Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taimede mineraaltoitumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
membraan, ioonid, atpaas, kanal, anioonid, tsütoplasma, anioonide, mool, pump, bakter, kaaliumi, kanalite, nitraadi, atpaasi, sahharoos, vakuooli, kompleks, transpordiks, iooniks, membraanid, aminohape, pumpade, patch, clamp, ensüüm, tsüsteiin, anioone, taimes, kandjad, avanev, teljel, sisenemine, kujutage, signaal, antiport, sulfaadi, gradiendiSiis kui RH on 100% e õhk on veega küllastunud; ehk kui relatiivne niiskus on 100%, siis( fii) =0 (P/P0=1) 42. Vee difusioon läbi akvaporiinide on kiirem/aeglasem/võrdne kui läbi membraani lipiidse kaksikkihi (õige variant alla kriipsutada) 43. Kirjutage Van't Hoffi võrrand koos tähiste selgitusega = - iCRT C - molaalne kontsentratsioon (moolide arv kg lahusti s.t vee kohta); R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1); T- temperatuur Kelvini kraadides i - isotooniline koefitsient i = 1+(n-1) - dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist) n - dissotsieerumisel moodustuvate ioonide arv 44. Leida 1M glükoosi lahuse osmootne rõhk kui P=0, R=0,082 L atm/mool K, temperatuur 25oC, i= 1 = - iCRT 45. Milline kasu võiks taimel olla kavitatsiooni toimumisest?
Okaspuutaimedel 1-2 m/h. Liaanidel kuni 500 m/h. Sõltub veepotensiaali gradiendist süsteemis muld-taim-atmosfäär. Takistusest juhtsoontes ja rõhu erinevustest juhtsoontes (juhtsoontes toimub rõhuvoolu toimel liikumine). 13. Piirplasmolüüsi korral on turgorrõhu väärtus null, veepotentsiaali ja osmootse potentsiaali väärtused on võrdsed. 14. Plasmolüüsiks nimetatakse rakusisaldise eemaldumist rakuseinast. Kui turgorrõhk on 0. Rakumembraani ja rakuseina hoiavad koos tsütoplasma niidid. 15. Defineerige transpiratsioonikeofitsient.Kuidas erinevad C4 taimede ja C3 taimede transpiratsioonikoefitsiendi väärtused? Miks? Kulutatud vee hulk grammides, mida on vaja ühe grammi kuivaine sünteesiks. Koefitsent väheneb vee ja toitainete lisamisel. C4 taimed kasutavad vett ökonoomsemalt kui C3 taimedel, sest neil on õhulõhed avatud mittekuival ajal ja C3 taimedel päeval. 16 .Defineerige hüdraulilise juhtivuse mõiste.
need lipiidid keemiliselt stabiilsemaks (ajus, südames). Sfingolipiid. On sfingosiini derivaadid, millele on lisatud 1 rasvhappejääk. Sfingolipiidid võivad olla fosfosfingolipiidid (sfingomüeliin) ning glükosfingolipiidid. Glükolipiidid (2- 10%) - polaarne peaosa koosneb suhkrujäägist (närvid). Etanoolamiin. Koliin. Inositool. 3. Nimetage vähemalt kolm tegurit mis mõjutavad membraanide dünaamilisust (voolavust): Membraane iseloomustab faasiüleminek- temperatuur, mille juures membraan kristalliseerub (geeli-sarnasest vedeliku-sarnaseks).Sõltub: membraanide lipiidsest koostisest- Rasvhapete küllastumusaste- mida vähemküllastunud, seda madalam- teiste lipiidide olemasolust (kolesterool, glükolipiidid). (midagi on kindlasti veel) Sõltub, kas küllastamata RH-sid on. Lühema ahelaga on voolavamad. Steroolide (kolesteroolide) ahel mõjutab voolavust. 4. Milliseid rasvu nimetatakse trans-rasvadeks: Trans-rasvadeks nimetatakse taimeõlisid,
negatiivse laenguga peaga) Perifeersed valgud kinnituvad reeglina vesiniksidemete või ioonsete vastasmõjude kaudu integraalsete valkude või lipiidide polaarsete peade külge. 9. Nimetage membraanivalkude funktsioone. - Väliskeskkonna poolsed valgud osalevad tavaliselt rakk-rakk äratundmises ja signaalide ülekandes. Taimedes näiteks ka tselluloosi sünteesis rakuseinas. - Integraalsed valgud osalevad kanalite moodustamises ja ainete transpordis. - Tsütoplasma poolsed valgud osalevad tsütoskeleti sidumises membraaniga ning signaalide ülekandes. 3 10. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse. µ = µo + 2.3 RT log a + zFE µo - aine standartne keemiline potentsiaal;
Arhede viburid paneb liikuma ATP hüdrolüüs, eubakteritel [H+] erinevus membraani külgedel. 6. Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi 3.5miljardit 7. Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi 1-1.5miljardit 8. Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega? Nt tsüanobakterid, Rhizobium 9. Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel Kahekordne membraan, sisaldab mitokondriaalset DNA'd mis on koostiselt sarnane bakteri DNA'le. Sisemise membraani koostis on sarnane bakteriraku membraani koostisega. Paljunevad jagunemise teel, mitoos puudub. DNA on rõngaskromosoomi kujul, histoonid puuduvad. Operonide esinemine DNAs. Esinevad ribosoomid, mis ehituselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega. 10. Millised tunnused näitavad et kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel Sama mis mitokondri puhul. Membraanid 11
V vee partsiaalne molaarne ruumala (18 cm3) Millal on veepotentsiaal atmosfääris võrdne nulliga? a) Atmosfääris, kui õhk on küllastunud veega (RH=100%). b) kui tegemist on puhta vee ja normaalrõhuga Vee difusioon läbi akvaporiinide on kiirem/aeglasem/võrdne kui läbi membraani lipiidse kaksikkihi Kirjutage Van’t Hoffi võrrand Yp = - iCRT C - molaalne kontsentratsioon (moolide arv kg lahusti s.t vee kohta); R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1); T- temperatuur Kelvini kraadides °С = K−273,15 i - isotooniline koefitsient i = 1+a(n-1) a - dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist) n - dissotsieerumisel moodustuvate ioonide arv Milline kasu võiks taimel olla kavitatsiooni toimumisest? Põua korral on abiks kuna kui juhtsooned enam vett ei juhi, siis transpiratsioon ei saa nii aktiivselt toimuda. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes 0,1Mpa.
Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ 3 -3,5 miljardit aastat tagasi Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~ 1-1,5 miljardit aastat tagasi Sümbiontsed bakterid, mis on seotud õhulämmastiku assimileerimisegaon näiteks tsüanobakterid ja Rhizobium Millised tunnused näitavad et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel? Kahekordne membraan sisemise membraani koostis on sarnane bakteriraku membraani koostisega. Paljunevad jagunemise teel, mitoos puudub. DNA on rõngaskromosoomi kujul nagu bakteritel, histoonid puuduvad. Operonide esinemine DNAs. Esinevad ribosoomid, mis ehituselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega. Membraanid Ülesanded Ainete transport Metaboolsete jääkide eraldamine rakust Tsütoplasma pH säilitamine Tsütoplasmas teatud osmootse jõu hoidmine Organellides spetsiifiliste tingimuste hoidmine
0 40. Pärast aktsioonipotentsiaali tekkimist taastub neuroni puhkeseisundile omane membraanipotentsiaal K+ ioonide väljumise arvel 41. Membraanipotentsiaalist sõltuvate Na+ kanalite puhke- (refraktsiooni) periood on oluline Aktsiooni potentsiaali ühesuunaliseks liikumiseks 42. Kuidas on võimalik vältida H+ATPaasi funktsioneerimisega kaasnevat membraani hüperpolariseerumist? Nii katioonide impordi kui anioonide ekspordiga TEST 10 1. 2,4 DNP (2,4 dinitrofenool) teeb mitokondrite membraanid prootonitele läbitavaks ja kaotab prootonite kontsentratsiooni erinevuse membraani eri pooltel. Mis juhtub loomaga, kellele on süstitud DNP lahust mitmel korral eksperimendi jooksul? Sünteesib vähem ATP-d 2. Rasvhape oksüdeerub 10-ks AcCoA molekuliks. Kui palju GTP/ATP-d tekib nendest vahetult tsitraaditsükli reaktsioonide tulemusel? 10 3
F2,6bP inhibeerib F1,6bP, mille tulemusena ei saa tekkida F6P-d ning hakkavad kuhjuma trioosid ning kandjavalk hakkab trioose kloroplastri transportima. Nimetage ühendid, mis floeemis liikudes tagavad mittefotosünteesivate kudede varustamise fotosünteesi produktidega. Sahharoos, stahhioos, rafinoos Kirjeldage plasmodesmi struktuuri. Plasmodesmid : plasmamembraanist toru, mille sees on ER toru, selle ümber on valgud ning sees varras = desmotuubul. Plasmamembraani ja desmotuubuli vahel on tsütoplasma vooder = annulus. Annulus on seotud desmotuubli välispinna ja plasmamembraani sisepinnaga. Floeemivoolu kiirus on ligikaudu 1cm/min Milline transportvalk on vajalik, et toimuks sahharoosi transport ilma plasmodesmideta leherakkudest floeemi sõeltorudesse või nende saaterakkudesse Kandjavalk, teostab sahharoosi transporti sümpordis prootonitega. Kuidas Münch'i rõhuvooluteooria seletab rõhkude erinevuse teket tootva ja tarbiva piirkonna vahel?
Näiteid:* Na+,K+-ATPaas (Na/K-pump): väljutab rakust liigse Na+ ja sisestab K+ | * H+,K+-ATPaas (H/K-pump): mao limaskesta rakkude membraanis, tagab maos ülimadala pH; | * Ca+- ATPaas (Ca-pump): väljutab rakust liigse Ca+. Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on ATPaaside poolt genereeritud H+, Na+ või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 10. Membraanivalgud, erinevad klassifikatsioonid. Membraanivalkude tüübid: perifeersed (välimised); integraalsed (sisemised); lipiid-ankurdatud valgud. Perifeersed valgud. Harilikult globulaarsed. Kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on
Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel bakteritel on probleeme sellega, et nende eripind väheneb liialt. Selle probleemi lahendamiseks
süsivesikud). Glükolipiidid kaitsevad rakku ph kõikumise eest. Rakumembraanis on ka kolesterooli, valke, sahhariide. 2. 3. Selgitage a) miks sobib vedelmosaiik-mudel biomembraanide struktuuri kirjeldamiseks? b) mida mõistetakse membraanide asümmeetria all? a) vedelmosaiigi mudel: lipiidide meri, milles ujuvad valgu jäämäed - lipiidne kaksikkiht on vaid inertne substraat valkainetele. membraanis sisalduvad lipiidid ja membraanivalgud liiguvad vabal küljele ja tagasi, see näitab, et membraan ei ole tahke, vais pigem vedel. b) Lateraalne asümmeetria - asümmeetria monokihi piires: valgud ja lipiidid võivad moodustada kogumeid (klastreid) membraani pinnal, nad ei ole ühtlaselt jaotatud. Transversaalne asümmeetria - ristimembraani asümmeetria: valgud ei paikne membraani kaksikkihis sümmeetriliselt; lipiidses kaksikkihis on sise- ja väliskihi koosseis erinev 4. Kujutage joonisel membraani faasiüleminekut ja nimetage, mida iseloomustab üleminekutemperatuur Tm.
Mitokondrid - proteobakteritest 4. Võrrelda arhe- ja eubaktereid · Genoomi struktuur arhedel intronid, eubakteritel mitte · Membraanide lipiidid arhedes eeter-seostega, eubakterites ester-seostega · rRNA ja ribosoomide valkude erinev koostis · valkude sünteesil esimene N-terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin · eubakteritel membraanis peptidoglükaan, arhedel mitte 5. Kui paks on membraan? Maksimaalselt 10 nm 6. Nimeta 3 tegurit, mis soodustavad membraanide dünaamilisust · Steroidid kolesterool · Kaksiksidemed oluline cis konformatsioon, sest sealt toimub ahela paindumine väljapoole, see tagab selle, et üksikud molekulid poleks nii tihedalt üksteisega seotud · Sidemete küllastuvus et üks rasvhape oleks küllastunud, teie küllastumata 7. Millised valgud on membraanides?
1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19 2.2. Rakuümbrise komponendid........................................................................20 2.2.1. Periplasma.............................................................
Laengu kompensatsiooniks seotakse maatriksi poolelt samas ka 4 prootonit. Viimane protsess on seotud tsütokroom c kui prootonipumba funktsioonidega. Kompleks IV redokstsentrid 2 Cu iooni sisaldavat tsentrit, CuA ja CuB. CuA tsentris on tegelikult 2 lähestikku paiknevat vase iooni. Samuti paiknevad kompleksis kaks a tüüpi heemi, heem a ja heem a3. Kompleksis olevate Mg ja Zn ioonide roll pole selge. CuA on tsentriks, kuhu tsütokroom c elektronid esmalt liiguvad. Mõlemad Cu ioonid on aktiivsuseks vajalikud, sest mutant, mis seob vaid ühe Cu iooni on funktsionaalselt inaktiivne. CuA tsentrilt liiguvad elektronid heemile a ja siis heemile a3. Heem a3 ja CuB moodustavad binukleaarse tsentri. Heemi a3 Fe aatom ja CuB ioon paiknevad väga lähestikku, mis on kriiitiline ensüümi funktsionaalsuse tagamiseks. Miks on ensüümis kaks a heemi, pole selge, sest põhimõtteliselt oleks võimalik elektronide liikumine otse CuA tsentrist heemile a3
Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani tsütoskeletiga moodustavad rakuliiduseid kinnitavad rakud ekstratsellulaarse maatriksi külge retseptoriks olemine .2 tüüpi teiste rakkude ära tundmine keemiliste signaalide äratundmine transporteriks olemine carriers-glükoos ja aminohapped channels-vesi ja ioonid. Na+ ja K+ läbi mõlema ensümaatiline funktsioon- nt peensooles peptiidide ja süsivesikute lagundamine. Fosfolipiidide hüdrofiilsed pead on suunatud väljapoole ning hüdrofoobsed sabad sissepoole.Sellised ained on AMFIFIILID. Neil on glütseroolist „selgroog“, mille küljes kaks rasvhappe molekuli ning üks fosfaatrühm. Pea- fostaatrühm+glütserool. Saba- rasvhapped. Lisaks fosfolipiididele leidub membraanis teisigi lipiide- glükolipiidid nt TSERAMIID ja
,D- glükoosi jäägid ühendatud (14)-sidemetega lineaarseteks ahelateks Kitiin - eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, esineb ka seente, pärmide rakuseinas; koosneb (14) seotud N-atsetüül-D- glükoosamiini monomeeridest. Risseotud dekstraanid on kasutusel geelidena kolonnkromatograafias. Need geelid sisaldavad 50-98% vett. Geelide mehaaniline tugevus ja vee sidumise võime sõltub ristsidemete arvust. 6. Gram-positiivne bakter. Rakuseinas on palju peptidoglükaanikihte. Gram-positiivne bakter Gram-negatiivne bakter. bakteri rakuseinas on valine lipiidne kaksikkiht (membraan), sisemine lipiidne kaksikkiht (membraan) ja nende vahel peptidoglukaani kiht (enamasti uks); raku pinnal paiknevad lipopolusahhariidid. Rakuseina peptidoglükogaane tuntakse ka mreiinide nime all.
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel ületatakse aksonikünka piirkonnas
rakust välja, koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Plasmodesmid ühendavad rakke omavahel, on ülipeened tsütoplasmaniidid nii on tsütoplasmad omavahel ühenduses. Rakutuum säilitab pärilikku infot ja kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritsevad kaks membraani väline läheb üle tsütoplasmavärgustikuks. Tuumas on karüoplasma, mis koosneb kromosoomidest. Tuumas võivad olla ka tuumakesed sünteesivad RNAd ja moodustavad ribosoome. Tsütoplasma poolvedel elukeskkond, kus toimuvad elutegevusprotsessid. Nim ka protoplasmaks. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik sisaldab membraaniga ümbritsetud torukesi ja kanalikesi, mida mööda toimub ainete liikumine raku ühest otsast teise. On kareda- ja siledapinnaline võrgustik. Karedas paiknevad ribosoomid (koosnevad valgust ja RNAst)ning neis toimub valkude süntees. Sile osaleb lipiidide moodustumisel ja transpordil
G = RTln 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. a) ei saa öelda b) 0 c) negatiivne d) positiivne 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) a) glükoos b) H2O c) Na+ Na aeglane H2O kiire Kiiresti hüdrofoobsed ained O2; H2O; EtOH jne Kõige aeglasemad ioonid 4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. G = RTln + ZFoutin Z laengute arg F = 96500 C/mol outin = in out tüüpiline väärtus rakkudes 0,1 V (sees on neg. kui väljas.) 5. Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse? a) 0 V b) + 0,1 V c) 0,1 V 6
Nt elastne on puudel osa vett läheb tsütoplasmast välja – nt stress igas aasta parasvöötme puudel, taim valmistab selleks enne. Plastiline ehk püsiv – tekivad püsikahjustused. Abiootilised – temp, vesi,kliima, toiduainete küllus/puudus, saasteained, valgus jne. Biootilised – herbivooria, patogeenid, tihedus. Veestress. Liigvesi Kuivus – põud ehk ebasoodsad kliimatingimused, mis ei võimalda taimel katta oma veevajadusi. Selle tõttu fotosüntees lakkab, tsütoplasma vee kaotamine, valkude denaturatsioon. Põua vormid: õhu- ja mullapõud. Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni. Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks
Hapniku aatomi kuuest elektronist 2 on hõivatud vesinikega.Tal on järel 4 elektroni, mis on vesiniksidemete akseptorid. Samas OH rühm käitub vesiniksideme doonorina. Seega on hapniku aatomis olemas nii vesiniksideme akseptor kui ka vesiniksideme doonor. Vesi koosnebki seetõttu vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust ja selletõttu on tal kõrge sulamis ja keemistemperatuur 60. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? Vesilahuses moodustub ioonide ümber veemolekulidest hüdratatsiooni kiht. 61. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? 62. Soodustab 63. . Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib ühendi lahustumist vees? 64. Pärsib 65. . Millised rühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? Karboksüül, keto, hüdroksüül, amino jne 66. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas?
Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam etanoolis, sest etanool pole polaarne lahusti ning seetõttu pole ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? Ei!!! Kummaski ühendis puudub suure elektronegatiivsusega (O, N, F) elemendiga seotud vesiniku aatom, mis võimaldaks vesiniksidemete moodustamise. 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m), D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org
terviklikusest. Selle protsessi põhimõte seletati nn kemoosmootse hüpoteesiga mis pakuti välja Peter Mitchelli poolt. Ta ennustas et mitokondri sisemembraan on prootonitele praktiliselt läbimatu ja prootonite voogu tagasi mitokondrisse kasutatakse ATP süntaasi poolt selleks, et ADPd fosforüülida. Eksperiment rekonstrueeriti fosfolipiidsed vesiiklid nii, et membraanis paiknes bakteriorodopsiin ja F 0F1 ATPaas. Bakteriorodopsiin on valguse energiat kasutab prootonite pimp. F0F1 ATPaas oli mitokondriaalse päritoluga. Mõlemad paigutati membraani orienteeritult. Valguse toimel hakkas bakteriorodopsiin pumpama prootoneid vesiiklitesse ning selle gradiendi arvel oli ATP süntaas võimeline sünteesima ATPd. See eksperiment demonstreeris et ATP sünteesiks ei ole vaja spetsiifilist kõrfe energiaga vaheühendit ega interaktsioone elektronide ülekandeahela kompleksidega
ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. Ilmselt on siin siiski mõeldud etanooli ja vee dielektriliste konstantide erinevusest tingitud elektrijõudude 10kordset erinevust. Etanool varjestab 10 korda vähem kui vesi, ehk elektrijõud on seal 10 korda tugevamad.Sepp 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? (võivad olla erinevad ühendid) Ei!!
Ioongradiendi stabiilsust saavutatakse aktiivsete transpordiprotsessidega: membraanivalgud transpordivad läbi membraani kontsentratsiooni- või elektrilisele gradiendile vastupidises suunas, kasutades selleks metabolismienergiat. 105. Mis on K+-Na+ -pump? See on membraanide süsteem, mis toob esile ainete transpordi, mille järel toimub molekulide ülekandmine väiksema kontsentratsiooniga alalt suurema kontsentratsiooniga piirkonda. Kasutades ATPaasi molekulide energiat pump toob Na-ioone rakust välja ja viib K-ioone sisse. 106. Kuidas töötab K+- Na+-pump? Mis ta toimetab rakku, rakust välja? Na-Ka-pump ühe ATPaasi molekulide energiat toob Na-ioone rakust välja ja viib K-ioone sisse. 107. Mitu iooni eemaldatakse ja mitu saadakse ühe tsükliga? Na-Ka-pump ühe ATPaasi molekuli energia arvel viib välja 3 Na+ ja toob rakku 2 K+, eemaldades ühe laengu. 108. Millised rakukanalid on avatud puhkeolekus? K-iooni kanalid 109
1. Milliseid RNA polümeraasi subühikuid peate transkriptsiooni aktivatsiooni regulatsiooni seisukohalt olulisteks? Selgitage. Aktivatsiooni seisukohalt olulised ja faktor. Eubakterite RNA polümeraas, suurusega 480 kDa, koosneb viiest subühikust. 2ßß` - apoensüüm - koosneb neljast subühikust ja on võimeline katalüüsima RNA sünteesi. ülesandeks on apoensüümi assambleerumine (N-terminus) ja interaktsioon TF-dega või promootori UP-elemendiga (C-terminus). Sageli on transkriptsiooni initsiatsiooniks vajalik ka spetsiifiliste TF-de olemasolu. Kui transkriptsiooni kontrolliv järjestus -35 on vaevu äratuntav on vajlikud transkriptsiooni aktivaatorid. Miks ei ole konsensus igalpool? vaja geeniregulliks. Aktiveeritavatel promootoritel on -35 heksameer konsensusjärjestusest TTGACA märkimisväärselt erinev konsensusjärjestusest ja sel juhul soodustab aktivaator polümeraasi seondumist promootorile. Lisaks TF-dele toimub transkriptsiooni regulatsioon ka erineva
vähemal määral dissotseeruvad vabadeks ioonideks - anioonideks ja katioonideks. Keemiliselt on enamus organismis leiduvatest vees lahustuvatest ainetest elektrolüüdid, kuna nad kõik dissotseeruvad suuremal või vähemal määral. Meditsiinis on ainult osa aineid klassifitseeritud elektrolüütideks. Need on nn füsioloogilised elektrolüüdid. Organismi põhilised elektrolüüdid: 1. Katioonid: Na K Ca Mn 2. Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Elektrolüütide jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel on erinev: Rakuvälises ruumis on katioonidest valdavalt naatrium, anioonidest kloriidid ja bikarbonaat, samas on rakusiseses vedelikus valdavalt kaalium, magneesium, sulfaadid ja fosfaadid. Erineva valgusisalduse tõttu esinevad väikesed kõikumised ioonide osas rakuvaheruumi ja soonesisese vedeliku vahel: valguvaene rakuvahevedelik sisaldab pisut rohkem Cl- kui valgurikas vereplasma
(eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glomerulaarsesse basaalmembraani kinni (GBM). Bowmani kapsli sisemises kihis asuvad podotsüüdid, mis kinnituvad ka GBM-le. Bowmani ruum on Bowmani 2 kihi vaheline ruum. GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega barjääri, kust ei pääse läbi suured ja/või negatiivse laenguga proteiinid. Väikesed molekulid, vesi ja ioonid pääsevad kapillaaridest Bowmani ruumi. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimubki ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin), mis läheb edasi nefornisse ja torukestesse, kus moodustub pärisuriin ehk läheb proksimaalsesse tuubulisse. Seega filtraat, mis lahkub Bowmani kapslist on väga sarnane vereplasmale (glomerulaarne filtraat on vereplasma - plasmaproteiinid – kõik vereplasma komponendid va proteiinid). Neeru morfofunktsionaalne ühik on nefron, mis koosneb Bowmani kapslist ja torukestest
Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid) Millised omadused peavad ühendil olema, et olla hormoon? toime väga madalates kontsentratsioonides (10-6 – 10-9M); sünteesitakse taime ühes piirkonnas, aga toimet avaldab teises piirkonnas pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi omadust liikuda
doc 3 efektiivsemal) söögisooda manustamisel, oksendamisel (vesinikioonide kaotus maosooltraktist. 2.6. Vereplasma. õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. 2.6.1. Vereplasma koostis. * vesi (90-92%) * valgud (7-8%, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen) * mittevalgulised org. ühendid (1%, glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiniin, AH, ammooniumsoolad). * anorg. ühendid (0,9%, Na, K, Mg, Ca, Cl ioonid, mikroelemendid, fosfaat-, sulfaat- ja vesinikkarbonaatioonid). 2.6.2. Vereplasma valkude jaotus ja ülesanded. Üldiselt: * kindlustavad norm. veevahetuse vere ja kudede vahel * keharakkudele kiiresti kättesaadav valguallikas * osalevad puhvrina pH säilitamisel. Albumiinid – 60% - domineerivad inimesel, koera, väikemäletseja veres. Hobusel, veisel, seal on globuliine sama palju. Ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad,
paari enda poole negatiivse laengu ja teine aatom, mis ei tõmba paari enda poolt, positiivse laengu. Molekul jääb aga neutraalseks. Iooniline side moodustub erinevate laengutega ioonide vahel. Polaarne kovalentne side võib üle minna iooniliseks sidemeks keemiliste reaktsioonide käigus. Sel juhul liigub elektronpaar suurema elektronegatiivsusega aatomi elektronkattesse ja moodustab negatiivselt laetud iooni. Tahkelt moodustavad ioonilise sidemega ained ioonvõrega kristalle. Ioonid paiknevad kristallvõres nii, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel. Vesinikside esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel. Vesinik peab olema ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga. See on nõrk keemiline side. Levinud biomolekulides. Bioelemendid Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Olemus: Põhibioelemendid 1. on biomolekulides aatomitena 2
Aktiivtsentril on kaks põhilist rolli: · Siduv roll - seob endaga substraadi · Katalüütiline roll - muudab substraadi produktiks, tänu millele toimub aktivatsioonienergia alandamine Paljud metabolismi võtmeensüümid omavad peale aktiivtsentri ka allosteerilist ehk regulatoorset tsentrit: · Allosteeriline tsenter on ensüümmolekuli pinnaosa, millega seostub regulaator · Regulaatoriteks on ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid · Paljud ravimid on allosteerilised efektorid · Allosteeriline inhibitsioon on pöörduv Aktiivtsenter - seal leiab aset reaktsioon. Osadel ensüümidel on olemas regulatoorne tsenter - reguleerib ensüümi aktiivsust. *Regulatoorne võimsus on vaid ahela esimestel nn. võtmeensüümidel. 4. Iseloomustage mikrotuubuleid järgmistest aspektidest: a) millest nad koosnevad b)
annaabi.ee 
