Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Talupojad ja mõisamajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupo, koormised, isandad, kõrgkeskajal, põldudest, karjamaad, mõisamajandus, agraarühiskond, sõltusid, perest, materjalidest, omaette, astusid, atra, küttimine, erinesid, loonusrent, jahvatama, nõudes, piiskopp, maurice, hoogustus, maaisandad, senist, külaühiskond, kihistus, näljahädalised, astuma, konservatiivsusKordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härjapaari või hobust
Osa talupoegi elasid ka hajali taludes. Nende puhul on tegemist väga erineva elukeskkonna ja ühiskondlik-sotsiaalse taustaga (N: pooleterameeste kohad, eraviisilise uudismaahõivamise tagajärjel tekkinud majapidamised).(lisa 3) Küla moodustas sageli omaette kogukonna, mille liikmed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja oma õiguste eest ka suhetes isandaga. Põllud paiknesid külast eemal. Eri perede põllusiilud paiknesid tihedalt üksteise kõrval. Küla põldudest eemale jäid heina- ja karjamaad ning mets. Mets kuulus sageli isandale, mitte külakogukonna valdustesse. Hõredamalt asustatud piirkondades leidus ka külasid, kus elati üksiktaludena, nii et iga pere hooned paiknesid teistest eraldi oma põldude keskel. Külast eemal elasid metsamehed ja söepõletajad, kes mõisa ja sageli ka talupoegi kütte- ning ehitusmaterjaliga varustasid. Mis puutub metsameestesse, siis õigupoolest olid nad
1270 juulis maabus Louis Aafrika mandril. Juba laevadel oli suur osa armeest haigeks jäänud merevee joomisest ja kuumusest. 25. augustil suri ka Louis IX mingisse kõhuhaigusesse. Päev enne seda oli kohale saabunud Louis' vend Charles, kes võttis ristisõja juhtimise enese peale. Et haigused levisid edasi armee sees, lahkuti Tunisest 30. oktoobril. Saavutati ehk vaid seda, et Tunise sultan lubas kristlastel Tunises vabalt kaubelda ja munkadel ja preestritel linna siseneda. Talupojad ja mõisamajandus Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest- feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde või maksid andamit. Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, sealhulgas õigus teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talupoegi oli õige vähe.
Inglismaale, saades kuningaks. · Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. 6. Seisuste esinduskogud. a. Inglise parlament 1265: · Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. · Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). · Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine.
Lõuna Prants. Nimetati neid nii. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastusele, kirjutati ka rüütliromaane. Rüütel oli truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis. Kuid kes jäi sageli rüütlile kättesaamatuks. 14.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades §21 Enamik elanikkonnast olid talupojad. LääneEuroopa talupojad sõltusid oma isandatesfeodaalidest.Maa kuulus isandale ja ise olid nad sunnimaised. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus(ihunuhtlus). Euroopa hõredamalt asustatud piirkondades oli omaenda maad harivaid talupoegi rohkem. Nt. Skandinaavias, kus pärisorjust ei kujunenudki. 15.Talupoegade koormised (teotöö, loonusrent, raharent) §21 Koormised jagunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isnda majapidamises e. Mõisas. Teopäevi oli aastas mõne nädala jagu kogu perele
laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. 2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur Linnused-Pärast Karl Suure riigi lagunemist hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupidi lahutamatuks osaks. Varasemate puitlinnuste asemel rajati tavaliselt kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja mugavamatele elutingimustele. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse linnus oli, elasid tornlinnustes. Need olid puust või kivist tornid,
katoliiklusse paganlus ning barbarite väike arv. Barbarite kartus lahustada kohalikus elanikkonnas, tugevdas nende soovi mitte kaotada oma traditsioone ja kombeid. Ometigi võtsid barbarid romaanlastelt palju üle ( nt seadusandlus) ning pikaajalisem segunemine sai alguse. Vabad ja mittevabad: Varakeskajal jagunes elanikkond kaheks- olid vabad ja mittevabad. Näiteks ülikud ja kuningad olid vabad, talupojad ja orjad, kes sõltusid tugevasti eliidist, ei olnud vabad. Tänapäeva mõistes ei olnud aga keegi vaba, kuna kõik sõtlusid kellestki ( kuningas sõltus rahva tahtest jne). Vabadusi piirati teiste arvelt, kui liiga palju piirati, järgnes vastuhakk. Mittevaba oli õiguse subjekt, tema tapmine oli karistatav, tal oli õigusjõud. Krahv: piirkonna valitseja, kuningaasemik. Markkrahv: piirkonna ( margi ) asevalitseja. Krahvamet muutus päritavaks ja hiljem krahvi aadlitiitel samamoodi.
Vene tuumikala kujunes põhja, kus oli kaks tähtsamat võimukeskust : Vladimir-Suzdalimaa vürstiriik ja Novgorod. Vürsti peamise sõjalise ja kohustusliku võimu tagaja oli druziina. Novgorod oli ammune slaavlaste ja varjaagide tugipunkt, seal tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek ehk veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Vürst valiti ainult sõjamehe valitsemiseks. Võiti minema ajada, oli nagu kaubanduslik vabariik. Riigivõim kõrgkeskajal. Saksamaa Kõrgkeskajal oli Euroopa areng kiire. Uuendused põllumajanduses. Rahvastiku kiire kasv. Linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kujunes lõplikult välja feodaalkord. Mitmel pool tekkis tugev kuningavõim. Ristiusk ka Skandinaaviamaades. Ristisõjad islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal kiire areng pidurdus mõneks ajaks. Suur katkuepideemia, nn must surm. Rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord hakkas järk-järgult murenema.
tegevust. hääletamisega. Nõukogu Geruusia – 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu- heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
tegevust. hääletamisega. Nõukogu Geruusia 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu- heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
kontrollimas teiste tegevust. (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Nõukogu Geruusia 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu-heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
W kehtestas feodaalsuhted. Kõik Ing ülikud ka kuninga vasallide vasallid, andsid kuningale truudusvande, mida loeti olulisemaks teistele senjööridele antud truudusvandest. Kuningas oli seega kõigi oma riigi feodaalide otsene ja ülim senjöör. See süsteem hoidis ära Inglismaa feodaalse killustatuse. 15.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades *LääneEuroopa talupojad sõltusid feodaalidest. Maa, mida nad harisid kuulus isandale, enamik talup olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde v maksid andamit. Isandal oli talup üle kohtuõigus, sh teda ihunuhtlusega karistada ja surma mõista. *Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, nt Skandinaavias pärisorjust välja ei kujunenudki ja talup säilitasid koos maavaldusega üldiselt ka isiku vabaduse. 16.Talupoegade koormised *teotöö(teorent)põllutöö
vastu võitlemise abistamises saab kuningas Eesti- ja võibolla ka Liivimaa (Hiljem ainult pakuti Harju- ja Virumaa). 1220. aasta jooksul oli enam-vähem kogu Eesti alla heidetud ja suurem jagu inimesi ristitud. Erandiks jäi Saaremaa, kus jätkuvalt tehti katseid Eesti jagamises kaasa mängida. Aprillis 1221 saarlased piirasid 2 nädalat Tallinna linnust. Karistuseks saarlaste toetamise eest hukatu osa Revala, Harju ja Viru eestlaste juhte ning kehtestati kõrge koormised. 1222. aastal Taani kuningas Valdemar ehitas Saaremaale kivilinnuse, et tagada oma võim. Kui kuningas lahkus Saaremaalt siis saarlased ründasid kivilinnust. 1223. aastal tapsid sakalased Viljandi linnuses oma preestreid ja ordurüütleid. Oli selge, et eestlased ei suuda vastu panna sellisele võimule ja tunnistasid Novgorodi ja Pihkva vürstide ülemvõimu, kes saatsid oma väesalgad Tartusse ja Viljandisse.
kanu, hanesid, parte. Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel. Mesi oli ainus magus toiduaine. Domineeris metsmesindus. Mesilasi peeti metsas puutüvede õõntes. Eriline koht oli ka kalapüügil. Jõed-järved olid kalarohked. Paastuaegadel asendas kala liha. Kalapüügis kasutati juba enne 13. sajandit puuvarbadest või -vaiadest valmistatud kalapüünist kaitsa. Kasutati ka noota ning kivist ja puust kalatõkkeid. Eriti rikas oli Peipsijärv. Talupoegade koormised, nende liigid 13-16. sajandil Feodaalrent esines kolmes vormis: teo-, naturaal- ehk loonus- ja raharent. Kuna eestlaste peamiseks elatusalaks oli põllumajandus, siis olid peamisteks koormisteks maksud põllu- ja karjasaadustelt. Eksisteeris kümnis protsentuaalne maks, võis igal aastal olla erineva suurusega ja hinnus püsiva suurusega maks. Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümnise õiguse alusel
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele
Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusga andam). Kirik võis endale nõuda 1/10 tööviljast, mis oli algselt mõeldud kiriku ülalpidamiseks, keskaegsete tavade järgi läks aga maaisanda ja vasallide kukrusse. Nii seati kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks sisse veel väiksemad erimaksud. Lisaks neile oli talupoegadel veel kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Üldiselt olid aga koormised küllaltki mõõdukad. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Talurahva sotsiaalne liigendus: Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalad olid adratalunike pojad, kes asutasid külast väljaspoole uusi talusid, kuna isakodus neile elatist ei jätkunud. Et uute maade ülestöötlemine oli aevaline, olid ka nende koormised adratalupoegadest tunduvalt väiksemad.
Poolvennad - organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Piiskop - kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Kümnis - põhiline ristiusuliste kohustus, 1/10 talu saagist. Hinnus - koormiste kergeim variant; kindlaks määratud naturaalmaks. Teotöö - kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järk-järgult aga rohkem. 1236 - Mõõdavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast. 1237 - asutati Liivi-Orduriik. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s (57-60) : Modena Wilhem - Rooma paavsti saadik. Vaheriik - Modena Wilhemi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik
o Ristimisega olid kaasas ka „ristiusuliste kohustused“. o Põhiliseks koormiseks oli kümnis ehk kümnes osa talu saagist. Maksti ajapikku igatviisi. o Hinnus oli kindalaks määratud naturaalmaks. o Lisaks pidid talupojad ülalpidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu, lisaks trahvid ja kingitused mida aadlikud võisid nõuda kohtumõistmisel. o Sellised rasked koormised tõid 1315a kaasa viljaikalduse, mis mõjus eriti rängalt Harjumaa talurahvale. o Töömahuka kohustusena lausus rahva õlule kirikute, linnuste, teede ja sildade rajamine. o Pikapeale seati mõisates sisse teotöö. o Talupojad jäid üldjoontes siiski vabadeks, sest neil oli oma maa ja kasutamieks ka ühisvara, sammuti oli neile lubatud kaubitsemine.
tegema kohtupäevadel aadlikele kingitusi, tasuma mitmesuguseid trahve jne. Veel tuli ülal pidada preestrit ja tasuda kirikukümnist (1/10 kümnisest). Talurahval keelati meresõit ja kauplemine. Kõiki neid makse koguti vasallide poolt ehitatud keskustes ehk mõisates. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343-1345 ÜLESTÕUSUS EELLUGU 14.saj algul halvenes eestlaste olukord kiiresti. Mitmel aastal tabas maad ikaldusest tulenev näljahäda, kiiresti kasvasid koormised, eriti Harju-Virus. Mõisamaid suurendati talumaade arvelt. Keeruliseks 10 muutus ka poliitiline olukord. Taani kuningas oli otsustanud talle kuuluvad Põhja- Eesti valdused müüa Saksa ordule. See ei meeldinud kuninga vasallidele, kes kartsid ordu alluvuses kaotada oma laialdased vabadused. Vasallid soovisid ostjana näha Rootsi kuningat ja pidasid vastavaid läbirääkimisi. Sellises
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
