Skulptuurist Tallinna linnapildis: Katkenud liin (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Skulptuurist Tallinna linnapildis
arvustus
Anne  Kask
11.a klass
Tallinn 2011
Ühe linna kujundajaks on selle ajalugu. Seda ajalugu talletatakse  ja mälestatakse 
skulptuuridega. Üldlevinud on mälestusmärgid, ülistavad skluptuurid tähtsatest isikutest ja 
rahvapärimusele toetuvad skulptuurid müütilistest tegelastest. Igal linnal on omapärane skulptuuride 
kogum. Mõnes linnas on see suurem, mõnes jällegi väiksem. Tallinnas pole skulptuure väga palju ja 
linnapildist tuleb neid terava silmaga otsida.
Keerulise ajalooga Eestis on üldine  arhitektuur ja linnade tervikpilt väga mitmekesine. 
Mõjutusi on vene, saksa, rootsi ja ka mitme teise kultuuri poolt. Sõdaderohke ja rahutu minevikuga 
Eestis on väga populaared mälestusmärgid sõduritele, väejuhtidele, riigijuhtidele ja võõrvõimude 
esidajatele. Siiski on eestalsed suutnud hoida oma isamaalisust ja püstitanud skulptuure just 
eestlastele omastel  teemadel . Väga palju kohtab näiteks Kalevipoega, Lindat ja teisi meile  
kirjandusest tuntud tegelasi. 
Tallinnas pole palju skulptuure mis kohe silma paistaksid. Enamik neist on paigutatud 
parkidesse ja ehitiste kaunistamisel skulptuuride kasutamine levinud ei ole. Tõesti, vanalinnas on 
mitu tuntud skulptuuri ja reljeefi majade küljes, kuid väljaspool vanalinna nendetaolisi näha ei ole.  
Skulptuurid on üldiselt tuntud isikutest. Palju kujutatakse ilukirjandusest tuntud osalisi ja 
monumente  on püstitatud ka nende autoritele. Tallinas on ka palju skulptuure mis kujutavad loomi. 
Väga tuntud on Metskits ja Vastsündinu. Võrreldes teiste linnadega on Tallinnas tunduvalt vähem 
skulptuure. Kui vaadata näiteks Stockholmi tänavaid ja  hooneid , on kohe märgata suursugused 
kujutised loomadest ja inimestest. Linna üldilme on terviklik ja iga  skulptuur on väga omapärane. 
Tallinnas on hakatud alles viimasel aastakümnel püstitama värskemaid, huvitavamaid skulptuure 
nagu näiteks Vabadussõja Võidusammas.
Mereäärses linnas leidub palju monumente laevadele. Kõigile tuntud on Rusalka  monument 
Pirital, kuid veel üks ajalooline sündmus Eesti ajaloos on vajanud mälestamist. Selleks on 1994 
aasta sügisel toimunud laevahukk . Tallinnas, Suure Rannavärava bastionile on püstitatud 
mälestumärk „Katkenud liin“, meenutamaks traagilist  parvlaev Estonia hukku. Monument on 
pühendatud hukkunutele, kes viibisid m/s Estonial, mis uppus 1994. aasta 28. septembri tormisel 
ööl teel Tallinnast Stockholmi. 
„Katkenud liin“ tähistab poolelijäänud teekonda. Graniitalusele  toetub metallist katkenud tala.  
Kolme meetri kõrgusesse graniitplaati on raiutud 852 katatroofis hukkunu nimed. Nende kodu oli 
Eestis, Rootsis, Soomes, Lätis, Leedus, Hollandis, Saksamaal, Inglismaal,  Taanis , Venemaal, 
Norras, Kanadas, Nigeerias , Marokos ja kaugemalgi. Enamiku viimane puhkepaik aga Läänemeres, 
Eesti nimelises laevas. Monumendi autoriteks on skulptor  Villu Jaanisoo kes on sündinud 1963. 
aastal ja lõpetanud Eesti Kunsti Akadeemia skulptuuri erialal ning arhitekt  Jorma Mukala. 
Monument valmis aastal 1996. Õnnetuse päeval püstitati Suure Rannavärava mäele valge rist, mis 
seal veel praegugi alles on. 
Isiklikult mäletan seda monumenti juba ajast mil olin väike laps. Igal m/s Estonia huku 
aastapäeval käime  perega  seal küünalt süütamas ja  hukkunuid mälestamas. Tean, et olen ise sellel 
laeval mitmeid kordi viibinud ja teadmine, et paljud peretuttavad sel traagilisel ööl merele jäid  
tekitab alati sügavaid tundeid. Estonia sõit katkes tormisel ööl, viies endaga kaasa palju inimesi. 
Estonia hukk ei saa kunagi minevikuks, kuid mereäärse rahva elu peab edasi minema.
Lisa
Kasutatud kirjandus:
http://www.puhkaeestis.ee/et/malestusmark-katkenud-liin
http://www.postimees.ee/leht/96/09/28/estonia.ht m
http://y.delfi.ee/norm/145723/7634039_LLl516.jpeg Foto
http://y.delfi.ee/norm/145723/7634039_LLl516.jpeg Foto2