Kadrioru Saksa Gümnaasium
Skulptuurist Tallinna linnapildis
arvustus Anne
Kask 11.a klass
Tallinn 2011
Ühe linna kujundajaks on selle ajalugu. Seda ajalugu
talletatakse ja mälestatakse
skulptuuridega. Üldlevinud on mälestusmärgid, ülistavad skluptuurid tähtsatest isikutest ja
rahvapärimusele toetuvad
skulptuurid müütilistest tegelastest. Igal linnal on omapärane skulptuuride
kogum. Mõnes linnas on see suurem, mõnes jällegi väiksem. Tallinnas pole skulptuure väga palju ja
linnapildist tuleb neid terava silmaga otsida.
Keerulise ajalooga Eestis on üldine
arhitektuur ja linnade tervikpilt väga mitmekesine.
Mõjutusi on vene, saksa, rootsi ja ka mitme teise kultuuri poolt. Sõdaderohke ja rahutu minevikuga
Eestis on väga populaared mälestusmärgid sõduritele, väejuhtidele, riigijuhtidele ja võõrvõimude
esidajatele. Siiski on eestalsed suutnud hoida oma isamaalisust ja püstitanud skulptuure just
eestlastele omastel
teemadel . Väga palju kohtab näiteks Kalevipoega, Lindat ja teisi meile
kirjandusest tuntud tegelasi.
Tallinnas pole palju skulptuure mis kohe silma paistaksid. Enamik neist on paigutatud
parkidesse ja ehitiste kaunistamisel skulptuuride kasutamine levinud ei ole. Tõesti, vanalinnas on
mitu tuntud skulptuuri ja reljeefi majade küljes, kuid väljaspool vanalinna nendetaolisi näha ei ole.
Skulptuurid on üldiselt tuntud isikutest. Palju kujutatakse ilukirjandusest tuntud osalisi ja
monumente on püstitatud ka nende autoritele. Tallinas on ka palju skulptuure mis kujutavad loomi.
Väga tuntud on Metskits ja Vastsündinu. Võrreldes teiste linnadega on Tallinnas tunduvalt vähem
skulptuure. Kui vaadata näiteks Stockholmi tänavaid ja
hooneid , on kohe märgata suursugused
kujutised loomadest ja inimestest. Linna üldilme on terviklik ja iga
skulptuur on väga omapärane.
Tallinnas on hakatud alles viimasel aastakümnel püstitama värskemaid, huvitavamaid skulptuure
nagu näiteks Vabadussõja Võidusammas.
Mereäärses linnas leidub palju monumente laevadele. Kõigile tuntud on
Rusalka monument
Pirital, kuid veel üks ajalooline sündmus Eesti ajaloos on vajanud mälestamist. Selleks on 1994
aasta sügisel toimunud
laevahukk . Tallinnas, Suure Rannavärava bastionile on püstitatud
mälestumärk „Katkenud liin“, meenutamaks traagilist
parvlaev Estonia hukku. Monument on
pühendatud hukkunutele, kes viibisid m/s Estonial, mis uppus 1994. aasta 28. septembri tormisel
ööl teel Tallinnast Stockholmi.
„Katkenud liin“ tähistab poolelijäänud teekonda. Graniitalusele
toetub metallist katkenud tala.
Kolme meetri kõrgusesse graniitplaati on raiutud 852 katatroofis hukkunu nimed. Nende kodu oli
Eestis, Rootsis, Soomes, Lätis, Leedus, Hollandis, Saksamaal, Inglismaal,
Taanis , Venemaal,
Norras, Kanadas,
Nigeerias , Marokos ja kaugemalgi. Enamiku viimane puhkepaik aga Läänemeres,
Eesti nimelises laevas. Monumendi autoriteks on
skulptor Villu Jaanisoo kes on sündinud 1963.
aastal ja lõpetanud Eesti Kunsti Akadeemia skulptuuri erialal ning
arhitekt Jorma Mukala.
Monument valmis aastal 1996. Õnnetuse päeval püstitati Suure Rannavärava mäele valge rist, mis
seal veel praegugi alles on.
Isiklikult mäletan seda monumenti juba ajast mil olin väike laps. Igal m/s Estonia huku
aastapäeval käime
perega seal küünalt süütamas ja
hukkunuid mälestamas. Tean, et olen ise sellel
laeval mitmeid kordi viibinud ja teadmine, et paljud peretuttavad sel traagilisel ööl merele jäid
tekitab alati sügavaid tundeid. Estonia sõit katkes tormisel ööl, viies endaga kaasa palju inimesi.
Estonia hukk ei saa kunagi minevikuks, kuid mereäärse rahva elu peab edasi minema.
Lisa
Kasutatud kirjandus:
http://www.puhkaeestis.ee/et/malestusmark-katkenud-liin http://www.postimees.ee/leht/96/09/28/estonia.ht m
http://y.delfi.ee/norm/145723/7634039_LLl516.jpeg Foto http://y.delfi.ee/norm/145723/7634039_LLl516.jpeg Foto2
Kõik kommentaarid