saj, ning seda toetas kirikuorel. Uue kirikureformiga võeti kasutusele uus kirikulaul – gregooriuse laul. Minu arust just gregooriuse laul tundub väga huvitav ja müstiline. Sellel on palju esitusviise, kuid minu lemmik on responsoorium, kuna soololaule lisaks on refräänis kaasatud koor, mis teeb vaimulikud laulud mõjuvõimsaks. Lisaks on sellel esitusviisil palju kaunistusi ja improvisatsioon mängib suurt rolli. Mulle on alati meelejärgi olnud suursugused ja veidi salapärased vaimulikud laulud. Saatepill orel, mida võis laulu saatmiseks kasutada alates 19sajandist lisas minu arust veel vunki juurde. Üks keskaja muusika žanritest – rüütlilaul on minule arvatavasti kõige hingelähedasem. Tundub kuidagi ilus ja austav, kuidas rüütlid oma südamedaamidele õukondades laulmas käsid ja niimodi daamidele muljet avaldasid. Rüütlilaulude saateks mängiti põhiliselt : fiidelit, rebekki, harfi,
anatoomiline inimesi, looduslähedane ja õigsus: ebaproportsionaalselt proportsioonid loomulikud,. rõhutatud käte ja jalgade Lihtrahvast samuti lihased. Vabakuju-Suured üldistati. silmad Liigutuste Poosid olid puised ja Seisavad sirgelt vasak jalg tardunud, kuid suursugused ees pool, rusikas käed kujutamine: võimukad, ähvardavad. tihedalt vastu külgi või üks käsi rinnal. Istuv poos. Lihtrahvas oli elavam ja vabamad-mitte nii kanged Jumalate Ei kujutatud Ranged suursugused ja skulptuurikunstis, või siis stiliseeritud,
● 2 kuningat - tegelesid sõjaväe ● Kodanikud kõik vabad meessoost juhtimise ja täitsid preestri kohustusi põliselanikud ● 30-liikmeline vanemate nõukogu ● Mittekodanikud orjad, naised, lapsed geruusia, lisaks sellele 5 efoori ● Poliitilised liidrid enamasti rikkad ja ● Lõplikud otsused langetati spartiaatide suursugused koosolekul ● Riigiametnikud-nõukogu- ● Riigi hüved tähtsamad kui üksikisiku rahvakoosolek huvid ● ● Keskenduti sõjalisele poolele ● Spartiaadid (kodanikud), perioigid, heloodid (mittekodanikud) ● Range kasvatus süsteem
Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond
LAUAKAUNISTUSED Vilja d e s t va lm is ta tud la ua ka unis tus e d s o b iva d ig a ks p e o ks ig a le la ua le . Jääkujud on suursugused, säravselged, kaunid ja imetlusväärsed teie planeeritud õhtu lõpuni! Jääkuju laual on kui teemant!!! Harjumuspäraselt viidud lilled (närtsivad), traditsiooniline ilutulestik (mõneks minutiks). Jääkuju aga terveks peoõhtuks ja mälestus sellest kindlasti terveks eluks!!! Ka unis tus e d lille d e s t s o b iva d nii p id ulike ks üritus te ks , kui ka ko ju la ua le va a s i. Jõ ulud o n vä g a tä h tis p üh a kõ ikid e le ja s e lle p ä ra s t
BERTEL THORVALDSEN (1770-1844) Kõrgklassitsismi kõige kuulsaim esindaja, kes viis kõige järjekindlamalt ellu klassitsistlikke põhimõtteid. Õppis Kopenhaageni Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias 1805. aastal valiti ta akadeemia professoriks ja 1833-1844 oli Thorvaldsen akadeemia direktor. Temaatika oli tüüpiline: antiikmütoloogia, ajalugu, mõned usuteemalised teosed. Skulptuurid olid kauni siluetijoonega, rahulikud, suursugused ja ilmselgelt idealiseeritud. "Iason" 1802-1803 "Ganymedes ja kotkas" 1804 "Kristus" 1821-1823 Alexander I büst "Kupido ja Psyche" "Apollon ja muusad"1804, reljeef Lõvi monument "Kolm graatsiat" Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/ http://www.google.ee/ http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/skul ptuur_tarbekunst.htm http://www.flickr.com/
· Kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine. · Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss. · Nimetatakse ka humanismiks. · XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inimeses nähti looduses osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena. · Inimeses hakati nägema loojat. · Sellega koos tõusis esile ausuts
„Jumalaema kirik Pariisis” Victor Hugo Tunnused: • Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu. • Tundmuste, jõulise elamuste ja fantaasi eriline rõhutamine. • Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud. Nt peategelane Quasimodo, kes oli Jumalaema kiriku küürakas kellamees. • Looduseülistus. Hoonete täpne kirjeldus. • Tundelise stiili kasutamine. • Rahvuslikkuse rõhutamine. • Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine. KOKKUVÕTE: Tegevus toimub Pariisis, 15. sajandi lõpus, ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest,
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Tartu Jaani kirik Tallinna Toomkirik Gooti stiili esindajad · Klaus Sluter (skulptor) · Adam Kraft (skulptor) · Tilman Rimenshnaider (skulptor) · Vit Stvosh (skulptor) · Matteo Dzovanetti ( maalikunstnik) · Juri Felten (arhitektor)
USA kujutati ilustamata linnaelu, sünge meeleolu, puudus avalik toetus kujutatavalae kunstile, A.Wyeth Mehiko olulised ühiskondliku-poliitilise sisuga seinamaalid, teema ajalooline, D.A.Siqueiros Venemaa/Saksamaa skulptuurid jõulised karmi silmavaatega kangelased, vaenlasi kujutati poolloomaliku koletisena, Nõukogude arhidektuuri eeskujudeks said klassitsism ja elektika, Nõukogude liidus oli keelatud alasti keha kujutamine, Saksamaal suursugused paraadid, väljakud, auväravad, valguskunsti efektid Konstruktivism on abstraktse kunsti olulisemaid stiilisuundumusi, mis umbes 1913. aastast alates on kubismist ja futurismist (vt 20. sajandi kunst) välja arenenud. Kujutis konstrueeritakse vaid geomeetrilistest elementidest (ring, ristkülik, kolmnurk) ja sirgjoontest, püüdes üksikute vormide ja nende värvuste vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. 19:36 19:36
olid väga suured ja laostasid väga riigi majandust.Püramiidide lähedusse ehitati Vana-Egiptuse kombekohaselt inimpeaga ja lõvi kehaga kuju,mida nim.Sfinks.Lõvi kujutis oli valvsuse sümboliks. EHITUSKUNST Ka Egiptuse ehituskunstis esines tempel.Nelinurkne kõrge müüriga piiratud ja pealt suures osas lahtine ehitis.Peaosaks õu,mida ümbritses sammas käik. Peasissekäigu ees oli väravehitis ehk Püloon. SKULPTUUR Skulptuurid,mis kujutasid vaaraod ja jumalat,olid väga ranged,suursugused ja lihtsustatud.Sageli tehti vaaraode täisfiguure.Nad on alati tundunud kanges poosis-vasak jalg pool sammu ees pool.Rusikas käed vastu külge surutud..Nägudel võimukas,salapärane naeratus.Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna.Inimese ja looma figuuride vahele paigutati hieroglüüfe,mis seletasid ja täiendasid kujutatut.Reljeefid katsid templite seinu,sambaid ja tarbeesemeid
väljad. Need vastanduvad kromlehh Stonehenge´i meisterlikkusele oma ulatuslikkusega. Need neoliitikumi ehitised pole küll nii massiivsed kui näiteks Egiptuse püramiidid, kuid teadmine, et inimkäed on midagi sellist loonud, on lihtsalt vapustav. Sellest vapustavast teadmisest lähtudes arvangi, et megaliitiline kunst pole pelgalt suurte kivide kunst, vaid suur kivide kunst. Igas inimkonna ajajärgus on oma pärl. Neoliitikumi pärliks jääb kindlasti kivi ning sellest loodud suursugused kunstilised ja arheoloogilised meistriteosed. Need on lihtsalt niivõrd unikaalsed ja müstilised, et pole oma maagiat minetanud ka tänapäeval. See on kunst, mis kestab läbi aja ning on ka edasiviivaks jõuks. See on suur kunst.
11.a 16. saj lõpp Itaalia, Hispaania Erinäoline Rabav, üllatav Arhitektuur Suurejoonelisus Pöetud puud, sirged alleed Suur tähelepanu maalidel, skulptuuridel Fassaad dekoratiivne ja dünaamiline Versailles' loss Palmse mõis Kadrioru loss Kunst Ornamendid Raskepärased vormid Soojad toonid, sujuvad üleminekud Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada),
eraldatuna ja pidid kandma päevasel ajal punaseid mütse, et neid eristada n-ö tavaliste seast. Tänapäeva Veneetsias ei ole see ilmselt mõeldavgi. See film on väga hariv ja huvitav. Mulle meeldis riietus. Filmimuusika oli rahulik ja kord mängiti flööti, kui oli sobiv kohti, siis järgmises kohas aga kõlasid fanfaarid. Muusika oli väga varieeruv. Riietus Meestel olid väga puhvis püksid. Neil olid väga uhked kuued ja ilusad mütsid. Naistel aga olid kleidid väga suursugused. Neil olid pihakohast Kelly Talimaa 11S kokkutõmmatud nii, et nad ilmselt ei saanud korralikult hingatagi. Alt olid väga laiad ja ilusad kleidid. Kujutan, ette, et need olid väga rasked. Tavalistel inimestel olid katkised ja mustad riided.
põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suurendab inimeses võimutahet Üleinimene (üliinimene)- inimene, kes lakkab arvestamast väiklase moraaliga ja kasutab kogu oma elujõudu Isanda- ja orjamoraal “Jumal on surnud” Moraal Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed arvavad end olevat väärtuste mõõdupuud. Kristlik moraal Nietzsche arvates väljendab see orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: 1. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. 2. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. “Jumal on surnud” Kuulutas,et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on
Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus polis Sparta Ateena asukoht Lakoonika ja Messeenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Lõuna-Kreekas e Peloponnesose poolsaarel keskus 4 kindlustamata küla Linn Ateena Soloni reformid (594 eKr): keelas võlaorjuse Lykurgose seadused, mis pärinesid ja jagas kodanikud varanduslikesse 8. sajandist eKr ja olid tuntud oma gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused karmuse poolest seati sõltuvusse varandusest, mitte sünnipärast; Kleisthenese reformid (507 eKr) muutsid Ühiskonna- Ateena veelgi demokraatlikumak...
interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Kuna etenduse tegevus toimub Roomas 1800.aastal on rõivad uhked.Toscal on seljas mitmed erinevad kleidid ,mis on küll oma olemuselt suhteliselt lihtsad kuid suursugused. Scarpial on seljas nahkne ja läikiv maani ulatuv mantel-hiljem samasugune pintsak.Peas in meestel kõvakübarad ja põlvpüksid ning kontsakingad.Samuti kannavad Scarpia ja tema teenrid parukaid. Mario Cavaradossil on seljas tagasihoidlikud kesklassi rõivad-kõrged püksid,valge särk ,kõrge säärega saapad ja vest. Piiskop:ametile omased riided koos peakatte ja valitsusskepteriga. Nunnad:ametile omased riided. Valvurid:triibulised põlvpüksid ja jakid,hellebardid ja kiivrid.
·Arhitektuur: haudehitised (mastaba, püramiid Giza püramiidid kuuluvad ka 7 maailmaime hulka), templid (koos sfinksi alleega). Materjaliks oli kivi. ·Skulptuur: kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraod ja jumalusi kujutavad skulptuurid olid eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud, rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree Nofretete pea. ·Pinnakunst: egiptuse ehitistel katsid kõiki võimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Käsituslaad oli pinnaline ja inimesi asetati pildile tähtsuse järjekorras mida tähtsam, seda suurem. Inimesi kujutati alati nn egiptuse poosis (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis)
Tegevuskohtadeks on Pariisi erinevad paigad, eelkõige Jumalaema kirik ja Imede Õu Tegevus algab 6.jaanuaril 1482 ja lõppeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud Romantismi tunnused: Romantism pürgis erakordse, suursuguse ja imepärase poole. Igapäevasus on kunsti surm V.Hugo Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori, isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu Tundmuste, jõuliste elamuste ja fantaasia eriline rõhutamine Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud Looduseülistus, eriti eksootilise ja ürglooduse eelistamine tegevuse taustana Tundelise stiili kasutamine Rahvuslikkuse rõhutamine Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine Pariisi kaart, kus tegevus toimus Pildid teose ehitistest: Conciergerie e. justiitspalee Püha Kabel/ SAINTE-CHAPELLE Jumalaema kirik e. Notre Dame Jumalaema kirik e. Notre Dame Jumalaema kirik e.
ARHITEKTUUR UUE RIIGI AJAL · Tempelehitis- väravaehitis e. Püloon, järgneb sfinkside allee ja sammassaal · Karnaki ja Luxori templid · Kaljutemplid- Abu Simbeli · Kuningate oru kaljuhauad, Tutanhamoni haud sealhulgas SKULPTUUR Vaaraod ja jumalusi * Kadunule hauataguse elu kindlustamine ülistav suund · Sfinksid- kuulusid arhit. Ansamblite juurde · Ranged, suursugused, toretsevad · Segu inimese ja looma kehast VAARAODE TÄISFIGUURID · Tardunud sirges poosis, vasak jalg samu võrra ees, rusikas käed vastu külgi või üks käsi rinnal · Võimukas ilme · Istuvad valitsejafiguurid · Kujud eest vaadeldavad, hea proportsioonitajuga loodud · Ülistatud, valdasid looduslähedast kujutamist · Reljeefikunst · Madalreljeef, süvedreljeef + seinamaal= pinnakunst
sõjaväge. Laar - Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Latifundium - suurmaavaldus Vana-Roomas. Leegion - suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Limes Romanus (Rooma piir) - Rooma riigipiir. Metseen - rikas kunsti-ja kultuurisoosija ; sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Nobiliteet(tuntud) - Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Oraator - kõnemees Panteon (kr k, ´jumalate kogum´) - ühe usundi jumalad Patriits (ld k, pater-isa) - muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu võim riigis patriitsidele. Plebei - Vana-Rooma lihtrahva liige. Pontifeks- preester Vana-Roomas. Preetor - Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas eelkõige kohtukorralduse eest, kuid vajaduse korral asendas konsulit
Usu tähtsus Skulptuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist, et hingel oleks, kus asuda. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena Teosed, mis kujutavad vaaraosid on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme
Kirjelda seda. Colosseum, vabas õhus, suursugune, mahutab 50 tuhat pealtvaatajat 13. Mis on termid? Mis seal tehti? Avalikud saunad, puhati ja lõõgastuti 14. Mis on foorumid?Milleks neid kasutati? Väljakud 15. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulasim. ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Monumendid, kuulsaim titiuse triumfikaar 16. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? Sammas on hauakambriks, 38m kõrge, peal suursugused reljeefid 17. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? Kujutati valitsejaid suursuguselt
Vaaraod otsustasid kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi- valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Maalikunsti ja skulptuur Kogu Vana-Egiptuse kujutava kunsti mälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus. Skulptuuride kujutamises võib eristada kaht suurt gruppi. Esimesse kuuluvad vaaraode ja jumalate kujud. Need on pidulikud, suursugused tardunud. Tavaliselt kujutatakse neid istuvate või seisvatena. Teise grupi moodustavad lihtinimeste, teenijate figuurid. Neid kujutatakse vabamalt ja realistlikumalt, enamastimingit tööd tegevana. Egiptuse maali-ja reljeefikunsti nim. Pinnakunstiks, sest iseseisvaid maali polnud, ära värviti reljeefsed pinnad. Nn, Egiptuse poos. Nägu, jalad, alumine kehaosa ja käed profiilis ja õlad, silm-otsevaates.
Egiptuses on kunst seotud religiooniga. Ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamine sama moodi. Religioon oli polüteistlik, st et usuti ja austati paljusid jumalaid. 13.Vaaraod lasid endale püramiide ehitada ka eluajal, sest nende tegemine võttis väga kaua aega. 14.Hauakambreid kaunistati värviliste maalingutega, pandi kaasa varandust. 15.Vaaraode skulptuurid olid sellised, mis kujutavad vaaraode ja jumalusi – need on eriti ranged, suursugused ja üldistatud. Vaaraosid kujutati tavaliselt sirges poosis, vasak jalg eespool, rusikasse tõmmatud käed vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. 16.Egiptuse seinamaalid olid kujutatud kindlate keha asenditega, tähelepanu pöörati rassilistele tunnustele ja eripäradele. Värvid: ei jäljendanud täpselt loodust, aga olid kaunid. Kasutati ruumilist illusiooni kahemõõtmelisel pinnal. 17.Ehnaton korraldas usuelus ümber selle, et nüüd usuti ühte jumalat.
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente ei kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes juba 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20.
Heloodid-Messe enia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohust usi. Geruusia- muid juhtimisülesan deid täitev vanemate nõukogu (üle 60-aastased). Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide koosolekul. Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine. Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas heloodid moodustasid enamuse. Sõjameheomadus i arendav riiklik kasvatussüstee m oli eelkõige tingitud vajadusest kasvõi vajadusest helootie kuuletuma sundida.
egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal. Pilk suunatudüle vaatajate peade. Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused (ranged, suursugused, stiliseritud) ning lihtrahvast kujutavad (elavamad ja loomulikumad). Mõnikord olid tohutult suured skulptuurid liidetud ka arhitektuuriliste ansamblitega. Näiteks sfinks (inimese pea ja lõvi kehaga olevus) Giza püramiidide juures. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Pülooni külgedel asetsesid obeliskid.
hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Selle asemel hakati kasutama kaljukoopaid või haudu, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva sisse peideti. Ühe sellise matusepaida, noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine toimus 1922. aastal Kuningate orust. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niilude äärde terved "surnute linnad", mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Suursugused on ka Egiptuse templid. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid kujutavad reljeerid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Tepleid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu pääses ka rahvas ja tagumised kinnised ruumis, kus vaid preestrid võisid toimetada. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast
Jalad kujutati külgvaates, torso vorm on otsevaates, näo vorm on täpselt külgvaates, silmad kujutatakse otsevaates. 23. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Jumalate usk, usk, et inimene võib jätkuda pärast surma. 24. Kirjelda tüüpilist egiptuse poosi. Figuurid mõjuvad ajatutena. Reljeefid tahavad öelda, et Egiptuse ühendamine pole ühekordne tegu, vaid midagi igavest. 25. Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure? Vaaraode skulptuurid olid eriti ranged, suursugused, üldistatud, süngelt ja üleinimlikult toredad. 26. Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Kujutati tavaliselt istuvas või seisvas poosis. 27. Mis on kaanon? Kirjelda. Kaanon on eeskiri, juhend; üldtunnustatud tava, mille järgimist peetakse kohustuslikuks. Kasutas moodulina väikest küünart inimeste kujutamises. Kujutatav on väike, elav, puidust ja värvilised. 28. Kuidas kujutati lihtrahvast?
Mood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gooti stiil Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. Gootika tõusis neogootikana Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Kokkuvõte Gootikas saavutas keskaja kunst oma ülima täiuslikkuse, kadus romaanipärane kohmakus. Arhitektuur mõjutas kõiki teisi kunstiliike, aga kuigi arhitektuuri juhtijaks oli kiriku disain, vähenes kiriku mõju kunstis, hakati keskenduma inimtunnetele, elurõõmule. Gootika oli ka keskaegse kunsti lõppetapiks.
ja hõbedaga, kujutati ka inimfiguure. 9. Kes või mis on Ada käsikiri? Käsikiri, mis kirjutati abtiss Ada jaoks 10. Iseloomusta karolingide skulptuuri? Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned 11. Missugust rõivastust kandis kuningas pidulikel juhtudel? Miks kuulusid naiste rõivaste juurde sallid ja loorid? Mis toonis kandsid rõivaid suursugused inimesed ja talupojad? Kuningas pidulikel juhtudel: maani ulatuv rüü, kroon ja võimusümbolid. Sallid ja loorid aitasid naistel keha varjata, seda nõudis kristlik komme. Suursugused inimesed sai kasutada erksaid kangaid. Talupojad kandsid pikki pükse ja kiltitaolist kuube. Naised kandsid särgilaadset kleiti.
pulmi peetakse). Kes aga nii palju närvikulu ei taha, võivad leppida väiksema tseremooniaga. Külaliseks minna mõnda Hispaania pulma oleks arvatavasti huvitav, kuid ka hirmutav (vähemalt mulle), sest seal on nii palju inimesi, kõik võõrad. Hispaanlastel pole muidugi proleeme võõrastega tutvumisel, nad on väga sõbralikud ja jutukad, leiavad kohe seal hunniku sõpru. Selle referaadi tulemusena sain aimu sellest, kui suursugused on pulmad Hispaanias. Eestis peetakse tihti pulmi väikeseses pereseltskonnas või hopiski salaja kahekesi, Hispaanias aga on pulmad väga-väga suursugused ja lustakad. 8 Kasutatud allikad 1. Hispaania päikeserannikut taasavastamas. Sangria õpetus. Hiie Aru. Oktoober 2007 http://www.kalevatravel.ee/?section=130082&class=document&action=print 2. Pilt http://weddingringsreview.net/2009/08/20/the-traditions-of-a-spanish-wedding/
Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maailmas said tähtsamateks riikideks Vana-Rooma ja Vana-Kreeka. Muusika õppimine oli Vana-Kreekas kohustuslik kuni 30. eluaastani. Vana-Kreeka populaarsemad pillid olid KITARA ja LÜÜRA. KESKAJA MUUSIKA Keskajal oli kiriku võim Euroopas suur. Toimus ristiusu levik. Tähtsamaiks raamatuks sai piibel. Kõikjal kerkisid kirikud, mille seinu kaunistasid suursugused maalid ja skulptuurid. Need maalid kujutasid piiblitegelasi. Jumalateenistustel laulsid munkade koorid. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Kirikukoraale hakati kutsuma gregoriuse koraalideks. Need laulud olid aeglased, puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne. IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes
Kui vaadata tänapäeva ehitisi ning antiikajast säilinud ehitisi, võime täheldada, et tänapäeva ehitised on muutunud palju tavalisemaks ja kergemaks, enam ei pöörata tähelepanu detailidele ja ei nähta nii palju vaeva ehitamisega. Tahetakse ehitada kiiresti ja ei pöörata tähelepanu sellele, et ehitus kaua säiliks. Antiikkunstis ohverdati ehitamisele palju aega ja ka inimelusid, tähtis oli, et ehitised näeksid välja ilusad, esinduslikud ja suursugused. Antiikajal kasutatud tehnikad ja ideed on imetlusväärsed. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm 06.04.2010 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium 06.04.2010 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Cella 06.04.2010 4. Kunstikultuuri ajalugu- ürgajast gootikani (2003)e Jaak Kangilaski
olegi. Püüd vastata ilma küsimuse täpset tähendust teadvustamata tipneb reeglina sellega, et ühel nõul või erimeelsustel ollakse ainult näiliselt. Kunsti piirid jooksevad aga väga laialt. Milline on kunsti olemus ja kus jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva kunstiga, on erinevused väga suured. Klassitsismi ajal oli maalid väga suursugused ning hoolega valmistatud. Tänapäeval on aga kunsti mõtteks „mida vähem seda parem“, ehk tehakse maalile vaid paar kriipsu ja müüakse see kalli hinnaga maha. Aastaid tagasi olid kunstil ka kindlad piirid, ei tohtinud igasugu asju avalikustada. Võttes näiteks Nõukogude aja, kui kirjanikud ei tohtinud oma teoseid avaldada, sest need olid selle aja vastased. Näiteks Ilf ja Petrov ei tohtinud oma romaani „12 tooli“ avaldada, sest see oli liiga satiiriline
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne- Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil
mitu tuntud skulptuuri ja reljeefi majade küljes, kuid väljaspool vanalinna nendetaolisi näha ei ole. Skulptuurid on üldiselt tuntud isikutest. Palju kujutatakse ilukirjandusest tuntud osalisi ja monumente on püstitatud ka nende autoritele. Tallinas on ka palju skulptuure mis kujutavad loomi. Väga tuntud on Metskits ja Vastsündinu. Võrreldes teiste linnadega on Tallinnas tunduvalt vähem skulptuure. Kui vaadata näiteks Stockholmi tänavaid ja hooneid, on kohe märgata suursugused kujutised loomadest ja inimestest. Linna üldilme on terviklik ja iga skulptuur on väga omapärane. Tallinnas on hakatud alles viimasel aastakümnel püstitama värskemaid, huvitavamaid skulptuure nagu näiteks Vabadussõja Võidusammas. Mereäärses linnas leidub palju monumente laevadele. Kõigile tuntud on Rusalka monument Pirital, kuid veel üks ajalooline sündmus Eesti ajaloos on vajanud mälestamist. Selleks on 1994 aasta sügisel toimunud laevahukk
Lõvid saavad suguküpseks 5-6 aastaselt, ning elavad looduslikes oludes 10-14 aastaseks, vangistuses kuni 20 aastaseks. Looduses elavad isalõvid harva üle kümne aasta, sest isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega ning inimeste poolt jahtimine. Tähtsus looduses Lõvid on ühed Aafrika sõraliste arvukuse kontrolli all hoidjatest. Kaitse Lõvid on väga suursugused loomad. Neid jahitakse nende karva pärast. Kuna lõvide arv aina kahaneb on nad IUCNi Punase nimistu ohustatud liikide hulgas. Samuti rajatakse kaitsealu lõvide looduslike elupaikade säilitamiseks. Lõvisid peetakse ka loomaaedades, kus neid ka aretatakse. Huvitavaid fakte Lõvid on ainsad kaslased kes elavad karjades. Lõvikarjades ehk praidides peavad jahti emased, mitte isased.
Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks on ta sunnitud kolima pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, sest keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid nii suursugused tütred olla. Rastignac pingutab esimesel aastal ülikoolis, kuna loodab hariduse abil perekonda vaesusest päästa. Varsti jõuab ta selgusele, et eduks on vaja ka tutvusi kõrgetel kohtadel ja sidemeid. Rastignac püüab oma positsiooni ühiskonnas parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta ühe isa Goriot' tütrega- Anastasiega. Ta külastab Anastasied, kuid seal teeb ta end lolliks, kuna mainib isa Goriot nime. Peale seda rohkem teda Anastasie juures vastu ei võeta.
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20
Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad - pilastrid. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör ja munavööt. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud - girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab ornament. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid.
küsimusi. *Igas linnas oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas rahvakoosolekutest olulisematki rolli. Olulisemad küsimusedarutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele, kus see siis võeti vastu või lükati tagasi. *Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. *Nõukogu liikmed ja riigimehed pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest. *Selliseid siike kus domineerisid rikkad ja suursugused nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Sisevastuolud ja seadusandlus ning türannia. *Vaesed olid rahulolematud, rikkad ja suursugused püüdsid oma võimu suurendada. *Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada. *Sageli viisid sisevastuolud türannia (ainuvalitsuse) kehtestamisele. Türann meelitas suurema osa rahvast enda poolele ja haaras riigis võimu
Skulptorid pidid kasutama savi. Tähtsamate kunstliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Eelkõige püstitai plaaditaolisi kivisambaid(nn.steele), mille reljeefid pidid jäävustama sõjalisi võite ja kriipsutama alla valitseja võimu suurust. Reljeefidel kujutatud inimfiguurid on üpris kohmakad, hästi antakse edasi detaile käte jalgade lihaseid, relvi, riietust jne. Kujude poosid olid puised ja tardunud, kuid suursugused, võimukad ja ähvardavad. Tähelepanu pöörati silmadele, need olid suured ja intensiivsed, kasutati sageli mõne värvilise materjali asetamist süvenditesse. Leidus ka kunsti , mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale, näiteks reljeefid jahistseenidega. Egiptuse kunst Egiptus oli oma asendi tõttu paremini kaitstud rändrahvaste eest ja kannatas rüüsteretkede all vähem kui Mesopotaamia. Egiptus oli suletum ja tema etniline koosseis suhteliselt püsiv,
s�mpoosionid. S�gavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kreeka �hiskond oli orjanduslik. Orjat��d kasutati palju. Enamasti j�eti orjadele k�ige raskemad ja ebameeldivamad t��d. Vaasimaal - geomeetriline stiil, looma- ja inimfiguurid, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. Kreeka �hiskond oli partiarhaalne. Naistel polnud mingeid �igusi. Kreeklaste arust oli naiste koht kodus. Abielu eesm�rk oli soetada seaduslikke j�rglasi. Rikkad ja suursugused mehed pidasid �leval ka het��re e. armukesi. *********************************************************************************** ******** KREEKA LINNRIIK Kreekas kujunes linna�hiskond. Polis oli enamasti v�ike kogukond. K�ik polise kodaniku osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka s�jav�e. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli n�ukogu. Selliseid riike, kus domineerisid suursugused ja rikkad, nimetati aristokraatlikeks.
Colosseum on amfiteater Roomas. Cloaca maxima Tiibetisse suunduv kanalisatsioon. Metseen - rikas kunsti- ja kultuurisoosija,sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Geenius - perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis,edendas soojätkamist ja elujõudu. Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Laar - Vana-Rooma maja,perekonna ja ristteede kaitsejumalus,kellele toodi ohhvreid ja kelle kujusid hoiti maja aukohal. Nobiliteet - Rooma ülemkihit,nii suursugused patriitsi- kui ka pleibeiperekonnad,kust pärinesid magistraadid ja senaatorid.
Briti saartel. Oleg- vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. Vladimir Suur - tema valitsusajal võeti Venemaal vastu ristiusk. Jaroslav Tark vallutas Tarbatu linnuse ning rajas sinna Jurjevi. Kyrillos - kreeka munk, töötas välja 2 slaavi tähestiku varianti: glagoolitsa ja kirillitsa (koos venna Methodiosega) Merovingid - 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa Majordoomused kuninga suursugused kojaülemad, valitsesid piirkondi oma arvukate sõltlaste toel Kirikuriik riik, kus paavstid olid ümbruskonna tegelikud valitsejad. Verduni kokkulepe Frangi riik kolmeks. Naturaalmajandus kõik tarbeesemed olid tehtud talupoegade ja ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Feodaalkord Martell andis oma ratsaväele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki nimetama feoodiks ja selle valdajaks feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine
· Kuulsad templid: Luksori, Karnaki ja Abu-Simbeli tempel (viimane saeti veeuputuse ohuga seoses tükkideks ja pandi kõrgemal uuesti kokku). · Pealinn oli Teeba. · Et kaitsta hauaröövlite eest peideti Uue Riigi ajal vaaraode muumiad kaljuhaudadesse paljud olid Kuningate orus.Tunduim neist on Tutanhamoni haud, sest see oli 20. Sajandini puutumatu. · Skulptuurikunstis on kaks erinevat suunda. 1. Vaaraod ja jumalused ranged, suursugused ja üldistatud. Sünge ja üleinimlik toredus.Sfiniksid ja täisfiguurid tardunud, sirges positsioonis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel mängleb võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus.Mõeldud eest vaatamiseks 2. Lihtrahvas ja loomad. Väiksemad, elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest. Tihti puidust ja värvilised.
savireljeefid on kaetud värvilise glasuuriga. MAALIKUNST 15 saj . sadu maalikunstnikke. Teemad usulised, antiikmütoloogilised, ilmalikud portreed, seintele maaliti freskatehnikas(niiskele seinapinnale tehtud maal), kasutusele tulid õlivärvid. Toimusid kuntsniku ateljeed. Olid õpilased ja kunstnikud. Francesco- vaimustus matemaatilistest reeglidest, figuurid suursugused.Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza (Urbino hertsog ja profiilis kuna teine silm vigastatud) Renenssansi aja tüüpiline tagataust oli väljamõeldud, ideaal maastik, fotoseeritu, väikeste mägedega. Botticelli Ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kasutas piirjooni, figuurid justkui õhus, palju antiiktemaatikat, hinnatud eriti Medecite poolt. Esimene töö Kevad
nimetatakse imelapseks. Suurem osa noormehe lapsepõlvest möödus reisides mööda Euroopat, 1764- 1773. reisib ta Pariisi, Londonisse, Viini ja Itaaliasse. Reisides kohtub ta paljude kuulsate muusikutega, kellel on oluline mõju Mozarti varajasele loomingule, näiteks Johann Christian Bach. Reisimine oli aga lastele kurnav ja vaevarikas, sealt ka see süngus, mida Wolfgang oma lapsepõlves tundis. Kuid see-eest olid esinemispaigad ja publik suursugused ning väärikad. Aastal 1764. ilmusid ka esimesed trükised noore helilooja teostest. 1769. asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka tema isa. 14- aastaselt võeti Mozart Itaalia reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ja rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1773. tuli Salzburgi vürst-peapiiskop Hieronymus Colloredo, kes oli raske
annaabi.ee 
