orgaanilisi ühendeid lihtsatest anorgaanilistest ühenditest. 3. BIOLOOGIA - teadus, mis uurib elu. 4. BIOSFÄÄR - maad ümbritseb elu sisaldav kiht ( atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär ) 5. BOTAANIKA - teadus, mis uurib taimi. 6. ELUNDKOND ühise talitluse alusel moodustavad organid organsüsteeme. 7. ETOLOOGIA teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. FÜSIOLOOGIA teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. 9. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. 10. HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. 11. HISTOLOOGIA teadus, mis uurib kudesid. 12. HOMOÖSTAAS stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse
aluseid Rakuline tase Tsütoloogia Uurib raku ehitust ja talitlust Histoloogia Koeõpetus, uurib sarnase ehituse ja ta-litlusega rakkude kogumeid ehk kudesid Organismiline tase Füsioloogia Uurib elundite talitlusi ja regulatsiooni Anatoomia Uurib organismide siseehitust Morfoloogia Uurib organismide välisehitust Liigiline tase Etoloogia Uurib loomade käitumist
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked.
skeletilihaste tegevus; · kordineerib kehaosade talitlust; · tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ). Inimese närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis lähtuvad peaajust ja seljaajust. Närvisüsteemi ülesandeks on reguleerida organismi talitlusi, kooskõlastada organismi kõikide elundite tööd ning närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega. KESKNÄRVISÜSTEEM (KNS) Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale.
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes
Anatoomia-Tegeleb organismi ehituse uurimisega Bioloogia-teadus,mis uurib elu Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv teadusharu Füsioloogia-teadusharu,mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon-Talitluste reguleerimine veres hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel Loodusseadus-teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia-bioloogiaharu ,mis uurib elu molekulaarsel tasemel neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi abil elundite ja elundkondade regulatsioon Populatsioon-ühel asustusalal elavad sama liiki
ANATOOMIA ORGANISMI EHITUSE UURIMINE. BIOLOOGIA TEADUS, MIS UURIB ELU. BIOSFÄÄR KÕIGE KÕRGEM ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASE. ETOLOOGIA LOOMADE KÄITUMIST UURIV TEADUS. FÜSIOLOOGIA - TEADUSHARU , MIS KÄSITLEB ORGANISMI TALITLUSI JA NENDE REGULATSIOONI. HUMORAALNE REGULATSIOON TALITLUSTE REGULEERIMINE VERES ESINEVATE HORMOONIE JA TEISTE KEEMILISTE ÜHENDITE VAHENDUSEL. LOODUSSEADUS TEADUSLIKE FAKTIDE ÜLDISTUSED, MIS VÕIMALDAVAD SAMAAEGSELT SELGITADA MITMEID LOODUSNÄHTUSI. MOLEKULAARBIOLOOGIA BIOLOOGIAHARU, MIS UURIB ELU MOLEKULAARSEL TASEMEL. NEURAALNE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL TOIMUV ELUNDITE JA ELUNDKONDADE TALTLUSTE REGULATSIOON
SELETAN MÕISTED (ÕP LK 21) ANATOOMIA - Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA - Loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. FÜSIOLOOGIA - Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMOLAARNE REGULATSIOON - Organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON - Närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
Viroloogia- uurib viiruseid Mikrobioloogia- uurib baktereid Mükoloogia- uurib seeni Lihhenoloogia- uurib samblikke Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldv kiht Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiline teadus Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon- organismide elundkondade talitluste regulatsiooni (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon
Ühtegi probleemi ei saa lahendada sellesama teadvuse pinnalt, mis selle loonud on. (A. Einstein) Ühe inimese mõtete kasutamine on plagiaat, paljude inimeste mõtete kasutamine on teadus. bioloogia - teadus, mis uurib elu selle omaduste kaudu tsütoloogia -------------------rakkude ehitust ja talitlust histoloogia -- ---------------- kudede ehitust ja talitlust füsioloogia ------------------- organismide talitlusi ja nende regulatsiooni etoloogia ----------------------loomade käitumist molekulaarbioloogia ---------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet kude - ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkudest moodustunud organismi ehituslikud osad homoöstaas - organismide stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega.
5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele. See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Kokkuvõte Orgaanilised ained on biomolekulid, mis mängivad erinevaid rolle organismi süsteemis. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid)
Hormoonid Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot. Hormoonid on väga aktiivsed. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed.
1. BIOMOLEKULID on ained, mis esinevad ainult elusates organismides (rasvad, valgud, sahhariidid). 2. ELU TUNNUSED: 1) rakuline ehitus 2) paljunemine 3) aine- ja energiavahetus 4) areng 5) reageerimine välisärritusele 6) stabiilne sisekeskkond e homöostaas 3. FÜSIOLOOGIA uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. 4. ANATOOMIA on teadus, mis uurib organismide ehitust. 5. NEURAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil. 6. HUMORAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine hormoonide abil. 7. ETOLOOGIA on teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. MAKROELEMENDID keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes: hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. 9
4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame toidu ja veega. 5. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal, vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad. 6.Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas.Kuidas me sellest gaasist vabaneme? (selgitus!) Inimene vabaneb süsihappegaasist kopsude abil. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis reguleerib rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd, mille hulka kuuluvad(4) valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad ensüümid, vitamiinid, hormoonid ja antibiootikumid. 9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos Nad sisaldavad süsiniku, vesiniku ja hapniku molekule. 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on: tärklis, tselluloos, glükogeen. 11. Polüsahhariidide 2 ülesannet organismides on: a) energeetiline b) ehituslik 12
ilma mikroskoobi abita. Kõikide rakkude keskseks osaks on tuum, mis harilikus valgusmikroskoobis paistab ümara täpina. Tuuma ümbritseb sültjas mass - tsütoplasma. Elektronmikroskoobi abil, mis võimaldab saada tunduvalt suuremaid suurendusi kui valgusmikroskoop, võib tsütoplasmas näha mitmesuguseid organelle e. organoide (eri talitlusega rakuosad või kehakesed rakus). Kõikidel organoididel on rakus täita mingi kindel ülesanne. Tuum kontrollib raku kuju, suurust ja talitlusi, ta sisaldab ka pärilikkuseainet. Rakku ümbritseb õhuke kest - plasmamembraan, mis koosneb valkudest ja lipiididest (rasvad, õlid, vahad ja teised taolised ained). Plasmamembraan talitleb filtrina, mis ühtesid aineid laseb läbi, teistel aga takistab rakku sisenemist. Raku sees on keerukas membraanidest ümbritsetud kanalikeste süsteem - tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum, mis talitleb filtrina ja transpordivahendina ainete liikumisel tsütoplasmas
moondeetapid(putukad-liblikad) 8.) Elusorganismid reageerivad ja tunnetavad väliskeskkonda- kõrgemad loomad reageerivad meeleelundite ja kesknärvisüsteemi abil. Taimed ja madalamad loomad reageerivad keskkonnale vastavate valkude abil- taksis. Reageeritakse valgusele(fototaksis) ja keskkonna keemilisele koostisele- kemotaksis- vee keemilise koostise muutusi tunnetavad. Elus organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed iseloomustavad talitlusi ja suhteid elusorganismide erinevatel tasanditel. 1.) Molekuli tasand- biomolekulidega toimuvad erinevad keemilised protsessid, millega tagatakse organismi talitluste käivitumine. Molekulaarbioloogia- molekulitasandil bioloogiaharu. 2.) Rakuline tasand- (Tsütoloogia- rakuteadus). Kõik eluprotsessid toimuvad rakus. Rakus on ehituslikud osad- organellid, mis viivad läbi eluprotsesse. Ainuraksetel organismidel piirduvadki talitlused ühe rakuga
Hormoonid 2012 Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või
Nende toimingutega muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Algselt oli tanutajaks isamehe naine, keda nimetati mõõgaemaks. Ajapikku muutus see ema ja ämma ülesandeks. Teadaolevalt toimusid pulmad rohkem talvel, mil suvised tegemised ei takistanud talumehel põhjalikku ja pikka peopidamist. Pidu kestis enamasti 2-3 päeva, vanemal ajal ja jõukamates peredes isegi nädala. Oluline koht tolle aja pulmades oli laulmisel ja tantsimisel. Suur osa mänge ja talitlusi olid vanas Eesti pulmas seotud raha korjamise ja annetamisega pruudi veimevakka. Raha korjamine noorpaari jaoks ei ole mitte kunagi meie pulmakombestikus tabuteema olnud. Tänapäevalgi korraldatakse sellega seotud oksjoneid. Saadud raha nimetatakse õnnerahaks ja noorpaarile on see esimene ühine raha pere- ja kooselu alustamiseks. Komme, mis minu arvates tänapäevaühiskonnast täiesti kadunud on, on kosjaskäimine. Kui noormees jõudis
Veel on suur soojusmahtuvus. Anorgaanilised ained rakus:haped, soolad, alused. Positiivselt laetud ioonid ehk kanioonid. Negatiivselttt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül, karbonaat, fos- faat, kloriid ja jodiidioonid. ORGAANILISED AINED: Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped ja valgud seetõttu nimetakse neid biomolekulideks.Nad kuuluvad rakkude ehitus- se, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd.Põhilisteks bioaktiivseteks aine- teks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid. Nad jaotatakse mono-,oligo-ja polüsahharii- deks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Viiesüsinikulisest on tähtsmad riboos ja desoksüriboos.Kuuesüsinilikusest on tähtsamad glükoos ehk viinamarjasuh- kur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur
2.Elu omadused kõik elusorganismid arenevad,paljunevad,neil on aine-ja energia vahetus ja nad reg välis ärritusele 3.Rakku õpetus ehk tsütoloogia on teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 4.Koe õpetus sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. Eristatakse nelja koe tüüpi 1.epiteelkude 2.lihaskude 3. Närvikude 4. sidekude 5.Anatoomia-tegeleb organismi ehitusega,uurib organismide ehitust 6.Füsoloogia-one teadus mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regutatsiooni 7.Homöstaas-kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekekkond 8.Etoloogia-one teadus mis uurib loomade käitumist 9.Neuraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil 10.Homoraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine hormoonide abil 11.Liigi definitsioon-selle moodustavad sarnased isendid kes on võimelised oma vahel vabalt ristuma ja andma viljakaid järglasi 12.Makroelemendid(h,s,l,f,v) hapnik,süsinik.vesinik.lämmastik,fosfor,väävel
Biokeemia Uurib aineid, keemilisi reaktsioone elusorganismides Ökoloogia Ökosüsteem, suhteid elus ja eluta vahel Tsütoloogia Uurib rakkude talitust ja ehitust Histoloogia Uurib kudesid Zooloogia Teadus loomadest Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarsel tasemel Geneetika Uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Füsioloogia Uurib organismide talitlusi ja regulatsiooni Etioloogia Uurib loomade käitumist 4. Raku eluomadused! o Hingavad o Toituvad o Kasvavad o Paljunevad o Arenevad o Sisaldavad biomolekule 5. Vee ülesanded elusorganismides! o Moodustab sisekeskkonna o Väga hea lahusti o Viib läbi keemilisi reaktsioone meie kehas o Hoiab püsivat kehatemperatuuri 6. Sahhariidide jaotus ja ülesanded! o Energiat annab o Ehituslik ülesanne 7
organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid. Biheeliks DNA ruumiline kuju, teist järku struktuur, on biheeliks bioaktiivne aine ensüüm, vitamiin, hormoon, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi funktsioneerimist. Biomolekul organismis asetsevad orgaanilised ained, milleks on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi, osalevad informatsioonivahetuses väliskeskkonnaga. Biopolümeer valgud, polüsahhariidid ning nukleiinhapped, mis on saanud nimetuseks biopolümeerid kuna nad moodustuvad ainult elusorganismides. Denaturatsioon valgu molekuli struktuuri väiksemaks muutumine kuumutamise teel. Denaturatsiooni mõjutavad ka mehhaanilised tegurid. Desoksüribonukleiinhape DNA, keeruka struktuuriga ühend. Biopolümeer. On moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel
Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri
Teadusliku uurimismeetodi etapid on: probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine, tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. Mõisted anatoomia organismi ehituse uurimine bioloogia teadus, mis uurib elu biosfäär kõige suurem ökosüsteem etoloogia loomade käitumist uuriv teadus füsioloogia teadus, mis käsitleb organismi talitlusi, nende regulatsiooni humoraalne regulatsioon veres esinevate hormoonide ja keemiliste ühendite vahendusel talitluste reguleerimine. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, korraga selgitavad loodusnähtuste esinemist molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon populatsioon ühel asustusalal elavad sama liiki organismid
Mõisted Anatoomia- Organismi ehituse uurimine. Bioloogia- Teadus elusolendite ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Biosfäär-Elu sisaldav kiht maal. U. 40 km.(hüdrosfäär,litosfäär,atmosfäär) Etoloogia-Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Füsioloogia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal.
edasi ka detsembri, oktoobri ja kes teab, võibolla ka järgnevate kuude seikluseid juba tuttavaks saanud külarahva elus. Samuti annab tunda väike keelekasutuslik apsakas. Arvata võib, et 300 aastat tagasi ei esinenud veel nii mõningaid ebatsensuursed väljendeid. Üldjoontes võib siiski julgelt väita, et "Rehepapp" on kirjutatud rahvakombeid läbi ja lõhki tundva mehe poolt. Kivirähk on teinud suurepärase töö kirjeldades kõikvõimalikke talitlusi, toiminguid ja traditsioone, mis on kahjuks enamikule meist uue aja autode, lennukite, mobiilide ja veekeetjate õnnelikele omanikele unustuste hõlma vajunud. Seepärast ongi igati kasulik see raamat kätte võtta ja lugedes esivanemate värvikasse igapäevaellu tagasi vaadata.
vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul imetakse õhk sisse rindmiku kahe esimese paari õhuavade kaudu Mesilaste närvisüsteem jaguneb kolmeks: kesknärvisüsteem- koosneb kõhtmisest närviketist perifeerne närvisüsteem- ühendab keha välispinda siseelunditega vegetatiivne närvisüsteem- korraldab kehasiseseid talitlusi (seedimine, hingamine) Nägemiselunditeks on 2 liitsilma ja 3 lihtsilma Haistmiseks ja ultrahelide vastuvõtmiseks on tundlad Mesilased eristavad magusat, kibedat, haput ja soolast maitset Mesilased kombivad kompimiskarvakestega, mida on kõige rohkem tundlatel, jalgadel, suistel ja tiibadel Helisid tajuvad mesilased keha võngete kaudu Seedeelundkond jaguneb kolmeks: eessool- neel, söögitoru, meepõis ja vahesool kesksool- seal toimub peamine toitainete seedumine ja imendumine
Bioloogia uurib elu Mõisted Anatoomia bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. HOMOÖSTAAS stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. KUDE sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. MORFOLOOGIA teadus, mis uurib organismide välisehitust. NEUTRAALNE REGULATSIOON närvisüsteem reguleerib elundite ja elundkondade talitlusi. ORGAN E. ELUND kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. POPULATSIOON samal ajal ühiselt territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. TSÜTOLOOGIA (rakuõpetus) teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. AMINOHAPE amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. ANTIKEHA kaitsevalk, mis moodutatakse võõrvalkude vastu. ANTIGEEN selgroosesse kehasse sattunud võõraine, mis põhjustab antikehade teket.
Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Viimased kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 2.3 Orgaanilised ained Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad aine ja informatsioonivahetuses. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust. Nendeks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid
Organid koonduvad elundkondadesse. Ka see on elu organiseerituse tase. Organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organsüsteem täita ka talle omaseid ülesandeid. Seetõttu peetaksegi organismi rakust järgmiseks olulisemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks. Iga organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst. Nende regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus. Füsioloogiaks nimetatakse teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Anatoomia on organismi ehituse uurimine. Neuraalseks regulatsiooniks nimetatakse närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talitluse regulatsiooni. Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel toimuvat regulatsiooni.
madal. pH: Mida suurem on H+ - ioonide kontsentratsioon, seda happelisem on keskkond ja mida kõrgem on OH- - ioonide kontsentratsioon, seda aluselisem on lahus. Keskkonna happelisust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne lahus (pH=7 puhas vesi), 7-= happeline, 7+ = aluseline 4. Orgaanilised ained sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on biomolekulid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. 5. Mono- ja polüsahhariidid: Monosahhariidid: Monosahhariidi molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Süsinikahel on tavaliselt hargnemata. Sahhariidi nimetuse tunnus on lõpp -oos.Monosahhariid on lihtsaim süsivesinik.Nad koosnevad ühest suhkrust ja on
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm.
1. s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem 2. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem Kummalgi neist eristatakse tsentraalset ja perifeerset osa. Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Somaatiline NS reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel, s.o. teadlik ja tahtlik NS. Tema tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju, perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. Vegetatiivne NS innerveerib põhiliselt vegetatiivseid e. siseelundeid reguleerides nende talitlust. Et vegetatiivne NS töötab meie tahtest ja teadvusest sõltumatult, nim. teda ka autonoomseks NS-ks. Tegelikult on ta lahutamatus seoses kehanärvisüsteemiga ja allub peaaju kontrollile.
mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes. ENSÜÜMID : on bioloogilised katalüsaatorid. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud. Ensüümid on tundlikud temperatuuri ja pH suhtes. Amülaas, tärklise seedimisega seonduvad protsessid. Hüdrolüüsib tärklisest suhkruid. Seda kasutatakse siirupite, puuviljamahlade, sokolaadi ja muude toiduainete valmistamisel; HORMOONID : Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse.Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt. 10)DNA Puhul on nii : Adeniin Tümiin (A-T)................Guaniin Tsütosiin (G-C) RNA Puhul on nii : Adeniin Uratsiil (A-U)....................Guaniin Tsütosiin (G-C). 11) DNA on desoksüribonukleiinhape, asub rakutuumas. RNA ribonukleiinhape. Kopeerib DNA infot ja kannab selle rakus vajalikku kohta.
5. bioaktiivne aine orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. põhilisteks ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 6. biomolekul organismide koostisse kuuluvad põhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped), kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omvahelist koostööd, osalevad organismide aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. 7. biopolümeer valgud koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega on biopolümeerid. moodustuvad vaid elusorganismides. 8. denaturatsioon kõrgemat järku valgustruktuuride lagunemine madalamale 9. desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 10
1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted – farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, toimeaine, droog? Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog – ravimite looduslik taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured) Toimeaine - taimses või loomses droogis või ravimvormis esinev farmakoloogilise toimega aine. 3
Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot Organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Fenotüüp isendi väliste tunnuste kogum, mis kujuneb välja arendu käitus genotüübi ja keskkonna tegurite mõjul Füsioloogia- Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geneetiline kood mRNA molekuli järjestikuse nukleotiidi vastavus aminohappejäägile valgu molekulis Genoom liigiomases ühekordes kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp e. Genoom ühe organismi kromosoomistus olev geenide kogum Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine.
uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal ja kontroll rühmaks. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks.Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
1. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 2. Heterotroofid- on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest 3. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid 4. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide siseehitust 5. Etoloogia- teadus, mis uurib loomade käitumist 6. Füsioloogia- teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone 7. Histoloogia- bioloogia teadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust 8. ja talitlust 9. Morfoloogia- teadus, mis uurib organismide välisehitust 10. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsimide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasust 14
BIOLOOGIA KORDAMINE ,,BIOLOOGIA UURIB ELU" MÕISTED 1. Anatoomia biloloogiateadus, mis uurib organismide ehitust 2. Bioloogia teadus, mis uurib elu (ilmingud, eluvormid) 3. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 4. Etoloogia bioloogiateadus, mis uurib loomade käitumist 5. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni 6. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiset veres esinevate) 7. Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad ka selgitada mitmeid loodusnähtusi 8. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset 9. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 10
4. Epiteelkoe rakkude ülesanne on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrvul ning rakuvaheaine puudub 5. Organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks 6. Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse 7. Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase Kes mida käsitleb : 1. Füsioloogia - organismis talitlusi ja nende regulatsiooni 2. Anatoomia organismi ehitust Regulatsioonid: 1. Neuraalseks regulatsioon- elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 2. Humoraalne regulatsioon-veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite talitlus Populatsioon- Ühel asutusala elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni. Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase Milles seisned liigi taseme eripära: 1
tsütoplasmat. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfoloipiididtest ja valkudest. See teostab raku energia- ja ainevahetust ja kaitseb rakku välismõjude eest. Mõlemal rakul on tsütoplasma, mis on poolvedelaks rakusisekeskkonnaks. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Seal toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Tsütoplasma moodustab enamuselt vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Mõlemal rakul on rakutuum. Rakutuum juhib rakus kõiki raku talitlusi. Rakk on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Tuumamembraanile võivad kinnituda ribosoomid. Rakutuuma membraanis on poorid, mille kaudu transporidakse rakutuumas sünteesitud makromolekule tuumast välja ja tsütoplasmas moodustunud valke rakutuuma sisse. Tuumapoor on võimeline transportima mõlemasuunaliselt. Imetajatel on tuumapoore umbes 3000-4000. Tuumakesi võib olla rakutuumas üks või rohkem. Tuumake on
vajaliku ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. Hingamiselundkond kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja itab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Erituselundkonda kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained. Sigimiselundkonna- ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust Närvisüsteem- juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Nahk- organ, mis katab inimese keha. Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigusttekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest.Aitab säilitada kehatemp. Nahk on meeleelund. Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, kõige olulisem vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniinni, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Nahk
ärritatuse ja tigedusega. Joobunu iseloomuomadused tõusevad rõhutatult esile. Kergesti ärrituvad, ohjeldamatud inimesed muutuvad veelgi jõhkramaks, vihasemaks, norivamaks, pealetükkivamaks, sageli isegi julmaks ja agressiivseks. Selles joobeastmes tulevad kergesti meelde ammused solvangud ja üleelamised ning sageli puhkeb tüli ja kaklus. Juba vähese alkoholi tarbimine raskendab inimestel välismuljete vastuvõtmist, halvab mälu ja sellega seoses olevaid talitlusi ning assotsioonide kulgu. Joobunul kaob kriitiline suhtumine oma tegudesse ja ümbritsevasse keskkonda. Pidurduse nõrkusega on seletatav joobunu ebaviisakas käitumine, mõtlematud teod ja madalamate instinktide pidurdamatus. Vanakreeka filosoof Aristoteles on tabavalt joobunud olekut nimetanud ,,tahtlikuks hulluseks". Alkoholi toimel võib esineda põhjuseta naer ja lõbusus, vahel ülearune tundlikkus ja pisarad, vahel ägedus ja vihastamine
produktid. Ensüümid on kõrge substraadispetsiifilisusega nad võivad läbi viia vaid ühte või mõnda reaktsiooni. Nii saab erinevaid reaktsioone kontrollida vastava ensüümi hulga reguleerimise teel. Ensüümid on tundlikudtemperatuuri ja pH suhtes. Ensüümid on tähtsal kohal biotehnoloogia arengus. Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt. Maren Kadarik KP-32 Kasutatud allikad: http://www.slideshare.net/ http://et.wikipedia.org/
ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne – info juhtimine ÕO11 informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt kesknärvisüsteemi poole. Närvirakud toovad närviimpulsse siseorganites olevatest retseptoritest. Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne L11 mudel? representatsioon, mis sisaldab liigutuste
· Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Raku membraan Raku membraanid koosnevad fosfolipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest
tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne – info juhtimine informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt kesknärvisüsteemi poole. Närvirakud toovad närviimpulsse siseorganites olevatest retseptoritest. Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne mudel? representatsioon, mis sisaldab liigutuste
ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne info juhtimine ÕO12 informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt kesknärvisüsteemi poole. Närvirakud toovad närviimpulsse siseorganites olevatest retseptoritest. Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel mingisugune mentaalne L12 mudel? representatsioon, mis sisaldab liigutuste
annaabi.ee 
