143. Diphyllobothrium latum` i maksimaalne eluiga on a) 25 a ; b) 10 a -õige; c) 5 a . 144. Laiusstõve võib inimene saada süües a) külmsuitsu magevee kala; b) külmsuitsu kana ; toorest magevee kala või selle marja ; vähepraetud magevee kala -õige. 145. Laiussi viimase järgu plerotserkoid on 1-3mm .mm pikk. 146. Kuidas eristada lülide kuju järgi laiuss Diphyllobothrium latum´it Taeniatest? Laiussil on lülide laius suurem kui pikkus. 147. Kuidas eristada Taenia soliumi ja Taenia saginata täiskasvanud isendeid ? 1Soliumil on pikkus väiksem 2Saginatal on rohkem lülisid 3 Taenia saginata lülid pikemad, emakal rohkem harusid 148. Taenia soliumi vaheperemees on a)inimene -õige; b)magevee tigu ; c)röövkala ; d)aerjalgne vähk ; e) veis ; f) siga -õigem. 149. Taenia soliumi pärisperemees on a) veis ; b) inimene -õige; c) siga . 150. Taenia saginata vaheperemees on a) inimene ; b) magevee tigu ; c) röövkala ; d) veis -õige;
143. Diphyllobothrium latum` i maksimaalne eluiga on a) 25 a ; b) 10 a -õige; c) 5 a . 144. Laiusstõve võib inimene saada süües a) külmsuitsu magevee kala; b) külmsuitsu kana ; toorest magevee kala või selle marja ; vähepraetud magevee kala -õige. 145. Laiussi viimase järgu plerotserkoid on 1-3mm .mm pikk. 146. Kuidas eristada lülide kuju järgi laiuss Diphyllobothrium latum´it Taeniatest? Laiussil on lülide laius suurem kui pikkus. 147. Kuidas eristada Taenia soliumi ja Taenia saginata täiskasvanud isendeid ? 1Soliumil on pikkus väiksem 2Saginatal on rohkem lülisid 3 Taenia saginata lülid pikemad, emakal rohkem harusid 148. Taenia soliumi vaheperemees on a)inimene -õige; b)magevee tigu ; c)röövkala ; d)aerjalgne vähk ; e) veis ; f) siga -õigem. 149. Taenia soliumi pärisperemees on a) veis ; b) inimene -õige; c) siga . 150. Taenia saginata vaheperemees on a) inimene ; b) magevee tigu ; c) röövkala ; d) veis -õige;
See halvab paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Paar tundi pärast rohu sissevõtmist on vaja tingimata võtta lahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada. 9. Millist liike paelusse on olemas ? - Laiuss on kuni 11m pikkune ja kuni 20mm laiune kollakas-valkjas-halli värvusega lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on tavaliselt kalad või vähjalised. Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Vaheperemeheks on karjaloomad. Nookpaeluss (Taenia solium) on tavaliselt 3,5 m pikkune, kuni 8 mm laiune valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on sead. 10. Paelussi sümptomid ehk avaldumine. - Maksas paiknevad tsüstid õivad tekitada ebamäärast kõhuvalu ja naha kollasust ehk ikterust. Kui selline tsüst lõhkeb, tekib nahasügelus, palavik ning nahalööve
alluv) d) kuidas on kaetud serooskelmega ülalt mesoperitoneaalselt allpool - ekstraperitoneaalselt ! 7. Jämesool a) kuidas nim. peensoole suubumiskohta jämesoolde, kus see asub ostium iliocaecale, projitseerub naba ja spina iliaca ant. sup. - i ühendava joone keskkohal b) nim. käärsoole (colon) osad käärsoole osad – colon ascendence, colon transversum, colon descendence et colon sigmoideum c) missugused paelad moodustuvad käärsoole pikilihastest käärsoole pikilihaskiht – taenia libera, taenia omentalis, taenia mesocolica d) mesocolon transversumi kinnitusjoon algab parema neeru kohalt, ületab duodenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea ning läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule ! 8. Isthmus faucium, kurgukitsus a) mis piirab ülalt pehmesuulagi b) mis piirab külgedelt arcus palatoglossus ja arcus palatopharyngeus, sinus tonsillaris c) mis piirab alt keelejuur d) mis lihased tõstavad ja pingutavad pehmet suulage m. levator veli palatini ja m
Eesti kalad A Ahven Perca fluviatilis Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca L
Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Nudipaelussi päisel on 4 iminanappa. Põhjustab seedehäireid, kõhuvalu, iiveldust, peapööritust. Parasiitse eluviisi tõttu on nudipaelussil ainult kolm elundkonda närvisüsteem, erituselundid ja sigimiselundid. Nudipaeluss toitub inimese seeditud toidust, selle pärast tal ka puudub seedeelundkond. Nudipaeluss on liitsuguline loom. Tema kehas on 800-1000 lüli ja igaühes neist on sigimiselundid. Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui muna on valminud, st "küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Lülide sees olevad munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Et munad edasi areneks, peavad nad sattuma veise soolde. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale, võivad veised need koos rohuga sisse minna. Veise sooles väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Veri kannab vastse looma lihastesse, kus see areneb põiekujul...
- hermafrodiidid - elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes · Fasciola hepatica maksakakssuulane · Opisthorchis felinus siberi tagaraiglane · Dicrocoelium lanceatum väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) 2 - suured mõõtmed - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid · Diphyllobothrium latum laiuss · Taenia solium nookpaeluss · Taenia saginata nudipaeluss · Echinococcus granulosus ehhinokokk · Hymenolepis nana kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane
Opisthorchis felinus – siberi tagaraiglane Dicrocoelium lanceatum – väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) - suured mõõtmed 1 Helmintiaasid 2 - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid Diphyllobothrium latum – laiuss Taenia solium – nookpaeluss Taenia saginata – nudipaeluss Echinococcus granulosus – ehhinokokk Hymenolepis nana – kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases Ascaris lumbricoides – solge Enterobius vermicularis – naaskelsaba
foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi taenia pael funiculus väät tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke
foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi funiculus väät taenia pael tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
See moodustab ligikaudu 3% Vabariigi pindalast. Võhandu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Jõgi kuulub tüüpi II B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed valgala suurusega >100–1000 km2. (Eesti Entsüklopeedia 2003) Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel – hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio carassus). (Riigiteataja 2004) Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandu jões umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad märgatavad üleujutused. Suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali – liiva, muda jm setteid. Üleujutust olen ka ise näinud Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus on koheselt märgatav.
38) tume kimalane Bombus ruderarius; 39) Schrencki kimalane Bombus schrencki; 40) sorokimalane Bombus soroeensis; 41) pikktiib-kimalane Bombus sporadicus; 42) urukimalane Bombus subterraneus; 43) metsakimalane Bombus sylvarum; 44) karukimalane Bombus terrestris; 45) hall kimalane Bombus veteranus. III kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on: 1) atlandi tuur Acipenser sturio; 2) harjus Thymallus thymallus; 3) hink Cobitis taenia; 4) võldas Cottus gobio; 5) vingerjas Misgurnus fossilis; 6) tähnikvesilik Triturus vulgaris; 7) harilik kärnkonn Bufo bufo; 8) rohukonn Rana temporaria; 9) rabakonn Rana arvalis; 10) veekonn Rana esculenta; 11) tiigikonn Rana lessonae; 12) järvekonn Rana ridibunda; 13) arusisalik Lacerta vivipara; 14) vaskuss Anguis fragilis; 15) nastik Natrix natrix; 16) rästik Vipera berus; 17) punakurk-kaur Gavia stellata;
ehk maakonnalinn Võru, siis muutus Kirumpää lõplikult kõrvaliseks paigaks, mida jäi läbima ainult tähtis kaugmaantee. Võru rajamisega seoses kasutati linnusevaremeid linna ehitusel paljus ka kivimurruna, mistõttu praeguseks on sellest säilinud vaid mõned üksikud kõrgemad müüritulbad. 2.4 Kaitsealused liigid Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel hink(Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), võldas(Cottus gobio), paksukojaline jõekarp(Unio carassus). Isiklik kokkupuude kaitsealauste liikidega oli mul ligikaudu 15 kui mitte rohkem aastat tagasi, kui vanaisa kalavõrku sattus säga, kes kuulub II kaitsekategooriasse. 3. Veekogu iseloomustus 3.1 Veereziimi põhijooned Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustab enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti
Direktiivid: Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tori põrgu loodusalana (Vabariigi valitsuse... 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga. Tori põrgu loodusala kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood, liivakivipaljandid ning koopad. Pärnu jõe loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, lamminiidud ja puisniidud; II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). (Vabariigi valitsuse... 2009) 1.3. Kaitstava objekti asukoht; majanduslik infrastruktuur Tori põrgu kaitseala asub Pärnu jõe vasakul kaldal, halduslikult Pärnu maakonnas Tori vallas Tori alevikus. Tori valla naabriteks on põhjas Vändra ja Tootsi vald, lõunas Paikuse vald, läänes Are ja Sauga vald ning idas Viljandi maakond (Tori põrgu 2013). 1.4
Ileum enim arenenud GALT lümfoidkoe agregaadid, mis ulatuvad proopriast submukoosassse Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e. näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli) Pankreas Pankreas koosneb sise- ja välissekretoorsest osast Sisesekretoorse (endokriinse) osa moodustavad Langerhansi saared Pankrease välissekretoorne osa on näärmeline organ, mis viimasüsteemi abil väljutab oma sekreedi duodeenumi valendikku Pankrease aatsinused Pankreas on sagarikulise ehitusega, iga sagarik koosneb lõpposadest - aatsinustest Aatsinused koosnevad sekretoorsetest pankreotsüütidest, aatsinuserakkudest
- Ussiripiku limaskestas folliculi lymphatici aggregati - submooskiht rikkalikud veenipõhimikud Lihaskest Lihaskest - Stratum circulare - stratum circulare - Stratum longitudinale musculus sphincter internus taenia libera ees, ristkäärsoolel tavaliselt pöördunud alla musculus sphincter externus taenia omentalis taga lateraalselt, ristikäärsoolel pöördunud ette Seroos- või adventitsiaalkest ja liitunud suure rasvikuga - ülalt kaetud kõhukelmege eest ja külgedelt mesoperitoneaalne asend
Aulemb -e Aun -a Ebe -me Edel -a Edu Edukas Eduka Eha Ehe Ehte III v. Ehm -u Elo Ere -da Ergas Erksa Ergav -a Erk Ergu Haab Haava Haigur Haigru � lind Ardea Hain -a � LE �hein� Haljas Halja III v. Hallik -a Haug Havi Haugas Hauka Hea Heameel -e Heat�iv -u Hein -a Hele -da Helemeel -e Heli Helin -a Helk Helgi Hellik -u Helm -e � �merevaik� Helmet�iv -u Helves Helbe III v. Hiis Hiie Himot -u Hink Hingu � kala Cobitis taenia Hius Hiukse � LE �juus� Hommik -u Hong -a � �vana m�nd� Hoovat�iv -u Huik Huiga v. Huigu � lind Porzana Humal -a Hurmas Hurma < �hurm� � �veri� Hurmet�iv -u H�be -da H�imulemb -e H�rak -u � LE �punane (v. valge) s�star� H�rnas H�rna � �j�eforell� H�belik -u H�itse H�itsme H�mar -a H�nilane H�nilase H�rm -a Hyljes Hylge Hytsi � LE �s�si� Hytt Hyti � LE �metstuvi� Hyvalemb -e Hyvameel -e
Umbsool (caecum) + ussripik (appendix vermiformis) s.o. rahvakeeles “pimesool” B.Käärsool (colon) – 4 alaosa – ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. C.Pärasool (rectum) Jämesoole seina ehitus: A.Limaskest: Limaskestal tavalised kihid (vt.!), iseloomulikud: soolenäärmed on peamiselt limanäärmed, soolehatte ei ole, ussripikus koondlümfifolliikulid – nn. soolemandel (tonsilla intestinalis) B. Lihaskest: Ringkiht ühtlaselt paigutunud, pikikiht koondunud kolmeks paelaks (taenia) – jooksevad kokku ussripiku alguskohta, pärasoolel pole näha. Lihaskest tekitab poolkuukurrud (plicae semilunares) – ulatus ca 1/3 ümbermõõtu (ei ole pärasooles), ja nende vahele jäävad kopad (haustra). c. Jämesoole väliskest: Umbsool (ja ussripik), ristikäärsool ja (tavaliselt) sigmakäärsool on intraperitoneaalsed; ülenev- ja alanev käärsool – mesoperitoneaalsed; pärasool suuremalt osalt ekstraperitoneaalne. Umbsoole ja
tehniliseks otstarbeks ning jahu kariloomade ja lindude söödaks. Väikeste kalaliikide hulka tuleb paigutada ka mõned heeringlaste, lepamaimude ja viidikate esindajad, mudamaim,rünt,hink jt. Hink on saanud oma venekeelse nimetuse teravate astelde tõttu, mis asetsevad silmade juures; nende asteldega torkab kalake üsna valusasti. 14 Pilt 13. Hink (Cobitis taenia).( http://www.zasavica.org.yu/fotke/fauna/photos/04.jpg) Jutustades loomadest äratavad alati erilist tähelepanu suured isendid. Meid hämmastavad kalade suured mõõtmed ja me püüame nende elu kohta rohkem teada saada. Tõelisteks hiiglasteks kalade seas tuleb lugeda mõningaid kõhrkalu, hailisi. Atlandi ookeani põhjaosas, osalt ka Barentsi meres, esineb hiidhai, kes on üle 15 m pikk. Vaatamata
• inhalatsioon: Q-palavik, ornitoos, Pasteurella multocida, katk, tulareemia, antraks jt; • hammustuse või küünistusega: Pasteurella multocida, marutõbi, katk, kassi- ja rotiküünistustõbi, tulareemia: • vektori abil: katk, tulareemia, tähniline tüüfus, Lyme'i tõbi, Q-palavik, entsefaliidid, trüpanosomiaas, leišmanioos jt; • toiduainetega: brutselloos, tulareemia, tuberkuloos, Q-palavik, listerioos, salmonelloos, antraks, Taenia solium, Taenia saginata, Trichinella, Diphyllobothrium latum, toksoplasmoos. 49 Riketsiate üldiseloomustus Sugukond Rickettsiaceae koosneb väga väikestest aeroobsetest gramnegatiivsetest bakteritest, mis on obligatoorselt rakusisesed parasiidid. Nad ei kasva kunstlikel söötmetel. Riketsiad on pleomorfsed mikroorganismid, nad võivad olla pulgakujulised, kokid või isegi filamendid. Riketsiates esineb nii DNA kui ka RNA
3.) imiussid: Parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega. Lõpp-peremees on selgroogne, vaheperemees enamasti limune. Mitu vastsejärku, osa neist sigivad partenogeneetiliselt. Näited: Maksakaan (Fasciola hepatica), Diplostomum clavatum, Tetracotyle percae- fluviatilis. 4.) paelussid: Parasiidid, enamasti põlvkondade ja peremehe vahetusega (vaheldumisi selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus; vahel mitu vaheperemeest). Näited: nookpaeluss (Taenia solium), nudipaeluss (Taenia saginatus), laiuss (Diphyllobothrium latum). 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Magevee ripsusside ehitus: Ripsusside kehapinda katab ripsmeline epiteel. Selle näärmerakkudes on rabdiidid pulgakesed, mis õhu kätte sattunult muutuvad limaks. Olemas ainult suu ja kõhupoolel eraldi pärakut pole. Närvitängud koondunud ette. Erituselunditeks protonefriidid. Emasloomadel lisaks munasarjadele ka rebusarjad,
limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa). Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Limaskesta katteepiteel on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke, äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on vähem. Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude. Lihaskest - tunica muscularis – kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine tsirkulaarne, mille moodustavad 3 soolepaela (taenia coli). Serooskest - tunica serosa – välimine kest. 55. Maksa ehitus hepar Maks on punakaspruuni värvi serooskestaga kaetud kompaktne organ. Maks on seedesüsteemi kõige suurem nääre, tema fn on väga laialdased. Maksas toimub glükoneogenees, mis on tähtis vere glükoositaseme hoidmiseks. Maksa katab pealt serooskest (tunica serosa), selle alla jääb fibrooskest (tunica fibrosa). Fibrooskest ümbritseb maksaväratis paiknevaid veresooni, sapijuhasid. Maksa
moodustumine ning tsement omab minimaalset regeneratsiooni võimet. 12. Jämesoole limaskesta ehitus Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini. Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud. Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli). 13. Maksasagarik Maksasagarikus (lobulus hepaticus) paiknevad radiaalselt paigutunud maksarakkudest moodustunud maksaplaadid (laminae hepaticae). Maksarakud e. hepatotsüüdid on suured, ühte, harvemini kahte kuni kolme tuuma sisaldavad rakud, milliste tsütoplasmas esineb hulgaliselt sõmeraid. Tuumad on ümmargused. Maksaplaatide vahele jäävad samuti radiaalselt kulgevad maksasinusoidid (vasa capillare sinusoidea), mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse
24. Linask, Tinca tinca (L.) 25. Rünt, Gobio gobio gobio (L.) 26. Viidikas, Alburnus alburnus (L.) 27. Tippviidikas, Alburnoides bipunctatus (Bloch) 28. Nurg, Blicca bjoerkna bjoerkna (L.) 29. Latikas, Abramis brama (L.) 30. Vimb, Vimba vimba vimba (L.) 31. Nugakala, Pelecus cultratus (L.) 32. Koger, Carassius carassius (L.) 33. Hõbekoger, Carassius auratus gibelio (Bloch) 34. Karpkala (sasaan), Cyprinus carpio L. 9. sugukond: Hinklased, Cobitidae 35. Hink, Cobitis taenia L. 36. Vingerjas, Misgurnus fossilis (L.) 10. sugukond: Balitoridae 37. Trulling, Nemacheilus barbatulus barbatulus (L.) VII selts: SÄGALISED, SILURIFORMES 11. sugukond: Sägalased, Siluridae 38. Säga, Silurus glanis L. VIII selts: TUULEHAUGILISED, BELONIFORMES 11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L.) 42
2. lihaskest Tartu Tervishoiu Kõrgkool 24 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond a. Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab kolm u. 1 cm laiust, üksteisest võrdsetel kaugustel asetsevat lihaspaela, taenia, mis koonduvad ussripiku lähtekohal. Paelte toonuse tõttu on soolesein kokku kroogitud, tekivad omapärased väljasopistised e. käärsoolekopad. Lihaskest teostab peristaltilisi liigutusi ja pendelliigutusi, edasitrantspordi kindlustab 3-4 tugevat tõuget päevas. b. Anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringlihaskiududest. Seesmine ringlihaskiht moodustab sisemise pärakusulguri, mis on autonoomse NS kontrolli all. Temast väljapoole jääb
Kinnitumiseks on päis (scolex). Liikide arv? Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Selts: Laiussilised (Pseudophyllida) Rosetja kujuga emakas avatud, esineb viimajuha. Esindajad: laiuss Diphyllobothrium latum ( kuni 15 m), linnuroni Ligula intestinalis, vaheperemehed sõudik ja kala (lisaperemees). Selts: Neljanapalised Cyclophyllida Torukujuline arvukate külgharudega emakas umbne. Esindajad: nookpaeluss Taenia solium, nudipaeluss Taeniarchynchus saginatus, ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus, alveokokk Alveococcus multilocularis, koera viik Dipylidium caninum. Hõimkond: Ümarussid Nematoda, (Aschelminthes - kottussid) Ristlõikes on keha ümar. Keha katab süntsütiaalne epiderm, mis moodustab keha pinnale paksu kutiikula. Esineb ainult pikilihaskiht. Kehaõõnsus kotikujuline, täidetud tugeva rõhu all oleva vedelikuga. Seedesüsteem torukujuline. Esineb lihaseline neel ja kloaak.
* seal võivad peatuda esemed, mis on läbinud seedekanali või ussnugiliste munad - limaskest läheb üle välisnahaks , mis on anuse ümber pigmenteerunud, sis. higi- ja rasunäärmeid, võib olla kaetud karvkattega. 2. Jämesoole lihaskest ● 2-kihiline: sisemine ring- ja välimine pikilihaskihtst ● umb- ja käärsoolel omapärane pikilihaskiht, mis mood. 3 u 1cm laiust üksteisest võrdsel kaugusel asetsevat lihaspaela TAENIA, mis koonduvad ussripiku lähtekohal. - lihaspaela tõttu on ringkiht ebaütlase toonuse all, moodustades soolevalendikku sissepoole pöörduvaid käärsoole-poolkurde - paelte toonus kroogib sooleseina kokku, tekitades kurdude vahele väljasopistisi - käärsoolekoopaid - välispinnal vastavad neile ristivaod ● Lihaskesta funktsioon: peristaltilised liigutused ja pendelliigutused, mis kindlustavad soolesisu edasiliikumise 3-4 tõukega päevas.
living organisms can directly and indirectly tific information about the entire issue of cause food-borne diseases as well. Among food safety and consumer protection. It is a nonmicrobial food-borne disease agents book worth reading and studying by consum- are scombroid fish (associated with high ers concerned about food safety. levels of histamine), cestodes (flatworms The book Food Microbiology: Fundaments such as Taenia saginata, T. solium, and and Frontiers by Doyle and Beuchet Diphyllobothrium latum), nematodes (hook- (2007) should be studied for an in-depth worms such as Trichinella spiralis), trema- understanding of the subject of food micro- todes (flukes such as Clonorchis sinensis), biology and safety. Updated information on shellfish (indirect toxin from the dinoflagel- rapid Methods and automation in microbiol-
annaabi.ee 
