× Marshalli plaan (19481952) Trumani doktriini jätk. Sõjajärgne abi majanduse taastamiseks. Kardeti, et nõrk majandustase riigis on soodsaks põhjaks kommunismi idee süvenemisele. 17 riiki, 13 miljardit $. × VMN (1949) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Eesmärgiks NL ja IdaEuroopa riikide majanduslik koostöö. × VLO (1955) Varssavi Lepingu Organisatsioon. Ajendiks SLV taasrelvastumine ja NATOsse võtmine. Liit oli suunatud NATO vastu. × NATO (1949) PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon. Sõjaline liit, mille eesmärgiks oli NL sõjalise ekspansiooni peatamine. 1 Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda × CSCE Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamine 19731975 Helsingis
uusi asumaid. Esimeseks valiti etioopia. 1935. Aastal tungisid fasistlikud Itaalia väed etioopiasse. Kohe pärast sõja algust kuulutas Rahvaste Liit selle vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. See aga ei andnud tulemust kuna Saksamaa hakkas ise Itaaliat varustama. Mõne kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. 5) Miks õnnestus Saksamaa taasrelvastumine ? kuna saksamaa astus Rahvasteliidust välja ja hakkas Hitleri eestvedamisel looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Ja ei kumbki Inglismaa ega Prantsusmaa ei reageerinud sellele eriti. Varsti sõlmis Inglismaa merekokkuleppe Saksamaaga. Ja saksalsed said suurendada sõjalaevade arvu. 6) Miks omandas Hispaania kodusõda rahvusvahelise tähtsuse - hispaanias võitsid üldvalimised vasakpoolsed erakonnad
Tänu sellele sai Hitler Poolat rünnata. Saksamaa ja NSVL jagasid omavahel territooriumi ära ning sellega oli selge, et sõda tuleb. 2. Versailles`i rahuleping Saksamaaga (28.juuni 1919) - See oli ebaõiglane mõndade riikide suhtes. 1935. aastal tühistas Saksamaa lepingu ühepoolselt. 3. Hitlerist sai Saksamaa füürer ( märts 1933) - Saksamaal oli riiklik meelsusvalve, hakkas tagakiusamine, välispoliitika agressivne ning kiire taasrelvastumine, ta vajas kiiresti võidukat sõda. 3. Saksamaa- MRP kindlustas Saksamaa territooriumi, seal oli kirjas NSVL’i ja Saks. plaanid, millest Saksamaa kasu lõikas, pannes kirja selle, mida soovis ning millega NSVL rahul oli NSVL- NSVL kindlustas oma territooriumi Eesti- kuna Eesti oli lepingus antud NSVL’ile, siis Eesti okupeeritakse 1940. aasta suvel ja langeb NSVL’i kätesse kuni 1991. aastani.
suurvallandamisi) kontroll! relvastatud rühmitused ettevõtete riigistamine *Võimu tugisambaks SS - kaitsemalev *sotsiaalhüved transport, *Salapolitsei Gestapo elamispind ja esmatarbekaub *Teisitimõtlejad koonduslaagrid tasuta *taasrelvastumine tehased *industraliseerimine (rasket tööpuuduse kadu *kollektiviseerimine (ühism või riiklik majand) Itaalia kuulutati agressoriks Usuti, et Saksamaa hillgus jääb taaskord Maailmarevolutsioon - 1930
inimelude eest. Selline ebaõiglus põhjustas Saksamaal suurt rahulolematust. Aastatel 1919-1922 leidsid Saksamaal aset mitmed mässud ja riigipöördekatsed. 1933. aastal sai Saksa Natsionnalsotsialistlik Töölispareti võimule. Siitpeale toimus Saksamaal üks tähelepanuväärsemaid majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi revolutsioone. Saavutati majanduslik õitseng. Peale seda, kui Saksamaa majandus oli piisavalt paranenud hakkas Saksamaal taasrelvastumine. 1938. aastaks oli Saksamaast saanud hästi relvastatud ja hea armeega majanduslikult võimas riik. Kõik, alates Versailles' rahulepingu sõlmimisest muutis minu arvates ajaloo käiku. Minu arvates olid rahutingimused Saksamaa suhtes liiga ranged ja kõik rikkumised ja tahe kätte maksta ei olnud tingitud lüüasaamisest, vaid Versaille' rahulepingu liiga karmidest nõuetest Saksamaa suhtes. Arvan ka seda, et kui rahu nõuded Saksamaa suhtes
Emakultus ("Eluallikakodud") Sundsteriliseerimine Välispoliitika: eesmärgid Tühistada Versailles' leping ja ühendada kõik sakslased ühte riiki Luua Suur-Saksamaa (eluruumi-teooria!) Luua Germania suurriik Atlandist Uuraliteni Idaaladelt küüditada või likvideerida 30 milj. inimest, asemele aarialased Germaniseerida uued alad 25-30 aastaga (kiirraudteed, 2-korruselised rongid 200 km/h) Välispoliitika: sammud 1933 Saksamaa väljub Rahvasteliidust 1935 taasrelvastumine a) taastatakse sõjaväekohustus luuakse Wehrmacht b) taastatakse lennuvägi (Luftwaffe) c) mereväeleping Inglismaaga taastatakse merevägi (Kriegsmarine) 1936 liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga Põhivaenlased Prantsusmaa ja Poola, võimalik liitlane Suurbritannia (miks?) Millega see kõik lõppes? Kevadeks 1945 oli Saksamaa II maailmasõja kaotanud - 30. aprillil sooritas Hitler enesetapu - 8. mail Saksamaa alistus
Müncheni puts Ebaõnnestunud riigipöördekatse Hitleri poolt, arreteeriti lõpuks 1933. aasta sündmused Jaanuaris 1933- Hitler sai kantsleriks Veebruar 1933-riigipäeva hoone põleng Märts 1933-erakorralised valimised, mille võitis Hitler Aprill 1934-Hitler kuulutab end füüreriks natside poliitika -Kolmas Reich riigi nimi tähistamaks saksamaa hiigluse taassündi -Täielik kontroll kõigi eluvaldkondade üle -Rassilise puhtuse tagamine -Julgeolekuorganid (SS ja Gestapo) -Taasrelvastumine -Agressiivne välispoliitika -Loobuvad Versailles' rahupoliitikast Benito Mussolini- Itaalias Fasistide liider, diktaator Franklin Delano Roosevelt- USA 32.president kahe maailmasõja vahelise ja teise maailmasõja ajal Adolf Hitler- Natside juht, füürer võimul kuni 1945 Heinrich Himmler-Saksa SS-laste juht Coco Chanel- moelooja, kelle eeskujul hakati vabamalt riietuma Leni Riefenstahl-saksa tantsija ja rezissöör, valmistas Hitleri käsul mitu propagandafilmi
dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed 2) majandus 1920. aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded:
elu (mõtteavaldusi), valitses hirmuvalitsus (inimõiguseid rikuti). Peale sõda hakkasid inimsed koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, juhiks oli Adolf Hitler. Majanduskriisi ajal üritasid kommunistid võimu haarata aga see ei läinud läbi, võimule jäid natsid. 1933. Võeti vastu seadus, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai Saksamaa diktaatoriks. Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastumine ning Versailles’ lepingust loobumine, ehitati uusi sõjatehaseid, rajati teid. Selle tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida, elutase tõusis, selline majanduskasv oli ajutine, vaja oli võidukat sõda.
Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine. Hakati tagakiusama juute ning kehtestati seadused millega piirati oluliselt juutide poliitilisi, majaduslikke ja kodanikuõigusi. Paljud põgenesid Saksamaalt.Riigis hoidsid kontrolli julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitleri võimu tugisambaks oli SS, millele kuulus riiklik salapolitei Gestapo. Teisiti mõtlejad jälitati, arreteeriti ja paigutati koonduslaagritesse. Hitleri eesmärgiks oli kiire taasrelvastumine ja rahulepingust vabanemine. Ehitati rohkelt sõjatehnikat ning ehitati palju uusi teid, tulemuseks likvideeriti peaaegutööpuudus. See oli ajutine mis tõttu vajas Hitler kiirelt sõda. Nõukogude Liidu loomine Toimus läbi relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. Kehtis ühepartei süsteem ja parteid peale kommunistliku olid keelatud. Laiendati kommunistliku võimuala loodes Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-kaukaasia NFSV. Lõpuks loodi
Hiinast välja ja nimetas isegi Jaapani agressoriks kuid Jaapan ei lasknud sellest ennast kõigutada ja astus välja Rahvasteliidust kuid mitte Hiinast. Nende sündmuste pärast hakkas Rahvasteliidu allakäik ja kogu maailm nägi et see ühendus ei suuda oma liikmeid kaitsta. Jaapani eeskujul järgnesid ka Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude liit. Nad suurendasid oma sõjalist jõudu, vallutasid võõraid alasid ja eirasid Rahvasteliidu hukkamõistu. SAKSAMAA TAASRELVASTUMINE. 1933. Aastal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik töölispartei eesotsas Adolf Hitleriga(natsid), kes teatas oma eesmärgist tühistada ebaõiglane Versailles' rahuleping. Esmalt siis nad tahtsid kaotada sätted mis piirasid saksamaa relvastust ja relvajõude. Seda toetasid ka paljud teised riigid. 1933 aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, sest inglismaa ja prantsusmaa olid vast saksamaa piiramatule relvastumisele. Saksamaal seati aga sisse üldine sõjaväekohustus
Natside populaarsus, rahulolematus Versailles rahulepinguga, solvumine 1ms tulemuste pärast, kehv majanduslik seis 15. Iseloomusta natside ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Natsism rahvuse ülistamine. Majandus sõjatööstus, plaanimaj. , juutidelt võeti ettevõtted ära. Sisepoliitika ainupartei, vastaste arreteerimine, salapolitsei (SA, SS), välispoliitika oli sõjakas saklaste eluruumi lainedamine, taasrelvastumine 16. Võrdle totalitaarseid diktatuure (NSV Liit, Itaalia ja Saksamaa) 2 maailmasõja vahelisel ajal, tuues näiteid erinevatest valdkondadest. Milline neist diktatuuridest oli kõige leebem, milline kõige verisem? Põhjenda oma vastust. 17. Millal ja kelle vahel toimus Eesti Vabadussõda? Nov 1918 2 veeb. 1920, eesti ja nõukogude venemaa vahel. Ka baltisakslaste ja sakslaste vahel Võnnu lahing 18. Millise rahulepinguga ja mis kuupäeval lõppes Vabadussõda
·demokraatlikke vabadusi hakati piirama ·terrori ja hirmuvalitsusega saavutati parteile(NSPAP´ile) absoluutne enamus ·1933 a. võeti vastu seadus, millega parlament loobus võimust, Hitler sai erakorralised volitused, temast sai Saksamaa diktaator ·riigiorganid asendati keskvõimu juhtidega ·kehtestati nelja-aasta plaanid ·riigi ülesanne oli RASSILISE PUHTUSE TAGAMINE (eraelu kontrollivad seadused) ·algas juutide tagakiusamine ·Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastumine ning Versailles` lepingust loobumine. ·Sõjatehaste ja teede rajamine. ·Gestapo ·Heinrich Himmler ·SS ·Tööpuuduse likvideerimine, väga suurel määral(tänu siis sõjatööstusele). ·Elatustase tõusis. ·Agressiivne ja jultunud välispoliitika. 8.Võrdle sõjakommunismi ja NEP-i poliitikat Venemaal ja miks likvideeriti Likvideeriti, kuna Stalin tuli võimule ja kaotas NEP-i ära. ·ERINEVUSED :
milles kehtestati Saksamaa jaoks range sanktsioonid. Saksamaa pidi maksa suuri trahve, samuti ei tohtinud ta omada suurt sõjaväge ja talt võeti ära ka tööstuslinn. Saksamaa kuulutati esimese maailmasõja kaotajaks. Lakkas olemast Austra – Ungari keiserriik, kadus Vene keisririik Rahvasteliit – loodi Pariisi rahukonverentsil, et peatada sõjaline sekkumine riikidevahelises tülides. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Saksamaa taasrelvastumine – algas Adolf Hitleri võimuletulekuga aastal 1933. Ta hakkas koos oma abilistega looma võimast sõjaväge. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel
vallutas Etioopia. Vahele ei sekkutud siis, kui mässulised eesotsas kindral Francoga verise kodusõja järel Hispaanias võimu haarasid. Tolleaegne peaminister Neville Chamberlain uskus siiralt koostöösse fasistlike liidritega. Ent rahva arvamus hakkas muutuma. Riigi kaitsepoliitika hakkas alates 1935. aastast aktiivselt rajama hävitajatel põhinevaid õhujõude ja arendama radaritel põhinevaid õhutõrjesüsteeme. 1937. aastal oli taasrelvastumine juba selgesti aimatav protsess. Rahva meelsust muutnud faktoreid oli mitmeid. Esiteks, Hispaania kodusõjas käinud vabatahtlikud hakkasid pooldama internatsionaalsemat lähenemist. Teiseks, saksa päritolu juudi põgenikud tutvustasid britte Hitleri reziimi karmi reaalsusega. Vastuolud hakkasid tekkima ka valitsuses. Ent Chamberlain otsustas jätkata lepituspoliitikat ja võis septembris 1938 Münchenist naastes rõõmuga teatada, et "meie ajal saab olema rahu". Sama
Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29
(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine
Mussolini, Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson; Õppesisu 9. klass Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939, 25 tundi Tunde Kohustuslikud teemad Süvendavad/laiendavad teemad 3 Rahvusvaheline olukord 1) Pariisi rahukonverents 1) Saksamaa taasrelvastumine 2) poliitiline kaart pärast Esimest 2) Berliini-Rooma telg maailmasõda 3) Antikominterni pakt 3) Rahvasteliidu tegevus ja mõju 4) kodusõda Hispaanias 4) sõjakollete kujunemine Aasias ja Euroopas 2 Maailmamajandus ülemaailmse majanduskriisi põhjused, majanduskriisi mõju erinevatele riikidele olemus ja tagajärjed
minna Saksamaa poolele. Samal ajal toimusid aga Saksamaa sisepoliitikas suured muutused seoses Hitleri võimuletulekuga ning Itaalia hakkas kartma Austriast ilma jäämist. See sundis Itaaliat tegema koostööd Prantsusmaaga, sest kummalegi ei meeldinud mõte Saksamaa laienemisest. See sundis Prantsusmaad ja Itaaliat jaanuaris 1935. aastal sõlmima lepingut, millele aprillis järgnes Stresa Rinne, milles koos Inglismaaga mõisteti hukka Saksamaa taasrelvastumine. Jaanuaris 1935. aastal kohtumises Prantsusmaa välisminister Lavaliga sõlmiti lisaks ka suuline leping, milles Mussolini lubas vastutasuks vabadele kätele Etioopias toetada Prantsusmaad Saksamaa Austriasse laienemise vastu. Pärast seda otsustas Mussolini põhirõhu Euroopa asemel suunata Aafrikasse, et jätkata impeeriumi loomise plaane. 14 1935-1940
USA oli huvitatud Saksamaa taasrelvastumisest (et parandada kaitset kommunismi vastu), samas prantslased suhtusid sakslaste taasrelvastumisse skeptiliselt. Lahendus leiti lõpuks Lääne-Euroopa Liidu (WEU) asutamises märtsis 1948 Brüsseli lepinguga, millele kirjutasid alla Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland, Belgia ja Luxemburg. WEU pidi tagama kaitse taasrelvastunud Saksamaa võimaliku agressiooni vastu. 1950 alanud Korea sõda põhjendas USA muret kommunismi pealetungi osas ning sakslaste taasrelvastumine muutus vastuvõetavamaks ka Euroopale. 1951 asutati Pariisi lepinguga Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC), asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia ja Beneluxi maad. 1954 reorganiseeriti WEU, kuhu astus nüüd ka Lääne-Saksamaa. 1955 võeti Liitvabariik ka NATO liikmeks, mispeale NSV Liidu juhtimisel loodi sotsialismimaades kohe oma kaitseorganisatsioon, VLO.14 1955 pingestusid suhted ka Hallsteini doktriini tõttu. Walter Hallstein oli Saksamaa LV
· ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel · kokku ligi 40 mln hukkunut · Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja "agressorite" ohjeldajana 18. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: · diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem · Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist · Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga · 1936 Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida, Lääneriigid piirdusid vaid protestidega · 1935 Sm astus välja Rahvasteliidust ja loobus Locarno lepingu täitmisest--->andis märku
(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine
(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine
ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel kokku ligi 40 mln hukkunut Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja “agressorite” ohjeldajana 19. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga 1936 – Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida, Lääneriigid piirdusid vaid protestidega 1935 – Sm astus välja Rahvasteliidust ja loobus Locarno lepingu täitmisest--->andis märku
(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine
· Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse o USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) LEPINGUTE KRONOLOOGIA 1) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 2) (2)Rooma lepingud = Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (vabakaubanduspiirkond) 3) (2)Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping
Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitiliste stabiilsuse eesmärgid tagamiseks Euroopas 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise * Nn ,,Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, leping k.a kommunismivastasesse võitluse; soov välistada Saksamaa Lepingu eesmärgid varjatud taasrelvastumine) * Ühisturu loomine * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus -Vabakaubanduspiirkonna loomine kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) - Konkurentsipoliitika 2
Impeeriumi laguneminne Aafrika riikide iseseisvumine P-Iirimaa küsimus Katoliiklased Inglastest ja šotlastest protestandid IRA- Iiri Vabariiklik armee The Beatles Prantsusmaa IV Vabariigi kriis, Alžeeria sõda 1958 V Vabariik- presidentaalne vabbariik C. De Gauelle (1958-1969) Eviani rahuleping 1962 Alžeeria sõja lõpp Tuumariik- Pr ajab iseseisvalt välispoliitikat 1966 lahkumine NATO sõjaväelisest organisatsioonist Saksamaa ja Prantsusmaa leppimine Saksa LV K.Adenau (1949-1963) 1955 taasrelvastumine Hallsteini doktriin- SVL on ainus saksa riik SDV mittetunnustamine 1960- majandusarengu seiskumine RAF- vasakpoolne kommunistlik terrorirühmitus Itaalia Kiire majandusareng Arenenud põhjaosa Mahajäänud lõunaosa Hispaania Franco diktatuur Põhjamaad Nato- Norra, Taani, Island Erapooletud- Rootsi NSVL mõju all-Soome Aasia suurriigid India 1947- Suurbritannia andis Indiale vabaduse India jagunes usuliselt India- hindud Pakistan- moslemid
Ameerikale. Gröönimaal on mitmeid territooriume, mis kuuluvad jällegi EL osasse, aga geograafiline piiritletus on vaieldav. EL tekkimise eeldused (vajadus) · II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö · Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas · Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) · Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne kommunismi levimise eest Lääne--Euroopasse Euroopasse · USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne ühendatud Euroopa (esialgu Lääne--Euroopa Euroopa) Kahe sõja vahelisel perioodil: pan-euroopa liikumine ühendav liikumine. Rahvaste liit, loodi eesmärgiga ära hoida sõda ja endndada rahumeelset koostöötamist.
· Demokraatia kriis. Autoritarismi võidukäik. · Kommunismi peeti üldiselt suuremaks ohuks kui Hitleri natsionaalsotsialismi või Mussolini agressiivset militarismi · Euroopa riikide suhetes keskne võitlus "Versailles' pärandi" revideerimise. Rahulolematu oli ka Nõukogude Liit. Endised liitlased hakkasid tundma samuti, et Saksamaale on liiga tehtud ning läksid järeleandmiste teele. · Perioodi lõppu iseloomustab Saksamaa takistamatu taasrelvastumine ja agressiooni algus naabrite suhtes, millele üritati esialgu vaadata läbi sõrmede · 1930. aastate teisel poolel appeasement (lepituspoliitika) Hitleri suhtes, mis kukub täiel määral läbi. Teine Maailmasõda algab Inglismaa ja Prantsusmaa jaoks olukorras, mis järjest halveneb. · Nõukogude Liidu näol oli tekkinud "teine maailmasüsteem", · Rahvasteliit. Idealistlike põhimõtete rakendamine tõi kaasa kohati päris suuri,
annaabi.ee 
