Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse instituut Liisa-Reet Piirimäe, Maris Pihlapuu Loomakasvatus II kursus Söömust mõjutavad faktorid Söötmisõpetus Juhendaja Emeriitprofessor Olav Kärt Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2.3 Söödaratsiooni koostis 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju 9 2
Väga õige nimetus oleks seeduv toorproteiin. Näiv seeduv proteiin. Tänapäeval isegi seeduv näiv proteiin me teame, et osa seeduvast proteiinist väljutatakse uriiniga. Näiv seeduv proteiin uriini proteiin rooja endogeenne proteiin = tõeline proteiini seeduvus. 3) Proteiini bioloogiline väärtus on arv , mis näitab kui palju seedunud proteiinist ladestub loomorganismis. PBV= kehasse ladestunud proteiin / proteiini söömus+roojaproteiin. September-detsember 2008. a. 4) Proteiini bioloogiline väärtus mõnedel söötadel sigadele-veistele: piimal 0,95-0,97 %, kalajahu 0,74-0,89%, 5) Kõik need katsetulemused on saadud baasainevahetuse tulemusel. 6) Keemiline indeks ( skoor) - keemiline indeks on arv , mis näitab söödas oleva esimese kriitilise aminohappe suhet vastavasse munavalgu aminohappesse. Näiteks nisu puhul oleks keemiline indeks 0,38
looduslikel karjamaadel. (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011, lk 23) Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömiseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Näiteks10 kg elusmassiga talle söömus on 1-2 kg, 20 kg tallel 2,5 kg, 30 kg tallel 3,5 kg, 40 kg tallel 5 kg ja 50 kg tallel 6 kg karjamaarohtu päevas. Kui arvestada kultuurkarjamaa rohu söödavuseks 80%, karjatamisperioodi pikkuseks 170 päeva ja uttede poolt tarbitava karjamaarohu päevaseks koguseks 7 kg, võib arvestada karjatamiskoormuseks keskmiselt 8-10 utte hektaril. Seega vajatakse ühe ute kohta keskmiselt 0,10-0,125 hektarit kultuurkarjamaad. Karjatamiskoormuse puhul 8 utte/ha peaks kultuurkarjamaa
Pärast seda, kui võõrutatud põrsad on uute oldega kohanennud, söövad hästi ja neil ei esine kõhulahtisusr, saab ruumitemperatuuri oluliselt landada (18 20oC). Suboptimaalne keskkonnatemperatuuri kompenseerivad põrsad suurema söömusega (katsetes kasvavaid 25 vers. 15oC peetud sead võrdselt). 3. KESIKUD JA NUUMIKUD Ad libitum söötmisel kompenseerivad sead madala keskkonnatemperatuuri suurema energiatarbimisega ja vastupidi, söömus väheneb, kui sigala on liiga soe. Söömus sõltuvalt kekskonnatemp ja sea kehamssist Söömust mõjutavad samuti sigala relatiivne niiskus (RN) ja õhu vahetumine (ventilatsioon). Näiteks 24 25 oC sigala 10% RN suurenemine (vahemikus 45 90 %) vähendab söömust 24 g/päevas. Kui sigala on veelgi soojem, väheneb söömus veelgi rohkem. Õhuvahetust mõjub isu suurendavalt: (0,16 m3/h/siga 0,4 0,50 m3/h/siga suurendas söömust 160 g päevas.) 4. TIINED EMISED
2007) Karjamaade pind on viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudaspidamisega vähenenud. Samas kultuurrohumaade roll rohumaaviljeluses oli, on ja jääb. Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses. Olenevalt karja liigist ja loomade arvust planeeritakse vajaminev (kultuur)karjamaa pindala. Põhiliseks faktoriks, mis mõjutab looma toodangut ja juurdekasvu on just looma poolt söödud rohukogus. Söödud rohu kogus (söömus) sõltub rohu maitsvusest, mida omakorda mõjutavad eelkõige karjamaa botaaniline koosseis, taimede arengufaas ja kasutatud väetisekogused. 6 Söömusele avaldavad väga olulist mõju veel rohutagavara, looma kaal ja isu, tervislik seisund, vanus, väljalüps jms faktorid (Eesti Põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus 2012) 3. Karjatamiskoormus
Lutserni segukülvi botaanilise koosseisu mõju rohusööda kvaliteedile vaatamata väga pikale vatsas püsimise ajale, kuid kõrreliste paksuseinalise sklerenhüümi koed on suures osas aeglaselt seeduvad (Jung, Engels, 2002). Sõltuvalt arengufaasist seedivad veised 60-70% kõrreliste NDF-ist ja 40-50% liblikõieliste NDF-ist (Buxton, Redfearn, 1997). Võrdse kuivaine (KA) seeduvusega liblikõieliste ja kõrreliste rohusööda söömus on liblikõieliste rohusöödal suurem. Segukülvide rohusööda väärtust mõjutab sööda botaaniline koosseis ja liikide arengufaas koristamisel. Käesolevas uurimistöös analüüsitakse 2007-2009 aasta tulemuste põhjal lutserni- kõrreliste segukatsesse võetud liikide ja sortide sobivust ning taimikus püsimist, maapealse biomassi botaanilise koosseisu muutumist ja selle mõju kuivaine saagi ning toiteväärtuse dünaamikale niidete ja aastate lõikes. Materjal ja metoodika
kehamass 50 kg Toitefaktorid Ühik Vabad Lõpptiin Piima algtiine ed andva d d (EKM * piim, kg) 0,5 1 2 3 4 Kuivaine söömus kg 1,0 1,1 1,2 1,3 1,8 2,2 2,6 Metaboliseeruv MJ 9,4 11,2 12,0 13,2 18,3 22,9 27,7 energia Proteiin g 85 125 132 147 219 286 352 Seeduv proteiin g 61 86 96 102 153 199 246 Mineraalelemendi d: kaltsium g 3,3 4,4 6,6 7,8 10,8 13,2 15,6
Vatsas sümbioos mikroobidega. Tõsised muutused vatsa ökosüsteemis põhjustavad haiguseid, millised võivad lõppeda looma surmaga. 8. Lehma üldseisundi muutused(limaskestad, kehakonditsioon) Poegivad loomad: 3,5-3,75( mitte üle 4), ei tohi olla üle 10% hindega 4 ja rohkem. Ei tohi kaotada üle 0,75 hindepunkti neg.energiabilansi perioodil ning sel perioodil peab KKI olema 2,5- 3. Pärast neljandat nädalat ei tohiks enam kehakaal langeda ,sest kuivaine söömus hakkab järgi jõudma energiatarbele. Lehm ei tohiks kaotada üle 10% kehmassist sellel perioodil. Alates 90.päevast lakt.keskel: 2,75- 3,25. kui üle 3,5, siis oht liigsele energiale. Laktatsiooni II pool: kuni 3,5. Siin on tihtipeale probleem ülesöötmises, kui läheb üldiselt kõrgemaks Üks hindepunkti langus on ca 50-60 kg kehakaalu kadu või 10% kehamassist. Lehm kaotab 60-80 päeva
Vatsas sümbioos mikroobidega. Tõsised muutused vatsa ökosüsteemis põhjustavad haiguseid, millised võivad lõppeda looma surmaga. 9 .Lehma üldseisundi muutused(limaskestad, kehakonditsioon) Poegivad loomad: 3,5-3,75( mitte üle 4), ei tohi olla üle 10% hindega 4 ja rohkem. Ei tohi kaotada üle 0,75 hindepunkti neg.energiabilansi perioodil ning sel perioodil peab KKI olema 2,5- 3. Pärast neljandat nädalat ei tohiks enam kehakaal langeda ,sest kuivaine söömus hakkab järgi jõudma energiatarbele. Lehm ei tohiks kaotada üle 10% kehmassist sellel perioodil. Alates 90.päevast lakt.keskel: 2,75- 3,25. kui üle 3,5, siis oht liigsele energiale. Laktatsiooni II pool: kuni 3,5. Siin on tihtipeale probleem ülesöötmises, kui läheb üldiselt kõrgemaks Üks hindepunkti langus on ca 50-60 kg kehakaalu kadu või 10% kehamassist. Lehm kaotab 60-80 päeva jooksul 1-1,5 kg kehamassi päevas säilitades hea tervise, kui kinnisperioodi lõpus on KKI 3,5-4.
Sileerimine rohtu paremaks ei tee, küll aga toimub sileerimsprotsessis toitainetekadu umbrohtunud rohumaade uuendamisel. Külviks hästi ettevalmisatud muld peab olema tasane, piisavalt ning moodustub rida käärimisprodukte, mis võivad vähendada silo maitsvust. Niisiis iseloomustab silo tihendatud, kobestatud pinnakihi sügavus ei tohiks ületada 20-30 mm. kvaliteeti selle toiteväärtus ja söömus. Uuskülviviisid: 1. reaskülv- külviks tuleb kasutada spetsiaalseid heintaimede külvikuid, seemedite Heina väärtus seisneb eelkõige kiutarbe ktamises, D-vitamiini allikana, kinnis-ja haigete loomade ning vahekaugus peaks olema 7,5 cm ja külvisügavus 1-2 cm. 2. hajuskülv- teravilja külvikust jookseb seeme vasikate söödana. Hein peab olema korralikult kuivatatud, sest muidu kaasnevad suured käod. Hoidlas
looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömuseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste (eelkõige valge ristiku) segud. Kõrrelistest sobivad timut, punane aruhein, harilik aruhein, karjamaa raihein. karjamaarohu söömus sõltub karjamaarohu värskusest ja see omakorda rohu pikkusest.Lammaste karjamaad peaksid olema lühema rohu pikkusega kevadel ja suvel. karjatamisviisid 1. Karjatamine kogu karjatamissesooni vältel kogu olemasoleval rohumaal (mis mõeldud karjatamiseks)Eelised:· Lihtne viis · Suhteliselt odav, sest vajalik vaid karjamaa välispiiride tarastus ning nõutav vaid 1 (2) jootmiskohta · Lambaid karjatatakse ilma häirimata
ja osa kiust jääb seedimata. Kõrreliste kiud on seeduvam kui liblikõielistel, liblikõieliste kiud seedib kiiremini. Mäletsejad seedivad 40-50 % liblikõieliste ja 60-70% kõrreliste kiust. Kõrreliste hemitselluloosi sisaldus on 1,6-2,5 korda suurem kui liblikõielistel, taime küpsusega erinevus väheneb. Kui liblikõieliste NDFsisaldus on väiksem, võrreldes kõrrelistega siis, ligniini baasnäitaja on liblikõielistel suurem kui kõrrelistel. Söömus ja seeduvus sõltuvad rohusööda peenestuse astmest, selle eesmagudest läbimise kiirusest ja NDFseeduvuse määrast vatsas. Liblikõieliste peenestusaste ja vatsast läbimise kiirus on kõrrelistest suurem. Liblikõielised on, võrreldes kõrrelistega, suurema NDF lõhustuvuse kiirusega, kuid ka suurema lõhustumatu NDF-ga. Morfoloogiliste muutuste mõju heintaimede keemilisele koostisele Et mõista rohusööda seeduvuse ja proteiinisisalduse
umbes 5% võrreldes laktatsiooni algusega. · Alates kolmandast laktatsioonikuust on piimatoodang alanenud sedavõrd, et kogu energiavajaduse saab juba katta söödaga. · Siis seiskub ka kehamassi vähenemine. · Laktatsiooni edenedes jääb piimaloomes osa söödaga saadavast energiast üle ning see akumuleerub kehasse depoorasvaks, mille tagajärjel hakkab lehma kehamass suurenema. · Vastavalt piimatoodangu muutustele muutub ka lehma söömus. · Laktatsiooniaegne toodangu, söömuse ja kehamassi dünaamika on otseselt seotud muutustega udara näärmekoes · Laktatsiooni kestvuse määrab piimatootja reproduktsioonitsükli reguleerimisega. · Indleva looma õnnestunud seemenduse järel algab 29. laktatsiooninädalast päevase toodangu kiirem langus ning alates 44. nädalast on mõistlik jätta lehm kinni. Kinnisperiood · Põhimõtteliselt võib lehm toota piima ka mitu aastat järjest, kuid pidevalt väheneva
juba toksiinikogus 0,25 mg/kg KM (Whitlow et al, 2006). 3.4.7. Patuliin Patuliini mõju ei piima- ega lihaloomade tervisele pole tegelikult kunagi uuritud. In vitro katsetes on uuritud vaid patuliini antimikroobset toimet vatsas toimuvatele seedeprotsessidele. Kindlaks on tehtud doosist sõltuv negatiivne toime lenduvate rasvhapete, atsetaatide ja mikroobse proteiini produktsioonile, kuna halveneb nii tselluloosi kui valkude lagundamine. Raske mürgituse korral väheneb söömus ja piimatoodang, on täheldatud raskete närvikahjustustega kulgevat haigestumist, hemorraagilist sündroomi, loom võib isegi surra (Jouany1 ja Diaz, 2011). 4. MÜKOTOKSIKOOSID INIMESEL Mükotoksiinide rolli uurimine rahvatervishoiu seisukohalt on keeruline. Seostatakse mitmeid ägeda kuluga haiguseid ning paljusid krooniliselt tervist kahjustavaid seisundeid, kuid otsest seost mükotoksiini ja haiguse tekke ning patogeneesi vahel pole lihtne tõestada. Bryden (2007) on
2) kui sööt on madala kvaliteediga; 3) lehmal on haiguse tõttu isu vähenenud. Enamasti tekib negatiivse energiabilansi periood laktatsiooni alguses, kui piimatoodang suureneb kiiresti ja lehm ei suuda söödast saadava energiaga katta organismi kasvavat energiavajadust. Laktatsiooni alguses on lehma toitumusel ehk kehavarudel eriti oluline seos tervise, toodangu ja sigimisvõimega. Sel perioodil suureneb piimatoodang kiiremini kui kuivaine söömus. Tavaliselt on suurim piimatoodang 4-8.nädalal pärast poegimist, kuid maksimaalne kuivaine söömus saavutatakse alles 10-14. poegimisjärgsel nädalal. Kuna maksimaalne söömus toodangu tipphetke suhtes viibib, siis kasutab lehm intensiivselt kehavarusid, eriti rasvkoevarusid, et nende abil katta piimatootmiseks vajaminev energia. Ühe kilogrammi kehavarude abil toodab lehm 7 kilogrammi piima. Keskmiselt kaotab lehm laktatsiooni esimesel kuuel nädalal ca 25kg oma kehamassist
Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömuseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Näiteks10 kg elusmassiga talle söömus on 1-2 kg, 20 kg tallel 2,5 kg, 30 kg tallel 3,5 kg , 40 kg tallel 5 kg ja 50 kg tallel 6 kg karjamaarohtu päevas. Kui arvestada kultuurkarjamaa rohu söödavuseks 80%, karjatamisperioodi pikkuseks 170 päeva ja uttede poolt tarbitava karjamaarohu päevaseks koguseks 7 kg, võib arvestada karjatamiskoormuseks keskmiselt 8-10 utte hektaril. Seega vajatakse ühe ute kohta keskmiselt 0,10-0,125 hektarit kultuurkarjamaad.
Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, mil tänu soodsamale ilmastikule toimub kas intensiivne või vähem intensiivne rohu kasv. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Ute päevaseks karjamaarohu söömuseks on keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Näiteks 10 kg elusmassiga talle söömus on 1-2 kg, 20 kg tallel 2,5 kg, 30 kg tallel 3,5 kg , 40 kg tallel 5 kg ja 50 kg tallel 6 kg karjamaarohtu päevas. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste (eelkõige valge ristiku) segud. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad. Märgadel aladel lambaid pidevalt karjatades nad haigestuvad. Karjatamiskoormus kultuurkarjamaadel 8-10 utte/ha. Ühele utele 0,125 ha karjamaad. Hea kultuurrohumaa karjamaarohu toiteväärtuseks kuivaines on 10…10,5 MJ/kg.
-keemilised (bensoehape 3-4 kg/t, siloben 8-13 l/t, superben 5-6 l/t) -sipelghappe baasil (AIV-2 5-6 l/t, AIV-3 5-6 l/t, AIV-10 4,5-5 l/t) - sobivad raskesti sileeruvale materjalile -kombineeritud (silomeister 1 või 3 +bensoehape3,5 + 1 kg/t, silomeister 3 + siloben või superben 5 + 2 l/t) -konservantide kasutamine loomale kahjulik ei ole vastupidi -suureneb söömus ja ka toodang -konservandi võib lisada juba niitmisel mida kiiremini konservant ligi pääseb, seda parem -õhukindlalt katmine kohe kui viimane kiht on tallatud; silo tuleks teha võimalikult lühikese ajaga -ööseks (ka vihma korral) tuleks virn katta ajutise kilega -soovitav on kasutada kahte kilet (paksus vähem. 0,15 mm)kile peale põhupallid, liiv, turvas v.m.s. -pallide katmisel on soovitav 6 kilekihti parim on valge kile
( hernejahu), mida sööta viimased 8 nädalat) · 2 viimasel tiinuse nädalal vähendada heina (silo) kogust 1,3 kg-ni ja suurendada jõusööda kogust 0,6- 0,7 kg-ni · Ketoos e. kaksiktallehaigus e. tiinustokseemia · Põhjuseks energiadefitsiit tiinuse lõpul (eriti mitmiktalledega lahjadel ja rasvunud uttedel), kui söödetakse vaid rohusöötadega · Rasvunud uttedel väheneb söömus, sest neil suured rasvaladestused, mis ei luba vatsa täis süüa, lahkamisel heledad rasvunud maksad · Ketoos e. kaksiktallehaigus e. tiinustokseemia Sümptomid: · Utt eraldub karjast, ei söö, ei joo, krigistab hambaid, seisab paigal · Utt tõstab pea ülesse ja vaatab taevasse · Utt võib jääda pimedaks (kui vehkida käega silmade ees, ei reageeri) · Sagedane surm tiinuse lõpp-perioodil, haiguse kestvus ca nädal · Vere madal suhkru sisaldus
langeda alla 40 oC. · Loputada veega pesuaine jääkide eemaldamiseks. · Kuivatada lüpsiseadme piimaliin, lastes läbi torustiku käsn-korgi. Kuivadel pindadel on kahe lüpsi vahepeal bakterite areng pidurdunud. 44. Piimajõudlust mõjutavad tegurid · Genotüüp ja tunnuste päritavus · Genotüüp ja keskkonna sobivus · Söödad ja söötmine · Pidamisviisid, lüpsmisviisid ja kordade arv · Lehmade vanus, söömus ja kasutusiga · Sigimisrütm · Laktatsiooni ja kinnisperioodi suhe · Poegimissessoon · tervis 45. Poegimissesoon ja piimatoodang. Talvise piimakoguse suurendamiseks on vaja suurendada lehmade poegimiste arvu alates oktoobrikuust arvestusega, et korduva poegimise korral võib poegimisaeg nihkuda kevadkuudele. Praegu on suurim poegimiste arv kevadel. Suvised poegimised on head kuna laktatsiooni kõrgperioodil on piisavalt karjamaarohtu.
4) Seeduvate toitainete summa 5) Tärklisväärtus 6) Skandinaavia odrasöötühik 7) Rauasöötühik 8) Metaboliseeruv energia 23 KALAKASVATUSE ERIALA 9) Netoenergia Proteiini hindamine Proteiini iseenesest loomale vaja pole, looma vajab aminohappeid, millest sünteesida kehavalku. Monogastrilised loomad 1) toorproteiin 2) seeduv proteiin=proteiini söömus - roojaproteiin 3) proteiini bioloogiline väärtus näitab, kui palju seedunud proteiinist ladestub loomorganismi 4) keemiline indeks suhtarv, mis näitab antud sööda esimese asendamatu aminohappe suhet munavalgu vastavasse aminohappesse 5) asendamatute aminohapete indeks suhtarv, mis näitab kõigi asendamatute aminohapete hulka vastavatesse munavalgu aminohapetesse (praktikas praegu väljatõrjutud)
annaabi.ee 
