50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ketkev
Õppematerjali autor
EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult
nime Süütenööride torn. Torn on korduvalt põlenud, viimati 1994. [1] 1970.-80. aastatel Munkadetagune torn restaureeriti ja selles avati kohvik. Pärast 1994. aasta põlengut seisis torn tühjana [1], kuid 2010. aastal lõppenud remondi järel on see külastajatele avatud.[2] Hellemani torn . Hellemani[1] torn asub Tallinna vanalinnas ja kuulub Tallinna keskaegsete kaitserajatiste hulka. Tänapäeval on torni aadress Müürivahe tänav 48/Uus tänav 1 ja ta asub Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis. Hellemani tornist ühele poole jääb linnamüüris Viru värav, teisele poole Munkadetagune torn. Nõukogude ajal kuulus torn Kinoliidule. Torni all on sissepääsuta alusruum, mis tõenäoliselt tehti niiskuse vähendamiseks. 1960. aastatel kaldus torn koos külgneva müürilõiguga meetri võrra välja, see toestati ja konserveeriti. [2] Hellemani torn restaureeriti põhjalikult 2006. aastal, Hellemani ja Munkadetagust torni ühendav kaitsekäik taastati 2007
lindile panema, mis viis kohvrid ära. Hoidsime hinge kinni, kas pagas kaalu ei ületa. Sai võtta kaasa 5kg käsipagasit. Turvakontrollis asetasime kotid kastidesse liikuvale lindile. Käsipagasis ei tohtinud olla anumaid vedelikega. Onu Kristjanil võeti ära fotoka objektiivi puhastusvedelik. Nägime oma silmaga, kuidas see prügikasti lendas. Emal oli käekotis sampooni pudel, mis oli tunduvalt suurem ja jäeti alles! Pidime läbima turvakontrolli. Siis kõndisimegi rõõmsalt läbi koridori lennukisse, kus võtsime oma piletil oleva numbriga istekohad. Lennukis olid kolm istet kõrvuti, mis paiknesid kahes reas. Lennuk oli seest ilus ja puhas. Meie üllatuseks oli seal veel eestlasi, kes läksid jalgpalli vaatama ja keda me ei tundnud. Enne õhkutõusmist rääkis meile üks stjuardessturvameetmetest lennu ajal. Kinnitasime turvavööd ja anti märguanne, et lennuk hakkab varsti lendama. Ärevus oli meil suur, eriti minul, see oli ikkagi mu esimene lennukisõit
mängud võiksid üldiselt kuuendale klassile huvi pakkuda. Otsustasime 5 arvamismängu, kahoot’i ning liikumismängu kasuks, sest need on arendavad ning panevad proovile õpilaste teadmisi nendes valdkondades. Ristsõnad tegime valmis ühe internetilehe abil. Ristsõnade küsimused mõtlesime välja ise, toetudes õpiku tekstile ning oma varasematele teadmistele. Ristsõnas oli kokku 7 küsimust, mis hõlmasid teemasid, mille peaks olema läbi töötanud iga 6-nda klassi õpilane. Kahoot’i mängu tegime samuti valmis internetis. Sealgi koostasime ise küsimused, milleks inspiratsiooni saime kuuenda klassi ajaloo õpikutest, internetist, kuid väga palju tulid kasuks ka varasemad teadmised. Küsimusi oli kokku 19. Küsimused olid koostatud Mesopotaamia, Egiptuse, Hiina, Babüloonia, India ja Vana-Kreeka kohta. Liikumismängu oli kõige keerulisem koostada, sest see nõudis palju aega.
a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 lisad...........
Nendest 5 pala kuulusid vähetuntud autoritele, 2 laulu aga Saksa muusikaklassikasse (Beethoven ja Mozart). Lauljad esinesid niisama vapralt kui ka päev varem peaproovis, kuid nüüd seisid lauljad lahtisel kallakulisel poodiumil ja kuulajad istusid madalail pinkidel, kust vägev laululaine kergesti üle lendas. Kahtlemata avaldas kuulajaile mõju koori suur kõlapind. Üle ootuste hästi tulid oma raske ülesandega toime koorijuhid Kunileid ja Jannsen. Oli omajagu julgustükk läbi ajada ilma üldtuntud koorijuhtideta, keda oleks pidanud sakslaste hulgast kutsuma. Nähtavasti oli kindlaks sooviks oma jõududega läbi ajada. Esimese päeva vaimuliku kontserdi vahele oli põimitud ka kõnesid. Kõnelejad oli peamiselt pastorid. Tartu tegelased võtsid sõna tervituseks, külaliskõnelejad vastasid ülesvõetud mõtetele. Kontserdi lõppedes läksid lauljad rongkäigus linna tagasi. Liiguti Peterburi tänavat mööda ja üle kivisilla
Eesti on ühinenud ,,Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga", mis rõhutab ka avaliku võimu rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Kirikud visualiseerivad Tallinna siluetis meie ajaloo vaimse osa, mille tähelepanuta jätmine tähendaks lünka meie ajaloos ja tänapäevas. Oivalise akustikaga kirikud on olulised Tallinna kontserdipaigad, kirikute orelid moodustavad aga unikaalse ,,orelimuuseumi". Kirik on läbi aegade teinud sotsiaaltööd, et toetada vanu, haigeid ja ühiskonna arengust mahajäänuid. Ühendades riigi, kohaliku omavalitsuse ja kiriku jõud, on meil võimalus luua inimväärne elukeskkond nii vaimses kui füüsilises mõttes suurema hulga ühiskonnaliikmete jaoks. Turistid tulevad Tallinnasse sageli ajaloo ja vana arhitektuuri pärast. 2000. aastal külastas näiteks Tallinna toomkirikut, üht tähtsamat Tallinna ja Eesti turismiobjekti, üle poole miljoni turisti
eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa Eestimaa hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, 1585. aastal reformiti Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool triviaalkooliks. Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus. Humanistlike eesmärkide takuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet. Alamastmes tuli emakeeles lugemine selgeks õppida, seejärel õpiti Donatuse grammatika õppimist ja Cato lugemist. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika, usuõpetuse ja muusika õppimisega. Kõrgem aste andis ladina keele oskuse, õpiti dialektikat ja retoorikat. Õppeaastate arv ei olnud kindlaks määratud, üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal. Tavaliselt kulus kooliprogrammi läbivõtmiseks 10-12 aastat.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid