.................................................................3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed.............................................................................................................................9 Sõnajalgtaimed..........................................................................................................................10 Paljasseemnetaimed......................................................
Taimeriigis on kokku umbes 391 000 soontaimeliiki (416 sugukonda). Täielikult sekveneeritud (Seveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine) genoomiga on 139 soontaimeliiki. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Hk. rohevetiktaimed. (sh. Hk. Mändvetiktaimed, hk Ikkesvetiktaimed). Rohevetikaid on umbes 8000 liiki. Ehitus on palju mitmekesisem kui teistel. Leidub nii üherakulisi viburtega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsama struktuuriga rohevetikad on niitjad, täiuslikematel on plaatjas tallus. Mändvetiktaimed – Rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütides sugulased. Umbes 300 liiki teatakse. Suurem osa elab magevees, mõed riimvees. Ei sisalda embrüofüüte, on see parafüleetiline rühm. Ikkesvetiktaimed – Klass rohevetikaid. Nad on ühetuumalised vetikad, mille arenemistsükklis puuduvad viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine - Konjugatsioon. 500 liiki magevees.
Rakutuuma moodustamisega käisid kaasas mitmed evolutsioonilised uuendused nagu näiteks suguline sigimine. See võimaldas ulatuslikumat muutlikust ja uusi evolutsioonilisi muutusi. Üherakuliste elu arenes umbes 600-800 miljonit aastat, eristudes seejuures taime-, looma- ja seeneriigiks. 700-900 miljonit aastat tagasi toimus järgmine suur samm hulkraksete teke. Eelkambriumis ja vanaaegkonna alguses arenes elu vees. Maailmamerd asustasid sel perioodil vetikad, ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, kõhtjalgsed ja peajalgsed, ussid, lülijalgsed ning okasnahksed ja esimesed selgroogsedki. Nendel loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku fotosünteesi käigus nii, et sai võimalikuks loomade elama
Fotosünteesivad väävlibakterid on siis rohelised ja purpursed väävlibakterid. Need fotosünteesivad väävelbakterid on obligatoorsed anaeroobid, sest sulfitid õhukeskkonnas oksüdeeruksid kiiresti. Teine rühm fotosünteesivaid baktereid on sinivetikad. Sinivetikate teke tõi kaasa vaba õhuhapniku, mille tõttu suri välja enamik toonasest elust. Algas hingamisprotsess. Miks on maismaataimedel fotosüntees samasugune kui sinivetikatel? Sest kloroplastid tekkisid sinivetika endosümbioosi tulemusena. Sinivetikaid on maailmas teada umbes 2000 liiki. Sinivetikate rakkudes on kloroplastide sarnaseid lamellstruktuure, kuid mitte nii täiuslikud. Sisemembraanistikku on vaja elektri (elektronide (energia)) isoleerimiseks. Tsüanobakteritel on kitiinist rakukest ja limakapsel. Paljud sinivetikad seovad õhulämmastikku, mis on sinivetikate puhul unikaalne, teistel vetikatel seda omadust pole. Õhu lämmastikku suudavad kasutada ainult eeltuumsed.
Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:
Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat.Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a. Plastiidid (plasmiid on geenetilise info kandja!). Sekundaarsel plastiidil on 4 membraani. (1) Proplastiidid (2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a
liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: ● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. 8. Zooloogilise, botaanilise ja bakterioloogilise nomenklatuuri koodeksite erinevusi. 9. Milliste elusolendite rühmade nimesid reguleerib botaanilise nomenklatuuri koodeks? Taimed, seened, vetikad 10. Liigi, perekonna ja sugukonna tase zooloogilises ja botaanilises nomenklatuuris. Sugukonna taseme teaduslik nimi moodustatakse tüüpperekonna nimest, lisades tolle sõnatüvele (omastavas) vastava lõpu: sugukonnal idae,ülemsugukonnal oidea, alamsugukonnal inae,triibusel ini.Sugukonna taseme nimedes tuleb jälgida, et lõpp (idae, inae jne.) oleks lisatud põhisõna (perekonna nime) omastavale käändele, milles võib esineda laadivaheldust
ja võimalik optimeerida ainete kasutamist maksimaalse kokkuhoiu suunas, hiljem on seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. ????????? 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime
paindlikumalt vastavalt vajadusele jagada ressursse emas- ja isassugurakkude moodustamisele sõltuvalt keskkonnatingimuste muutustest. Monoöötsiline e. ühekojaline (isas- ja emasõied või hermafrodiitsed õied- andromonoöötsiline – isas- ja kahesugulised õied günomonoöötsiline – emas- ja kahesugulised õied Günodiöötsia (Selle puhul koosneb populatsioon kahest erinevast seksuaalvormist – hermafrodiitste õitega ja emasõitega taimedest. ) Günodiöötsilistel liikidel on emasisendid sageli “edukamad vanemad” kui hermafrodiidid - toodavad rohkem ja/või paremaid seemneid. 9. Hierarhiline süsteem, binaarne nomenklatuur Hierarhiline süsteem ja binaarne nomenklatuur Iga liik kuulub ainult ühte perekonda Iga perekond ainult ühte sugukonda Iga sugukond ainult ühte seltsi jne Binaarne ehk binominaalne nomenklatuur on liigi nimetamine kahe sõnaga Teaduslik ladinakeelne liiginimetus on binaarne, s.t. koosneb kahest
32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. 34. Hk. Limaseened 35. Hk. Nuuterseened 36. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened 37. Hk. Seigseened 38. Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44. Roheliste pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Silmviburvetiktaimed. Taimeriik kitsas käsitluses: Hk. rohevetiktaimed. Hk. mändvetiktaimed. 45. Samblikud. Nende ehitus, eluvormid, kasutamine, lihhenoindikatsioon. 46
piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri. SÜSTEMAATIKA · Üksused e taksonid RIIK > HÕIMKOND (-taimed) > KLASS > SELTS (-laadsed) > SUGUKOND (-lised) > (TRIIBUS) > PEREKOND > (SEKTSIOON) e LIIK · Liigist suuremad ja väiksemad taksonid Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias), varieteet (teisend; levimisala kitsam kui alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt).
piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri. SÜSTEMAATIKA Üksused e taksonid RIIK > HÕIMKOND (-taimed) > KLASS > SELTS (-laadsed) > SUGUKOND (-lised) > (TRIIBUS) > PEREKOND > (SEKTSIOON) e LIIK Liigist suuremad ja väiksemad taksonid Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias), varieteet (teisend; levimisala kitsam kui alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt).
Ohud mere-elupaikadele ja elustikule: · Eutrofeerumine ja raskemetallid põhjustavad muutusi aineringes kooslused teisenevad, vaesuvad; · Nafta- ja õlireostus tapab linde, planktonit, mõjutab nii kaudselt kui otseselt ka teisi merekoosluste komponente; · Veetransport lisaks reostusele muudab lainetusreziimi, toob kaasa võõrliike; · Ehitustegevus (tuulepargid meres, kaablid, kaevandamine, sadamad); tööstuslik kalapüük Fütoplankton ja zooplankton · Sinivetikad · Viburvetikad · Rohevetikad · Mändvetikad · Ripsloomad · Vesikirbulised · Aerjalalised · Mantelloomad Läänemere taimestik Rohevetikad ca 1 m sügavusel, üheaastased, olulised veeloomadele. Mändvetikad moodustavad veealuseid aasu, olulised kalade jt. veeloomade elupaigad. Pruunvetikad kuni 30 m sügavusel. Veel sügavamal punavetikad. Läänemere loomastik · Kalad: räim ehk heeringa kääbus-alaliik, kilu, tursk, lest, emakala, merihärg, mudilad, merivarblane, tuulehaug jne.
transportvalke ◦ Perifeersed valgud, retseptorvalgud, transportvalgud, pinna antigeenid, millel on hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad ◦ Transport on kas aktiivne või passiivne ◦ Iga molekuli transpordi jaoks on oma valk ◦ Kanalvalgud: ◦ Uniport: ainete saatmine ühelt poolt teisele poole ◦ Kotransport: kahe erineva aine transport kas samas suunas või vastassuunaliselt ◦ Kaalium-naatrium pumbad. Taimeraku organellid Tsütoplasma koostisesse kuuluvad: Plastiidid – kloroplastid - fotosüntees Mitokondrid – ATP süntees Ribosoomid – valkude süntees Golgi kompleks – valkude ja lipiidide modifitseerimine Lüsosoomid – sisaldavad lagundavaid ensüüme Endoplasmaatiline retiikulum – valkude ja lipiidide süntees Plastiidid Proplastiidist võib saada kas Leukoplast (värvusetu) Kloroplast (roheline) Kromoplast (oranž-kollakas-punakas) Plastiidid võivad omavahel üle minna ühest teiseks, kõik plastiidid on topeltmembraaniga
69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika, geobotaanika, paleobotaanika, etnobotaanika. Süstemaatika: 1735
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest.
Autotroofid võtavad oma keskkonnast lihtsaid anorgaanilisi aineid nagu vesi, süsinikdioksiid ja vees lahustuvaid ioone ja kasutades nähtava valguse lainepikkusi sünteesivad endale kõik vajaliku elüks ja sigimiseks. Protsessi, mis võimaldab päikesevalgust ja eelnimetatud aineid kasutades sünteesida keerulisi biomolekule nimetatakse fotosünteesiks. Seda protsessi kasutavad rohelised taimed, fotosünteesivad vetikad ja mõned protistid. Kuna need autotroofid kasutavad valgust energiaallikana, kutsutakse neid ka fotoautotroofideks. Mõned autotroofid kasutavad energiaallikana teatud keemilisi reaktsioone, neid nimetatakse kemoautotroofideks. 17. Fotoautotroofi ööpäev? Fotoautotroofid on see osa autotroofidest, kes saab oma energia valgusest, looduses on tegemist päikesevalgusega. Eluslooduse viiest riigist leidub fotoautotroofe kolmes. Pea kõik
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
