Pärnumaa kuteshariduskeskus Madis Trossmann Villu Tamme Tihemetsa 2012 Villu Tamme Sündis 2. novemberil 1963. aastal Õppis 42. keskkoolis ja aasta ka II tehnikakoolis Bändid TÜRAnn (1980-81) Velikije Luki (1982- 87) J.M.K.E. (1986- ) http://www.youtube.com/ Luulekogud ,,Tuvi oli tihane" ilmus 1992. aastal "Sorlimeki plät" ilmus 1998. aastal tuvi oli tihane SÕJAVÄGI KOHUSTAB On karastunud lahinguis me kuulsusrikkad
Slide 1 Slide 2 Villu Tamme sündis 2. novembril 1963. aastal. Õppis ta 42. keskkoolis ja aasta ka teises tehnikakoolis. Slide 3 Esimene bänd on kooliajast ja selle nimi oli ,,TÜRAnn". Esimest korda esinesid nad aastal 1980. Ühel sõpruskohtumisel Leedu ja Läti koolidega. Nad esitasid kolm lugu, siis tiriti nad lavalt alla. Stiiliks oli loomulikult punk. 1982-87 oli Tamme Velikije Lukis. 1986-2012 on ta JMKEs. Villu Tamme ise ütleb, et JMKE on tegelikult rohkem Soome kui Eesti bänd, seal on palju esinetud ja ka plaadifirma on Soomest. Slide 4 Villu Tammet tuntakse rohkem punkari, kitarristi ja meediategelasena vähem aga luuletajana. Rohkem on ta küll kirjutanud laulusõnu, kui luuletusi, kuid siiski on tal ilmunud luulekogud: "Tuvi oli tihane" mis ilmus 1992, see sisaldas laulutekste Velikije Luki ja J.M.K.E. Repertuaarist. "Sorlimeki plät" ilmus aastal 1998.
Villu Tamme Villu Tamme Sündis 2. novemberil 1963. aastal Õppis 42. keskoolis ja aasta ka II tehnikakoolis Bändid TÜRAnn (1980-81) Velikije Luki (1982- 87) J.M.K.E. (1986-2012) Luulekogud ,,Tuvi oli tihane" ilmus 1992. aastal "Sorlimeki plät" ilmus 1998. aastal Tänan tähelepanu eest!
Villu Tamme Tutvustus 1. Kirjeldus Villu Tamme on sündinud 2. novembril 1963. aastal ja on hetkel 51-aastane. Ta on välimuselt silmapaistev oma punkarliku stiili pärast. Värvilised juuksed, räsitud habe ja üldiselt korrapäratu välimus. Iseloomu kohta ütleb ta, et vanasti oli ta konkreetsem ja ütles välja, kõik mis arvas. Praegu väldib ta otsest kritiseerimist ja ütleb, et on lausa häbelik. Tema huvideks võib nimetada nii maalikunsti, muusikatööstust kui ka kirjutamist, luuletamist
Seal saime natukene lõunastada ja hiljem jätkasime oma teekonda. Järgmiseks peatuspaigaks oli Pokumaa. Kuna ma polnud sel varem käinud pakkus see mulle huvi. Saime teada kuidas ja milliste mõtetega seda ehitati ja palju see maksma läks. See oli ikka 15 miljoni krooni lähedale. Hiljem rändasime mööda metsa radasid tagasi bussi poole. Kiigu juures juhtus Karolil õnnetus. Kukkus kiigult. Õnneks ei saanud ta väga viga. Läksime vaatame arvataolevat Eesti vanemat tamme. Tamme-Lauri tamm. Seitsmekesi pidime kätest kinni võtma et ümber puu ring saada. See sama puu on ka meie 10-kroonise peal, kuigi arvatakse et on Viiraldi tamm. Pärast sõitsime veel Sangaste lossi juurde. Õpetaja rääkis, et kui lossi ühes otsas keegi seinalähedal sosistab on tänu seinale on seda teises otsas kuulda. Mis sest et vihma sadas tuli meil see järele proovida. Ning see toimiski, olin sellest väga rabatud.
Tõnu Trubetsky ja Villu Tamme Tõnu Trubetsky on sündinud sünd. 24. aprillil 1963 Tallinnas. Ta on Trubetskoide suguvõsaga seotud isa, vana- ja vaarisa liini pidi. Trubetski Vürstiriik. See oli iseseisev 1164 1196, 1202 1211, 1212 1240, 1357 1566 ja tegelikult ka 1611 1634. See asus täpselt selles kolmnurgas, kus tänapäeval Valgevene, Venemaa ja Ukraina kokku puutuvad. Trubetsky on Eesti punkbändide lipulaeva Vennaskond solist. Esimene kontsert toimus 23. oktoobril 1984. aastal Tallinna 49
Tööõpetus PUIT IGAPÄEVA ELUS Referaat Harilik tamm (Quercus robur) Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued.
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi...
Nõo Põhikool Ekskursioon Võrumaal Referaat Annika Adder 9B 14.11.2007 Sõitu alusatasime kooli juurest umbes kell 8.15. Sõitsema mööda Valga maanteed Rannu poole.Esimene peatus oli Tamme-Lauri tamme juures , mis oli igati huvitav .Juba bussis palus õpetaja kõigil otsida kümne kroonine , et väljas saaks vaadata kust poolt on pildistatud seda tamme. Siis proovite mitu meie kooli õpilast ja õpetjad peab ümber puu seisma , et nad saaksid käest kinni võtta. Selleks oli vaja seitset inmest ja tam oli tõesti hiiglaslik. Paaril õpilasel õnnestus isegi tamme otsa ronida. Õpetaja T.Heiter arvas , et kui ta seda puud puudutab saab ta sellelt mingisugust energiat. Järgmiseks peatus paigaks ja vaatamis väärsuseks oli meie Eesti oma kanjon Hinni kanjon. See oli tõesti väga kaunis ja kuidagi kummaline.
Harilik tamm Referaat Sisukord 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Hariliku tamme kirjeldus............................................................................................4 4. Ravimtaim..................................................................................................................8 5. Puidu iseloomustus ja kasutus..................................................................................10 5.1. Veinivaatide valmistamine................................................................................11 6. Põlis- ja legendidepuu..........
h) töökohad: Alustas kitarristina juba keskkoolipõlves ansamblites Golem ja Metallist, hiljem Singer Vinger.Laulma hakkas Mihkel Raud veidi mahedama muusika bändis "Merry Christmas Mr. Lawrence", nüüd lihtsalt "Mr.b) tegelased: Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt.) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme, Jaanus Nõgisto, Roald jt.) perekond (Eno Raud
TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue, ei karda ta veepuudust. Vastupidavust veepuudusele näitab ka see, et tamm suudab ühena vähestest puuliikidest püsida meie kivistel ja põuastel loopealsetel.Tamm ei karda põuda, kuid eelistab siiski viljakaid, sügavapõhjalisi muldi. Tamme lehed on paksud ja nahkjad nagu mõnel igihaljal troopilisel taimel, mida meil
Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks
Harilik tamm Probleemküsimus: Kas ühelt ja samalt harilikult tammelt korjatud lehed on sama suurusega? Taustinformatsioon Tunnused: Harilik tamm on pöögiliste sugukonda kuuluv puu. Puukoor on suur, haruline, hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega. Noore tamme koor on hall ja sile. Tüvi läbimõõt on umbes 1 kuni 1,5 meetrit, kuid on ka erandeid, näiteks vanemad puud. Tamme lehed on 7 kuni 40 sentimeetrit pikad ning kummastki servast kolme hõlmaga. Tamme viljad ehk tõrud küpsevad septembris või oktoobris. Nad on pruunid, 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit pikad ja asuvad rohelises hoidikus. Tõru omakorda on pika, 3 kuni 8 sentimeetri pikkuse varre otsas. Kasvukeskkond: Tamm on tundlik hiliskümade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi ja ei talu liigniiskust. Väga hästi arenenud juurestik. Kasvab puisniitudel, salumetsas, loodudel. Leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai
(Allgäus) ja see on üle 2000 aasta vana. Maailma kõige jämedam puu on Adansonia, mis asub Aafrikas, Limpopos. Tema tüve diameeter on 15 meetrit. Eesti kõrgeim puu on harilik kuusk Järvseljal mille kõrguseks on mõõdetud 44,1 m. Eesti jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm Urvaste vallas Võru maakonnas selle puu ümbermõõt rinna kõrguselt on 8,3 m. Tamme-Lauri tamm on istutatud arvatavasti 1326. aastal ja on seega ligi 700 aastat vana. Tamme-Lauri tamme peaksid kõik näinud olema vähemalt 10-ne kroonise rahatähe peal, kui mitte oma silmaga. Selline oli minu lühike esitlus vanimatest ja kõrgeimatest puudest nii eesti kui ka väljaspool eestit. Tänan kuulamast ja loodan et kohtume ka tulevikus.
majanduses, tööstustootmises, kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suurima Suurbritannia fauna kõige sagedasemad esindajad on rebased, jänes, oras, siil, mitmesugused maumänderite imetajad
ootusi,- lootusi. Noorte jaoks leidub Kalevipojas rohkesti õpetlikku ja köitvat, nii tänapäeval , kui ka edaspidi. Meie vägimees pole mitte üksnes suur ja tugev, vaid ta vaimustab meid ka mehisuse ja vaprusega, töökuse ja visadusega, otsekohuse ja aususega. Oleks hea, kui me võtaksime selle raamatu kätte erilise austuse ja hardusega. Mina räägiksin nüüd lähemalt kuuendast peatükist, mis võetakse peatüki algul kokku kolme sõnaga: Mõõga ostmine; liigud ja taplus; tamme raiumine. 3 VI lugu Kuues lugu algab sellega, et Kalevipoeg leinab oma ema. Kolmandal päeval otsustab ta hakata koju minema. Rännakul koju otsustas Kalevipoeg endale mõõga muretseda, tal meenus, et Soomes elab kuulus sepp, kes oskab häid mõõkasid taguda. Teel soomesepa juurde eksis Kalevipoeg metsa ära, kui ta oli juba
vihastas ning tormas talle kallale. Tüli käigus tõmbas Kalevipoeg mõõga tupest ja lõi sepa pojal pea maha. Sepp saatis vihaga mehed Kalevipojale kallale, kuid taipas, et tema vastu ei saa. Ta sõnus Kalevipoja mõõga ära. Kalevipoeg läks tuikudes tagasiteele. Ta oli väsinud ning heitis künkale magama. Merest tõusis tamm, mis kerkis nii kõrgeks, et varjas kogu taeva ja mattis maa pimedusse. Saare taat läks mehi appi kutsuma, kuid nende kirved ja taprid ei hakanud tamme tüve külge. Taat läks kurvalt koju. Kodus jutustas eit talle, et kui ta loogu võtmas käis, leidis ta kotka. Ta oli võtnud kotka kaasa ja pannud kambrisse. Kotka tiiva all oli paelaga kinni seotud Kalevi pöidla pikkune mees, kellel oli kirves kaenlas. Mehike palus taati, et ta lahti päästetaks ja lubas vastutasuks tamme maha raiuda. Taati ajas mehikese jutt muhelema, kuid kui mehike õuele läks, hakkas ta kasvama ja sirgus peaaegu tamme kõrguseks. Mees hakkas tamme raiuma
J.M.K.E Algus J.M.K.E sünnipäevaks loetakse 18.jaanuar 1986.a. Bändi koosseis tollal ajal oli : Mati Pors (laul), Villu Tamme (kitarr), Tarvo Hanno Varres (bass), Venno Vanamölder (trummid). Kuni 1989 a. mängisid nad edasi triona , koosseisus : Villu Tamme (kitarr), Tarvo Hanno Varres (bass), Venno Vanamölder (trummid). Hiljem hakkas Villu ise laulma . Aeg- ajalt oli talle abiks Tõnu Trubetsky ja Munk (Velikije Luki) külalissolistidena. 1987. aastal, sai J.M.K.E. ametliku esinemisloa ehk tarifikatsiooni. Seoses perestroika-maaniaga esines bänd laialt üle Eesti ja ka NSVL-s, tõustes sellega Nõukogude Eesti ajakirjanduse tähelepanu keskmesse. Aastad 1989 1990 Need aastad olid J.M.K.E jaoks kuulsus aastad
Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes, naised töötasid valitseja või templite töökodades ketrajate, kudujate ja jahvatajatena. Aja jooksul on inimkaubandus märgatavalt muutunud. Inimkaubitsejad kasutavad erinevalt vanaaja orjapidajatest uusi ja kaasaegseid meetodeid, et meelitada ja allutada ohvreid. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Kuid tegelikult tähendab
kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske (lisa 1), kuid kasvab ka harilikku mändi (lisa 3), arukaske (lisa 2), harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust (lisa 4), harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl (lisa 6), harilik mustikas, lillakas, kanarbik (lisa 7), kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk (lisa 8), võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill (lisa 9), harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-
piiritlemine on küllalt tinglik. Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Sagedased on ka segapuistud. Eesti geobotaanikud on laanemetsad jaganud kaheks: liigivaesed männi- ja kuusemetsad ning liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest.. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinna on lausaline.Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtena sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku
..? Masendav...? Mõttetu...? Võib ka nii olla. Kuid ka see on Elu Ning Elu vajab elamist. Ära pööra selga! Ära vaata mööda! Ära kurjusta! Ära sega! Proovi vaid mõista. Vahelgi. Need tüdrukud vajavad seda linna Ja linn vajab neid tüdrukuid Nende kassisilmi Nahktagisid Värvilisi juukseid. Nende vandumist ja suitsetamist Nende olemasolu. Kõik ei ole must ja valge. Keegi ei ole täiuslik. Keegi ei ole teistest halvem või parem. Punkar Villu ehk Villu Tamme. Siis kui Villu Tamme oli noor. VILLU TAMME: "Küll vanasti oli lihtne. Mängisime rohkem oma lõbuks, keegi meie bändist ei teadnud ega tahtnudki teada, kõigutamatu diktatuur sai hakkama sellegagi, et kogu punkliikumine Nõukogude Liidus kuulutati olematuks. Nüüd on siis nokatäis demokraatiat, millega kaasneb teatud määral ka pungi rehabiliteerimine. Tunnen end ühiskonnategelasena, kes peale pikki repressiooniaastaid on saavutanud teatud tunnustuse." Nende bändi nimi oli J.M.K.E 1985
punktide liitmisel. Kaasa võtta kirjutusvahend. Lisamaterjalide ja -vahendite kasutamine pole lubatud, kõik vajalikud andmed on kirjas ülesandes ning vajadusel tuleb lihtsamad arvutused teha peast või paberil. Eesti keel (45 min) 1) Oma- ja võõrsõnaortograafia; 2) Vormimoodustus; 3) Algustäheortograafia; 4) Interpunktsioon; 5) Kokku- ja lahkukirjutamine; 6) Sõnavara ja stiil; 7) Funktsionaalne lugemine. Tamme Gümnaasium Matemaatika (45 min) 1) Avaldiste lihtsustamine; 2) Kirjalik arvutamine; 3) Tekstülesanded; 4) Protsentülesanded; 5) Funktsioonid (pöördvõrdeline-, lineaar- ja ruutfunktsioon); 6) Geomeetria (kolmnurk, nelinurk, ring, kuup, risttahukas). Hindamisel arvestatakse tekstist arusaamist, õige lahendusidee leidmist, lahenduskäigu ja vastuse vormistamist ning vastuse sisulise kontrolli tegemise oskust. Kaasa võtta kirjutusvahendid ja joonlaud. Taskuarvuti kasutamine POLE LUBATUD!
Tasu frantsiisi omanikule $1,00 (ongoing royalty fee) Firma toodab kirsi ja ta Kulude projektsioon tööjõutunde mõlema k Kulu ruutjala kohta Kulu tunnis Kulu raamatukapi kohta kirsi ja tamme puidu ru Eeldatakse, et on olem Aasta Kirss Tamm Tööjõud Kirss Tamm kohta. Lisaks on kapid 0 $7,30 $4,30 $18,50 $516,00 $426,00 müümisel tuleb partne
" Kurjustas eit . ,,Saan , saan " vastas tigu ,,..sest mina tean suurt saladust kuidas teie võiksite saada endale ime kena ja särtsaka tütre ." ,,Luuleta aga " Ütles taat . ,,kust me selle tütre leiame ?" ,,Tee peate mind lihtsalt uskuma" vastas teoke . ,,Teil on talus noor sulane , tema saab teid aidata . Las ta läheb järgmisel täiskuu neljapäeval tumedate kaljude taha süngesse metsa . Keset metsa leiab ta kristalselge järve peitku ta ennast suure tamme varju ja oodaku. Täpselt keskööl tuleb järve kaldale lumivalge hunt , aga see pole tavaline hunt vaid libahunt . Hundi needusest päästmiseks ei tohi sulane karta vaid peab julgelt tamme puu tagant välja astuma ja minema libahundi juurde . Kui ta peaks kas või kordagi hirmu tundma , võib ta oma eluga seal samas hüvasti jätta . Julget ja vaprat hunt ei puutu . Ta peab panema leiva viilu noa otsa ja selle oma vasaku käega hundile ulatama . Kui ta
paiknevad ka istumiskohad. Pargi lääneservas kasvab 9095 aastat tagasi rajatud tammik. Kärnerimaja juures on osaliselt säilinud aiandit piiranud punane telliskivimüür. Valitsejamaja ja aida vahel on katusekividega kaetud madal maakivimüür, millel on kõrged tellistest laotud postid. Mõisast suundub kirdesse umbes 1,8 kilomeetri pikkune tammeallee Uue-Antsla pargini. Madalates kohtades on istutatud tamme asemel hõberemmelgat. Tamme-pärna allee suundub loodesse mõisnike matmispaika, nn kabeliparki. Park on väga liigirikas, seal kasvab 112 taksonit puid ja põõsaid. Peamine puuliik on tamm. Pargis on rohkesti erinevaid põõsaid, mis pole vanades parkides kuigi tavaline. Tiigi ääres kasvab eri liiki pajusid, põhjaosas rohkesti lehiseid. Haruldasemad liigid on hilistoomingas, punane leeder, juudapuulehik, himaalaja hortensia, siberi ja Mayri nulg jt. Suurim puu pargis on tamm (Ü = 643 cm)
Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Toitaineid leidub salumetsade mullastikus palju. Puurinne on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid. Üheks salumetsades kasvavaks puuks on harilik tamm. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aasta vanuseni.Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Tamme küljes kasvavad tammetõrud on tammepuu seemneteks ja toiduks paljudele loomadele ja lindudele. Teadlased arvavad, et inimene tegi esimesed leivapätsid tammetõrujahust, tänapäeval tehakse tammetõrudest ravitoimega kohvi. Ravimina on laialt levinud ka noorte tammede koor. Tamme puit on väga hinnatud tema tugevuse pärast
iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets- kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein , lakkleht.
19761990 söökla Indo talu ruumides 2004 Kodulookonverents (Melzi, Melsi, Meliste) 1976 Valmivad Poka suurfarm (samal aastal suletud 2004 Mellistes valitakse uus külavanem: Avo Lüpsik 1588 esmateated Melliste veskist (Malzmühle) koolimaja kohale), Tamme kuivati ja Alaküla vasikalaut 2004 Melliste kooli juurde avatakse korvpalliväljak 1638 Melliste küla esmamaining (Meliste Pustus) 1977 majandi estosteriilitsehhi rajamine 2005 pidulikult avatakse Mellistes laululava 1795 teated Melliste kõrtsi olemasolust
(näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiesmikel ja põlendikeskasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega. Harilik Tamm Foto 8 Page 11 of 14 Tallinna Ehituskool Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu. Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis Kirjeldus Foto 9 Tamme lehed ja tõrud Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja
kohalikku elanikku. Uurimustöö koosneb üheksast peatükkist ja lisast, kuhu on paigutatud illustreeriv lisamaterjal. Esimeses peatükis on juttu Eesti ainsast tegutsevast õigeusu nunnakloostrist. Teises saate teada, kust tuli nimi Pühtitsa. Kolmandas on ülevaade sellest, kui teadlikud on inimesed antud legendist, mis räägib jumalaema ilmumisest. Neljandas on juttu Pühtitsa ikoonist ja ristikäigust imetegeva ikooniga. Viiendas saate aimu omavahelise seosest Püha tamme ja Jumalaema ikooni vahel ning lisasse on paigutatud ka ligi 60- aastase Iisaku kihelkonna elaniku jutustus Kuremäe ohvritamme ja tervendava veega allikast, kuuendas aga omavahelise seose tervendava allika ja Jumalaema ikooni vahel. Seitsmendas peatükis saate teada, millised on kasulikud ja piiravad uskumused ning et uskumused on tõed, millesse inimesed tingimusteta usuvad. Kaheksandas saab 4 ülevaate õigeusu levikust Eestis
tolmendajad. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. Võilill annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Tamm õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett. 3 Mee- ja Korjetaimed 1.1 Valge iminõges Ladinakeelne nimetus: Lamium album. Õitsemise aeg: 1. mai - 25. august. Meeproduktiivsus: kuni 500 kg/ha
6 Linda pisaratest tekkis Ülemiste järv. Ta asub Tallina Toompea mäes. 7 Lindal käis kosjas tuuslar. 8 Tuuslar röövis Linda. Sest Linda ei tahtnud teda kosilaseks. 9 Seda märkas taat Uku. Ta tahtis Linda röövli küüsist ära pasta. 10 Kalevipoeg küsis nõu oma isalt Kalevil. 11 Sest Kalev oli juba surnud. 12 Kalevipoeg läks ema otsima Soomesse. 13 Kalevipoeg kohtas saarepiiga saare taadi ja saare eide. Kalevipoeg ja saarepiiga armusid üksteisse. 14 Nad leidsid: noore tamme mille kandsid koju koplisse , kotkamuna mille panid raudkübarasse ja kandsid koju kambrisse , raudkübara, kala mille panid hõbekausikese ja kandsid koju keldrisse. 15 Tamme raius maha Väike mehike. 16 Tüvest tehti silda, ladvast tehti uhkeid laevu, oksadest sai orjalaevu,laastudesta lastelaevu.
suunasid ka eesti kirjandust ning kultuuri üldisemaltki. Punkliikumine kui poliitilise vastupanu vorm tuli ilmsiks 1980. aasta 22. septembril, mil Kadrioru staadionil (nüüdne A le Coq Arena) toimunud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni sõprusmängul keelati ära ansambli Propeller esinemine sellele järgnesid noorterahutused, mis levisid üle Tallinna. Pungi protestimeel leidis aga kõige parema väljenduse loomingus. Üks pungi olulisemaid lüürikuid on olnud Villu Tamme (1963), kelle ansambel J.M.K.E. sai kuulsaks lauluga ,,Tere, perestroika", mille sõnad olid varjamatult poliitilised. 1989. aastal Soomes ilmunud kauamängivat ,,Kylmälle maalle" peetakse üheks olulisemaks eesti rokkmuusika teoseks. Kahtlemata moodustavad mõjusa osa J.M.K.E. fenomenist Tamme laulusõnad. Need on sarkastilised ühiskondlikud kommentaarid, mis toimivad ka ilma muusikalise saateta. Teine punkmuusika ja
Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal. Selliste puude eripäraks on nende värvikirevus ja see, et enne talve klorofülli hulk lehtedes väheneb ja ülekaalu saavutavad teised pigmendid. Seejärel lehed langevad. Harilik tamm on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu. Puukoor on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 11,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile. Lehed on äraspidimunajad, 740 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni.
I graduated from the secondary school in 2007 and passed a course in office administration in 2008. I am fluent in Estonian and English. I believe I would be suitable for the position as I have some relevant experience in the office work. I also consider myself to be reliable and punctual worker. I would be grateful if you would consider my application for the position. In addition to my letter I am including my CV. I look forward to hearing from you. Yours sincerely Signature LIIS TAMME Personal data Name: Liis Tamme Date of Birth: 22 August 1988 Address: 7 Võsa Street, Vasalemma, 76101 Estonia Telephone: 55984567 E-mail: [email protected] Nationality: Estonian Education 1995 2007 Saue Gymnasium Additional courses: 2008 Office Administration Course Work experience 2008 - Junior Administration Officer X-Global Services
Portugal Põhiandmed: Pindala: 92 391 km2 Rahvaarv: 10,642,836 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: katoliku usk Iseseisvus: 1.detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-...
jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulkadele. Karl Eduard Sööt on kirjutanud niihästi naljatlevat armastusluulet kui ka tundetihedaid eleegiaid. Tema olulisim luulekogu on 20.sajandi alguses ilmunud ,,Mälestused ja lootused" 20
mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold jaohtene sõnajalg.Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. 1. Taimed Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik
Third level Fourth level Fifth level Veel Kölerist.. Õpingute ja välisreiside järel peatus 37aastane Köler 1863. a. Tallinnas, kus teda vapustas talurahva viletsus. Tallinnas maalis J. Köler peamiselt akvarellis eesti talupojatüüpe. Hiiumaa retkel peatus ta Vaemla mõisas, kus nägi mõisa kutsarit, Kassari möldri poega Villem Tamme. Teda modellina kasutades lõi ta teose ,,Talumees kirvega". Tegeles elu lõpuni talurahva ja maaküsimustega. ..ja veel Kölerist Eestis oligi JK rohkem tuntud avaliku tegelase kui maalikunstnikuna, kuigi Köler maalis mitmeid pilte ka kodumaa teemadel, polnud need Eestis kuigi tuntud. Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud freskomaal Kristusest Tallinna Jaani kirikus, mis aga Kristuse modelliks olnud Kassari mõisa kutsari Villem Tamme
Tamme-keerukärsakas Paju-keerukärsakas Kasutatud kirjandus: Apoderus coryli Wikipedia. Külastatud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/File:Apoderus_coryli_egg.jpg. Bosques Templados. Külastatud aadressil http://bioclub.tripod.com/pag5002c.htm. Deporaus betulae. Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20p?see=I_MWS36267. Discover Life. Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20q?search=Attelabidae. Forestry images tamme. Külastatud aadressil http://www.lucianabartolini.net/pagina_coleotteri-1.htm. Kim Windmolders. Külastatud aadressil http://www.flickr.com/photos/faunaface/4653884489/?rb=1. Kuresoo, R., Relve, H., & Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak Martin, M. (2004). Lepp loomade toidulauana. Külastatud aadressil http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=792 Merivee, E & Remm, H. (1973). Mardikate määraja. Tallinn: Valgus. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil
kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste põlvkond, mille all on omakorda teiste liikide kuuse, saare, vahtra, haava järelkasv. Eesti tammikud ongi valdavalt segametsad, kuhu tamme kõrvale mahuvad peaaegu kõik meil kasvavad puuliigid,
musti stroomasid. • On parasiit. Noorele tüvele ja okstele ilmuvad koore kuivades vähihaavandid. Sagedasti on need tüve ja oksa hargnemiskohas. • Peened oksad kuivavad kiiresti, võra hõreneb, oksad kõverduvad ja puu dekoratiivsus kaob. Tamme-oksakoorik Vuilleminia comedens • Tavaline tammeokstel • Kuivanud tammeokstele ilmub õhuke koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K
Eetikaveeb 11. nov. Kasutatud 26.11.14 http://www.eetika.ee/et/1085895 ANNERIIN TRUU IK 12 Pooldan Langi arvamust, et tuleb edendada Eesti kultuuri. Teades iseennast ja minust veel nooremaid, siis tõesti puudub huvi päevast päeva lugeda seda kirjandust. Lastele tahaks lugeda erinevaid lasteraamatuid ja ise tahaks lõõgastuda mõne kriminaalromaani või armastusromaani taga. Kust mujalt inimesed neid raamatuid saaks, kui mitte raamatukogudest. Asko Tamme arvates on raamatukogul oma vastutus eesti kultuuri ees, kuid samas peame olemas olema ka lugeja jaoks. Enamus ostud on siiski eesti kirjandus, ülejäänud tõlkekirjandus ning võõrkeelsed raamatud. Tamme sõnul on raamatukogu funktsiooniks ühiskondliku sidususe hoidmine ning igasugune piirang viiks inimesed veel rohkem lahku.3 Ajakirjanik Kalle Muuli arvates peaks raamatute laenutamise tasuliseks muutma – raamatud, mis on tasuta laenutamiseks ja on raamatuid, mille eest võiks tasuda
vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale lähemale liikuma kuid ta libises ning kukkus vette, kus ta uppus. Kalevipoeg üritas teda päästa, kuid see ei õnnestunud. Kalevipoeg jätkas oma teekonda Soome poole. Eit ja taat aga valmistasid rehad mille pulgad olid terasest, varred vasest ning käepidemed rauast ning hakkasid nendega merd riisuma, et oma tütart leida. Esiteks leidsid nad kuuse ja tamme, tamme viisid nad koju.Teiseks leidsid na raudkübara ja kotkamuna, kotkamuna panid nad raudkübarasse ning kandsid koju kambrisse. Kolmandaks leidsid nad kala ja hõbekausi, kala panid hõbekaussi ning kandsid koju keldrisse. Merel kuuldi häälitsemist ja laulmist ning lugu läks liikvele, et üks neiu oli läinud oma kanaga merele ning näinud kaugel helkimas kuldmõõka, hõbeoda ning vaskambu, kui aga nendeni jõudis siis selgus, et neid valvab vasest vanamees. Vasest
Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa. Lõikab lehe laba selle aluse lähedalt kuni keskrooni läbi. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) sinakates toonides, kahjustab mitmeid lepapuid ja samuti viinapuud. Närib katki kogu noore võsu, lõikab närtsinud lehed ükshaaval lahti ja keerab rulli. rullib oma elu jooksul kokku kuni 30 lehte. Ühe lehe kokku keeramiseks kulub tal keskmiselt 1,55 tundi. Tamme- keerukärsakas (Attelabus nitens)- sarnane punasele. Kahjustab tamme lehti. Keerab kokku väikese osa lehe servast- tünnikujuline
Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa. Lõikab lehe laba selle aluse lähedalt kuni keskrooni läbi. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) sinakates toonides, kahjustab mitmeid lepapuid ja samuti viinapuud. Närib katki kogu noore võsu, lõikab närtsinud lehed ükshaaval lahti ja keerab rulli. rullib oma elu jooksul kokku kuni 30 lehte. Ühe lehe kokku keeramiseks kulub tal keskmiselt 1,5–5 tundi. Tamme- keerukärsakas (Attelabus nitens)- sarnane punasele. Kahjustab tamme lehti. Keerab kokku väikese osa lehe servast- tünnikujuline
noorem rahvuslik põlvkond seltsi üle võtab ja see võimude poolt 1893 suletakse. Eestis oligi Köler rohkem tuntud avaliku tegelase kui maalikunstnikuna. Kuigi Köler maalis mitmeid pilte ka kodumaa teemadel, polnud need Eestis kuigi tuntud. See kehtib ka Köleri allegoorilise poliitilise maali "Ärkamine nõidusunest" kohta. Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud freskomaal Kristusest Tallinna Jaani kirikus, mis aga Kristuse modelliks olnud Kassari mõisa kutsari Villem Tamme vastuolulise isiku tõttu ägedat poleemikat tekitas. Johann Köler maalis ka portreesid paljudest rahvusliku liikumise tegelastest. 4.Köler maalikunstnikuna ,,Iga rahva kunstiajalugu tunneb üksikuid erandlikult väljapaistvaid meistreid, kelle nimega on seotud iseseisvad ajajärgud kunstielu liikumist ja kunstimõistete arenemist... Nad loovad traditsioonid ja sünnitavad kandepinna järgnevate põlvede kunstilistele püüetele ja otsingutele. Sammudes oma eluteed rajavad nad ajalugu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
