8. Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel. Too näiteid. a) Kergesti ümberpaiknevad ehk kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg, millised suure puudused korrad rändavad vanematest kudedest noorematesse. b) Raskesti ümberpaiknevad ehk raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S, mis on taimes raskesti ümberpaigutatavad elemendid. 9. Mis on taimetoitaine? Too näiteid. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt -- anioonideks. Näiteks: CO2 , H2O, O2 , 10. Nimeta taimede toitumisviisid. a) Juurtoitumine; b) Juureväline toitumine 11. Kirjelda juurtoitumise viise. · Passiivne omastamine (transpiratsioon, imav jõud). Toimub toitainete imamine koos veega. · Difusioon (kontsentratsioonide erinevused). Sellest osast, kus toitaine
muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt aga anioonideks. Toiteelement Toitaine Ehituslikud elemendid Süsinik, C CO2 Vesinik, H H 2O
kasumis olla. Kehtestatakse tollimaksud, kvoodid või muud impordipiirangud. 13. Iseloomusta põllumajandusest tulevnevaid keskkonnaprobleeme ja paku välja kaitsemeetmeid. Metsaraie, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on aastate jooksul hävitanud ja muutnud looduslikku ökosüsteemi. Ning rikkunud looduslikku veereziimi. Muldade erosioon raiutakse metsad maha uute põllumaade jaoks. Taimetoitained kaovad mullast ja vihmad uhuvad ära mulla. Ülekarjatamine- rikub pinnast ja põhjustab kõrbede laienemist. Muldade sooldumine- põllumaa muutub kasutuskõlbmatuks. Väetiste ja taimekaitse vahendite kasutamine põldutelt kanduvad väetised väga kergelt põhjavette ja muudavad selle joogikõlbmatuks. 14. Mõisted: MAHEPÕLLUMAJANDUS- vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimakaitsevahendeid kasutav põllundus.
Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7 Oder- keskmise viljakusega muld, mulla pH 7 Külvieelne mullaharimine teraviljapõllul Eesmärk: mullaveevaru optimeerimine, väetiste muldaviimine, umbrohtude hävitamine, seemnetele sobiva külvialuse loomine Väetamine Mõjutab nii saagi suurust kui ka selle kvaliteeti. Aluseks planeeritava saagiga põllult eemaldatav toiteelementide kogus, mille katteallikad võivad olla järgmised: *Põllu mullaviljakus- mullas sisalduvad taimetoitained *eelvili- taimejäänustena mulda viidavad taimetoitained *orgaaniline väetis ja selle järelmõju. Mineraalväetistega antakse vaid planeeritud saagi moodustamiseks eespool nimetatud allikatega katmata toitainete kogus. Lähtuvalt külviajast eristatakse järgmisi väetamisaegu: Külvieelne, Külviaegne, Külvijärgne e pealtväetamine Kasutada soovitatavalt kompleksväetisi, mis sisaldavad taimetoitaineid taimede vajalikul hulgal ja õiges vahekorras
Infiltratsioon- osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse ja kõikuda. P-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust sellest saab põhjavesi. See protsess ongi infiltratsioon. Kohtades, kus ning soojade hoovustega soojast mereveest. Maailma veerohkeimad jõed on maad katavad lõhelised kivimid, on imbumine kõige suurem. Väike seal, madala produktiivsusega, kuna hoovustega kantakse sealt taimetoitained kiiresti kus pindmise kihi moodustavad savid või turvas. Põhjavee väljavool eemale. moodustab omakorda ühe lüli maa veeringes. 6.3 Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on Aluspinnale omab uhtumisest suuremat mõju sängivool, mille mõju oleneb vee
Eutrofeerumine on toitainete liiast tulenev kahju. Suureks ohuks on reovete ja põllumajanduses liigselt kasutatud väetiste valgumine merre. Vee õitsemist ehk vetikate vohamist võib märgata siis, kui randa uhutav vesi on värvunud vesirohekaks, pruunikaks või ka punakaks, sel juhul võib sisaldada vesi inimestele mürgiseid aineid. Samuti on see olukord ohtlik ka meres elutsevatele liikidele, kuna vesi on õitsemise ajal hapnikuvaene. Sagedasimaks põhjuseiks on veekokku jõudvad taimetoitained ehk biogeenid, eeskätt lämmastiku- ja fosforiühendid. Veeõitsenguga võivad kaasneda kalade ja teiste veeloomade hukkumine, sest suure hulga vetikate lagunemisel tekib hapnikupuudus, mis muudab veekogu gaasireziimi2. Selle ohu kõrvaldamiseks on tarvis suuremat kontrolli toitainete vette sattumise kohta. HELCOMi andmeil lasi 2000. aastal Eesti Läänemerre 28 924 tonni lämmastikku, see teeb 20,7 kg inimese kohta ja 965 tonni fosforit, mis teeb 0.69 kg inimese kohta. 3
kraadi võrra soojusjuhtivus, - mulla võime juhtida soojust toitereziim, - mulla tingimuste ja omaduste kompleks millest sõltub taimede varustatavus toitainetega taimetoiteelemendid, - keemilised elemendid vajalikud taimede arenguks ja kasvuks, mida pole võimalik asendada makroelemendid, - C, O,H,N,P,K,Ca,Mg (Fe JA Mn) mikroelemendid, - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se ( Sr, Cd, Pb, Ag, F) lenduvad elemendid,- C O H S tuhaelemendid,- Ca, Mg, K, P, Fe taimetoitained, - CO2 H20 O2 anioonid ja katioonid, millena toiteelemendid taime sisenevad, mügarbakter, - õhu lämmastiku siduja osade taimede juurtel mükoriisa - taimede ja seente kooselu, taim saab vett, mineraale ja vitamiine. Seen saab süsivesikuid 2) Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Jaotatakse : min. kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide peenestumisel, koosnevad räni- alumiinium- ja raudoksiidist.
-5- lahustunud orgaanilised ained on Võrtsjärves peamiselt koha peal tekkinud. Nende ainete hulka väljendavad vee biokeemiline hapnikutarve (BHT) ja dikromaatne oksüdeeritavus. Enamasti on BHT madalam talvel ja kõrgem suvel. Järve lõunaosas on BHT suur aga kevadel, sest Väike Emajõgi kannab sisse rohkesti orgaanilist ainet. Toiteelemendid: Toiteelemendid ehk taimetoitained (P, N, Si) sisalduvad järve vees seotuna mitmesugustes lahustunud, kolloidsetes või tahketes mineraalsetes või orgaanilistes ühendites. Veetaimed ja bakterid omastavad kõige paremini toiteelemetide mineraalseid vorme vees lahustunud fosfaatiooni, ammooniumiooni, nitraatiooni ja ränihappeid. Taimetoitainete varu järves täieneb peamiselt sissevoolu kaudu, vee ja setete vahelise ainete vahetuse kaudu ning taimede ja loomade elutegevuse ja nende jäänuste lagunemisel vabaneva aine kaudu
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse
Taimetoiteelemendid: nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole talle omaste funktsioonide tõttu ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Makroelemendid: on C, O,H, N, P, K, Ca, Mg ja S mida taim vajab suurtes kogustes Mikroelemendid: Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, need täidavad taimes biokeemikilste protsesside katalüsaatori ülesannet lenduvad elemendid: C, O, H, S tuhaelemendid: Ca, Mg, K, P, Fe taimetoitained: nim molekule, anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad mügarbakter: esinevad mullas õhulämmastiku sidujana mükoriisa: on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid ja vitamiine, ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloid - pihustunud faasina esinev aine Hüdrofiilne - veelembeline Hügrofoobne - vetthülgav Koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks
Veesaaste Eristatakse: mehaaniline saastumine (keemiliselt neutraalne hõljum); keemiline saastumine; bioloogiline saastumine (sinivetikate toksiinid); soojuslik saastumine. Tööstusest pärit jahutusvee juhtimine veekogudesse, mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutusteni. Veekeskkonna saastumise põhjused: 1) olmereoveed, 2) tööstusreoveed. Ohtlikumad on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus; 3) põllumajanduses tekkinud reoveed ning taimetoitained, 4) prügila nõrgveed, 5) atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Eutrofeerumine Eutrofeerumine veekogu rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide (P, N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja kuhjumise tagajärjel. Eutrophication a process where water bodies receive excess nutrients that stimulate excessive plant growth. , . Antropogeenne eutrofeerumine Eutrofeerumisega kaasneb vee läbipaistvuse vähenemine,
Et saada kvaliteetset komposti, tuleb luua orgaanilist massi lagundavatele mikroobidele (bakteritele, seentele, vetikatele, algloomadele) parimad elutingimused (sobiv niiskus, temperatuur, reaktsioon ja toiteelementide tasakaal). Lämmastikuvaeste jäätmete kompostimisel on vaja lisada kergesti lahustuvaid lämmastikuühendeid (1 ts komposti kohta 0,7–1,0 kg lämmas- tikku). Kompostimisel muutuvad orgaanilises aines sisalduvad taimetoitained kergesti omastatavaiks ning hävivad haigusi tekitavad mikroobid, helmintide munad ja umbrohuseemned. Komposti liik ja väärtus olenevad kasutatud ainesest ja valmistamise tehnoloogiast. 19 Kasutatud kirjandus: 1. Hortese koduleht: http://www.hortes.ee/?op=body&id=75&art=209 2. Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/1124214 http://www
arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu asendada. 100. makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg ja S, mida taim vajab taim suures koguses. 101. mikroelemendid - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, mida on kuivaines 10-10% 102. lenduvad elemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; C, O, H, S 103. tuhaelemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; Ca, Mg, K, P, Fe 104. taimetoitained - molekulid, anioonid ja katioone, millena toiteelemndid taime sisenevad. (Co2, H2O, O2) 105. mügarbakter - 106. mükoriisa - on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid (P, N, Zn, Cu) ja vitamiine ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Jaotuvad: • Mineraalsed kolloidid • Orgaanilised kolloidid • Orgaanilis-mineraalsed kolloidid Ehitus:
vastavate kultuuride kasvatamisega. Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel LõunaEesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. LääneEesti ja saartel. Nõlvadel põhjustab erosioon ka maaharimisest tingitud mullaosakeste mehaaniline ümberpaigutamine, millele võib järgneda vee erosioon. Põllumajandusmaadelt erosiooni tõttu ärakantud materjal või taimetoitained võivad põhjustada veekogude mitmesugust reostumist. Erosiooni saab vähendada kaitseribade rajamisega küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50...100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga.
Effekt võib esineda ainult transpiratsiooni vähendamises. Taimedele on oluline mulda infiltreeritud vesi. 14. Kultuuride veetarve (potentsiaalne evapotranspiratsioon) ja niisutamise vajadus Eestis, nende arvutamise ja mõõtmise võimalused. Vesi on taimede elutegevuses asendamatu element. Taimeorganites on vesi peamine koostisosa, mis asub kudedes ja rakkudes. Kasvavate taimede veevajadus ulatub 85..90 %ni. Vesi on lahusti, mille abil mineraalsed taimetoitained pääsevad taimerakkudesse.Vee osavõtul toimuvad taimedes keemilised reaktsioonid, millest tähtsaim on fotosüntees. Kulutatud veest kasutatakse taimekudede ehitamiseks ainult 0,2 %, muu osa kulub transpiratsioonile. Transpiratsioon on vee aurumine taimedest maapealsete taimeosade kaudu. Taimkattega kaetud pinna koguaurumist nimetatakse evapotranspiratsiooniks (ET). ET=T+E+I kus ET on tegelik evapotranspiratsioon, T- transpiratsioon, E- aurumine mullalt, I- aurumine taimedelt (interseptsioon)
viljavaheldusega, aga ka vastavate kultuuride kasvatamisega. Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Lääne-Eesti ja saartel. Nõlvadel põhjustab erosioon ka maaharimisest tingitud mullaosakeste mehaaniline ümberpaigutamine, millele võib järgneda vee-erosioon. Põllumajandusmaadelt erosiooni tõttu ärakantud materjal või taimetoitained võivad põhjustada veekogude mitmesugust reostumist. Erosiooni saab vähendada kaitseribade rajamisega küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50...100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning
* veekaitsevööndid * kaitseribad koosnevad mitmest vööndist: allpool tavalist veepiiri kasvavad veetaimed, sellest ülalpool on kõrkjad ja roostik ning edasi juba maismaataimestiku vööndid (lepp). 26. Milline on veejuhtmetel settebasseinide ja märgalade toime ja vajadus? Settebassein on veejuhtme laiendatud või süvendatud lõik, kus oluliselt suurenenud voolu ristlõike ja sellest tulenevalt väikse voolukiiruse tõttu vette sattunud heljum, sellega seotud taimetoitained ning orgaaniline aine settivad põhja. Settebasseini mõõtmed on määratud tingimusest, et vooluhulk läbiks basseini minimaalselt 3 tunniga. Üldiselt on Eesti jõgedes sogasus suhteliselt väike. Seetõttu on meil settebasseinid vajalikud ainult ajutiselt pärast veejuhtme kaevamist või reguleerimist kuni voolusängi stabiliseerumiseni. Selleks piisab enamikul juhtudel voolusängi laiendatud ja süvendatud lõigust.
liikumine ühes suunas. Plastiliste ainete liikumine floeemis: plastiliste ainete liikumine floeemis on laskuva vooluga (vahest mõlemasuunaline). Taimed säilitavad orgaanilisi toitaineid sageli juures, slp ka laskuvad voolud. Vajadusel saab taim kasutada juures säitatud plastilisi aineid ka kevadel või mõnel muul ajal kui taim seda vajalikuks peab ning selpuhul võib flooemis olev vool olla ka vastupidine. Floeem kannab taimes kõikjale muid aineid nt sahharoosi. MINERAALNE TOITUMINE Taimetoitained – keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu teiste keemiliste elementidega. Orgaanilise massi kuivained (90-95%) – C, O, H, N ja anorgaanilised ühendid (5-10%). Toiteelemendid: 1. Makroelemendid – C, H, O, N, S, P, K, Mg, Ca, Fe 2. Mikroelemndid – B, Mn, Cu, Zn, Mo, Cl Väga väikestes kogustes veel nt I, Br, Hg, Ag, Au
29. Mulla neelamisvõime. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel.. 1. mehaaniline neeldumine (muld käitub sõelana). 2. füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3. keemiline neeldumine mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4. bioloogiline neeldumine. Taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. 5. füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. 31. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid: 1. Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+, Na+, NH4+. Tähistus S. 2
– oksiididena tuha koostises. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel: • Kergesti reutiliseeruvad – N, P, K, Mg jmt., mida taim on nälja korral võimeline üle viima vanematest kudedest noorematesse • Raskesti reutiliseeruvad – Ca, Fe, S jt., mis on taimedes raskesti ümberpaigutatavad Leostumise ohtlikkuse alusel: • Ülisuur – NO3--N, Cl • Suur – B, S, Ca, Mg, Na • Tagasihoidlik – NH4+-N, K • Väike – P, Mn, Cu Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Toitainete omastamine Taim on oma olemuselt autotroofne organism. Klorofülli ja päikeseenergia kaasabil sünteesib taim mineraalained orgaanilisteks ühenditeks. Orgaaniliste ainete süntees algab juba taime juurtes (20 aminohappest sünteesitakse juurtes 16)
Mulla neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. Mulla neelamisvõime liigid: 1. mehaaniline neeldumine (muld käitub sõelana). 2. füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3. keemiline neeldumine mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4. bioloogiline neeldumine. Taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Bioloogiline aineringe. 5. füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu
gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. 29. Mulla neelamisvõime liigid- 1)mehaaniline neeldumine-muld käitub sõelana. 2)füüsikaline neeldumine- on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3)keemiline neeldumine- mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4)bioloogiline neeldumine- taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Bioloogiline aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, on
Käsikirjalised seminarimaterjalid. Tallinn,18.04.2008 4. Masing, V. (koostaja). Ökoloogialeksikon. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1992 5. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Viheralueiden kasvualustat. Helsinki 2004 43 4. TAIMEDELE KAHJULIKUD LISANDID KASVUPINNASTES Taimedele võivad kahjulikult mõjuda isegi mullavees lahustunud taimetoitained juhul, kui nende sisaldus tõuseb üle mõistliku piiri. Nii näiteks võib happelise reaktsiooniga mullas tõusta ohtlikult kõrgele mangaani ja alumiiniumi lahustuvus. Ka ebaõigelt juhitud komposteerimisprotsessi käigus võib tekkida fütotoksilisi aineid, nagu näiteks ammoniaaki, fenoole, äädik- ja sipelghapet; komposti laagerdumise käigus loetletud ained lagunevad. Kahjulikke lisandeid satub pinnasesse ka inimtegevuse käigus. Osa nendest akumuleerub pinnases;
Jäljendamine on õppimise viise, sellel põhineb traditsiooni teke. Järelkasv metsas kasvavad noored puud, mis võivad areneda uueks metsapõlvkonnaks. Järelkasvu hulka ei arvata alla 2-aastaseid tõusmeid ega üle 4 m kõrgusi puid, kui nende kõrgus on üle 25% ülarinde kõrgusest. Järelpuhastus pärast tavalist bioloogilist reoveepuhastust rakendatavad võtted (biotiikide, liivafiltrite jm. kasutamine), millega saavutatakse suurem puhastusaste ja kõrvaldatakse taimetoitained (P, N). Järgkooslus koosluse arenguaste. Üksteisele suhteliselt kiiresti järgnevad j-d moodustavad suktsessioonirea. Jäätmed tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks (nt. toorainena) kõlblikud ained või materjal(vanapaber, -raud, toidujäätmed). Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse)
· milline tehnoloogia võimaldab täita kohustuslikke keskkonnanõudeid ja vältida joogiveeallikate, põhjavee ning veekogude reostumist; · kas süsteemi väljaehitamine on teostatav ning majanduslikult võimalik; · kas sõnniku laotamiseks on piisavalt põllukultuuride kasvatamiseks kasutatavat maad; · kas vajalik sõnnikulaotustehnika ning laotamiskulud on majanduslikult vastuvõetavad; · kas sõnnikukäitlussüsteem aitab tõhusalt ära kasutada sõnniku taimetoitained ja parandada mullaviljakust. Sõnnikuhoidlate soovitatavad kaugused elamutest on toodud Lisas 4 tabelis 10. Lautades, kus loomi peetakse sügavallapanul ning tingimusel, et laut võimaldab säilitada aastase sõnnikukoguse, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Seejuures peavad sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. 6.1 Sõnnikuhoidlate ehitusnõuded Kui sõnnikuhoidla kuulub 1. jaanuaril 2002
Väetiste kasutamine iseenesest ei ole midagi jubedat, kuid hull on asi vale kasutamise korral, mida juhtub siiski. Orgaanilised väetised on head, nt sõnnik, väetusturvas, kompost, haljasväetised. Orgaaniliste väetiste tähtsus Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetisena viiakse mulda. Orgaaniliste väetiste hulka kuulub sõnnik, virts, väetusturvas, mitmesugused kompostid, haljasväetised jt. Taimetoitained sisalduvad orgaanilistes väetistes orgaaniliste ja mineraalsete ühenditena. Läbi mullas toimuvate mitmesuguste protsesside vabanevad orgaanilise aine mineraliseerumisel selles leiduvad taimetoitained ja muutuvad taimedele omastatavaks. Orgaaniliste väetiste kasutamine aitab säilitada ja parandada mulla struktuuri, mis omakorda parandab mulla füüsikalis–keemilisi omadusi ning vee- ja õhureziimi. Orgaanilised väetised aktiveerivad ka mullas toimuvaid mikrobioloogilisi
annaabi.ee 
