Question7 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. b. Neuron koosneb dendriitidest, rakutuumast ja aksonist koos närvilõpmetega. c. Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question8 Punktid: 1/1 Millised ülesanded seostuvad vegetatiivse ja millised kesknärvisüsteemiga? organismi talitlusvõime tagamine vegetatiivne närvisüsteem tahteliste tegevuste juhtimine kesknärvisüsteem Õige Selle esituse hinded 1/1. Question9 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus:
b. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. c. Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige Question 7 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? akson juhib erutust rakukehast väljapoole dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas Question 8 Punktid: 1/1 Millised ülesanded seostuvad vegetatiivse ja millised kesknärvisüsteemiga? tahteliste tegevuste juhtimine kesknärvisüsteem organismi talitlusvõime tagamine vegetatiivne närvisüsteem Question 9 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Question 10 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. VAIMSED VÕIMED 1 Punktid: 1/1 Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus...
Ja kas see on normaalne siis? Aga uurime siis lähemalt, mis on alkoholijoove? Alkoholijoove (ka joove, ka joobeseisund, ka alkoholimürgistus) on alkoholi (etanooli) tarvitamise tagajärjel (valdavalt suukaudselt) tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. (http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholijoove) Joove tuleneb aju talitlusvõime langusest, kannatavad nii vaimsed tegevused kui ka kordinatsioon. ( 2012, AS Medicina, Alkoholisõltuvus) Neuroonid surevad ja moodutustub verehüübimine, mis viib lõpuks arteriaalse tromboosini. Kuid, vaatamata sellele, inimesed joovadki selleks, et tunda seda joobeseisundit. Arvatakse, et siis inimene tunneb ennast eriti hästi, lõdvestunud, kõik probleemid korraga kaovad, sul on eriti hea tuju. Aga keegi ei mõtle sellepeale, et järelikult, selleks, et saada joodud
Psühholoogilised stressi tunnused: Kurvameelsus ja meeleheide Suurenenud ärrituvus Rahutus, äng Madal enesehinnang Apaatia, huvipuudus Suhtlusprobleemid Pidev süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted Stressi liigid: Stress jaguneb: vaegstressiks, eustressiks, stressiks, distressiks. Vaegstress on oma olemuselt alakoormusele vastav, kus organism reageerib vastavate struktuuride atrofeerumisega ja talitlusvõime langusega. See on madala tasemega stress. Eustressi ehk füsioloogilise stressi iseloomustamiseks tuleb märkida tema soodustavat toimet organismi intensiivsele elutalitlusele, selle kiirele ümberkorraldusele, säilitamaks tervist ja elu ka ajutiselt ebasoodsates tingimustes. Stress organismi seisund, kus loomal esinevad sellised sümptomid nagu kurnatus ja väsimus. Loom näeb välja väsinud ja isegi hirmunud. Sellises seisundis loomale tuleb anda võimalus
vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Ta viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust (Bachmann, Maruste 2001 : 43). Need kaks allsüsteemi on väljasuunatud vahendajad, mille kaudu saame me kehasse tagasisidet. Vegetatiivse närvisüsteemi kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Parasümpaatiline on närvisüsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Sümpaatiline närvisüsteem seevastu reguleerib siseelundite talitlust 4 ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega ning loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks (Bachmann, Maruste 2001 : 43). 1.1 Närvisüsteemi funktsioon
Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb
Kuna maksimaalse läbilaskvuse saame vaid juhul, kui võrgus on kas ainult 802.11g või 802.11a seadmed, siis oma sagedusressursi ehk kanalite arvu tõttu ei ole praegusel hetkel 2,4 GHz sagedusala enam perspektiivne. Oma praktikast võin tuua mitmeid näiteid, kus ,,WiFinaabrivõrgu" liikumisest välja kasvanud väikesed andmesideoperaatorid on pidanud lausa tegevuse lõpetama. Põhjuseks klientide arvu kiirest kasvust tingitud olukord, kus 2,4 GHz seadmete talitlusvõime suurenenud koormuse, ebaõnnestunud riistvaravaliku ja planeerimatu sageduskasutuse tõttu langeb teenuse kvaliteet niivõrd, et kliendid ei kannata seda välja ning lahkuvad võrgust, olles pigem nõus maksma teisele sideoperaatorile kordi kõrgemat kuutasu kui olema ilma andmesideta. Juhul, kui plaanitakse ehitada suuremamahulisemat: tervet linna, valda või miks ka mitte, maakonda või vabariiki katvat andmesidevõrku, tuleks seadmete valikul seada esikohale siiski funktsionaalsus
maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia paneb liikuma õhumassid kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil toimub auramine ja tekivad sademed. · Temperatuur enamie organismide taluvusala on 0°-40°C. Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade temperatuur järgib keskkonna temperatuuri. · Gravitatsioon, · Rõhk oluline lindude puhul, erinevatel kõrgustel ja rõhkudel lendamisel. Ka süvamere loomastik on kõrge rõhu all. · Muld maakoore pindmine osa, kus on organailise aine jääänused, kasvavate taimede ja loomade eritised, huumus.
sagarate funktsioonid. Närvisüsteemi ülesehitus 1) Somaatiline (juhib organite välist, kehalist tegevust) jaguneb edasi tsentraalseks(käitumise ja psüühikaprotsesside kontrollorgan) (seljaaaju ja peaaju) ning perifeerne (sensoorne ja motoorne). 2) vegetatiivne mis jaguneb sümpaatiline( reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks) ja parasümpaatiline (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taasutmist). Piklik aju kontrollib eluliselt olulisi reflekse nt. Hingamine ja südame löögisagedus. Ajusild raphe tuumad, kontrollib ajukoore aktiivust, ärkvelolekut,und ja tähelepanu. Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja.
Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaatiline soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist.Sümpaatiline NS seevastu reeguleerib sisselundite talitlust ja kudede ainevahetust,kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega,loob valmisolekukiireks ja otsustavaks reageerimiseks. KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigumäälu aluseks.Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastaslikuses seoses ja nad talitlevad KNS kootdineeriva koontroli all.
· Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) · Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C)
Teadvuse kontiinum teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teema 4 Neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteem: Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste osavõttu. Vegetatiivne parasümpaatiline (ns osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) ja sümpaatiline (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust jne) Autonoomne väliselt jälgitavad reaktsioonid Tsentraalne pea-ja seljaaju, kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ Perifeerne pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi
Keskusest väljasuunatud protsesse nimetatakse EFERENTSETEKS PROTSESSIDEKS. 2) VEGETATIIVNE(autonoomne) NS – jaguneb kaheks allsüsteemiks 1) sümpaatiline süsteem –reguleerib siseelundite talitlust, ainevahtust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, luues sobiva seisundi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks välis- ja siseärritajatele. 2) parasümpaatiline alasüsteem – seevastu soodustav organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Kaks peamist baasprotsessi, mis toimuvad närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel, on erutus ja pidurdus. AJUKOORE VASAKUS POOLKERAS on domineeriv loogiline infotöötlus, kõneloome ja –taju ning kõnepõhine mõtlemine, samuti käitumisaktide aktivatsioonimehhanism. AJUKOORE PAREMAS POOLKERAS on suurem osakaal mehhanismidel, mis toiminguid pidurdavad, intuitiivseid otsuseid vahendavad, loometegevust ja loometaju vahendavad, tervikkujundite abil tegelikkust tunnetavad.
· Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) · Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C)
• Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime • Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) • Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) • Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel • Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C)
ei ole veel jõudnud veel USA õpikutesse, aga ei saa öelda, et ei ole olemas. Ei ole võimalik üks üheselt määratleda PP, erinevad tõlgendused on iseloomulik joon, kui aga siiski teha üldistust, siis PP on tekkinud: filosoofia, maailmavaate ja ühiskondliku, sotsiaalse arengu tulemusena. PP püüab olla vastavuses uue maailmaga. Bauman: liquid society. 27. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. 7 Sümpaatiline NS reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loodb valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. 28. Neuron. Akson. Dendriit. Neuron ehk närvirakk on NS-i struktuurseks osiseks. Akson juhib erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes
lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse
keskuse suhtes aferentseteks protsessideks 8) keskusest väljasuunatud protsesse nimetatakse eferentseteks protsessideks; liikumine vegetatiivne (autonoomne) NS 1) sümpaatiline süsteem – reguleerib sisesundite talitlust, ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, luues sobiva seisundi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks välja- ja siseärritajatele 2) parasümpaatiline süsteem – soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist Kesknärvisüsteemi – viib ellu ärritajate vastuvõtmist, keskkonnast ja mälust tulevate signaalide töötlemist nende tõlgendamise ja vastutuste ettevalmistamise tarbeks, vastureaktsioonide valmist ja juhtimist jne 2 peamist baasprotsessiks närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel: erutus ja pidurdus AJUPIIRKONNAD JA NENDE FUNKTSIOONID: ajukoor – kõige ulatuslikum ja kõige hiljem välja arenenud aju osa
kesknärvisüsteemiga. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), 2. parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) Mõlemad osalevad organismi ainevahetuses, kuid on vastastiku toimega. Kui sümpaatiline närvisüsteem aktiveerib ohu- või stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharessursse, siis parasümpaatiline närvisüsteem viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Närvisüsteemi kõige väiksem osa on närvirakk ehk neuron
lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse
reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv (nt soojad emotsionaalsed reaktsioonid võivad avalduda pupilli läbimõõdu suurenemises). Sümpaatiline närvisüsteem seevastu reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmis oleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline on närvi süsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Närvikude – koosneb närviimpulsse juhtivatest neuronitest ja neurogliiarakkudest. Ülesandeks on toite-, tugi- ja kaitsefunktsioon. Neuron ehk närvirakk on närvikoerakk, mis toodab neurohormoone ja võtab vastu, muundab ja kannab üle elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närvikiud ehk akson – tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv – koosneb närvikiudude kimpudest. Närvilõpe -
inimese väliselt jälgitavates (sh tahtelisele kontrollile allumatutes) reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv. (viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Aferentne e sensoorne, juurdeviiv. Närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Eferentne KNS-ist lihaste, liigeste või muude efektorganite suunas. Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes.
väliselt jälgitavates (sh tahtelisele kontrollile allumatutes) reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv. (viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Aferentne e sensoorne, juurdeviiv. Närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Eferentne KNS-ist lihaste, liigeste või muude efektorganite suunas. Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes.
Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv) Vegetatiivne NS - jaguneb sümpaatiliseks (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele. Seljaaju reguleerib lihtsamaid, organismi alalhoiuga seotud automatiseerunud liigutusi. Peaaju koosneb piklikust, väike-, kesk-, vahe- ja suurajust.
Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv) Vegetatiivne NS - jaguneb sümpaatiliseks (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele. Seljaaju reguleerib lihtsamaid, organismi alalhoiuga seotud automatiseerunud liigutusi. Peaaju koosneb piklikust, väike-, kesk-, vahe- ja suurajust.
3) toimub aurumine, 4) tekivad sademed. Fotosüntees toimub vaid kiirgusenergia toimel taimed sünteesivad kiirgusenergia abil CO2 ja vee ning tekib suhkur (energia) ja eraldub hapnik 6 CO2 + 6 H2O + päikeseenergia -> C6H12O6 + 6 O2 Enamik elusloodusest sõltub taimede poolt fotosünteesil salvestatud energiast Temperatuur Enamiku organismide taluvusala 0° kuni +50°C. Temperatuurikõikuvuse talumine Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade oma temperatuur järgib teatud piirides keskkonna temperatuuri. Kõigusoojased (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) Püsisoojased loomad linnud ja imetajad Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel ja ökoloogilisel kohastumisel. Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet. Rõhk Oluline just lindude puhul, kes lendavad erinevates kõrgustes, ja süvavee kalade puhul, kus ka erinev rõhk
• Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime • Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) • Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) • Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel • Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C)
annaabi.ee 
