on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede all* Kombinaadipoisid: Jaan Meos, Ruudi Ugur, Manivald Pihu, Jüri Paarkukk Roosi August: Roosi Marta isa, viinanina, kes suhtleb tihedalt venelastega, kuid külas teda üldiselt ei kardeta, tema toob Hiiele mobilisatsiooniteate Tõmmule. Ilme: Naine, kes on palju mehi aidanud üle lahe põgenemisel, tal on palju kogemusi, alles
,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 kasu saamiseks. Põgenemiskatsete finaal saabub kui avaneb reaalne võimalus põgeneda.Taavi,tema kaaslased;Ilme,Lembit ja nendega kaasatulud Roosi Marta kellel on omad plaanid,Koos ootatakes rannas küünides elades paati.Paadi saabumise ööl meelitan marta Taavi teste juurest tagasi Tallinna, tuues ettekäändeks ülesõiduks vajaminevate väärisasjade olemasolu.Marta ütleb Taavile,et ehted on tema korteris.Korteris aga etheid pole ja Taavi hinges kerivad kahtlused Marta usaldusväärsuse suhtes.Marta saabub ka korterisse ja teatab Taavile et teised saib üle,tgelikult aga võeti NKVD poolt kinni,sest Marta andis nad välja. Taavi püüdlused üle pääseda jäävad tulemuseta. Ta asub tööle tselluloosi vabrikus. Uueks nimeks saab ta Karl Heidak.Jõulud,Taavi oli õnnetu, sest ta mõtles oma naisele ja pojale
Taavi on Martale alati meeldinud ning naine on valmis tema nimel kõigeks. Ta ise on olnud juba kaks korda abielus olnud ning külarahvas kahtlustas, et naine oma viimase mehe ise üles andis. Martale ei läinud teised inimesed tõesti korda,kui ta oma eesmärgi poole pürgis. Ta andis venelastele üles poolsada paati oodanud inimest, kelle hulgas oli ka Taavi rase naine Ilme ning poeg Lembit. Vähimgi ssüdametunnistus piina ta räägib ta Taavile, et Ilme läks ilma meheta minema ning, et tema poleks nii suutnd Marta sarnaseid inimesi oli veel teisigi, Taavi oli rabatud, kui sai aru, et endine soomepoiss Lompus on reetur ning pettis inimestelt paadikahtade eest raha välja ka Marta isa Roosi August oli omakasupüüdlik ning püüdis ükskõik mis hinnaga igale võimule meelepärane olla. Ometi enamik inimesi toetas üksteist ning metsavendadele ja põgenikele anti taludes süüa ning öömaja, kuigi kardati
saab südameataki. Taavi on laevas ning nad lähevad baari, kus joovad Armeenia konjakit. Baarist lahkudes jõllitab uksel neile vastu metsiku habemega laiaõlgne mees, kes sisistab: ,,Minä varoitan sinua huonoista ystävistä!". Ta hoiatab Taavit halbade sõprade eest, ent Taavi ei suuda seda märki desifreerida, sest ta ei saa soome keelest aru. Laevatrepil seisab sama mees, keda Taavi nimetab Metuusalaks, Taavi kõrval. Taavi otsib maal silmadega Airit, aga teda ei olegi. Ivo tutvustab Taavile oma õde Lead ja tema tütart Valvet. Nad räägivad paar sõna juttu ja nende reisijuht Aapo Puro kutsub neid bussi. Taavi senine terviklikkus laguneb ja tema aeg kahestub tegelikkuseks ja võimalikkuseks, kaheks reaalsustasandiks. Võimalikkuse tasandil Taavi Eestisse ei jõuagi. Taavi saab telegrammi, et ta isa on haige ning ta tahab Soome sadamast Rootsi tagasi minna. Laevani on veel aega ning noormees jalutab linnas, kuni jõuab väikesesse sööklasse
" (Kirss, Tiina 1997. Arved Viirlaiu looming rahvuslikus perspektiivis Sirp 02.11) 6 Taavi saab teada, et Hiie talu elanikud on lahkunud rannikule sooritama katset üle mere Soome minna. Seejärel Taavi lahkub, et minna Tallinnna. Oma kaaslased jätab ta Hiiele. Hiljem saabub Hiie rahvas tagasi, kuna katse Soome minna oli luhtunud. Saades teada abikaasa Tallinnase minekust, otsustab Taavi naine Ilme koos poja Lembituga oma mehele Taavile järele minna. Tallinnas koos olles hakkavad Ilme ja Taavi pingsalt otsima võimalust üle lahe Soome minemiseks ja sealt Rootsi minekuks, kus juba elab Ilme vend Lehto. Vanad tuttavad osutuvad isekateks reeturiteks nagu Joakim Lompus, kes kasutas teste meeleheidet ära materiaalse kasu saamiseks. Koos teistega oodatakse rannas paati. Ööbitakse küünides ning paadi saabumise ööl meelitab Marta Taavi teiste juurest tagasi Tallinna, tuues ettekäändeks ülesõiduks
lähetamist: töölähetus, teenistuslähetus ja ametiähetus. Töölähetusest tuleb juttu eraettevõtete puhul ning teenistuslähetusest riigiametnike puhul. Erinevatest lähetusliikidest sisukama ja detailsema ülevaate andmiseks kasutan järgnevalt väljamõeldud näiteid. Mõiste ,,töölähetus" definitsiooni saab hästi selgitada järgnevate näitede abil. Ärimees Peeter on Tallinnas asuva ehitusfirma Haamer OÜ omanik. Ta on tööandjaks kümnele ehitustöölisele, sealhulgas ka Taavile. Vastavalt töötaja ja tööandja vahel kokkulepitud töölepingu alusel teostab Taavi ehitustöid Harjumaakonna piires. Töölepingu seaduse alusel on Peetril õigus Taavit saata tööülesandeid täitma harjumaakonnast väljapoole riigisisese või välislähetuse kaudu maksimaalselt kolmekümneks järjestikuliseks kalendripäevaks, kui mõlemad osapooled pole omavahel kokku leppinud pikemas tähtajas.
Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte
mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte
oma sõbrad ka sisse. Siis kui Ilme oma vastsündinud lapsega vangist vabaks lasti läks ta esimese asjana sõbranna Liisa juurde kus ta sai ainult laspsega korra olla ja ööseks ei ole lubatud jääda. Niisiis alustas ilme teekonda koju kus ta kohtus vägivaldsete venelastega kes tahtsid teda vägistada. Koju minnes külmus Ilme laps surnuks ja Ilme jäi ise kopsupõletikku. Hiljem kui Ilme rääkis Taavile, et Lembitut hoitakse nii kaua kinni kui sa sinna lähed, siis ta võtakse kinni ja räägib teised ka sisse. Taavi mõtles kas minna või mitte ja selle käigus peeti maha tülisid mille lõplik otsus oli tänu tema sõpradele ohverdada oma poeg. Selles pidi Ilme pettuma kuna ta lootis, et Taavi ikka päästab Lembitu ja hakkas endale sisendama seda, et nende poeg Lembit on surnud. Seejärel hoidis Taavi Ilmest mõnaaega eemal kuna ta ei suutnud Ilmega koos olla.
Kuidas sa nõdrukest enam maailma ajadki , teine pommiplahvatustest ja tulekahjudest niikuinii poolsegane , ainus perekonnast ellujäänu ." Lk. 9(1. romaan ) 6 "Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid ." Lk 35 (1.romaan ) 7 "Kõndides õhtuhämaruses sõbra vanemate talu poole , tundus Taavile , nagu oleks ta olnud aastaid kaugel - niivõrd oli maailm tema metsades rändamise päevil muutunud ." Lk 40 (1.romaan ) 8 "Mehed kiirustasid toast tuppa , pilgud vilksatamas aknast metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa , mis oli õitsenud , pidi võtma endasse kõduneva vilja ning purustatud laibad .
Ilme viidi sauna, pesti puhtaks ning teatati, et vanglaülem tahab teda näha. · Ilmet ootab ees rikkalik söömaaeg, meessoost vanglaülem justkui pahandab karmilt naisülemaga, et miks naine ning laps on alatoidetud, väike tüdruk haav täis jne. · Ilmel lubatakse minna, kuhu ta aga soovib, Lembit jääb pantvangiks, naine peab Taavi Raudoja kätte saama ning viimane vabastaks poja vangistusest, kui tuleks vanglasse. Vanglaülem mainib, et ka Taavile ei tehtaks midagi, vaja on meest vaid formaalseks ülevaateks ja paberite täitmiseks. · Lembit kardab üksi vangikongi jääda, kuid viimaks nõustub siiski, sest usub, et isa tuleb teda vabastama. 6.Peatükk · Ilme jõuab Tallinna, Liisa teda enda korterisse jääda ei luba. Öömaja otsides üritavad vene sõdurid naist ( Ilmet ) vägistada ime kombel naine põgeneb, Ilme jõuab viimaks pisikese Hildaga koju. 7.Peatükk · Ignas käseb haige Ilme viia Punkrisse
mereäärde laeva ootama. Seal selgub aga, et ülesõiduks on vaja kulda, et tasuda sellega. Küünis ootab ülesõitu ka Marta , kes ütleb, et tal on Tallinna korteris ehted ja muud, millega maksta.Taavi asub Tallinna teele, et sõidu tasumiseks kulda tuua. Kuna tal pole enam alles Tallinnast saadud uusi dokumente, võetakse ta kahtlase isikuna kinni. Tal õnnestub sealt läbipekstuna põgeneda. Tallinnasse oma korterisse jõuab ka Marta, kes räägib Taavile ta pere ärasõidust Soome. Mees paraneb Marta korteris, muretseb endale uued dokumendid ja kohtub oma võitluskaaslastega kesklinnas kombinaadis. Maal tahavad mehed organiseerida oma algatusliku valveteenistuse, aga Matsu Juhan arvab, et pole vaja. Venelased ründavad aga tema tütreid esimesena. Tüdrukud pääsevad tänu Hiie meestele, kes metsas redutavad. Venelased tapetakse ja maetakse maha.
TEGEVUSPAIK: Tallinn Autori juhtmõte: Mida pidid inimesed läbi elama II MS ajal. Koosta tegelassuhete kaart. Kirjuta tegelaste nimed. Ühenda need omavahel nooltega. Nooltele kirjuta nende omavahelised suhted. KESKNE TEGELANE : TAAVI RAUDOJA Eedi-Taavi kaaslane Lembit-Taavi poeg Värdi-oli olnud Taavi kaaslane , oli nüüd Hiie talus Ilme-Taavi naine .... Arno ja Liisa – Ilme oli pojaga nende juures. Aadu-Elas Hiie talus Tõnis- Taavi vangikaaslane Marta-Marta andis Taavile passid. Taavi ööbis Marta juures. Roosi August- Marta isa. Käis Linda juures. Linda-Taavi ema Selma-Aitas Taavit, oli ta sõber. Evald- Selma ja Evald pidid abielluma, Taavi päästis Eevaldi kui ta oli paljaks röövitud. Leonard-varjas end koos Taaviga
Aet Vaemla kirjeldas seda raamatut nii: ,,Mõnus jutustus, täis lahedat meretuult, avaraid südameid ja kergel käel antud julgustavat eluhoogu, vaatamata sellele, et tegevus sünnib kehvas ja viletsusega võitlevas rannakülas" Just täpselt selline oligi kogu see romaan. See romaan räägib noorest poisist, Juuljusest, kes peab olude sunnil jätma maha oma väikse õe, kes teoses siiski tagasi oma venna juurde pääseb ja minema vanasse rannakülla, vanale viinalembelisele taadile, Taavile, sulaseks. Raamat räägib sellest raskest, tõsisest, kuid siiski põnevast rannaküla elust. Nagu ka tavaelus kombeks on liiguvad kõik mingil ajal edasi ja nii ka Juuljus, kes otsustab ühineda kaubalaeva meeskonnaga. Ta näeb maailma ja saab juurde pidevalt uusi kogemusi. Teose lõpus kolib ta tagasi rahulikku rannakülla koos oma isaga, kellega ta imekombel Tallinnas kokku juhtub ja õega. Õnneks saab teose lõpus tema pere jalad alla ja kõik läheb hästi.
Taavi on tema nimi. Ta pandi kongi kus ta oli koos paljude teistega. Neid oli seal nii palju et kõigile ei jätkunud magamiskohti ja nad pidid magama põrandal. Vahepeal kuulati Taavit mitu korda üle aga ta ei reetnud oma kaaslasi. Ühel päeval kui ta oli jälle ülekuulamisel näitati naise sukka ja öeldi et see kuulub Ilmele Taavi väitis et ei kuulu. Kapten pöördus kapi juurde ja võttis seal õrnroosa määrdunud rinnahoidja.Ta näitas seda Taavile aga Taavi eitas et see kuulub Ilmele. Hiljem Taavi kõhkles sest Marta oli näinud paadi lahkumist. Taavi vaatas veel sukka ja rinnahoidjat. Ta polnud oma naise ihupesuga nii tuttav et oleks saanud pidada neid Ilme omaks. Taavi mõtles ka sellele et see võis olla lõks. Samuti ta ka mõtles et kui nad oleks näidatud Lembitu mütsi või midagi oleks ta teadnud. Paaril järgneval päeval ei naasnud enam kongi need inimesed kes olid kutsutud ülekuulamisele
kodu lähedal, otsustasid sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas, Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui Taavi vedu ei võtnud, kinkis talle hunniku vanu Nõukogude aja passe. Järgmisel õhtul saabus Hiie pere koos Ilme ja Lembituga ootamatult koju. Neil ei olnud õnnestunud Saksamaale põgeneda ja nad olid pahurad. Linda ütles, et Taavi oli seal, aga läks samal hommikul minema, et oma perele järgi minna. Ilme läks ülejärgmisel hommikul Taavile järele. Taavi nägi raudteejaamas tuttavaid, keda viidi rongiga vangilaagritesse
Taavi läks tööle vabrikusse ja seal haudus ta põgenemisplaani kevadeks. Kuid kevade jõudes tulid ka kontrollid ning Taavi ei pääsenud põgenema- ta võeti kinni. Temast prooviti infromatsiooni välja peksta, kuid kasutult. Seega, pandi ta vangi mitmeks kuuks istuma. Vahepeal oli sõda lõppenud ning sellejärgselt hakati taas vange üle kuulama. Taavi oli jäänud nende kuudega nõrgaks ja kiduraks. Ning ainukest lootust sisendas talle vngidkongides üks vana taat, kes andis oma toitu Taavile. Ülekuulamisel mõtles Taavi välja plani ning põgenes,kuis jaksas ja vaba ta oligi. Ta sai lõpuks oma sõpradega kokku ning nad suundusid metsa. 3. Teos kajastab probleeme, mis tekkisid seoses Vene okupatsiooniga ja kajastab sündmusi, mis toimus peale sõda Eestis. Metsavennad, vangistamised, küüditamine, naiste vägistamised, inimeste põgenemine välismaale ja palju muudki. 4. Taavi-umbes kolmekümne aastane südikas noormees, võitleja vaimuga ja heatahtlik, peategelane.
Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi võttis Luisi enda poole, saatis paksu vana omaniku minema. XIII (151-165) 3 nädalat hiljem oli majas 7 inimest. Luisi leppis trotsides Marie kamandamisega. Sadamasse tuli kapten Rando laev, millega Jull läks kaasa. Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa. XIV (165-176) Laevateekond koju. Jull saab teada, mis elu Kipril elatakse. Luisi näeb oma isa. Juulius räägib Taavile oma isast ja Lahepära kohast. Jull sai Kristiinelt Lahepära võtme. XV (176-187) Jull ja ta isa läksid Lahepärale, viletsaisse tigimuisse, kuna tööd polnud, läks isa Orge juurde appi. Ühel päeval oli isa kõrtsi läind Taavi ja Riida mehega(Sai raha ning tööd). Taavi tõi Jullile ja ta isale 2 havi, mis hiljem pahandust tõid, kuigi pääseti puhtalt. XVI (187-198) "Kala vargust" meenutati kui lõbusat seika. Puulõhkumistalgutest
millele ta tugines…) Mitmus kahemõttelisuse vältimiseks: Arst ja hoolitsev õde, kelledele ma tänu võlgnen… Tema või oma? Alusega seostub oma. (Tellija tuleb homme oma kaubale järele. Meie majal on oma keskküte.) Teiste lauseliikmetega ta, tema või see omastavas käändes. (Tellijale tuleb tema kaup kätte toimetada.) *Üliõpilaskond kasutab tema valduses olevat vara rektori volituse alusel. > Üliõpilaskond kasutab oma valduses olevat vara rektori volituse alusel. *Taavile oli see uus ajajärk oma elus. > Taavile oli see uus ajajärk tema elus. *Palume meie lugejatelt vabandust. Ainsuse vormis kogusõna ei saa asendada mitmusliku asesõnaga. * Kiideti ettevõtte juhtkonda, et nad juhtunust kohe päästeteenistusele teatasid. > …et see juhtunust kohe päästeteenistusele teatas. Sõnu antud ja nimetatud kasutatakse liiga tihti. *Antud õnnetus on liikluseeskirja eiramise tagajärg. > See õnnetus …
kuhu olid vaenlase poolt sisse toodud ka lapsed, kellest üks pidi lahingus hukkuma. Kui Taavi paar päeva peale tulevahetus metsas ringi kõndis, märkas ta, et metsas oli poodud nii Roosi Marta kui ka teised eestlastest äraandjad. Taavi hakkas jälle mõtlema edasi liikumisele, mida ta arutas ka koos Ilmega. Ilme arvates võis Taavi teha nii, kuidas heaks arvab, Ilme lubas jääda teda alati koos emaga ootama. Ka salgakapten arvas nii ja tegigi Taavile ettepaneku minna väljapoole. Kapten soovitas Taavil üle mere sõita ja kõnelda eestlaste eest. Eestis on veel kommunismi vastu võitlejaid, kes sooviksid Eestile vabadust. Taavi läkski. Tema meelest võis võrrelda tema ja ta kaaslaste katsumusi ning piinu ainult risti mineva Kristusega omadega. Taavi küsis endalt tihti: " Kas need inimesed, kes jäävad siia öö meelevalda, ei pea tõesti enam nägema hommiku kuma? Kas need inimsed on kadunud
Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi võttis Luisi enda poole, saatis paksu vana omaniku minema. XIII (151-165) 3 nädalat hiljem oli majas 7 inimest. Luisi leppis trotsides Marie kamandamisega. Sadamasse tuli kapten Rando laev, millega Jull läks kaasa. Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa. XIV (165-176) Laevateekond koju. Jull saab teada, mis elu Kipril elatakse. Luisi näeb oma isa. Juulius räägib Taavile oma isast ja Lahepära kohast. Jull sai Kristiinelt Lahepära võtme. XV (176-187) Jull ja ta isa läksid Lahepärale, viletsaisse tigimuisse, kuna tööd polnud, läks isa Orge juurde appi. Ühel päeval oli isa kõrtsi läind Taavi ja Riida mehega(Sai raha ning tööd). Taavi tõi Jullile ja ta isale 2 havi, mis hiljem pahandust tõid, kuigi pääseti puhtalt. XVI (187-198) "Kala vargust" meenutati kui lõbusat seika. Puulõhkumistalgutest alates Orge juures, hakkasid Sessi ja Jull salaja
naeratas.... Kui tihane tahtis rähniks saada ,,Ära siis liiga kauaks õue jää," manitses tihaseema tihasepoiss Taavit. ,,Sul on homme koolipäev ning õhtul tuleb veel nokkimist harjutada." ,,Ei jää emps," lubas tihasepoiss Taavi. Tihasepoiss Taavi pani kollase sulejope selga ning pähe tuttmütsi, - õues oli ikkagi juba talv ning üsna külm. Toa nurgast haaras ta kaasa kelgu. Tihaste kodu oli metsatukas kasepuul kümnendal korrusel. Taavile aga meeldis mängimas käia kodu lähedal tammepuu esimesel oksal. Talvel kattis tammepuu oksi lumi ning siis sai hästi kelgutada. Täna aga ei olnud ühtegi teist tihaselast õue tulnud ning Taavil hakkas natuke igav. Kaua sa ikka üksinda kelgutad. ,,Lähen täna natuke kaugemale metsa," arutles Taavi endamisi. ,,Äkki leian mõne uue sõbra." Taavi sidus kelgu nööri pidi jala külge, ning tõusis lendu. Algul oli tore lennata, aga siis tundis
Taavi läks tööle vabrikusse ja seal haudus ta põgenemisplaani kevadeks. Kuid kevade jõudes tulid ka kontrollid ning Taavi ei pääsenud põgenema- ta võeti kinni. Temast prooviti informatsiooni kätte saada, pekstes, kuid kasutult. Seega pandi ta vangi mitmeks kuuks. Vahepeal oli sõda lõppenud ning hakati taas vange üle kuulama. Taavi oli jäänud nende kuudega nõrgaks ja kiduraks. Ning ainukest lootust sisendas talle vangikongides üks vana taat, kes andis oma toidu Taavile. Ülekuulamisel mõtles Taavi välja plaani ning põgenes. Otsides endale teised riided ja uue peakatte asus ta teele Piibu Eedi kodutallu, kus ta kohtas Piibu Eedit ennast. Temalt kuuldes, et tema naine ja poeg ei pääsenudki üle mere oli ta väga sokeeritud. Üheskoos Eedi ja Leonardiga asusid nad metsa varjule. Arvo Mägi ,,Risti riik" See raamat räägib Karvikutest ,kes elasid aastatel1200-1500. Seal kirjeldatakse nende
sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas, Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui Taavi vedu ei võtnud, kinkis talle hunniku vanu Nõukogude aja passe. Järgmisel õhtul saabus Hiie pere koos Ilme ja Lembituga ootamatult koju. Neil ei olnud õnnestunud Saksamaale põgeneda ja nad olid pahurad. Linda ütles, et Taavi oli seal, aga läks samal hommikul minema, et oma perele järgi minna. Ilme läks ülejärgmisel hommikul Taavile järele. Taavi nägi raudteejaamas tuttavaid, keda viidi rongiga vangilaagritesse
Lugu jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda. Ei kartnud ta karu, hunti ega rebast...Kartis vaid ühte väikest halli hiirekest ja jäi ruttu magama. Triinu ja Taavi uued ja vanad lood Raamatusse „Triinu ja Taavi lood” on koondatud kõik jutud Triinust ja Taavist. Kirjanik on kasutanud väga huvitavaid sõnu, mida tihti enam ei kohta. Lugeja kohtub toreda, sõbraliku perega, kus kirjaniku eriline tähelepanu on pööratud kaksikutele Triinule ja Taavile, kes on 7-aastased. Lugeja saab tuttavaks ka kõigi teiste pereliikmetega:ema Kaarin, isa Kaarel, vend Teet, papi, mammi, memm ja taat. Raamat räägib suhetest ja igapäevategemistest, milles on lustakust ja mõnikord vigurlikkust, kuid üle kõige siiski kodu-soojust.Isiklikult sain teada väga palju erinevaid õunasorte, mida enne ei teadnud. Krõlli-raamat Illustreerinud Edgar Valter
annaabi.ee 
