Jaanika Märdimäe 11a.klass Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola · Näidend Säärane mulk toimus 19. sajandil talus. · Pegelasteks olid: Männiku Märti, Maie, Anne, Erastu Enn, Peeter Pint, Kure Aadu · Säärases mulgis räägib ühest rikast mulgist, kes ostis ära Peeter Pindi renditalu. Mäeotsa Peeter vihkab nüüd kõiki mulke. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Ennul on kindel soov Maie süda võita. Maie
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik Anne tema naine Maie tema tütar Jüts tema poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Altoja Hans Maie kosilane Viiraku Viidu Maie kosilane ESIMENE VAATUS 1. Enn avaldab Maiele armastust, kuid neiu tõrjub ta eemale. Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale. Siis näeb ta aga aknast Männiku Märti Maiega tulemas ja peidab ennast parsile. 3...
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Autorist Lydia Koidula (1843-1886) oli eesti kirjanik, tuntud eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta abistas isa ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" väljaandmisel.Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo jä...
Enn tahab Maiega abielluda. Enn on kiuslik, kaval, punaste juustega, ta on endal pöidla maha raiunud, et sõjaväest pääseda. Maie ei taha Ennuga abielluda, ta tahab Märti. Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud. Tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangu järel soola asemel on ainult 2 täppi ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu, mis on mõeldud Maiele pulmadeks ja laenab Ennult ka 50 vakka. Enn on teinud lepingu Peetriga, et selle eest tahab ta Maiet või 125 rubla kohe kätte. Vahepeal aga saab ülejäänud pere koos Märdiga Ennu pettusest teada, tänu Jütsile, kes on koolis lugemist õppinud, ja teevad plaani, kuidas Peetrile "kätte maksta",
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Raamatu peategelased olid: Mäeotsa Peeter Pint, tema naine Anne, tütar Maie, poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola. Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu va...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Selles raamatus olid tegelasteks: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, erastu Enn, kure Aadu ja männiku Märt See raamat rääkis noorest neiust kelle juures käis kaks kosilast. Ühte kosilast, kellel nimeks Enn, ta ei talunud kuid teist kosilast, Märti, ta armastas. Mõlemad noormehed olid jõukad, kuid Enn oli isekas ning tal puudus üks pöial, Märt aga viisakas ja lugupidav. Maie ema Annele meeldis Märt. Ennu ta aga
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kokkuvõte Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint - vana talunik Anne Peetri naine Maie Peetri ja Maie tütar Jüts Peetri ja Maie poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Valla kirjutaja Maie ja Enn tulid õuest tuppa. Enn ainult rääkis Maiega ega jätnud teda kosimise jutuga rahule. Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas Maie ta näo täis ning läks uksest välja. Enn jäi üksi tuppa ning mõtiskles. Kuidas sa Maie talle niimoodi teha. Mingi konks pidi sellel jutul olema. Äkki aga ta kuulis õuest kostmas Maie ja Männ...
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Autorist Lydia Koidula (1843-1886) oli eesti kirjanik, tuntud eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta abistas isa ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" väljaandmisel.Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud t...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab
Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda. Maie tahtis Märti, kes oli heasüdamlik, hooliv, töökas ja tagasihoidlik.Siis luges Enn Postimehest, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat.Kuid tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangusoola asemel on täpikesed ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu ja laenab ka Ennult 50 vakka. Enn tegi Peetriga lepingu, et selle eest tahab Maiet või 125 rubla. Aga hiljem sai Peeter aru, et tegemist on pettusega ja ta on vihane.Enn nõuab oma 125 rubla või Maiet, aga Maie Ennu ei taha.Enn vahistatakse, et proovis sõjaväekohustusest pääseda raiudes oma pöidla maha. Kuid Märt maksab Ennule ikkagi 125 rubla
L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab
Teose analüüs Lugesin Lydia Koidula poolt kirjutatud raamatut ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola,,. Tegevus selles raamatus toimub 19. sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis
Säärane mulk ehk Sada Vakka tangusoola Autor: Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, Erastu Enn, Männiku Märt, Kure Aadu, Enn on alati Maiel taga käinud ja tahtnud Maiet endale, aga Maie ei tahtnud temaga isegi sõber olla. Enn olnud liisuvõtmise ajal puid raiunud ja langenud kaela, nüüd on ta pöidlast ilma. Maie tahab meest, kellel oleks kõik sõrmed alles. Maie läks õue, Enn jäi üksi tuppa. Ta oli Maie peale pisut solvunud, et nüüd kuulis, mida Maie temast arvab
Kõik hakkavad Peetrile rääkima, et Märt on tore, kena ja viisakas mees ja see pole tema süü, et ta mulk on. Peeter loeb ,,Postimehest", et püti tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat. Enn tahab Peetri isaga teha tehingut millest mõlemad kasu saavad. Enn ja Peeter teevad lepingu, kus kirjas, et kui Enn annab Peetrile 50 vakka otra, siis Enn saab Peetri väimeheks. Peeter aga ei tea, et 8 rubla ja 20 kopikat ei küsita mitte püti odratangu, vaid tangusoola eest. Maie ei taha Ennule naiseks minna. Nad mõtlevad Märdiga välja plaani, kuidas Peeter ümber veenda. Maie peab Peetrile ütlema paberi peal olevad sõnad : ,,Armas taat, mina olen koolis kuulnud, et peab isa sõna kuulama, ja mina tahan sellele minna, keda taat oma tarkusest mulle annab!". Peeter saab teada, et Enn oli teda odra tehinguga petnud ja ei taha Maiet nüüd Ennule enam anda. Peeter saab väga vihaseks, et Ennu nii lihtsalt uskuma jäi. Enn ütleb Peetrile, et ta peab
(Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850- 1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul teabematerjali tõlkimisel,
EESTI ROMANTISM Lydia Koidula draamalooming & ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Näidendeid hakkas Lydia Koidula kirjutama peamiselt vajadusest anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. Eesti näitlejate teatrietendused just eesti publikule said alguse 1870. aastal, kui Vanemuise seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette Koidula esimene näidend naljamäng ,,Saaremaa onupoeg", mis oli küll mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid samas oli sellest palju Koidulapoolseid täiendusi ning kohandusi Eesti oludele
(Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850-1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul
1850 – 1885 - Ärkamisaeg 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857 – 1861 - „Kalevipoja“ ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1865 – laulu -ja mänguseltside „Vanemuine“ ja „Estonia“ asutamine 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid 1872 – 1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu -ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus Lydia Koidula näidendid - „Saaremaa onupoeg“ ja „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“. • On kirjutanud üle 300 luuletuse. • Luulekogud: „Emajõe ööbik“, „Vaino- lilled“. Video • http://www.youtube.com/watch?v= hVcNMgpaRtM • http://www.youtube.com/watch?v=H zYqYh6xu7M Kasutatud kirjandus • http://histrodamus.ee/?event=Show_ main_layers&layer_id=122&lang=est • http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kir janik/lydia_koidula • http://www.miksike.ee/documents/mai n/referaadid/koidula_maili.htm
,, SÄÄRANE MULK ehk sada vakka tangusoola" Oleks siiski hea , kui oled raamatu enne läbi lugenud , sest see on lühi kokkuvõtte ja tehtud lugemiskontrolli alusel. Tegelased: 1) Enn Pealetükkiv ja ebameeldiv mees. Ajas Maiele ligi , aga Maie mitte ei tahtnud teda. Enn meeldis algul väga Maie isale ,Peetrile. Enn ei meeldinud kellelegi peale Peetri.Teisi Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud
* Victor Hugo „Hüljatud“ arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, * Edgar Allan Poe „Keeris“ teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. * Alexandre Dumas „Kolm Musketäri“ Realismile kui kirjanussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad EESTI KIRJANIKUD : suured igavesed väärtused ja idealistlikud *Lydia Koidula ,,Sada vakka tangusoola” unistused. *Eduard Bornhöhe ,,Tasuja” KIRJANIKUD : * Stendhal ,,Punane ja must” * Charles Dickens ,,Oliver Twisti seiklused” * Lev Tolstoi ,,Sõda ja rahu” EESTI KIRJANIKUD :
· Mu isamaa on minu arm · Emasüda · Teemad:armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale, parema tuleviku soovimine ning tahe surmani oma rahvast teenida · 1867 ilmus Eesti Postimehes ,,Eesti muld ja eesti süda" · Mahukama osa koidula luulest moodustab loodus- ja armastuslüürika NÄIDENDID · 1870 eesti teatri sünd Vanemuises Koidula näidendiga ,,Saarema onupoeg" · 1872 ilmus tuntuim naljamäng ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" · Teemad:rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen, hariduse vajalikkus, päriskohaostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, sundabielu
kirjaniku Th. Körneri värssjandist. Koidula täiendas seda ja kohandas Eesti oludele. Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. Kuna "Saaremaa onupoeg" oli menukas, siis valmis samal aastal teine näidend "Kosjakased" (Jannseni jutustuse järgi). Mõlemad näidendid on jandid, kerged ja lõbusa sisuga näidendid, kus oluline koht on jämekoomikal. 1872 ilmus trükis (lavastati 1871) Koidula kõige tuntum naljamäng "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti kirjanduses esimene algupärane näidend. "Säärase mulgi" süzee aluseks sai Eesti Postimehes ilmunud sõnum saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks, suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse tuli, kuid pidi häbiga tagasi minema. Koidula käsitleb selles näidendis mitut ajastule iseloomulikku probleemi: rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen; hariduse vajalikkus;
1. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" astub saatusele vastu 2. Shakespeare ,,Hamlet" mõtlev inimene, riigi/võimu moraalne allakäik. ,,Olla või mitte olla..." alla anda või võidelda 3. Goethe ,,Faust" leiab elu mõtte vaibumatust tegutsemisihas ja töös 4. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eestlaste talupoeglik kuningas, vapper, töökas. Ühtaegu inimene ja jumal(surematu) 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola" haridus on eestlastele eluliselt tähtis. Harimatus toob majandusliku kahju. 6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8. Tsehhov ,,Rõõm" , ,,Paks ja peenike" , ,,Palat nr 6" , ,,Ametniku surm" inimväärikuse puudumine 9. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup, Kremer, Mari 10
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola (Arvamuslugu) Näidendi vaatamisel tekkisid mul igasugused mõtted. Nad olid väga erinevad. Mul olid mõned arusaamatused, naljakad mõtted ja tunded. Näidendi esimesed minutid olid mulle natuke arusaamatud. Aga hiljem kõik hakkas juba selgemaks minema, kes keegi on. Tegelased olid mitte eriti tavalised. Nende riietus oli väga erinev. On selge, et igal inimesel on oma stiil, aga niivõrd erinevat riietust pole ma iial näinud. Ning ka naiste meik üllatas mind. Seal olid nii halvad tegelased kui ka head. Kõige ebameeldivam tegelane minu arvates oli Enn, sest ta kuulas pealt ja rääkis igasuguseid halbu asju. Kõige rohkem meeldisid mulle Maie ja Märt, sest nad olid väga armsad, julged ja lihtsalt head inimesed, kes armastavad teieneteist. Nagu ma sain aru, see peaks päris vana näidend olema, aga ma nägin seal kaasaegseid autosid ja telefone, m...
VANEMUISE AJALOOST • 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise laulu- ja mänguselts. • 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". • Vanemuise Selts tegutses esialgu üüripindadel. 1870. aastal ostis Tartus maja, mis kuulus koos krundiga seltsile kuni maja põlenguni 1903. aastal. • 1906 – avati uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. • 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber
muusika ning saatis klaveril. Näitlejateks olid Lydia Koidula vend ja tema sõbrad, kuna tol ajal ei peetud sündsaks, et naisterahvad laval esineksid. Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks. Hilisemast draamaloomingust on teada ,,Kosjakased," ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" ja kõigile tuntud ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." Koidula näidendites on üks ühine joon eelistatakse armastusabielu ja kiidetakse haridust. Etendus ,,Saaremaa onupoeg" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanemuise_Selts http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm kirjanduse õpik
dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril. Näitlejateks olid Lydia Koidula vend ja tema sõbrad, kuna tol ajal ei peetud sündsaks, et naisterahvad laval esineksid. Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks. Hilisemast draamaloomingust on teada ,,Kosjakased," ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" ja kõigile tuntud ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." Koidula näidendites on üks ühine joon eelistatakse armastusabielu ja kiidetakse haridust. Etendus ,,Saaremaa onupoeg" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanemuise_Selts http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm kirjanduse õpik
- saaga ,,VanemEdda" - eepos ,,Nibelungide laul" (Saksamaa) III Dramaatika: - tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" - libretto Wolfgang Amadeus Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium Ilmar Raag ,,Klass" IV Lüroeepika: - värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Aleksandr Puskin ,,Kaukaasia vang" - ballaad
autor. Jakob Hurt oli rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht, kelle eriliseks teeneks oli rahvaluule kogumise algatus. Tema pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele väljaannetele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, kellest sai eesti rahvuseepose looja. Esimese eesti romaani ,,Mihkel Põllupapp" autor. Lydia Koidula, kelle looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus. Ühtekokku on Koidula kirjutanud 300 luuletust. Oma näidendiga ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" jagab ta eesti rahvusliku draamakirjanduse alusepanija au C.R.Jakobsoniga. 19.sajandi lõpuks kasvas kirjanduse maht oluliselt, ulatudes juba rohkem kui 300 eestikeelse trükiseni aasta kohta. Eesti kirjandus sai rahva igapäevase elu osaks ja iseseisvaks nähtuseks. Puudusid küll niisugused mõjukad autorid, nagu olid olnud Kreutzwald ja Koidula, kuid seda enam leidus nende jäljendajaid.
· Tähtsamad luuletused ,, Sind Surmani" ja ,,mu isamaa on minu arm!" · Luulekogud räägivad tema isiksusest ja tema ajast. · ,,enne surma Eestimaale" on tema testament, mida kannab kõrgeim tunne (viimane mõte ilmast lahkudes oli isamaa) · Romantiline luuletaja · Tema algatusel sündis eesti rahvusteater ,,saarema onupoeg" oli ürituse peakorraldaja e hing · I algupärane näidend 1871.aastal esietendunud ,,säärane mulk e sada vakka tangusoola" mille moraal oli, et eestlasele on tähtis haridus · Tänu temale sai eestlasest teatrirahvas · Lõi särama I üldlaulupeo oma ,,isamaa on minu arm" ja ,,sind surmani ,, millest oli tehud laulud · Abiellus ja kolis kroonlinna · Suri 42.aastaselt, kus maeti kroonlinna ja hiljem toodi tema põrm kodumaale Tallinna · Täis pikk nimi Lydia Emilie Florentine Jannsen
Kesksel kohal on olnud rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. Lydia Koidula algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater .1870.aastal hakkas Lydia Koidula tegelema teatriga, esimesteks kuulsamaks teoseks oli "Saaremaa onupoeg". Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. 1872 . aastal avaldas ta eesti kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Lydia Koidula suri 11. augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Selle kohta on olnud palju arvamusi, et kas see ikka oli õige tegu ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. 1944.aasta detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga.
Kesksel kohal on olnud rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. Lydia Koidula algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater .1870.aastal hakkas Lydia Koidula tegelema teatriga, esimesteks kuulsamaks teoseks oli "Saaremaa onupoeg". Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. 1872 . aastal avaldas ta eesti kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Lydia Koidula suri 11. augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Selle kohta on olnud palju arvamusi, et kas see ikka oli õige tegu ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. 1944.aasta detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga.
Seltsi esimeheks saab Kristjan Erm. Veel samal kuul saadetakse Seltsi põhikiri Peterburgi ministeeriumile kinnitamiseks. Kinnitamisteadet ei jääda käed rüpes ootama, tegutsetakse Põllumeeste Seltsi sildi all ja nende ruumides. Veel samal aastal söandab "Endla" laulukoor astuda kohalikus pritsumajas avalikkuse ette. Põllumeeste Seltsi ruumes kannavad näitemänguharrastajad ette Lydia Koidula näidendi "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". olulisemad lavastused 1875. L. Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" 1877. L. Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" 1878. Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. "Endla" tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb "Endla" Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta.
1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled." Koidula teises luulekogus ,,Emajõe Öpik" ilmusid paljud tema kuulsad isamaalaulud. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid. 1870. aastal avaldas ta ühevaatuselise külajandi ,,Saaremaa Onupoeg", mille lavastamine tähistab eesti teatri sündi. 1872. aastal ilmus tema kõige tuntum naljamäng ,,Särane Mul´k ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti esimene algupärane näidend. Tema jutuloomingust on õnnestunumad ,,Enne ukse lukkutamist", ,,Ainuke", ,,Toomiste küla ,,wesketondid"" ja ,,Loigu perenaine". Ärkamisaeg Lydia Koidula pühendas väga palju oma loomingust Eestile ja eesti rahvale. Tema teostes on väga palju isamaalisi laule ja luuletusi. Koidula kirjutised andsid hoogu rahvuslikule ärkamisajale. Samuti lauldi tema laule esimesel laulupeol. Küsimused Kus sündis Lydia Koidula?
veetis palju aega oma kirjanikust ja luuletajast papaga. Sealt ilmselt oli ka pärit tema huvi selle eriala kohta. Juba lapsena kirjutas Lydia luuletusi ja kirjatükke. Tänapäeval just tema luuletused ongi kõige tuntumad ja armastatumaid. Tema luuletuste juures oligi just isamaa tunnetus kõige tähtsam. Lydia Koidula näidend, "Saaremaa onupoeg" tähistab Eesti teatri sündi. Kuid kuulsaks sai ka naise teine näidend "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." Eesti haridus sai suure panuse Carl Rober Jakobsonilt. Mees, kes tegeles õpetamise ja põllumajandusega kirjutas raamatud nimega "Uus aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida" ja "Kooli lugemise raamat." Lisaks meie kultuuri jaoks ülioluliste raamatute kirjutamisele asutas ta ka "Postimehe"-ga konkureeva ajalehe ,,Sakala," mis osutus samuti edukaks. Aastatel 1868-1879 pidas Jakobson ka kolm legendaarset isamaalist kõne.
,,Kodu", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Luuletuste põhiteema armastus, uhkus, igatsus kodumaa suhtes, põlgus orjalikkuse vastu. Muudel teemadel kuulsaim luuletus: ,,Ema süda". Luulekogud: ,,Vainulilled", ,,Emajõe ööbik". Lisaks luuletustele kirjutas ka jutte: ,,Loigu perenaine" realistlik taluelust jutt, räägib abielust rahaahne mehega. Koidula kirjutas ka esimese eesti algupärase näidendi: ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis kujutab hariduse tähtsust, mulkide, tartlaste vahelistest vaenust. Vana taluperemees Peeter ei sallinud mulke, kuid tema tütar Maie armastab mulk Märti, isa tagab et Maie abielluks Erastu Ennuga, kes ka Peetrile äriidee tangu müümiseks soola hinnaga annab. See kukub läbi, ning Märt päästab olukorra, Enn viiakse vangi.
teemalised - ,,Eesti muld ja Eesti süda" - ,,Mu isamaa, nad olid matnud" - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Emasüda" · Hilisemas luules on tal ka hälli- ja lastelaule · Hilisem luule ilmus ajakirjanduses · Viimane luuletus - ,,Enne surma Eestimaale" Näidendid: · 1870 - ilmus näidend ,,Saaremaa onupoeg", mis pani aluse Eesti teatri sünnile · 1872 - ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis oli esimene algupärane näidend eesti keeles · 1880 - ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" · Näidendid olid õpetlikud ja moraliseerivad Proosa: · On kirjutanud umbes 80 proosapala · Põhiliselt ilmusid tema lood ajakirjanduses · Valdavalt olid nad õpetlikud · Teemad: - rahvuslik ärkamisaeg - väljaränne · Proosapalad: - ,,Enne ukse lukustamist" - ,,Tammisto küla veskitondid"
mõistupärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust, seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise, põhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustes rahvaloomingut. (byron, Shelley). 1870. avalsad Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeva ,,vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi. 1872. ilmus Koidula kõige tuntum naljamäng ,,Särane Mul'k ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti esimene algupärane näidend. ,,Säärase mulgi" teemaks on rikaste mulkide ja vaeste Tartumaa talupoegade vaen ning teised päevaprobleemid; hariduse vajalikkus, päriskoha ostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, armastusabielu. Näidend on rajatud armastusintriigile. Selles seatakse vastamisi arukas, mehine, viisakas, heasüdamlik, haritud Männiku Märt ning arg, kaval, rahaahne, toores, punapäine ja rõugearmiline Erastu Enn. Näidendi lahendus on
Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Peale selle muretses ta veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Kiiresti levis näitemänguharrastus teistesse linnadesse. 1880. aastail oli näitemängude esitamine ka maal juba sagedane; mängiti rehealustes ja koolitubades. 1882. aastal ehitati Abram Simoni poolt Toilasse Eesti esimene maateatrimaja. Lavakunsti pidevaks viljelejaks jäi "Vanemuise" selts. Peale Koidulat jätkas seal Sachker, kelle ajal esietendusid C. R. Jabobsoni "Arthur ja Anna" (1873) ja J. Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1875). 1878. aastal "Vanemuist" juhtima asunud
kirjanikud igasse juttu ka endale hingelähedasi motiive.Jutustustes käsitleti ka taluda päriseksostmise küsimust.Oli ka romantiline põhitoon. Rahvuslik teater algas 1870 "Vanemuise"selts lavastas L.Koidula "Saaremaa onupoeg",ühe saksa jandi mugandus.Koidula oli peakorraldaja,ta tegi kõike peale näitlemise.Tähtis oli rahvuslike ja valgustusideede levik.L.Koidula"Maret ja Miina ehk Kosjakased".Koidula algupärane näidend"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".See oli draamakirjandusealusepanija koos C.R.Jakobsoni"Arthur ja Anna"-ga.Näidendi moraaliks on:haridus on eestöastele vajalik.Juhan Kunder külakomöödia"Kroonu onu".Kurjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest,C.R.Jakobson"Arthur ja Anna". 1882 algas venestuspoliitika,majanduslik edenemine aeglustus,rahvuslik vaimustus taandus.Uus tõus algas 1890.aastatel. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)eesti rahvuseepose looja,lauluisa,Viru laulik.Oli
õpitulemuste eest. Koolide lõpetamisega ei lõpe veel haridustee, sest inimene õpib kogu elu. Aastatega saadakse juurde kogemusi, mis on sageli isegi väärtuslikumad kui koolides õpitud teoreetilised teadmised. Kõige paremini õpib inimene ju ikka enda vigadest. Kui algul õpetavad vanemad oma lapsi, siis hiljem õpetavad lapsed juba vanemaid. Nii sai näiteks peremees Lydia Koidula näidendis ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" teada oma lapselt, millised näevad välja kordusmärgid. Tänapäeval õpetavad lapsed mõnikord oma vanavanemaid arvutit ja Internetti kasutama. Viimastel aastatel on hariduse omandamine muutunud järjest populaarsemaks, sest majanduslik olukord on halb ning paljud inimesed on kaotanud oma töökohad. Just töötud on need, kes praegu aktiivselt tegelevad enesetäiendamisega, sest neil on selleks piisavalt aega ja tahtmist. Muidugi saavad nad käia ainult tasuta kursustel
EESTI TEATRI AJALUGU 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati
• Kohtumine tundmatuga 2004 • ENSV (Paavo Kadak 2010- • Naaber 2004 2012) • Kuldrannake 2006 • Tuulepealne maa • Oma Maapäev 2007 • Kodu keset linna (Renee • Detsembrikuumus 2008 Õispuu 2007) • Legend vägevast seebist • Hajameelselt abielus 2011 • Heeringas veenuse õlal • Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola • Saare sosinad • M Klubi • Palume lavale Saatejuhi rollid, Episoodilised rollid • 2004 "Kuldsuu" Kanal 2-s • 2012 koos Taavi Teplenkovi ja Piret Järvisega „Eesti Laul“ finaalsaade • 2006 „Ohtlik lend“ • 2008 „Kelgukoerad“ • 2009 „Kättemaksukontor“ Videod Tiit Sukast • https://www.youtube.com/watch?v= nORttDUDUy0 • https://www.youtube.com/watch?v= NGVvaLCt45Y • https://www.youtube
rikastas meie sõnavara. 7. Koidula osa eesti kirjanduse kujunemisel (ka teater): oli Eesti Postimehe asutamise juures (toimetaja), ,,Vanemuise" seltsui asutamisejuures, rahvuslik teater vanemuine aastal 1870 ja üldlaulupeol oli abiline. Ilukirjanduslik looming: proosa ja näitekirjandus: näidendid: "Saaremaa onupoeg" (1870.a, alus Eesti teatrile), 1870.a ,,Kosjakased", 1872.a ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", 1880.a ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai". Proosa: jätkas oma isa alustatud õpetlike külajuttude kirjutamise traditsiooni, suurem osa tema 80 proosapalast on mõeldud ,,Eesti Postimehe" tarbeks. Esikjutt ,,kivirist" (1861), ,,Enne ukse lukustamist", ,,Ainuke", ,,Tammiste küla ,,veskitondid"" (1868), ,,Loigu perenaine(1881). Koidula on viljelenud ka valgustuslikku proosat, sealhulgas ajaloolist temaatikat. Luule: temaatika: romantiline isamaalüürika,
") Tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, mis sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V.Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. 1870. aastal avaldas Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,Saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeval ,,Vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi. Edasi kirjutas Koidula näidenditest ,,Särane Mul'k ehk Sada vakka tangusoola" (1872), mis on ka tema kõige tuntum näidend, ,,Kosjakassed" (1870) ja ,,Kosjaviinad (1880). Peale näidentite ja luuletuste kirjutas Koidula ka jutte. Ta jätkas oma isa J.V.Jannseni alustatud õpetlike külzjuttude traditsiooni. Koidula jutuloomingust on õnnestunumad ,,Enne ukse lukkustamist", ,,Ainuke", ,,Tammiste küla ,,wesketondid"" ning ,,Loigu perenaine". Võrreldes Jannseniga, on Koidula jutulooming realistlikum ja põhineb rohkem Eesti oludel.
Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks kirjutas ta etendusele laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril, peale selle muretses veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1870 aastat loetaksegi Eesti teatri sünniks, mis kulges laulu- ja mänguseltsides. Seltsid ja näiteliikumised kerkisid meeletult üle Eesti. Aja möödudes loodi juba järgmine innukas tegutsev "Estonia" selts ning 1881.Võru Kandle Selts, kel tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis. Esimesteks kutselisteks liikumisteks said 1906 Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla. Aasta 1910: Tallinna uus Saksa Teater on valmis, vasakul paistavad äsja alanud Estonia teatri ehituse kivid
Mahult küll proosaloomingust märksa tagasihoidlikum, kuid oma teedrajava tähenduse poolest väljapaistev on Koidula näitekirjaniku looming, samuti tema tegevus eesti lavakunsti pioneerina. Esimese väikese naljamängu ,,Saaremaa onupoeg" (Tartu 1870) lavastas Koidula ,,Vanemuise" seltsis jaanipäeval 1870 ja sellest loetakse eesti teatri algust. Sama aasta sügisel jõudis ettekandele komöödia ,,Kosjakased" ja 1871 aastal Koidula parim näidend ,,Säärane Mul'k, ehk Sada vakka tangusoola" (Tartu 1872). Kroonlinnas kirjutas Koidula veel komöödia ,,Kosjaviinad" (1946), mis ei leidnud tollal lavastamist. Koidula näidendid, ehkki tolleaegseid ettekandevõimalusi silmas pidades võrdlemisi vähenõudlike ja lihtsakoelistena kirjutatud, algatasid rahvaelu tõetruu kujutamise ja ajajärgu edasiviiva mõtteviisi toetamise eesti näitelaval. Sellistena oli neil väljapaistev osa möödunud sajandi lõpul ja neid on edukalt lavastatud hiljemgi. [4 2008;06.03]
Jakobsoni õhutusel on Koidula juurde kirjutanud ühe täiesti algupärase lk koolioludest jms. (tegelased Miina, Hans jt); eesti teatri sünd. Maret ja Miina e Kosjakased (4 vaatust, 1870) dramatiseering Jannseni Horni-laenulise külajutu "Naabre tütred" aineil. Ajaliselt kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. (tegelased: vaene Suli Miina, rikas Nääri Maret; Tõlla Hans on samamoodi vastandatud Luige Siimule). Säärane Mulk ehk Sada vakka tangusoola, tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil, trükis 1872. Esialgne variant ilmselt 1861. a Perno Postimehes avaldatud tangumüümisloo järgi (tegelased: Männiku Märt, Maie vastandatud Erastu Enn, Peeter Pint. Mängitavamaid lavatükke sajandi lõpuni (v a Kunderi "Kroonu onu"). Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai (1880 Kroonlinnas). Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. aastal oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled''. Lydia
annaabi.ee 
