Tallinna Tehnikagümnaasium SUUSATAMINE Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Suusatamine......................................................................................................................................3 2. Õige riietumine.................................................................................................................................4 3. Õige suusa valimine.........................................................................................................................5 4. Vigastused, mis võivad tekkida...................................
Jüri Gümnaasium SUUSATAMINE referaat Koostaja: Kaie Aaslaid Juhendaja:Ülle Uuemaa 8b.klass Jüri 2015 Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu,- võimäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osalelibisemismääret
SUUSATAMINE Referaat Tallinn 2010 SISUKORD...........................................................................................................2 MIS ON SUUSTAMINE JA SELLE MÕJU TERVISELE?....................................................3 HAIGENA HARJUTADA EI TOHI, RIIETUS ON SUUSATAMISEL VÄGA OLULINE ...............4 VALI ÕIGED SUUSAD JA SUUSATA ÕIGESTI, SUUSATAMISE TEHNIKA JA STIILID................................................................................................................5 MURDMAASUUSATAMINE....................................................................................... 6 SOOVITUSED ALGAJALE, SUUSATAMISEL KA TERVISERISKID.....................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................8 2
..................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................................................................................15 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 2 Suusatamine
1.Suusatamine.........................lk3 2.Sõidustiilid..........................lk4,5 3.Suusatamise postiivne mõju organismile...........................lk5 4.Suusatamise miinused........lk6 5.Soovitused algajale.............lk6 6.Valida tuleb õiged suusad....lk7 7.Valida tuleb ka õige riietus..lk7 8.Võistlusalad........................lk8 9.Treeningmahud..................lk9 10.Haigena treenida ei tohi....lk9 11.Kokkuvõte........................lk10 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus....................................................................................
.........................5 Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal................................................................................................................................8 Sissejuhatus Murdmaasuusatamine on üks suusatamise stiilidest. See on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980.aastani Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline
Kuressaare Gümnaasium Suusatamine Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea
Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamise Stiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala.Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
Tallinna Ülikool Sissejuhatus Murdmaasuusatamine on Eesti populaarseim talispordiala. Murdmaasuusatamine muutus populaarseks pärast Esimest maailmasõda, kui 1921. aastal peeti Tartus esimene suusavõistlus. Sellest on saanud iga-aastane traditsioon ja 1960. aastal alguse saanud Tartu Suusamaraton meelitab ligi nii professionaalseid kui ka amatöörsuusatajaid kõikjalt maailmast. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab südant ja vereringet, hingamist ning ainevahetust. Suusatamine on üks väheseid spordialasid, kus on üheaegselt koormatud ligi 90% lihastest. Võrreldes käimise ja jooksmisega, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele palju väiksem ning seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust.
,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti
Suusatamine Referaat Koostas: Anna-Mari Raudsepp Sissejuhatus Mina is eolen väga vähe suusatanud, kuna mul on põlvedega probleeme. Koolis ikka on natuke suusatatud aga tehnika pole minu rida. Mina suusatan nii nagu oskan, muidugi ilma mingi tehnikata. Võibolla mulle sellepärast suusatamine eriti ei meeldigi, kuna ma ei oska seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne. Sisukord sissejuhatus Suusasammudest ja suusatamisest Ajaloost Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis Tuleb valida õiged suusad Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 2006) kokkuvõte Suusasammudest ja suusatamisest
Suusatamine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................................4 1.1. Ajalugu......................................................................................................................................4 1.2. Sõidustiil...................................................................................................................................5 2. Mäesuusatamine...............................................................................................................................6 2.1. Ajalugu......................................................................................................................................6 2.2. Mäesuusaalad.................................................
Suusatamise kodune kontrolltöö 1. Suusatamise mõju tervisele (mida arendab?) Suusatamine sobib vastupidavuse arendamiseks.Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. 2. Terviseriskid suusatamisel (millal ei tohi suusatama minna?) Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata,
SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass SUUSATAMINE Referaad Mõisaküla aprill 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 2 Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis......................................................................... 3 Esmakordne suusatamine........................................................................................................ 3 Haigena harjutamine................................................................................................................ 3 Riietumine................................................................................................................................ 4 Õiged Suusad ja Suusatamine..................................................................................
Eesti murdmaasuusatamise ajalugu Kui kaugele ulatuvad suusaspordi juured Eestis, selle üle on aegade jooksul küll arutletud, kuid täit selgust ja vastust pole. Kindel on see, et suuski tundsid eestlased ilmselt nagu ka meie põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Näiteks uisusport saavutas tänu saksa rahvusest linnakodanikele eestlaste seas populaarsuse juba 19. sajandi viimasel veerandil. Ajal, mil Eesti kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka mujal maailmas. Alles 19. sajandi viimasel kümnendil toimus Euroopas n-ö suusaspordi sünd. Seda on nimetatud ka taassünniks, kus muistne, peaaegu täielikult
..........................................................................11 2 SISSEJUHATUS Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava , tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Suusatamisel ilmusid plastsuusad, ülikerged kepid, nokksaapad, nordiksidemed, liibuvad suusakombinesoonid, parafiinmäärded. Ka motosaanid, millega tehakse peaaegu kõigi võistluste rajad (1984: 3). Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Suusad on vahendid lumel liikumiseks (1996: 51). Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe (http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7). . 3 MURDMAASUUSATAMISE AJALUGU
Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
3.2.2. Suusatunnetuse harjutusi paigal 3.2.3. Harjutusi liikumisel 3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2. Paaristõukelised sõiduviisid 3.4. UISUSÕIDUVIISID 3.4.1. Uisuviiside õpetamine 3.5 TÕUSUVIISID 3.6. LASKUMISED 3.6.4. Ebatasasuste ja takistuste ületamine 3.7. PIDURDUSVIISID 3.8. PÖÖRDEVIISID IV SUUSALAAGRI KODUKORD V ÜHEPÄEVA SUUSAMATK I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus. Suusatamise õpetamisel tuleb järgida põhimõtet, et mindaks kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Suusa tunnetamist alustatakse kõige lihtsamatest paigalpööretest, liikumist astesammust lamedal tõusul (sarnane käimisele). Harjutused raskenevad liigutuste keerukamaks muutumisel ja liikumiskiiruse suurenemisel. Kuni lihtsam ja kergem element pole omandatud, ei ole õige keerukama ja raskema õpetamisele asuda. Õpetusrea mõne astme vahelejätmine võib negatiivselt mõjuda hilisemate elementide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
