Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Heliloojad. Niccolo Paganini Franz Shubert Hector Berlioz Robert Shumann Felix Mendelssohn-Bartholdy Fryderyk Chopin Ferenz Liszt Giuseppe Verdi Richard Wagner Johannes Brahms Georges Bizet Modest Mussorgski
erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantism muusikas Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis- psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi.
- sajandi keskpaiku konstrueeriti tuuba ning orkestri koosseisu lisandus harf. - Uued pillid tõid endaga kaasa sümfooniaorkestri koosseisu suurenemise. - Uueks zanriks romantismiajastu orkestrimuusikas oli üheosaline sümfooniline poeem. - Sümfooniline poeem on programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane. Sümfooniazanri muutused - Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides - lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. - Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. - Zanri tuntumad esindajad on: - Johannes Brahms - Franz Schubert - Hector Berlioz Sümfooniazanri muutused Franz Schubert ,,Lõpetamata sümfoonia'' Johannes Brahms. Sümfoonia nr 4 e-moll, I osa.
Passioonides muutus meloodia hästi väljendusrikkaks. Samuti rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust. Passioonides muutusid tähtsateks lüürika ja psühholoogilisus. Passioone lõi saksa helilooja H. Schütz. J.S. Bach oli samuti heliloojaks kes kirjutas passioone. Eriti kõrgelt hinnatakse J.S.Bachi ,,Johannese passiooni" ja ,,Matteuse passiooni". Kahe sajandi jooksul toimusid muudatused vokaalsümfoonilistes suurvormides. Kolme ajastu jooksul on toimunud muudatused. Võrreldes barokiajastu oratooriumi romantismi või klassitsismi ajastuga, näeme, et meloodias kerkib esile muudatusi, harmoonias ja ka koosseis suureneb. Sarnaseid muudatusi näeme ka teistes vokaalsümfoonilistes suurvormides, sellistes nagu missa, passioon ja kantaat. Kolm ajastu vältel arenes see muusika liik kindlas suunas ning muudatused zanrides on nähtavad. Kasutatud allikad: Õhtumaade Muusikalugu 1, Toomas siitan. 1998. www.et
Mõni aeg hiljem, 1941.aastal, jõudis Eller juba konkreetsete rahvaviiside teadliku kasutamiseni Ka Ellerile meeldis loodus, eriti mets ja meri, see väljendub kindlasti ka tema loomingus. Paljudes teostes ilmnevad eepilised jooned, on dramatismi, kohati salapära, huumorit jpm. Kuigi Elleri sümfoonilisest loomingust mängitakse rohkem lühivormis teoseid, tuleb tema sügavuti minev vaatlus- ning arendamisoskus eriti selgelt nähtavale suurvormides. Elleri teosed on alati viimistletud, detailid on välja töötatud. Ta eelistas varjundirikast kammerlikku kõla, milles on tuntavad impressionistlikud koloriidiorsingud. Enamik eesti muusikasse uute tuulte toojaid on tulnud Elleri käe alt
teoste vormi. · Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. · Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tel l"), heroilis romantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", " Tristan ja Isolde "). · Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. · Tekkisid vokaal ja instrumentaaltsükkel. · Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. 3 Romantismi muusika võib jagada kolme perioodi I
(Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud paljusel külalisesinemistel Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias jm. Oleg Orlov on laulnud selliste kuulsustega nagu Irina Arhipova, Galina Visnevskaja, Sarah Brightman, Inesa Galente jt. Lauljakarjääri kõrval töötab ta ka laulupedagoogi ja koolmeistrina ning on meistersportlase kandidaat sambos.
Teele Jõks on laulu eriala, ooperistuudio ja barokkrepertuaari õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning õpetaja G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis. VALENTINA KREMEN Alates 1981. aastast oli Valentina Kremen Vanemuise koorisolist, 2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina. Ta on pälvinud Georg Otsa nimelise preemia aastal 2010. KARMEN PUIS Vanemuise teatris aastast 1997. Ta on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi aastal 2006,Teater Vanemuine EMT Muusikapreemia aastal 2007, Georg Otsa nimelise auhinna 2010, Aasta vanemuislase 2011, Eesti Teatriliidu aastaauhinna 2012. ANNALIISA PILLAK On andnud soolokontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias, Šveitsis ja Saksamaal. Ta on osalenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. 2005. aastal pälvis II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996
Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, ka autori enda üleelamustega. e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast kuulub tema loomingu paremik klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku tunnetele anda veel laia filosoofilist teemakäsitlust ja seepärast esineb Schumannil suurvormides puudujääke. f) Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatuure ja miniatuuride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). Miniatuur ongi sobivaim väljendusvorm üksikisiku tundeist ja meeleoludest. g) Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne. Siin võime kohata laululis-romantilisi ja tantsulisi intonatsioone
Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsioni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilisolustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilisromantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Suurt tähelepanu osutati programmilisel muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. 10 Mood Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikkkuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997) ning Georg otsa nim. Preemia (2005). Sopran Aile Asszoonyi, kes kehastas Gabrieli naist Rosalindet, on lõpetanud laulueriala magistrantuuri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning täiendamaas käis end Madalmaade Ooperistuudios ja Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ta on alates 2010.aastast Rahvusooper Estonia solist. Lisasks on ta teinud sopranipartiisid vokaalsümfoonilistes suurvormides ning tegutsenud kammerlauljana. Ta on pälvinud Eesti Muusikanõukogu interpretatsiooni preemia (2007) ning Eesti teatri aastaauhinna (2009). Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy näidendil põhinev libreto inspireeris Johann Straussi sedavõrd, et valmis tema parim muusikaline lavateos ,,Nahkhiir", mis on ka üks populaarsemaid operette maailmas. Operett oli kolmes vaatuses, kuid oli ainult üks vaheaeg. Opereti põhimotiiviks on erootiiste seikluste otsimine
Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi , fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid Sümfoonilists javokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks Romantism kirjanduses Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi
talle nn "väljapaistva välismaalase" tool, sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka Haydnile. 1950. aastatel lõpetas Honegger ka vestluse vormis koostatud raamatu Je suis compositeur (Mina helilooja), kus tutvustab mõtteid muusikutest ja muusikast, endast ja oma loomingust, kunstist, kirjanikest, luuletajatest, elust ja ümbritsevast maailmast. Honeggeri huvitasid alati kõrged moraalsed ja ohvrimeelsust puudutavad teemad, ta rõhutas üldinimlikke külgi mitmetes suurvormides. Näiteks: Le Roi David (Kuningas Taavet, 1921), Judith (1927), Jeanne d'Arc au bûcher (Jeanne d'Arc tuleriidal, 1935), Nicolas de Flue (1939). Pessimistlikud meeleolud kajastuvad osaliselt tema loomingus (näiteks, muusikas Sophoklese draamale Oidipus, 1947, Viiendas sümfoonias Di tre re, 1950). Samas huvitasid heliloojat ka üldinimlikud teemad. Nii valmis 1953. aastal üks huvitavamatest vokaal-sümfoonilistest teostest Une Cantate de Noël (Jõulukantaat). 1947
sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega (see esines väga selgelt ka juba Schubertil). e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku tunnetele anda veel laia filosoofilist teemakäsitlust ja seepärast Schumannil esineb suurvormis puudujääke. f) Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatüüre ja miniatüüride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). Miniatüür ongi sobivaim väljendusvorm üksikisiku tundeist ja meeleoludest. (Tuleta meelde Schubertit!). Ka tema miniatüüridetsüklid vastavad
Juhan Aavik kuus aastat. Esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed Eesti muusikas Esile kerkis esimene põlvkond heliloojaid, kes olid Peterburi konservatooriumi lõpetanud komponistidiplomiga ning kellest said Eesti esimesed professionaalsed heliloojad. Kui varajasemad muusikud kirjutasid enamasti koorimuusikat, siis uus põlvkond hakkas muusikat looma tunduvalt keerukamas valdkonnas - sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides. Eesti professionaalse helikunsti nurgakiviks ajaloos on Rudolf Tobias ja Artur Kapp. Mõlemad heliloojad õppisid kompositsiooni 19. sajandi lõpu Vene tunnustatud sümfooniku ja pedagoogi Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Mõlema muusikalist käekirja iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus, polüfoonilisus ja klassikaline vormiselgus. Rudolf Tobias (1873-1918) Sündis Hiiumaal
Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Muusikas peetakse romantismi alguseks Beethooveni küpset stiili, alat. 3. Sümfooniast. E.Th.A.Hoffmann kasutas 1. Korda muusikas sõna romantiline, kirjutades kriitikat Beethooveni saatuse sümfooniast
Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Muusikas peetakse romantismi alguseks Beethooveni küpset stiili, alat. 3. Sümfooniast. E.Th.A.Hoffmann kasutas 1. Korda muusikas sõna romantiline, kirjutades kriitikat Beethooveni saatuse sümfooniast
elu lõpuni sveitsi kodanikuks), sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka Haydnile. 1950. aastatel lõpetas Honegger ka vestluse vormis koostatud raamatu Je suis compositeur (Mina helilooja), kus tutvustab mõtteid muusikutest ja muusikast, endast ja oma loomingust, kunstist, kirjanikest, luuletajatest, elust ja ümbritsevast maailmast. Honeggeri huvitasid alati kõrged moraalsed ja ohvrimeelsust puudutavad teemad, ta rõhutas üldinimlikke külgi mitmetes suurvormides. Näiteks: · Le Roi David (Kuningas Taavet, 1921), · Judith (1927), · Jeanne d'Arc au bcher (Jeanne d'Arc tuleriidal, 1935), · Nicolas de Flue (1939). Teine maailmasõda ja sõjajärgsed aastad süvendasid temas pessimismi nii Euroopa ühiskonna kui kunsti tuleviku suhtes. Pessimistlikud meeleolud kajastuvad osaliselt ka tema loomingus (näiteks, muusikas Sophoklese draamale Oidipus, 1947, Viiendas sümfoonias Di tre re, 1950).
harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- 4 romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkis vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. 5 2. MODEST MUSSORGSKI Mussorgski sündis 21. märtsil 1839. aastal Pihkva kubermangus Karevo mõisa mõisniku perekonnas
veendunud eestlaseks ning rahvusliku muusika eest võitlejaks. Just seal hakkas ta ooperit "Kalevipoeg" looma. Kahjuks on enamik R. Tobiase loomingut jäänud tundmatuks. Ent Tobiase üle ei saa otsustada levinud, väikevormis helitööde järgi, tema loomingu tõeline pale ilmneb suurvormides. Selgeima ettekujutuse R. Tobiase geniaalsusest ning tähtsusest maailma muusikakultuuris annab ta peateos grandioosne oratoorium "Joonas". Tähtis koht on tema tegevusel organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. ELULUGU Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias ka oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Isa oli väga põhjalik ja nõudlik pedagoog
sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega (see esines väga selgelt ka juba Schubertil). e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku tunnetele anda veel laia filosoofilist teemakäsitlust ja seepärast Schumannil esineb suurvormis puudujääke. f) Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatüüre ja miniatüüride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). Miniatüür ongi sobivaim väljendusvorm üksikisiku tundeist ja meeleoludest. (Tuleta meelde Schubertit!). Ka tema miniatüüridetsüklid vastavad
Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi, fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi, lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid. Näiteks ,,Undine", ,,Nõidkütt", ,,Willhelm Tell", ,,Norma", ,,Faust", ,,Tristan ja Isolde" jne. Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. ROMANTISM TEARTIKUNSTIS Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus
kultuuriauhinna nominent, saanud Georg Otsa nimelise preemia. Aastast 1989 on ta Rahvusooper Estonia solist ja aastast 1992 ühtlasi EMTA pedagoog, algul ansambliõppejõuna ja seejärel erialaõppejõuna. On Rahvusooper Estonias ja mujal loonud üle 40 rolli, esinenud nii ooperi-, kontsert- kui suurvormilauljana ka Lätis, Leedus, Tsehhis, Soomes, Rootsis, Belgias, Venemaal, Tsuvassis, Kanadas ja Küprosel. Ta on laulnud metsosoprani partiid sellistes suurvormides nagu W. A. Mozarti ,,Reekviem", Verdi ,,Reekviem" jpt. Mrs Pearce, professor Higginsi majapidajanna-Helgi Sallo Helgi Sallo lõpetas Tallinna 17. Keskkooli. Esialgu asus ta õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Draamateatri õppestuudios ja laulmist Tallinna Riikliku Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas Tiit Kuusiku juures. Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema
sulandusid ning tekkisid uued zanrid, mitmesugused vahe- ja liitvormid ( proosapoeem, lugemisdraama, kuuldemäng, filmistsenaarium, telenäidend ). Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja tema poolt jutustatava olemasolu. Jutustaja vahendab kuulajale või lugejale toimuvaid, enamasti juba minevikus toimunud sündmusi. Teose aluseks olevatest sündmustest võib jutustada samas järjekorras, nagu nad toimusid, aga ka ümberpööratud järjekorras, lõpust alguse poole suundudes. Suurvormides ( eepos, romaan ) jutustatakse aeglase põhjalikkusega, rahulikult ning laia haardega, üksikasjalikult on välja arendatud kõrvalliinid ja episoodid, kasutatakse kordusi, tagasihaardeid. Novellis jt väikevormides aga antakse sündmustikku edasi tihendatult ja valikuliselt. Kujutatakse nii tegelikkuses aset leidnud kui ka väljamõeldud, kuid tõelähedasi sündmusi paljude tegelastega. Vanemas kirjanduses on peaasjalikult tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja
kirjandussfääris? Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes zanrides võimu n-ö üle tõid? Translatio imperii: (kirjandusliku) võimu ülekandumise sümbol. See on nii poliitiline kui ka kirjanduslik termin. Kreeka kirjandus annab võimu üle Roomale. Aegamisi võeti kreeka kultuurilt üle peamised kirjanduszannrid, näiteks uue atika komöödia traditsiooni võttis Roomas üle Livius Andronicus ja seda arendas edasi Plautus. Eepika suurvormides läks võim üle Homeroselt Vergiliusele. Kõige paremini säilitas oma kõrgpositsiooni kreeka tragöödia, kuid ka seda zanrit püüti Roomas jäljendada, näiteks rooma näitekirjanik Ennius. 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? "Aeneis" on ajaloolis-müütiline eepos ning tähendab laulu Aeneasest, kes oli Trooja sõja kangelane, kuid naasis sõjast Rooma sinna uut ja vägevat riiki rajama. 112
Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrikos e lüüra saatel lauldav, tundeküllane) on kirjanduse põhiliik. Kui eepikat iseloomustab sündmuste objektiivne kujutamine, siis lüürika keskmes on lüürilise minaisiku
annaabi.ee 
