27. Puidu ebaloomulikud värvused ja need viitavad: ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus. Need on enamasti puidu haigestumise tunnusteks (seenhaigused). 28. Mis on nõrgem: kas niiske või kui puit? Niiske puit on alati nõrgem. 29. Niiskuse järgi jagatakse puitu: toores puit (niiskust üle 35% kaalust), poolkuiv puit (20...35%), õhukuiv puit (15...20%), toakuiv puit (8...14%). 30. Kuidas kahaneb puit kuivamise piki-, radikaal- ja tangensiaalsuunas? Toores puit kahaneb pikisuunas 0.1...0.3%, radikaalsuunas 3...6%, tangensiaalsuunas 6...10%.
Mõõdukalt vastupidav kriimustustele. Puit on väga vastupidav ilmastikutingimustele kuid vastuvõtlik putukakahjustustele (Lõuna Illinois’is on mustast pähklipuust leitud üle 300 erineva putukaliigi). Lülipuit on vastupidav puidukaitsevahenditega töötlemisele. Kuivatamine Puitu tuleb kuivatada aeglaselt, vältimaks pinnalõhede ja pragude teket. Puit vajab kuivatamisel hoolikat jälgimist. Kuivatatud puit on küllaltki stabiilne. Kuivamisel on kahanemine radiaalsuunas 5,5 % ja tangensiaalsuunas 7,8 % ja üldmahuliselt 12,8%. Töödeldavus Ameerika pähklit on kerge töödelda nii käsi- kui ka tööstuslike masinatega. Esineb mõõdukas lõiketerade nürimine. Nael- ja kruviühendused on vastupidavad; hea liimida, kuid leeliselised liimid võivad põhjustada plekke. Reageerib hästi auru painutamisele. Töötlemisel eraldab kerget lõhna. Viimistlemine Pähklipuitu saab töödelda kõikide viimistlusmaterjalidega. Kasutusvõimalused
tagada tavatingimustes.). Väga väärtuslikke museaale hoitakse väliskeskkonnast eraldatuna ja piiratud ruumis tagatakse ideaalile lähedane niiskuse protsent vastavate kemikaalide abil (silikageel jne.) Kahjustavad tegurid: Liigne kuivus (relat.niiskus 35% ja alla selle) ümbritsev liigkuiv õhk kisub puidu rakkudest välja vee. Selle tulemusel puidurakkude ruumala väheneb, mis omakorda toob kaasa puidu ruumala märkimisväärse vähenemise (tangensiaalsuunas on muutus ca 10% ehk 10 cm laiune puitdetail võib kahaneda 1 cm). Sõltuvalt eseme konstruktsioonist ja detailide kinnitusmeetodist (tapi liik,liimi omadused, jne.) võivad toimuda suured deformatsioonid (puidu lõhenemine, liimühenduste katkemine, viimistluskihi irdumine, vigastusd kattematerjalidel jne). Liigkuivus on iseloomulik kütteperioodil väikese kubatuuriga uutes elamutes, mille ehituskonstruktsioonides on kasutatud mittehingavaid materjale
kui vana on puit · 4.Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 4. lülipuidul on lüli ja maltspuit selgesti eristatavad ja maltspuidul lülipuit puudub. · 5.Kuidas jagunevad niiskus puidus? 5. puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. · 6.Puidu standardne niiskus? 6. 15% · 7.Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 7. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit. · 8.Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? · 8. tangensiaalsuunas · 9.Kuidas jagunevad puidu praod? 9. sisemisteks ja välimisteks · 10.Puidu kasvuvead... · 10. puidu keerdkasv, küverkasv, koonuskasv · 11.Kuidas jagunevad mädanikud põhjustavad seened? · 11. laoseened ja majaseened · 12.Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? · 12. ehituslikud ja keemilised vahendid · 13.Antiseptimise viisid... · 13.võõpamine ja ülepiserdamine · 14.Millise temp.-i juures toimub puidu isesüttimine? · 14. 500C
puitu ei katsetatud tema küllastuspunkti läheduses ja sealt edasi piisavalt erinevatel kordadel erinevate niiskussisalduste korral, et jõuad tulemuseni, et peale küllastuspunkti saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. 6. Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskusesisalduse suurenedes suurenevad puidu lineaarmõõtmed piki tüve 0,1-0,3%, radiaalsuunas 3-6% ja tangensiaalsuunas 6-10%. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu soojamahtuvus sõltub niiskusesisaldusest. Mida suurem on niiskussisaldus, seda suurem soojamahtuvus. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel tema survetugevus väheneb. Mida niiskem on puit, seda suurem on tihedus. 2) Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Puidu positiivsed omadused: kättesaadav, hõlbus töödelda, tugev ja kaalult kerge,
seega on antud näitaja puidu suhtes väga oluline. Antud laboriöös saadi kuivatatud puidu niiskussisalduseks 3 %, õhkkuivade proovikehad keskmiseks niiskussisalduseks 7,1 % ning immutatud proovikehadel saadi selleks 86,5 %. Kirjanduses on väla toodud, et kuiva puidu märgumisel kaasneb puidu paisumine, mahukahanemine ning seetõttu muutuvad ka puidu lineaarmõõtmed eri suundades. Pikitüve 0,1-0,3%, raadiussuunas 3-6 % ning tangensiaalsuunas on selleks vahemikuks umbes 6-10 %. Puidu tugevust mõjutavad puidu niiskussisaldus, temperatuur ning jõu koormamise kiirus. Näiteks pikaajalisel koormamisel väheneb puidu tugevus 40 %. Samuti esinevad survel puidus suured plastsed deformatsioonid, mistõttu habrast purunemist ei teki. Puidu katsetamisel arvutatakse saadud tugevused 12 %-lisele niiskusele, seda tehakse ennekõike selleks, et elimineerida puidu niiskuse mõju
(puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/(kgᵒC)) käsitleda sellise sooja salvestajana nagu seda on raskemad materjalid, näiteks betoon. Puidu kui ehitusmaterjali väga oluliseks omaduseks on tema veesisaldus ehk niiskus, kuna sellest sõltub puidu tugevus, soojapidavus ja mõõtmed. Näiteks kuiva puidu märgumisel küllastuspunktini kaasneb puidu paisumine ja muutuvad puidu lineaarmõõtmed eri suundades erinevalt: pikitüve (0,1-0,3%), radiaalsuunas (3-6%) ning tangensiaalsuunas (6-10%). Antud laboritöös saadi õhkkuivade proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 7,0 % ning immutatud proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 83,5%. Puidu soojajuhtivus sõltub paljudest teguritest nagu tema niiskusesisaldus, tihedus, puidu liik, temperatuur ning soojavoolu suund puidukiudude suhtes. Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus 0,22 W/(mᵒK) ning risti kiusu 0,14 W/(mᵒK). Kui puidu
puitu ei katsetatud tema küllastuspunkti läheduses ja sealt edasi piisavalt erinevatel kordadel erinevate niiskussisalduste korral, et jõuad tulemuseni, et peale küllastuspunkti saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. Ristikiudu survetugevuseks tuli 4,9 N/mm2 7 Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskusesisalduse suurenedes suurenevad puidu lineaarmõõtmed piki tüve 0,1-0,3%, radiaalsuunas 3-6% ja tangensiaalsuunas 6-10%. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu soojamahtuvus sõltub niiskusesisaldusest. Mida suurem on niiskussisaldus, seda suurem soojamahtuvus. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel tema survetugevus väheneb. Mida niiskem on puit, seda suurem on tihedus. 2) Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses.
(30%) väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. EHITUSMATERJALID 6 PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED Mahumuutused veesisalduse muutumisel – niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune - radiaalsuunas 2-6%, tangensiaalsuunas 5-10% ja puu pikkuses 0,1-0,3%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. NIISKUSDEFORMATSIOONID Puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuunalised praod, eriti otspindadel.
alla 16% ja põrandalaudadel alla 10%. Kogu materjal peaks olema kambris kuivatatud niiskus on siis ühtlasem ning sine ja seenkahjustuste tekkimise risk väiksem. Niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata. Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8% (okaspuit,vt. Joon.2). Joon.2 3 NIISKUSE MÕJU PUIDULE A.U. Voolikuvabriku juhataja Arvi Uiga sõnul kuivab konstruktsioonidesse jäänud ülemäärane niiskus tavaliselt ekspluatatsiooni käigus välja. Seda muidugi juhul, kui tarindi auru-, niiskus- ja Puidu omadused ja kasutamine tuuletõkkematerjalid on õigesti valitud ja paigaldatud. Valede valikute puhul pole ka harvad niiskus- ja seenkahjustused. Hoolikas tuleb olla puitmaterjali valikul
Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitataksejust selle niiskuse juures. · Et puit on hüdroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. Tasakaaluniiskuse(st. Aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus) · Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskuses paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 2- 5%, tangensiaalsuunas 5- 10% ja puu pikkuses 0,1- 0,3%. · Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. · Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne(ca 1,55 g/cm3) Mahumass(15% niiskuse juures) · Mänd 0,53g/cm3(530kg/m3) · Kuusk 0,46g/cm3 Puidu vead ja kahjustused · Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. · Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel.
mille ümber esineb alati tugevat kaldkiulisust. Puidu kõrge tõmbetugevus jääb praktiliselt kasutamata, sest katsetuste läbiviimisel enne puidu rebenemist, esineb tihti nihke või muljumise deformatsioone. Puidu tõmbetugevus erinevatel puuliikidel on keskmiselt 120 150 MPa. Puidu tõmbetugevus ristikiudu moodustab 1/20 tõmbetugevusest pikikiudu s.t. keskmiselt 2,5 7,0 MPa. Radiaalsuunas on see suurem kui tangensiaalsuunas, okaspuudel ca 10-50 % ja lehtpuudel ca 20...70 % . Suurimat tugevust omavad kõvad hajulisoonelised puuliigid järgnevad rõngassoonelised ja pehmed hajulisoonelised puuliigid. Puidu paindetugevus. Paindetugevus on kombinatsioon tõmbe- ja survetugevusest. Selle väärtus riketeta puiduproovis jääb arvuliselt tõmbe- ja survetugevuse väärtuste vahele. Kahel toel asetseva tala koormamisel keskelt välisjõuga surutakse tala ülemine pind
> Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures. > Et puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. tasakaaluniiskuse (st.aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus). > Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutudes ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 25%, tangensiaalsuunas 510% ja puu pikkuses 0,10,3%. > Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. > Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdn (ca 1,55g/cm3) > poorsus kõigub erinevail puuliikidel 2055% piires ja seetõttu on puidu mahumass erinevatel liikidel üsna erinev. Puidu vead ja kahjustused > Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. > Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. > Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringprod.
Puidupraenhüümi leidub okaspuidus väga vähe üksikrakkudena või ridadeea ja seda ei loeta okaspuidule iseloomulikuks osaks. Männis ja jugapuus pole puiduparenhüümi letiud. Puidu anatoomilise ehituse oluliseks komponendiks on rakuseina poorid. Okaspuidu trahheiidide sintes leidub koobaspoore ja lihtpoore. Traheiidide radiaalseintel paknevad koobaspoorid tagavad toitainete horisontaaltranspordi tangensiaalsuunas. Üldise arvamuse kohaselt põhjustab koobaspooride sulgumine lülipuidu tekke. Joonis moodle, puidu anatoomia, lk 3 14. Kirjeldage lehtpuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Esinevad soonlülid, astmelised perforatsioonid, soonte seintes seinapaksendid, tüllid, libriformikiud, säsikiired ja puiduparenhüümid. Libriformikiud täidavad
halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu. Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv. Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast. Sellest kõigest oleneb lõhastatavus. Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud
16% ja põrandalaudadel alla 10%. Kogu materjal peaks olema kambris kuivatatud niiskus on siis ühtlasem ning sine ja seenkahjustuste tekkimise risk väiksem. Niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata. Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8%. 2.3. Teisi kuivatamise variante Puidu kuivatamisel kasutatakse veel kamberkuivatamist, elekterkuivatamist ning puidu termotöötlust, mis on sarnane kamberkuivatamisele. Termotöötluses kasutatakse kambrit, kuid temperatuurid on kõrgemad. Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis, kus temperatuur on vahemikus 80...100°C. Kuivati on spetsiaalselt kohandatud või ehitatud, kuna puidu kuivatamisel tekib veeaur ja selleks on vajalik piisav õhuvahetus, et tekkinud veeaur eemaldada.
• sobivus väga paljudesse kohtadesse Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisi puudusi. Tähtsamad neist on: • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ) • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub) • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk) • süttivus (üks olulisemaid puudusi) • kahjustatav putukate ja röövikute poolt Puidu määratavad tugevuse liigid: • surve pikikiudu • surve ristikiudu radiaalsuunas • surve ristikiudu tangensiaalsuunas • tõmme pikikudu • paine • nihe pikikiudu 5. Puidu vead- lõhed, oksad, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. -Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates
Külmunud puid on 30% tugevam staatiliselt kui tavaoleksu puit ja peab paremini vastu survekatsetele. Dünaamiliselt on aga 50% nõrgem, ehl siit tuleneb ka see, et me lõhume alati märga puitu , sest siis on puidu rakud omavahel nõrgemad ja puit läheb hästi katki. ( dünaamiline= ehk löök puidule).Puidu tugevust kontrollitakse kolmel eri moel, surve pikikiudu, surve ristikiudu ehk radiaalsuunas ja surve ristikiudu ehk tangensiaalsuunas. Kõige vastupidavam on puit painutades(radiaalne), siis survestades ja siis tõmmates. Surve- selle tulemusena pressitakse puit kokku, rakud surutakse kihtitesse ja tugevamad ning nõrgemad hakakvad välja nõtkuma. Surve tagajärjel on suured deformatsioonid, seega ei teki habrast purunemist. Muljumine- Puitu pressitakse ristikiudu, jõud on palju väiksem kui pikikiudu, seega on deformatsioon nii suur, et see võidakse sruda õhukeseks. Tavaliselt on muljumistugevus
seda suurem mida suurem on tihedus. Aukustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskust - on puidus alati. Toores puit (niiskust üle 30% kaalust); poolkuiv puit (23...30%); õhukuiv puit (15...20%); ruumikuiv puit (8...12%) Tugevus Tugevust kontrollitakse pikikiudu; ristikiudu radiaalsuunas; ristikiudu tangensiaalsuunas; tõmme pikikiudu; paine; nihe pikikiudu a) survele pikikiudu b)survele tangensiaalsuunas c) survele radiaalsuunas d) nihkele tehakse 12% niiskuse juures
Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud
korlal, tjouda hrlemuseni,et peale erinevatelkordadelerhevateniiskussisalduste kullastuspunktisaavutamistpuidu survetugevusenamei kahane. Vastusedkiisimustele l. Puidu omadustesdltuvuseddiskuse sisaldusst. Kuiva puidu niiskumisel kiillastuspunktinipuit paisub,Seejuuesmuuiuvad lineaarm66tnederi suundadeserinevall piki t[ve 0,1-0,3%;radiaalsuunas3-6%; tangensiaalsuunas 6-10olo. Puidu soojajuhtiws s6ltutrtemaniiskussisaldusstPuidu aiiskussisaldus ldusmisel 19lo vdna soojajuhtilus kasvab1,2!/ov&m. Puidu soojamahtu!'uss61tubpuidu niiskussisaldusst. Mida suuem niiskussisa.ldus, seda suuremsoojamahfuvus. Puidu survetugevusscltub puidu niiskussisaldusest. Mida suwm niiskussisaldus,seda veiksemsurvetugevuson puidul- Puidutihedussdttubniiskussisaklusest
Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega, ilma laastu või saepuru tekketa (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda). Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu. Mõnede allikate järgi on kõige kergem puitu lõhastada , kui selle niiskus on 10%. Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv. Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast.
keskkonnast. Kaua aega püsivas kekskonnas olles omandab puit tasakaaluniiskuse. 4. PAISUMINE JA KAHANEMINE kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub ja kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole igas suunas võrdne. 5. TUGEVUS puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD b) TÕMME PIKIKIUDU c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja tõmbetugevust, survetugevust kahjustavad vähem ja nihketugevust suurendavad. Puidu tugevus antakse 12% niiskuse juures. 6. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead PUIDU PUUDUSED: a. ebaühtlane struktuur (piki ja ristikiudu erinev, oksakohad jms) b. hügroskoopsus c. kõdunevus (puithoone eluiga pole eriti pikk) d. süttivus e
..12 %). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub, sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangensiaalsuunas 6...10%. Puidu ebaühtlase kahanemise tõttu võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad palgi välispinna lähedalt saetud lauad. Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne (ca 1,55g/cm3). Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires ja seetõttu on puidu tihedus erinevatel puiduliikidel üsna erinev. Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu
Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev. 9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/kuupmeeter, mänd 510 kg/kuupmeeter, kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr. 10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu. Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures. 1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds. 4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds. 5)Nihketugevus 5...10 N/mm rds. 11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest, puiduliigist ja temperatuurist
mW – veekaalu sisalduv puiduproov Puidu ristlõike kahanemine ja tursumine niiskusesisalduse muutumisel Ristlõike mõõtmete muutumine leitakse ∆u ∆h = α ⋅ ⋅h 100% ∆u ∆b = α ⋅ ⋅b 100% Δu – niiskusesisalduse muutus puidus (4%-35%) α - tabeli väärtus h, b - ristlõike mõõtmed PUULIIK Keskväärtus Tangensiaalsuunas Radiaalsuunas Kuusk, mänd, lehis, tamm 0.24 0.32 0.16 Pöök 0.30 0.40 0.20 Tiik 0.20 0.25 0.15 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 13/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 2
· poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn tasakaaluniiskuse (st aururõhud õhus ja puidu pinnal on tasakaalus). Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis-liikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on
Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). · Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. · Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. · Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides: · tõmbetugevus 110...130 N/mm2,
ala Asw,min avaldisega: 1,5 sin cos f A sw ,min 0,08 ck , (7.15) srst f yk kus on põik- ja pikiarmatuuri vaheline nurk (vertikaalsete rangidekorral = 90º ja sin = 1); sr on rangide samm radiaalsuunas; Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 112 st on rangide samm tangensiaalsuunas; fck on MPa-tes. Põikjõuarvutuses võib arvesse võtta ainult seda pingearmatuuri, mis möödub postist kauguse 0,5d ulatuses. Koormatud alast mitte kaugemal kui 0,25d paiknevaid ülespöördeid võib vaadelda läbisuru- misarmatuurina (vt joonis 7.11 b) üleval). Toe välispinna või koormatud ala ümbermõõdu ja projekteerimisel arvesse mineva lähima põikarmatuuri vaheline kaugus mõõdetuna tõmbearmatuuri tasandil ei tohiks olla suurem kui d/2
annaabi.ee 
