Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tähtsaimad mõisted ning andmed üheksanda klassi ühiskonna lõpueksamiks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turg, tulumaks, naturaalmajandus, plaanimajandus, turumajandus, töötuskindlustus, pensionifond, sotsiaalmaks, käibemaks, miinimumpalk, tulumaksuvaba, aktsiisid, kütus, tubakas, alkohol, pakendid, maksusüsteemid, progressiivne, maksumäär, maksukoormus, kaupmees, tööandja, kuludestÜhiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui
Kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tuludest. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent maksu, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks käibemaks. Maksumäär mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksuna ära maksab. Eesti maksud: 1)Tulumaks 21% 2)Sotsiaalmaks 33% 3)Maamaks ( 0.1 2.5 % ) 4)Käibemaks ( 20%, raamatutel 9% ) 5)Hasartmängumaks 6)Tollimaks 7)Aktsiisid ( tubaka, alkohol, kütus, elekter, pakend ) 8)Raskeveokimaks.
Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Majanduse põhiküsimused Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi majandussüsteeme tavamajandus, käsu ehk plaanimajandus ning turumajandus. Majandussüsteemid ja nende võrdlused TAVAMAJANDUS kõige algelisem, toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Tänapäeval on see Aanfrika ja Aasia vaesemates piirkondades. PLAANI ehk KÄSUMAJANDUS iseloomulik dikatuuririikidele. Siin otsustab majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toota see, kellele kuulub poliitiline võim
tegelik seisund: napib 4. Ettevõtlikkus vajalik: aktiivne tegutsemine reaalsuse piires tegelik: napib Majandussüsteemid: (päris puhtaid ei ole üheski riigis) 1. Tavamajandus (naturaalmajandus) feodaalses ühiskonnas arenes, tänapäeval arengumaades tootmine on vähe arenenud, kaubavahetus väike 2. Plaani- ehk käsumajandus diktatuuriühiskond toimitakse riikliku plaani järgi, kontroll tootmise ja kõige muu üle 3. Turumajandus kapitalistlik ühiskond konkurents, turg määrab hinna, vaba ettevõtlus 4. Segamajandus põhiline kapitalistlikus ühiskonnas kõrvuti era ja avaliku sektoriga toimib ka riiklik sektor, riik jälgib Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena Konkurents tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul
(tööjõud); kapitaliressursid (tööriistad, hooned, rahalised vahendid); ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida); 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? – Ressursside piiratus on liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 3. Peamised majandussüsteemid ja nende iseloomustus: naturaalmajandus, turumajandus, käsu ehk plaanimajandus. – Tava ehk naturaalmajandus: tootmine algeliste vahenditega iseenda jaoks. Plaani ehk käsumajandus – toodetakse riigi poolt määratud plaanide järgi. Eraettevõtlus puudub. Turu ja segamajandus – nõudluse ja pakkumise järgi tootmine, mõned ettevõtted riigi omad, enamus era. 4. Mille poolest erinevad makromajandus ja mikromajandus? – Makromajandus on kogu riigis toimuva majandustegevuse mõiste: riik ja eraettevõtlus. 5
Loodusressursid ( maa , maavarad , kliima ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital e. raha 1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss ( töööjöud oskuste ja teadmistega ) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib 3. MAJANDUSSÜSTEEMID 1. Tavamajandus e. naturaalmajandus 1.1 Feodaalses ühiskonnas, arengumaades 1.2 * Vähe arenenud * Väga väike * Kaubavahetus puudus 2. Plaani - e. käsumajandus 1.1 Diktatuuriühiskonnas ( NSVL , Kuuba ) 1.2 * Plaani järgi tootmine * Kontroll tootmise üle * Riiklikomand * Kauba defitsiit 3. Turumajandus 1.1 Kapitalistlikühiskond 1.2 * Konkurents * Turg määrab hinna * Kauba vaba valik * Vabaturumajandus 4. Segamajandus 1.1 Tänapäeva kapitalistlikes riikides põhiliselt . 1
lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa.
- kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. - käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha.
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär.
(maa, maavarad, kliima) varud, soodsad olud. lõppemine, loodusliku tooraine asendamine. Rikkalikud tagavarad. Raha ei jätku. 2. Kapital 3. Inimressurss Haritud ja teotahteline Napib. (tööjõud oma teadmiste tööjõud. ja oskustega) Aktiivne tegevus Napib. 4. Ettevõtlikkus reaalsuse piirides. 3. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena. KONKURENTS on tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul. TURG on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja neid nõudlevad inimesed. HIND on rahasumma, mille eest kaupu ostetakse. OMAHIND väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. TURUHIND on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse.
,tööjõuvarude,kauade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandusobjekt tema parema arusaamise kohaselt.3.turumajandus-nõudlus ja pakkumine või tabija ja tootja, otsustab turg kuidas ressursse paigutada- mida toota ja mida tarbida. Paigutajaks on nähtamatu käsi- oleks kokurents, mis hinnainnformatsiooni kohaselt paigutab ressursse ühiskonnas.4.segamajndus- kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor, riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu-kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiine, peab sekkuma riik ja vastupidi.
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks
maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 3 Eesti maksud Eesti riigi kehtestatud maksud · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%) · sotsiaalmaks (maksumäär 33%) · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%) · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks Kohalikud maksud · müügimaks
- maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 32-33 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 2040 eurot aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 20%).
inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest
Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi- mida toota, kellele toota, kuidas toota. Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes- tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem, mida on maailmas kolme tüüpi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Tavamajandus on kõige algelisem. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse seda. Traditsioonid ja kombed omavad olulist rolli (Aafrika ja Aasia) Plaani- ehk käsumajandus on iseloomulik diktatuuririikidele. Poliitilise võimu monopol loob eeldused majanduse täielikuks käsutamiseks riigi poolt. Põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Defitsiit on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse.
· Loodus-, inim-, kapitaal-, ettevõtlus Majandussüsteemid · Naturaal-Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, vahetuskaubandus · Turu-nõudluse ja pakkumise suhe, riik sekkub seadusandluse kaudu · Käsu- riik otsustab mida, kuidas ja kellele toota, eraomandus puudub või on piiratud Turumajanduses sekkub riik vähe, käsumajanduses palju. Käsumajanduses pole üksikisikul võimalust aktiivselt sekkuda, turus on. Eestis on turumajandus. SKP-sisemajanduse koguprodukt, aasta jooksul konkreetse territooriumi toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhinnast. RKP-rahvamajanduse koguprodukt, aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisese läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhinnast. Erinevus: SKP on kindla territooriumi kogumaksumus ja RKP on riigi kodanike või ettevõtete kogumaksumus.
tarbitakse kas kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Plaani- ehk käsumajandus majandus on täielikult riigi kontrolli all. Poliitiline võim ütleb, mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Turumajandus turumajandust iseloomustab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduses otsustavad tootjad ise küsimuste üle mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Segamajandus majandus, kus on segunenud turumajandus ning ka plaanimajandust. Plaanimajandust siis selle näol, et osad ettevõtted või isegi majandusharud on riigi kontrolli all. 6. Mille poolest erineb turumajandus käsumajandusest? Turumajanduses otsustab tootja ise, mida ta toodab, kuidas toodab ja kellele. Käsimajanduses teeb seda aga riik, sest käsumajanduses on majandus riigi kontrolli all. 7. Mis on konkurents? Kas see mõjutab majandust (turumajanduse tingimustes) positiivselt või negatiivselt? Kuidas?
· Eestil on fikseeritud valuutakurss, kuni 1999 saksa marga ja alates 1999 euro suhtes · Raha hulk peab olema tagatud kulla ja välisvaluuta reservidega · Eesti kroon on täielikult konventeeritav e. vahetatav kõigi tehingute sooritamiseks. Fiskaalpoliitikas toetab riik majanduse arengut riigieelarve ja maksude kaudu. Maksud Otsesed maksud: Maksad ise riigile, oma tulult.(tulumaks ja maamaks) 1. Tulumaks · Proportsionaalne-kõigile kehtib võrdne maksuprotsent.(Eestis 21%) · Astmeline e. progresseeruv-mida suurem tulu, seda rohkem maksad.(nt. Soome 10-33%, Poola 19-40%, Rootsi 20-25%) Füüsilise isiku e. üksikisiku tulumaks- 21% iga kuu kogu sissetulekult(v.a riiklikud toetused). Maksuvaba tulu on 27 000.- aastas, 2250.- kuus. Ettevõtte tulumaks- maksustatakse ainult ettevõtte kasumist välja võetud dividendid.(21%) 2
Avatud või suletud majandus? - Avatud majandused ei tee piiranguid ei kaupadele, kapitali ega tööjõu vabale liikumisele. - Täiesti avatud või suletud majandusi on vähe. Ülesanded, mida Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse valitsused on enda Turusüsteemi kaitse peale võtnud eeldades, Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja et turg ei ole selleks negatiivsete kõrvalmõjude piiramine suuteline Avalike hüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine Omandiõiguse Inimesed maksavad makse ja riik pakub selle eest kindlaksmääramine ja seadusi, kohtuid, politseid, sõjaväge ja teisi nende kaitse teenuseid, mis kaitsevad eraomandit.
) - % jääb samaks olenemata maksustatavast summast progressiivne maksm. (tulum). - % suureneb, kui suureneb maksustatav summa - astmeline Maksud jagunevad: otsene - maksud, mida inimene maksab otse tuludelt (tulu-, sotsiaalmaks) kaudne - maksud, mis kujutavad endast kaupade/teenuste hinnalisa (käibem., aktsiis) Riiklikud maksud tulumaks (21%) maks, mida maksame tuludelt (palk, stipendium, lotovõit), ei võeta abiraha/pension. sotsiaalmaks (33%) maks, mida maksab tööandja palkadest - 20% pensionifond, 13% haigekassa käibemaks (20%) maks, mida makstakse igalt kaubalt/teenuselt aktsiisim. - maks, millega tahetakse piirata teatud kaupade tarbimist (alko., tubakas, kütus, elekter, pakend) Eelarve Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Oma eelarve on nii riigil, kui ka KOV'l. Riigi eelarve koostab valitsus, eesotsas majandusministriga. Edasi läheb see RK'sse arutamisele.
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg).
struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE: a) Kasumiprintsiip- neile osaks langevate ühishüvede alusel (nt autokütuse maksustamine, teedemaksud) b) Maksevõimelisuse printsiip- nende tegeliku maksevõime järgi (sõltuvalt tulude suurusest- kel rohkem, peab ka rohkem maksma) MAKSUMÄÄR ...näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks Maksud Kogu- 21 %, käibemaks 18 % tulu jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad
- maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 31-32 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 27 000 krooni aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 21%).
12.Iseloomusta proportsionaalset ja progresseeruvatmaksusüsteemi. proportsionaalne- selline maksustamise põhimõte mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga progresseeruv- astmeline, selline maksustamise põhimõte mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse 13.Milliseid kohalikke makse on võimalik Eestis kehtestada? müügimaks,paadimaks,reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,parkimistasu 14.Milline on miinimumpalk ja tulumaksuvaba miinimum Eestis 2011. aastal? m.p - 278,02 eurot kuus t.m.v.m - 144 e. kuus 15.Millised on Eestis otsesed ja millised kaudsed riiklikud maksud? Loetle neid. otsesed-see mida maksumaksja maksab riigile oma tulult : tulumaks, maamaks kaudsed- käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks, sotsiaalmaks, 16.Mida tähendab see, et üks või teine maks on sihtotstarbeline? seda et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks 17
- Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab tarbijateni ostu- müügi teel. Tarbija valib palju ta ostab/ müüb - Vaba konkurents: kauba mitmekesisus; ostja valib mida ta tahab; riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse PLAANIMAJANDUS
VALITSUSE OSA MAJANDUSES (2. KT) 1. Turupuudulikkus- turg ei suuda lahendada kõiki pakkumise-nõudmisega seotud probleeme. Väljendub kolmes valdkonnas: 1) MITTETÄIELIKUS KONKURENTSIS · Valitsuse ülesanne on suurendada konkurentsi. · Seadusandlusega, selle väljatöötlemine. 2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVATES POSITIIVSETES JA NEGATIIVSETES KÕRVALMÕJUDES. · Riik püüab negatiivseid kõrvalmõjusid ära hoida ( nt kehtestav maksud või keelab millegi täiesti ära) 3) ÜHISHÜVEDE PAKKUMINE
eestis käibemaksumäär20%) Maksusüsteem-maksustamise põhimõtted,astmeline-mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem(suurem %)makse,proportsionaalne-mille järgi kõik tulud,nii suured ja väikesed,maksustatakse võrdsel,ühesuguse maksumääraga Tulumaks-füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks Käibemaks-toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks. Riigilõiv-riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike-ja registritoimingute eest Otsene maks-mida maksumaksja maksab riigile oma tulult.on tulumaks ning maamaks Maamaks-riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Füüsilise isku tulumaksu peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult. Ettevõtte tulumaks
piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi. Soodne kaubandusbilanss tähendab, et riigi eksport ületab tema impordi.
5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus- Turumajanduse iseloomustamiseks kasutatakse mõnikord väljendit - vabaturumajandus. See tähendab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Konkurents on turumajandamise peamine tunnus. 7) Turuhind- Turuhind on selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. 8) Nõudlus- Nõudmist, mis on rahaga tagatud, nimetatakse ostujõuliseks nõudluseks. 9) Pakkumine- Kui tekib kõrgendatud nõudlus, siis sellistes oludes saavad pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad küsida kõrgemat hinda. 10) Konkurents-
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku
annaabi.ee 
