retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal. Mida me näeme? * Mida me ei näe asju! * Me näeme: + Liikumist + Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.2. Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva?
väljad kukla- e. oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha taalamuses (aju sees) 46 Mida me näeme? * Mida me ei näe – asju! * Me näeme: + Liikumist + Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 47 IV.2. Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed 48 Kõrva ehitus Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb; Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus), esikuaken (e
* Haistmisaisting nina ülakoopa limaskestas (ntks. tolm ajab aevastama) 2. Värvipimedus 1 punkt * kõrvalekaldumine normaalsest värvinägemisest, see tähendab, et kõik värvid näivad akromaatilistena (täielik värvipimedus) või nähakse kahes värvitoonis sinises ja kollases (osaline värvipimedus) 3. Tajuprotsesside omadused, nimeta ja seleta lahti12 punkti * Püsivus – teadmine, et mingi asi on olemas isegi kui me seda ei näe (ntks. teame et on järv, ja isegi kui see on täielikult lume all, teame, et seal on ikka järv) * Valivus – selektiivsus, mõni omadus on automaatne, keskendutakse ainult mingile kindlale osale
orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) à kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) à Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.2. Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi
Selle valdkonnad emotsioonide, tunnete esilekutsumiseks, nende läbitöötamiseks, mõistmiseks ja vajadusel ka muutmiseks sotsiaalse suhtlemise hõlbustamiseks ja uute sotsiaalsete oskuste omandamiseks eneseteadvuse suurendamiseks, enda sisemiste protsesside paremaks mõistmiseks ning seeläbi nende soovitud suunas juhtimiseks enesehinnangu parandamiseks kognitiivse korrastatuse soodustamiseks pingete ja ängistuse vähendamiseks tajuprotsesside ja motoorsete tegevuste stimuleerimiseks. Lisaks saab eesmärgistada näiteks taluvuse ja sallivuse lisamise iseenda ja teiste suhtes või oskuste arendamise, mille abil on võimalik toime tulla intensiivsete tunnetega ka tavaelus. Muusikateraapias ei rõhutata inimese haigust või nõrkusi, vaid võimaldatakse taasavastada oma mänguline, 6 loominguline külg ning fokusseerutakse selles avanevatele potentsiaalidele.
eemalduvad pidevalt aatomid, ning need lendlevad õhus ringi. Kui need aatomid satuvad silma, siis tekib seal kujutis sellest esemest, millest aatomid kiirgusid. Sellega nad seletavad ära, miks me näeme kaugeid asju halvemini, nimelt silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega. Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta. Demokritose õpetaja oli filosoof Philolaos, kes kuulus Pütaagorlaste hulka. Pütaagorlasteks kutsutakse Pythagorase järgijaid. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne
neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused ; 2. sügav surve ; 3. lihasvenitus , 4. naha püsiv ja muutuv ärritus Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: 1. + puudutus 2. + surve 3. + lihasvenitus/ pinge 4. + liigutus 5. + temperatuur 6. + ... 7. à somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! Maitse-ja lõhnatundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse teatud molekulidega ontakt närviimpulssideks. Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keeles- papillides. Padjakeses olevad 50- 150 retseptorrakku regeerivad keemilise aine olemasolule- kontakt närvikiuga. Maitsd: mõru, soolane, magus, ,,umami", hapu: SAMADES KEELEPIIRKONDADES!!!!!!! Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsega
majandusalal · Donald Broadbent- tähelepanuprotsesside ja infotöötluse esimeste sidusate mudelite loomine · Ulrich Neisser- esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtteid ja olemust üldistava raamatu autor · Michael Posner- infotöötlusparadigma ja neuroteaduse mõistete lähendamine · Richard Atkinson, Alan Baddeley, Endel Tulving- mäluprotsesside uurimine · Jerome Bruner, Irving Rock, Richard Gregory- tajuprotsesside kognitiivteoreetilised seletused · George Sperling- sensoorse mälu ja tähelepanu uurimine · Stephen Kosslyn- kujutluse uurimine Peale eeltoodud suundumuste on ka veel mitmeid teisi mõjukaid voole: · Geneetiline epistemoloogia- Jean Piaget`- mõjukas koolkond arengupsühholoogias · Tegevusteooria- Lev Võgotski, Aleksandr Luria, Aleksei Leontjev · Arengupsühholoogiline konseptsioon- Heinz Werner · Etoloogia- Konrad Lorenz, Niko Tinbergen
Alt- üles töötlus: Kõigepealt tuvastatakse joontunnused (üksiktunnused) Tunnused kombineeritakse keerulisemateks vormideks. Ülalt-alla töötlus: Minnakse tervikult detailidele, arvestatakse ka konteksti. Kõigepealt püstitatakse stiimuli omadustele tuginedes hüpotees ning seejärel kontrollitakse stiimuli omaduste vastavust sellele. 4. Mis on ambivalentsed kujutised ja mida nad tajuprotsesside kohta ütlevad? Kahetine nägemine - näiteks mõned inimesed näevad pildil vaasi, teised aga kahte nägu/ vana naine & noor naine jne. 5. Vormitaju: joontunnuste tähtsus. vormide ja mustrite äratundmisel keskne roll joontunnustel taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine grupeerimise e tervikute moodustamise aluseks on kindlad printsiibid e vihjed.
Aju: mälu, tähelepanu, hoiakud ja eelistused (õpitud), teadmised, sõnavara... Taju lõpp-produkt: tajukujund. 15. Tooge näiteid tajuvigadest. Illusioonid: Heleduse illusioon (kui üks objekt tundub tumedam kui teine, kuid nad on ühe värvilised) Koletise illusioon (kaks koletist on sama suurusega, kuid tundub, et üks on suurem) Kaks lauaplaati (üks laud tundub pikkem, teine kitsam, kuid nad on sarnased) 16. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt- alla töötlus. Tervikuks-sidumine – kokkusidumise probleem – sõlmimisprobleem – probleem, millega aju seisab silmitsi, kui on tarvis stiimuli elemendid uuesti tervikuks kokku panna, pidades silmas asjaolu, et need elemendid analüüsitakse esmalt eri närvirakkude süsteemides. Alt-üles töötlus – joontunnuste tuvastajatelt keerukamate tunnuste tuvastajateni jne rea üha
Tajuelamuse tekkeprotsess - esmalt tekib aisting (retseptorid aktiveeruvad meeleorganil, närviergastuse levik ajju ja ajupiirkonna aktivatsioon) ja siis toimub objekti kui terviku äratundmine. Taju organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks. St taju on protsess, mulle kaudu meeleorganitelt saadetud andmete põhjal luuakse terviklik pilt. 15. Tooge näiteid tajuvigadest. Valestikuulmine, väljendusväärtõlgendus -ä. 16. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus. Tervikuks sidumine - mingi sõlmimis teema. Alt-üles töötlus teooria - James Gibson (20.saj), kirjeldas otsese taju teooriat, st kõik mis me tunnetame, tuleb otsese taju kaudu psüühikasse. Ülalt-alla töötlus teooria - Richard Gregory, tajume midagi selle põhjal, mis teadmised on meil olemas vms. Väliskeskkondlik info, mis saabub, ei jõua psüühikasse sellisel
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad
strateegiaid. 6 aastase lapse mälu ja tähelepanu Lapse tähelepanu maht suureneb, kuid tema keskendumisvõime on veel lühiajaline. Uue omandamisel teadvustab kordamise vajadust, kuigi meeldejätmise strateegiaid kasutab ta veel juhuslikuit. 7 aastase lapse mälu ja tähelepanu Laps on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks, ta suudab tähelepanu kontsentreerida ning püsib ülesande juures kuni selle lõpetamiseni. Tähelepanu maht ja tajuprotsesside areng võimaldavad tal samaaegu teha mitut tegevust ning keskenduda mitmele eesmärgile. Laps ei teadvusta veel ega kasuta õppimise strateegiaid, kuigi võib õpetamise korral seda lühikest aega teha,näiteks: jätta esitatud nimekirjast meelde sõnu üldnimetuse järgi( loomad, linnud, toit. Laps on muutunud teadlikumaks oma mälu võimalustest ja piirangutest, mistõttu hakkab teadlikult meeldejäetavat materjali üle kordama.
Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon 22. Tooge näiteid tajuvigadest. Kirjeldage ühe vabalt valitud illusiooni tekkemehhanismi. Kaasasündinud värvipimedus akromatopsia kolvikesed ei suuda registreerida valgust 23. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt- alla töötlus! Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine · seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. · Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine.
Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. Tooge näiteid tajuvigadest. Tajuvead - Taju piiridest tulenevad valesti tõlgendamised. kaks lauaplaati - sügavuse väärtajumine pöörlevad spiraalid - liikumise väärtajumine, tajume enda suunas kasvavatena pöörlevad diagonaalsete triipudega postid - tajume ülespoole liikuvatena kiiresti päripäeva pöörlev vankriratas - võime tajuda vastupäeva pöörlevana Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus. tervikuks-sidumine alt-üles ülevalt-alla eri süsteemide poolt andmepõhine, detaililt tervikult detailile, lähtub tuvastatud üksik- tervikule kontekstist, teadmistepõhine stiimulite/elementide kokkusidumine üheks tervikuks
interpreteerib (tõlgendab) ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid. Tajuelamuse tekkeprotsess: 5 22. Tooge näiteid tajuvigadest. Kirjeldage ühe vabalt valitud illusiooni tekkemehhanismi. Valestikuulmine, väljendiväärtõlgendus, tajuviga 23. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus! Tervikuks sidumine sõlmimisprobleem Meel: Nägemine (kriipsud, kaared, värvid ...) Meel: Kuulmine (helid, sõnad, "Hei, see on ju tomat!"...)Meel: Maitsemeel (mõru, hapu, magus...) AJU: Mälu, tähelepanu, hoiakud ja eelistused (õpitud), teadmised, sõnavara... Taju lõpp-produkt: tajukujund -"Tomat!" 1)"alt-üles" töötlus (bottom-up), mis algab madalama taseme tunnustest (nagu näit
- Kokku panema info mis tuleb erinevatest välisteguritest - Tegema vahet sügavusel, kaugusel, 2D ja 3D-l. Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Miski ajus, mis asendab miskit tegelikkuses. Seega kui keskkonnast on tulnud mingi pilt/objekt siis representatsioon on terviklik pilt puust (mis on eri kohtadega tajutud, nt kolvikesed reageerisid värvusele, kepikesed heledusele/tumedusele) Milles seisneb „kiirete“ ja „aeglaste“ tajuprotsesside erinevus? Taju jaoks kergem ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud ülesannete lahendamiseks on mentaalsed piirangud. Kiired tajuprotsessid on spetsiaalmehhanismid, aeglased on tsentraalselt vahendatud. Millistest kiirustest käib jutt? >30Hz vs <4Hz Milliseid omadusi tajutakse kiiresti, milliseid aeglaselt? Kiired Aeglased
informatsioonist väliskeskkonnast. VAA lastel nägemistaju oluliselt aeglasem (nägemistajus kiirus oluline!). Katse piltidega tuttavatest esemetest 1kl lastega: LRÕK, RÖK ja täiskasvanud. Täiskasvanud tundsid ära 72%, tavakooli lapsed 57%, abikooli lapsed 0%. Katsest võiks järeldada, et abikooli laste nägemistaju on poole võrra aeglasem. Kas taju on arendatav? Lisakatse 3kl lastega: tavakooli lastel 100% äratundmine, abikooli lastel 27% → Taju on arendatav küll (mitte küll tajuprotsesside kiirus ehk vaid tagasiside mälust on kiirem eseme äratundmisel). Sellest tulenevalt: abikooli lapsed vajavad rohkem aega uue omandamiseks. Nudelmani katse: aknast välja vaatamine, "pildid" palju asju korraga nägemisväljas. VAA lapsed nägid oluliselt vähem asju väljas → taju kitsus. Üks probleem, mis nendel lastel on tuvastatud, on seotud taju diferentseeritusega. Taju diferentseeritus on taju eristamisvõime, ehk võime märgata erinevusi seal, kus need erinevused olemas on
eristuvat taju fooniks. Valivus on seotud tähelepanuga. Lisaks sellele on taju konstantne, sest kui ta seda ei oleks, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Väärtaju on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Tajuprotsesside mõtestamise koolkonnad Tajuprotsessi kui maailma tunnetamise esimest suhteliselt keerulist protessi on eri koolkondade poolt seletatud: eelkõige konstruktivstlik ja ökoloogiline koolkond. Konstruktivistid arvavad, et taju teeb sensoorsete andmete põhjalt järeldused ja saab aru, millega on tegu. Aju konstrueerib meile maailma, seostades seoseid ning kogemust. See on ratsionaalne ajuteooria. Selline lähenemine võib jääda aga
mõtteülesandeid. Kõne ja psüühiliste protsesside areng mõjutavad üksteist vastastikku pidevalt. Kõne ja tajude vahekorda käsitledes on otstarbekas vaadelda kolme seost: •Kõne tajumine; •Kõne sõltuvus tegelikkuse tajumisest; •Tajude sõltuvus kõnest. Keskkonna tajumisest sõltub iga situatiivse ütluse sisu, kaudselt aga ka situatsiooniväliste ütluste sisu, kui need toetuvad episoodimälule. Kõnele ja kõnemõistmisele avaldavad mõju tajuprotsesside kõik tunnused. Taju täpsusest sõltub kõnes väljendatavate tunnuste hulk, mahust ja kiirusest kujutluste hulk ja seega ka omandatud sõnavara eakaaslastega võrreldes; taju analüütilisus kajastub ütluse hargnevuses; mõtestatusest sõltub loogilis-grammatiliste suhete väljendamine kõnes. Vähemalt laste puhul kehtib seaduspärasus: mida pole tajutud, sellest pole võimalik ka kõnelda. Seega pedagoogiliseks eesmärgiks on õpetada-harjutada last
välikeskkonnast. VAA lastel nägemistaju oluliselt aeglasem (nägemistajus kiirus oluline!) Katse piltidega tuttavatest esemetest 1kl lastega LRÕK, RÖK ja täiskasvanud. Täiskasvanud tundsid ära 72%, tavakooli lapsed 57%, abikooli lapsed 0%. Katsest võiks järeldada, et abikooli laste nägemistaju on poole võrra aeglasem. Kas taju on arendatav? Lisakatse 3kl lastega: tavakooli lastel 100% äratundmine, abikooli lastel 27%. taju on arendatav küll (mitte küll tajuprotsesside kiirus ehk vaid tagasiside mälust on kiirem eseme äratundmisel) Sellest tulenevalt: abikooli lapsed vajavad rohkem aega uue omandamiseks. Nudelmani katse: aknast välja vaatamine, "pildid" palju asju korraga nägemisväljas. VAA lapsed nägid oluliselt vähem asju väljas taju kitsus. 5
annaabi.ee 
