oli mu lemmikuks matemaatika, mis mulle põhikoolis raskusi valmistas, kuid põhi pandi nii tugev seal alla, et keskkoolis oli see minu jaoks väga lihtne ja huvitab. Koolivorme oli ema kooliajal kokku kolm : 1-4.klass sinine pihiseelik ja sinine pluus, 5-7. klass teksa seelik ja vest, pluus sama ja keskkoolis oli ruuduline seelik ja pluus tume sinine. Oli kooliajal ka koolipidusid, kus alati oli kõigepealt mingi eeskava ja hiljem tants. Alati tantsiti poiss ja tüdruk omavahel.Tüdrukud istusid ja ootasid, millal poiss teda tantsima palub. Tähtpäevad koolis olid kõik nõukogudeaegsed. Punased pühadepäevad olid alati vabad. Maipühade ja Oktoobripühade ajal pidi alati osavõtma rongkäigust. Räägi mõni naljakas ja mitte naljakas lugu oma kooliajast. Kõige jubedam mida mäletan oli see, et kui õpetaja minu käest ragulka metallkonksud kätte sai ja mind pandi klassi ette seisma. Mul oli väga häbi
Lavastaja oli Mait Malmsten, muusikaline juht Siim Aimla ja koreograafideks olid Reet Krieger, Kristin Pukka, Martin Parmas ja Eva- Lena Raenok. Tantsu- ja laulutendus oli kronoloogiliselt jaotatud osadeks, milles Jürgen Rooste tekstide põhjal jutustati meeleolukaid lugusid Tina Turneri ning Freddie Mercury elust. Vahetekste esitasid laval kaks näitlejat, Harriet Toompere ja Margus Prangel. Mitmetasandilisel laval, ainulaadsetes kostüümides lauldi, tantsiti ja näideldi läbi Tina ja Freddie tähesära aga ka langused ja draama. Etenduses kasutati originaalkostüüme, väga palju erinevaid ja huvitavaid valgusefekte ning LED ekraane. Õhtuseks etenduseks, mis toimus kell 19.00 oli saal peaaegu välja müüdud. Mina aga käisin show peaproovi vaatamas, mis oli päevapoole ja seda seetõttu, sest mul on seal mitmeid tuttavaid, kelle kaudu sain proovi minna tasuta heale kohale vaatama.
heli pingile puisatatud tuhka puupulgaga rütmiliselt kraapides. Membranofonina on tuntud eelkõige mitmesugused trummid. Eestis kasutati membranofone vähe. 3. RAHVATANTSUD Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, elamusi rütmiliste liikumiste ja muutuva kehaasendi kaudu. Rahvatantsus liituvad liikumine, pillimäng ning sageli ka laul. Tantsul oli oluline osa rituaalides, palju tantsiti ka meelelahutuseks. 19. sajandil hakati korraldama eraldi tantsupidusid, mida nimetati mitmeti: (küla)säru, subrik, tantsud, pitspall, simman. Eesti rahvatantse võib liigitada järgmiselt: Vanem rahvatants talupoeglik maarahva tants, kohati ka maagilise ja rituaalse otstarbega. Eesti vanemale rahvatantsule on iseloomulik vaoshoitus ja väärikus, kus puuduvad suured hüpped, käte- jalgade kiire ja vaheldusrikas tegevus ja puusade liikumine
Miks? Rätsepa pill Nimeta jumalikke ja kuratlikke pille. Põhjenda. Torrõ Mida räägib rahvasuu kandle päritolust? Sarv Kus kandis levis rootsi kannel? Valga seminar Mis pilli järgi tantsiti? Varem, hiljem.... „Vanemuine” Mis on vanimad pillid? Kui vanad? Põhjenda. Wirkhaus Kuidas levis Eestisse ja Eestis lõõtspill? Värss Mis pilli mängisid just rätsepad? Miks? Väägvere Kuidas nimetatakse teisiti parmupilli? Miks?
Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine. Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V
Raamatu lõpus otsustab Anna Kuusiku sauna Eevi ja tema poja enda jurude elama võtta. Anna tahab teha Villu ja Eevi pojast uue Kõrboja peremehe. Minu arvamus: Raamatu süzee oli üpriski sünge. Ka lõpp oli traagiline Katku Villu enesetapp. Kuid siiski anti raamatu lõpus lootust, et kõige sellega saab korda ja et Villu ja Eevi pojast saab Kõrboja uus peremees. Minu lemmikoht raamatus oli see, kui peeti jaanipäeva. Kui iga viimane poiss ja tüdruk tuli jaanitulele, tantsiti, lasti ilutulestikku... Ei lugenud, olid sa sulane, teenijatüdruk või peremees. Sellel ööl olid kõik võrdsed. Seda sündmust oli minu arvates kirjeldatud väga tõetruult. Tekkiski kujutluspilt kõigest sellest soojast õhust ja valgest suveööst, tantsust, rõõmsast ja ühtsest meeleolust. Kokkuvõtteks ütleksin, et see raamat isegi meeldis mulle mingil määral, kuid samas pole see kindlasti minu lemmik.
ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule ning Lõuna-Eestis hoopis aga ehtida lehmi pärgadega. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete
ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule ning Lõuna-Eestis hoopis aga ehtida lehmi pärgadega. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete
annaabi.ee 
