Habaneera Habaneera on tantsustiil, mis on rütmikas kuid samas aeglane Põhineb Aafrika motiividel Habaneera on olemas ka muusikastiilina Kuuba päritolu tants Hispaania rahvatants Iseloomulik on kuubalt pärit sünkopeeritud rütm 2/4 taktimõõdus Arenes 19 sajandi keskapaiku contradanza st Sünkopeeritud rütmi tõttu lähedane tangole Sai 19 sajandi lõpul tuntuks nii hispaanias kui ka ülejäänud euroopas Tuntuim habaneera on Sebastian Yradieri ,,La Paloma" Samalt autorilt ,,El arreglito", mida kasutas ka Georges Bizet ooperis ,,Carmen" http:// www.youtube.com/watch?v=ff8ssvXpOio http:// www.youtube.com/watch?v=BPqGkQMmlDQ
................................ 4 Rahvatantsud,Rahvapillid........................................................................................................... 5 Polonees on ¾ takti mõõdus , väärikas sammutants , rõhuga 3.löögil 17.,18. sajandil oli polonees balli avatants.Euroopa ballisaalides olid mõlemad tantsud populaarsed 7. sajandil 19. sajandil kasutati neid vaheldustpakkuvate karaktertantsudena ballettides..................................5 Krakovjakk on ¾ taktimõõdus,sünkopeeritud rütmiga elavaloomuline rahvatants,mis sai 19.sajandi lõpul Euroopas tuntuks ka peotantsuna..................................................................... 5 Poola rahvapillidest on põnevamad kolme tüüpi puutrompetid , mida kasutati signaalpillidena.Bazuna't kasutasid karjased ja kalurid.Ligawka't puhuti põhiliselt advendiaja õhtutel.Trombita oli 5 meetrit pikk ja sellel mängiti aeglaseid meloodiaid.Dudy on torupillisarnane puhkpill , mida esineb mitut liiki.........................
Mambo Mambo Mambo on 1930. 1940. aastatel kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Mambo ühendab Euroopa kontratantsu traditsiooni ning mustade haiitilaste iseloomulikud Aafrika-pärased sünkopeeritud rütmid. 4/4 taktimõõdus mambo sai Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel ülipopulaarseks seltskonnatantsuks, hiljem arenes selles välja veidi lihtsam tsa-tsa. Tantsu sammud Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusahööritus, mis kaasneb
Soul ja funk 1. Mis on mõjutanud soul muusikat? ● Ameerika afroameeriklaste muusikast ● soul, tähendab inglise keeles hing, võeti kasutusele 1961 ● kiriku gospel muusika Millised stiilid on koondunud funk-muusikas? ● gospel ● blues ● rhythm and blues 2. Keda peetakse souli ja funky rajajateks? ● Ray Charles ● Aretha Franklin 3. Soul muusika oli seotud mitme plaadifirmaga Tamla Motown -suund oli tantsumuusika -sünkopeeritud rütmiga bassikäigud -keerukas orkestratsioon -keel ja vaskpillide kasutamine -kvaliteetsed lindistused The Temptations, The Supremes, The Jackson Five, Stevie Wonder, Diana Ross Stax -lihtsamad laulud -vähem meloodilised -rämedavõitu viidates gospelile ja bluesile -gospeli stiilis improvatsioon -seksuaalse alatooniga laulud -harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). -Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes.
Hip Hop Hip hop või hip-hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ning ülemaailmselt levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, linnakultuuri, poliitika ja tehnoloogia elemendid. Hip hopile kui muusikastiilile panid aluse afroameeriklased või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Intensiivsele sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine ehk keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip hop muusika elektroonilisemaks. Kujunes hip hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti ning võistlevate muusikute ja DJ-de terav vastasseis. 90-ndatel tugevnes hip hopis vastasseisu ja vägivalla element ja kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust.
SOUL Kristiina Veskimeister Muhu Põhikool 8. klass Soul on pärit Ameerikast, see tekkis 1950. aastatel. Soul’i juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues’is. 1950. aastate lõpust alates on soul’i areng seotud kahe suure plaadifirma – Tamla Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises) – tegevusega. Tamla Motown Tantsumuusika Valjud ja võimsad sünkopeeritud rütmiga bassikäigud Gospellikud vokaalharmooniad Keerukas orkestratsioon Keel- ja vaskpillid Kvaliteetsed lindistused Motowni tuntumad artistid Ansamblid: The Temptations, The Supremes, The Jackson Five Solistid: Stevie Wonder, Diana Ross Stevie Wonder - I just called to say I love you Stax Võrreldes Motowni lugudega lihtsamad, vähem meloodilised, sageli rämedavõitu Sageli kasutati improvisatsiooni Harmoonia lihtne, põhines kolmel põhiakordil
Hip-Hop Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip- hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris
madrigalid. Oma eluajal oli ta õukonnas laulja, viiuldaja – Pärast seda kirikus dirigent ja preester Ta maeti Frari kirikusse. Antonio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin. Ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim teos kannab koondnime: “ Neli aastaaega” -"Le quattro stagioni“. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo – Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Alessandro Scarlatti 2. mai 1660 - 24 oktoober 1725 Ta oli Itaalia barokk helilooja, eriti kuulus oma ooperite ja
(SWING); Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus, milles olulist rolli etendab improvisatsioon; Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab jazzmuusikute esituse individuaalsust. Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime´i mille võidukäik kestis 18971917. Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit. Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele sõna JAZZ.
Hip hop ja räpp Hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade
Ta maeti Viini ühe haigla kalmistule vaestele mõeldud platsile. Vivaldi oli suure sissetulekuga mees, kuid priiskava eluviisi tõttu suri vaesena. Tähtsamad teosed Vivaldi on üks viljakamaid heliloojaid maailmas, kes on kirjutanud üle 700 heliteose, nende hulgas on: üle 450 soolokontserdi (neist pooled viiulile) ligi 50 ooperit kantaadid oratooriumid kirikumuusika. Vivaldi loomingu iseloomustus · Helikeel on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Sageli leidub seal sünkopeeritud rütme, sekventsilisi käike, kordusnoote peale oktaavihüppeid. · Muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga. · Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato-tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides).
3 1. HIP-HOP Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. (Vikipeedia, 2008c) Hip-hop pärineb tänavalt ja selle algusaastatel olid riimid ja muusika mustanahalistele noortele ainus võimalus, kuidas eemalduda Bronxi destruktiivsest tänavavägivallast. Hip-hop on samas alati tähendanud ka võitlust rikkuse, prestiizhi ja grupisisese positsiooni pärast. Kahtlemata on
Paso Doble (Kuubal tekkinud Hispaania päritolu kolmeosalises taktimõõdus tants) 5. Salsa (Kuuba päritolu tantsumuusika, mille põhirütm tugineb rumbale ja cha- cha-cha’le, laiemalt hakkas levima 1960) 6. Mambo (Kannab tugevalt Aafrika mõjutusi ja oli algselt rituaalse sisuga. Tänapäeva mambo meenutab boolerot, kuid on aeglasem ja sammud keerukamad Jamaica muusika Calypso: • Muusikastiil, mis tekkis 19 saj euroameerika ja afroameerika muusika segunemisel • Iseloomulik sünkopeeritud rütm, tavaliselt paarisosalises taktimõõdus • Maailmale laulis kuulsaks Harry Belafonte Reggae: • Tekkis 1960 toetudes calypsole • Palju erinevaid rütmiliine, mida mängivad spetsiaalsed heleda kõlaga trummid • Kujunes 1970 aastal üheks rock- muusika stiiliks • Väljapaistev reggae-muusik nt Bob Marley Brasiilia muusika • Seda muusikat on mõjutanud portugallased, neegrid ja indiaanlased • Tants kuulub rahvalike vaatemängude kavasse
SOUL MUUSIKA NOVEMBER 2018 SOUL MUUSIKA TEKKIS 1950. AASTATE LÕPUS JA 1960. AASTATE ALGUSES AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES MÕISTE " SOUL " (INGLISE KEELES ,,HING'') VÕETI ESMAKORDSELT KASUTUSELE 1961. AASTAL. SOUL'I JUURED ON AMEERIKA MUSTANAHALISTE MUUSIKAS: GOSPELIS, BLUUSIS JA RHYTHM AND BLUES'IS 1950. AASTATE LÕPUST ALATES ON SOUL'I ARENG SEOTUD KAHE SUURE PLAADUFIRMA- TAMLA MOTOWNI (DETROITIS) JA STAXI (MEMPHISES)- TEGEVUSEGA. ON AVALDANUD MÕJU DISKO JA HIPHOPI KUJUNEMISELE. TAMLA MOTOWNI MUUSIKA OLI EELKÕIGE TANTSUMUUSIKA TAMLA MOTOWNI MUUSIKA OLI VALI NING VÕIMAS, SÜNKOPEERITUD RÜTMITEGA BASSIKÄIGUDEGA, GOSPELLIKUTE VOKAALHARMOONIATEGA, KEERUKA ORKESTRATSIOONIDEGA NING KVALITEETSETE LINDISTUSTEGA. ISELOOMULIKUD OLID KA NN HOOK-LINES FRAASID, MIDA KORRATI IKKA JA JÄLLE LAULUTEKSTID OLID SENTIMENTAALSED TAMLA MOTOWNI TUNTUMAD ARTISTID THE TEMPTATIONS THE SUPREMES THE JACKSON FIVE STEVIE WONDER DIANA ROSS STAXI MUUSIKA OL...
Vivaldi on tunnustatud kui üks suurimaid barokk heliloojad, ja tema mõju tema eluajal oli levinud üle Euroopa. Vivaldi on tuntud peamiselt komponeerimise instrumentaalkontsertide, eriti viiul, samuti püha kooriteoseid ja üle 40 oopereid. Tema tuntuim töö on rida viiul kontsertide tuntud Four Seasons "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). Looming Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Teosed 1. üle 500 soolokontserdi (millest umbes pooled viiulile ja orkestrile) 2. 73 sonaati, 3. 46 ooperit, millest vähesed on säilinud; 4. mitmeid keelpillikvartette,
Vivaldi oli suure sissetulekuga mees, kuid priiskava eluviisi tõttu suri vaesena. Tähtsamad teosed Vivaldi on üks viljakamaid heliloojaid maailmas, kes on kirjutanud üle 700 heliteose, nende hulgas on: üle 400 concerto grosso. umbes 100 kontserti 73 sonaati ligi 50 ooperit mitmeid keelpillikvartette kantaadid oratooriumid sümfooniad kammermuusika kristlik muusika Vivaldi loomingu iseloomustus Helikeel on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Sageli leidub seal sünkopeeritud rütme, sekventsilisi käike, kordusnoote peale oktaavihüppeid. Muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga. Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato-tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides). Vivaldi kõige kuulsam teos on "Aastaajad"(kirjutatud 1724) , mis kujutab endast nelja viiulikontserti. Loetakse esimeseks programmiliseks teoseks muusikaajaloos
Sellised näevad välja artistid, kes teevad world musicat Hiphop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika ja elustiil. Hiphopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJd. Hiphopile on iseloomulik intensiivne sünkopeeritud trummirütm, millele hiljem lisandus laulev rääkimine. Tuntumad esitajad: Snoop Dogg, Puff Daddy Speech defecti üks artist Muusika, mis on suunatud teismelistele. Muusikastiil, mis tekkis bliitlite ajal, 60ndatel. Laulus kasutatakse unenägusi kirjeldavaid sõnu, tehakse veidraid helisid süntesaarotiga ning linnu ja loomahääli järgi. Tuntumad esitajad( Pink Floyd, Revolver, The Animals, Air)
liikuva pildi,,The Sting'' poolt mis võitis sellega Akadeemia Auhinna.Kolm aastat hiljem 1976- ndal aastal Joplini ooperil ,,Treemonisha'' võitis ihaldatud pulitzeri auhinna. Ragtime on muusikastiil 19. sajandi teisest poolest. Ragtime'i kõrgperiood Ameerikas langes ajavahemikku 1897 - 1917. See jättis sügavad jäljed aga kogu järgneva kümnendi tantsumuusikasse. Arvatakse, et termini ragtime algne kuju oli ragged time (inglise keeles räbalnunud takt), mis iseloomustas sünkopeeritud rütmi. Ragtime on kõige otsesem varajase dzässi eelkäija. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas, sealjuures mitte improvisatioonilisena nagu klaveribluus, vaid valmiskomponeeritud palana, mida mängiti juba noodist. Kuigi suur osa ragtime'i heliloojaist kuulus valgete muusikute hulka ja paljud neist olid naised, on tuntumaks jäänud pianist ja helilooja Scott Joplin.
Tekke •Soul tekkis 1950ndate lõpus, Ameerika Ühendriigis. •Mõiste " Soul “ (inglise keeles ,,hing’’) võeti esmakordselt kasutusele 1961. aastal. •Soul’i juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues’is •1950. aastate lõpust alates on Soul’i areng seotud kahe suure plaadufirma- Tamla Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises)- tegevusega. Tamla Motowni muusika •Oli eelkõige tantsumuusika. •Vali ning võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud. •Gospellikud vokaalharmooniad. •Keerukas orkestratsioon. •Keel-ja vaskpillide kasutamine (Pilt nr.2) Tamla Motowni logo •Kvaliteetsed lindistused •Hook-line-fraasid •Sentimentaalsed laulutekstid Staxi muusika •Laulud lihtsamad, kui Motowni lugudes. •Vähem meloodilised •Sageli rämedavõitu. •Viidates otseselt gospelile ja bluusile. (Pilt nr.1) Staxi logo
(SWING); * Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus, milles olulist rolli etendab improvisatsioon; * Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab jazzmuusikute esituse individuaalsust. Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime ´i mille võidukäik kestis 18971917. Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit.
Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=YwSZvHqf9qM Bob Dylan Soul Soul muusika hakkas arenema 1950. aastate lõpus. See stiil on rhythm and the blues, gospel ja bluusmuusika mõjul sündinud. Mõju avaldas Soul hiphopi ja disko kujunemisele. Souli arengut aitasid 2 plaadifirmat Tamla Motown ja Stax Tamla Motowni suund oli tantsumuusika. Iseloomulikuks olid valju ja võimsa sünkopeeritud rütmiga basskäigud, keerukas orkestratsioon, gospellikud vokaalharmooniad ja hooklines fraasid. Laulutekstid olid sentimentaalsed. Tuntuimad nimed on The Jackson Five, Stevie Wonder ja Diana Ross. Staxi laulud olid lihtsama harmooniaga, rämedavõitu, improviseeritud ning põhiinstrumentideks olid kitarr, bass, trummid jm. Tuntuimad nimed on Eddie Floyd, Otis Redding jt. Muusikanäited: http://www.youtube.com/watch?v=Cb1PkprdMVA http://www.youtube.com/watch
Hip-Hop Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2013 Hip-Hop Hip-hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamasti afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine ja grafiti. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette muusikastiil gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust. 2 Pac
Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi
keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Paso doble'ile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi. Tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi . · Dzaiv- mille põhisamm on kiire sünkopeeritud chasse (kõrvale-juurde-kõrvale) vasakule ja paremale, millele järgneb aeglasem samm taha ja keharaskuse tagasitoomine. Sammud tehakse päkkadel, keharaskus on toodud ette, puus liigub pool lööki pärast sammu. Chassed tehes on eespool olev jalg kõrgel päkal ning tagapoolne jalg tallal, mis loob "kaalutuse" illusiooni. Tempo on 4244 takti minutis.
all, üks dramaatilisemaid teoseid tema loomingus, nim. kuulajate poolt Revolutsiooniliseks etüüdiks. Nokturn - õhtu (öö) pala - lüürilised, melanhoolsed, romantilised unistused , salajased pihtimused (väga tuntud Nokturn Es-duur) Ballaad Chopin lõi esimesi instrumentaalballaade (tõi luulest muusikasse) - jutustav, kirjeldav pala, võib ette kujutada mingit programmi. Masurka - poola päritolu tants ¾ taktimõõdus, punkteeritud, sünkopeeritud rütm. Polonees - poola aadliballi avatants, pidulik sammumine, ¾ taktimõõdus. Üks enamtuntumaid teoseid - Polonees A-duur Väikevormid 58 masurkat masurka D-duur 17 valssi "Suur Briljant valss" Es-duur valss A-duur Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss" Valss op 64 nr 3 As-duur (184647; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine Branickale, kes oli
Pealinnaks on sedalia-Missouri, seal elas ragtime vaimne isa Scott Joplin. Omal ajal oli Ragtime peaaegu konkurentsitu. Ragtimeil on 2 olulist tunnust: see on alati läbi komponeeritud ja kus puudub jazz muusikale omane improvisatsioon. See on põhiliselt klaverimuusika. Kõrgperiood on lühike, vaid 20 aastat. Lõpeb S. Joplini surmaga. Vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib bass-akord-bass-akord. Parem käsi mängib sünkopeeritud meloodiat. Pianistlikkus mõttes meenutab ragtime 19. saj muusikat. Erinevalt Euroopa muusikast dikteerib siin rütmi meloodia üle ragtimei mängusid ja kirjut. Peamiselt valged. Mustad olid ka teretulnud. Eriti popularne oli see muusika tööliste hulgas, kes ehitasid uut raudteed läbi Ameerika. Selleks ka ragtimei lai levik. Kui ükskord saabub aeg kui pianiste ei jätku, pöördutakse tehnikute juurde. Ragtimei loojad hakkavad tootma player pianosid.
käitumisnormid muutusid vabamaks, võtsid valged üle mõned energilisemad tantsud, mida seni olid tantsinud vaid mustanahalised - yankee tangle, texas rag, fanny bump, funky butt, squat jt. Paljud tantsud olid loomanimelised, algselt ilmselt pantomiimilise iseloomuga: turkey trot, horse trot, eagle rock, crab step, buzzard lope, fish walk, camel walk, lame duck, bunny hop, kangaroo hop, grizzly bear, bunny hug. Kõiki neid tantse tantsiti 4/4 taktimõõdus sünkopeeritud rütmiga ragtime'i järgi. 1910. aastast alates hakati neid tantse tantsima järjest suvalises järjekorras; rõhuasetus läks sammudelt rütmile. Samal aastal sai menukiks Irving Berlini "Alexander's Ragtime Band". 1920. aastatel arenes ragtime swingiks; tantsudest said populaarseks fokstrot ja charleston, 1926 ka Detroidist pärinev black bottom. Samal aastal avati New Yorgis Harlemis Savoy tantsusaal, kus mängis Fletcher Hendersoni jazzansambel.
Kogudus vastab koorile, hõigates "Halleluuja!" ja "Aamen!". Gospel on hoogne, rütmi rõhutakse käteplaksutuste ja tantsuliigutustega. Off-beat rütminihe ettepoole Bluus - muusikazanr ja stiil, mis kujunes välja ühena afroameerika muusikastiilidest spirituaalide, töölaulude ja ragtime´i kõrval. Kinnistusid bluusi harmoonilised vormid, millest levinuim on 12-taktilise bluusi vorm. Bluusist arenes a rocknroll Menestrelid - rändmuusikud Ragtime - sünkopeeritud rütm. Ragtime on üks mitmetest varajase dzässi eelkäijatest Tonaalsus - helistiku olemasolu, mis tähendab muusikalise struktuuri heliklasside funktsionaalset sõltuvust kesksest heliklassist, näiteks toonikast. Atonaalsus - Tonaalsuse puudumine. Dodekafoonia - Schönbergi kompositsioonitehnika; Helitoese aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab oktaavi kõiki pooltoone. Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise
Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamzanr
popmuusika stiile. Sõna Country tähistab siin peamiselt Tennessee osariigi rahvusliku muusikat, western aga viitab Lääne-Texase ja California kauboilauludele. Kantrimuusika on lihtne, meloodiline ja maalähedane, ka esitluslaad on vaba ja rahvalik. Sageli lauldakse lauldakse nasaalse tämbriga. Lood on tavaliselt mazoorsed ja sarnaselt rock'n'rolliga põhineb harmoonia I, IV ja V astme akordidel. Rütm on kergelt kiikuv, tihti kasutatakse sünkopeeritud rütme. Traditsioonilised saatepillid on bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, klaver, basskitarr, suupill ja havai kitarr. Hiljem on lisandunud trummid ja ka elektrilised pillid. Laulud võivad olla lüürilised ja kõnelda armastusest, esineb ka religiooseid teemasid ning ballaadilikke jutustusi. Kantri tuntumad alaliigid on bluegrass, honky tonk, country rock. Kantrit mängitakse ka tantsude square dance, line dance - saateks.
freeflowstudio.eu/?page_id=471 3 Sissejuhatus Hip hop ja räpp hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikal lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip hop muusika elektroonilise maks; kujunes hip hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioo n jm. 1990. aastatel tugevnes hip hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamanr gangsta-rap, mis
Eestis on selle stiili üks pikemaajalisemaid ja tuntumaid esindajaid Pärnu bänd The Belka. Hip-hop Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris
Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Heloloojad Antonio Lucio Vivaldi (4.märts 1678 Veneetsia 28.juuli 1741 Viin) oli helilooja ja viiulimängija. Tema neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Ta on kirjutanud üle 500 soolokontserdi, 73 sonaati, 46 ooperit (vähesed säilinud), kantaate, sümfooniaid, kammerimuusikat, mitmeid keelpillikvartete ja kristliku muusikat.
pietast.Ta lahkus 62-aastaselt lõplikult Veneetsiast kaugemale ,et saada tunnustust mujalt. 18. juunil 1741 sõitis Vivaldi seoses oma teoste ettekannetega Viini, kuid jäi seal peatselt haigeks ning suri 28. juulil. Ta maeti Viini ühe haigla kalmistul vaestele mõeldud platsile. Vivaldi oli suure sissetulekuga mees, kuid priiskava eluviii tõttu suri ta vaesena. Looming Loomingu iseloomustus Vivaldi helikeel on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Sageli leidub seal ka sünkopeeritud rütme, sekventsilisi käike, kordusnoote peale oktaavihüppeid. Muusika on peamiselt energiline ja rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga. Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pzzicatotehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides. Teoseid Tal on üle 500 soolokontserti (millest umbes pooled on viiulile ja orkestrile); 73 sonaati; 46 ooperit, millest vägesed on säilinud; mitmeid keelpillikvartette; kantaate; sümfooniaid;
aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile). Tema tunumaid teoseid on kindlasti ooper "Süda"ning missa "Missa süütult hukkunud eestlastele"Ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Samas on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - helikeeles on palju rütmiaktiivsust ja temperamenti. Kõige selle kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu. Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kangro muusika on enamasti väga rõõmsameelne ja energiline, kuid esineb ka kurvemaid ja tõsisemaid toone. Ester Mägi Sündis 10. jaanuaril 1922 aastal
MUUSIKA KUULAMINE 1. Ray Midleton - I Dream of Jeanie, writen by Stephen Foster(Mintrelite etendus) (http://www.youtube.com/watch?v=6NqbxQw0rdY) 2. Al Johnson Oh, Susanna, written by Stephen Foster(Minstrelite etendus) (http://www.youtube.com/watch?v=EYWmBaVcNYg&feature=related) 12 RAGTIME (~1890) Jazzmuusikaga väga tihedas seoses on veel üks ameerika rahvaliku muusika vorm- ragtime - purukspekstud takt - millega viidatakse muusika tugevasti sünkopeeritud karakterile. See sai alguse eelmise sajandi lõpul. Kõrgaeg oli umbes 1897- 1917. Meie teame vaid üht osa Ragtime'ist, see on vaid suure jäämäe tipp. Kuid mõjutas kõige rohkem jazzi. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro- ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk' i tantsurütme ja istandustes levinud bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes komponeerisid vastavat muusikat
Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi
Pärast Taanimaalt lahkumist, eile pärastlõunal, oli ta läbinud tüübid 33 (kerge torkiv uduvihm), mis tegi tee libedaks; 39 (rasked piisad); 47 kuni 51 (vertikaalsest kergest uduvihmast üle teravalt viltu peksva kerge kuni mõõduka värskendava uduvihmani); 87 ja 88 (kaks peenelt eristatavat vertikaalse valingu varianti); 100 (valingujärgsed iilid, külm, kõik tormise mere tüübid), 192 ja 213 (vahel ühekorraga); 123, 124, 126, 127 (mahe ja keskmine külm hoovihm, tavaline ja sünkopeeritud sabin katusel); 11 (tuules lenduvad tilgakesed); ja nüüd siis kõige vihatum 17. Vihm number 17 oli räpane padu, mis peksis nii kõvasti vastu tuuleklaasi, et ilmselt polnud ka kojameestest suuremat abi. McKenna katsetas seda teooriat, lastes neil hetkeks mitte töötada, aga nagu selgus, läks nähtavus kõvasti hullemaks. Kui ta kojamehed jälle sisse lülitas, ei läinud asi samuti paremaks. Tegelikult hakkas üks neist nüüd vastu akent plaksuma.
.. Bob Dylan Soul Kust ja millest on soul muusika alguse saanud? Soul'i juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues'is. Soul'i loojaks võib pidada Ray Charlesi, kes 1950. aastate keskel ühendas esmakordselt vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi Iseloomusta Tamla Motowni muusikalist suunda. Nimeta 1 tuntuim esindaja muusikas. Tamla Motowni suunaks on eelkõige tantsumuusika. Muusikat iseloomustab: vali ja võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud, gospellikud vokaalharmooniad, keerukas orkestratsioon, keel- ja vaskpillide kasutamine. Lindistused on kvaliteetsed. Muusikas olid iseloomulikud veel hook-lines fraasid (ingl k õnge võtma), mida pidevalt korrati, et sööbiksid kuulajate mällu. Tamla Motowni tuntumaid muusikuid on Stevie Wonder Iseloomusta Staxi muusikalist suunda. Nimeta 1tuntuim esindaja muusikas. Staxi
mustade ameeriklaste muusikalise väljenduslaadiga ning minstrelite truppides said orkestripraktikat nii mõnedki hilisemad jazzmuusikud. 7. RAGTIME (u. 1890) Jazzmuusikaga väga tihedas seoses on veel üks ameerika rahvaliku muusika vorm-ragtime. (Sõnadel "rag" ja "time"on inglisekeelesmitu tähendust. Tavaliselton sedamõistettõlgitud: purukspekstud takt, räbaldunud pulss-millega viidatakse muusika tugevasti sünkopeeritud karakterile. Sisulisest oleks isegi võimalik tõlge: ülemeelikute lõbustuste, mürtsu aeg.) See sai alguse eelmise sajandi lõpul. Kõrgaeg oli umbes 1897-1917. Analoogselt instrumentaalse bluesiga kujutas ka ragtime endast valdavalt klaverimuusikat. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro-ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk' i tantsurütm e ja istandustes levinud bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes
Džässi kui muusikaliigi üheks tähtsamaks jooneks on improvisatsioon. /.../ Džässi-improvisatsioonile on omane nn sving, s.o muusikalise fraasi rütmilise struktuuri muutmine, muusikandi entusiasm esituses ning samuti omapärane pinge ja hoogsus, mille loob kogu orkester”. Muusika Sõnastik (Habela 1972: 29) mainib vastava märksõna all: “džäss (ingl. jazz), kaasaegne, improvisat- sioonil põhinev muusikaliik, mis ühendab endas iseloomulikke sünkopeeritud rütmidele tuginevat aafrika (neegri-) rütmikat, euroopa-aafrika meloodikat ja euroopalikku harmooniat. /.../ D. tekkis sajandivahetusel New Orleansis ning arenes peamiselt USA-s”; Võõrsõnade leksikon (2006: 222): “džäss – nüüdismuusika liik, mida iseloomustab meloodia variat- sioonilisus ja rohke improvisatsiooni kasutamine; kujunes USA-s XX saj algul neegrimuusika pinnal”. Nagu järgnevgi tõendab, ei saa ühtki toodud definitsiooni nendes sisalduvate ebatäpsuste
annaabi.ee 
